Avaldus O.A. ja R.D. kohustamiseks omavolilise tehnovõrkude muutmise eelse olukorra taastamiseks, s.o kaugkütteradiaatorite uuesti ühtsesse kaugkütte võrku ühendamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 1.07.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
O.A. ja R.D. määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja A.P. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XX-X, XXXXX XXXXX, XXXXXXXX)
Avaldaja N.N. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XX-X, XXXXX XXXXX, XXXXXXXX)
Avaldaja N.K. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XX-X, XXXXX XXXXX, XXXXXXXX)
Avaldaja M.N. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XX-X, XXXXX XXXXX, XXXXXXXX)
Avaldaja A.V. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XX-X, XXXXX XXXXX, XXXXXXXX)
Avaldaja N.G. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX XX-XX, XXXXX XXXXX, XXXXXXXX)
Avaldajate lepinguline esindaja advokaat Keijo Lindeberg Puudutatud isik O.A. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X-XX, XXXXX XXXXXXX, korteriomandi XXXXX XX-X omanik) Puudutatud isik P.S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX, XXXXX XXXXX, XXXXXXXX, korteriomandi XXXXX XX-X omanik) Puudutatud isik P.T. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-XX, XXXXX XXXXX, XXXXXXXX, elukoht rahvastikuregistri andmetel
korteriomandi XXXXX XX-X omanik) Puudutatud isik R.D. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX
XX-X,
XXXXX
XXXXX,
XXXXXXXX)
Puudutatud isik E-M.S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX, XXXXX XXXXX, XXXXXXXX, korteriomandi XXXXX XX-XX omanik) Puudutatud isik E.K. (sünd. XX.XX.XXXX, elukoht
XXXXX XXXXXXXXX, XXXX XXXXXXXXXXXX,
korteriomandi XXXXX XX-XX kaasomanik) Puudutatud isik J.K. (sünd. XX.XX.XXXX, elukoht
XXXXX XXXXXXXXX, XXXX XXXXXXXXXXXX,
korteriomandi XXXXX XX-XX kaasomanik) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 1.07.2014 määrus jätta muutmata.
2.O.A. ja R.D. määruskaebused jätta rahuldamata.
3.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta määruskaebuse esitajate kanda.
4.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud ja avaldajate nõue
1.A.P., N.N., N.K., M.N., A.V. ja N.G. (avaldajad) esitasid 7.10.2013 Harju Maakohtule avalduse O.A. ja R.D. kohustamiseks omavolilise tehnovõrkude muutmise eelse olukorra taastamiseks, s.o kaugkütteradiaatorite uuesti ühtsesse kaugkütte võrku ühendamise kohustamiseks. Avalduse kohaselt eemaldas O.A. 1.02.2009 oma korteris soojussüsteemi radiaatorid selleks kaasomanike nõusolekut küsimata. 22.01.2010 pöörduti linnaarhitekti poole küsimusega, kas radiaatorite eemaldamine vastas tehnilistele nõuetele ja oli seadusega kooskõlas. 11.02.2010 teostas linnaarhitekt ülevaatuse akti, milles tuvastas, et keskküte on O.A.- i korteris välja lülitatud, ribiradiaatorid keskküttetorustikust lahti ühendatud, korterit läbivad keskküttetorustiku torud, mis mingil määral korterit kütavad. 12.02.2010 tegi linnarhitekt V.U. O.A.- ile ettekirjutuse nr 7‐2/34, millega kohustati O.A.- i ühendama radiaatorid ühtsesse kaugkütte võrku hiljemalt 24.03.2010. O.A. ei ole ettekirjutust täitnud. Samuti on end omavoliliselt kaugküttesüsteemist lahti ühendanud korteri nr 9 omanik R.D., kes ei ole kaasomanike nõusolekut eelnimetatu tegemiseks küsinud. 24.02.2013 toimunud koosolekul otsustati esitada nõuded O.A.- i ja R.D.- i suhtes kohtusse. Korterist radiaatorite eemaldamine ja korteri jätmine soojustamiseta mõjutas teiste kaasomanike huve ja oli keelatud, kuna see mõjutas kogu küttesüsteemi toimimist majas. Vastavalt Loksa linna kaugküttemääruse §-le 3 jääb kogu XXXXX XX XXXXX kaugkütte piirkonda ja kaugküttepiirkonnas võrguga liitumine on sama määruse § 4 kohaselt kohustuslik. Seega on keskkütte tarbijaks XXXXX XX elamu ning võrgust eralduda oleks saanud kogu maja kõikide korteriomanike otsuse alusel, mitte iga üksiku korteri omanik. Keskkütte radiaatorid on EhS § 2 lg 10 mõistes ehitise tehnosüsteem, mille muutmiseks on EhS § 16 lg 1 p 2 kohaselt vajalik kohaliku omavalitsuse nõusolek. Nimetatud nõusolek O.A.2
il ja R.D.-il puudus. Lisaks ei olnud teada, kas O.A.- i korterisse ehitatud ahi vastab tuleohutusnõuetele ja kas XXXXX XX elektrijuhtmed taluvad sellist pinget, et korterit nr X on võimalik kütta elektriga, seega oli O.A .-i ja R.D.- i käitumine ohtlik maja elanikele. Asjaolu, et O.A. ja R.D. ei olnud rahul keskküttega, ei andnud alust keskküttesüsteemist eraldumiseks. Liiga madalat temperatuuri korteris saab reguleerida küttesüsteemi sissetuleva vee temperatuuri tõstmisega, mitte end tehnosüsteemist eraldamisega. Puudutatud isikute vastuväited
2.O.A. vaidles avaldusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. XXXXX XX elamul oli projekti järgi ahjuküte ja ühtki dokumenti, et elamu küttesüsteem oli muudetud kaugküttesüsteemiks, mis ajast seda tehti ja millised olid tehnilised nõuded, ei esitatud. Loksa Linnavalitsusel puudusid dokumendid XXXXX XX küttesüsteemi muutmise kohta. Enne korteri omandamist kinnitas S.O., et kuigi elamus funktsioneerib kaugküttesüsteem, oli elamu projektijärgne küttesüsteem ahjuküte. Seega ei olnud ahjuküttele üleminekuks nõusolekuid vaja. Majas kasutatakse hoopis keskküttesüsteemi ebaseaduslikult ja O.A.- i poolt korteri projektis ettenähtud ahjukütte kasutamine vastab seadusele ja ehitusprojektile. O.A. taastas korteris ahjukütte süsteemi, kuna korteris elab tema invaliidist ema K.T. ja kaugküttesüsteem ei taga korterisse piisavat soojust. Elamus toimiv keskküttesüsteem ei vastanud nõuetele ja ei taganud kindlat, usaldusväärset, efektiivset, põhjendatud hinnaga ning tarbija vajadustele vastavat soojusvarustust. Ka ekspert S. asus seisukohale, et ühe korteriomaniku kaugküttesüsteemist lahti lülitamine ei põhjusta teiste korteriomanike küttekulude tõusu, kui O.A. jätkab korteri kütmist. O.A. möönis, et tal ei olnud luba radiaatorite eemaldamiseks, kuid peale nimetatu tegemist vaatas linnaarhitekt tema korteri üle ja ei leidnud, et midagi oleks valesti tehtud või see mõjuks negatiivselt maja kaugküttesüsteemile.
3.Puudutatud isik R.D. lülitas enda korteri kaugküttesüsteemist välja, kuna majas võeti vastu otsus, et sooja peab olema korteris 18 kraadi ja see ei sobinud temale ega tema perele. Tema vanemal pojal on astma ja tema tervis on pärast elektriküttele üleminekut tunduvalt paranenud. R.D.- i väidetel teatas ta maja üldkoosolekul 2010, et kavatseb end kaugküttesüsteemist välja lõigata ja keegi sellele vastu ei vaielnud. Pärast seda lülitaski ta end kaugküttesüsteemist välja ja kasutab elektrikütet. Vaidlus keskkütte üle tekkis, kuna teiste korterite omanikud leidsid, et osa küttekuludest tuleb hüvitada, kuna keskkütte püstikud lähevad meie korterist läbi. Esmalt nõuti 50% maksmist, siis 25% maksmist ja lõpuks 15% maksmist. R. D. sellega ei nõustunud, kuna sellises suuruses protsendi arvestamiseks puudus alus. Paljud majad on Loksa kaugküttesüsteemist lahkunud, kuna selle kvaliteet ei vasta nõuetele. R.D.- i korteri elektrijuhtmed ja peakaabel on vahetatud ning Eesti Energia poolt paigaldatud, mistõttu elektriga kütmine ei ole ohtlik teistele majaelanikele.
4.Puudutatud isikud P.T.- i ja E-M.S. leidsid, et neid ei rahulda majas olev keskküte ja maja vajab uusi lahendusi soojusenergiaga varustamiseks. Samas ei olnud majaelanike vahel ühtset seisukohta, et korter nr X läheb üle ahjuküttele.
5.Puudutatud isik P.S. esitas esialgu avalduse O.A.- i ja R.D.- i vastu koos teiste avaldajatega, kuid loobus oma avaldusest 27.02.2014. Kohtus ärakuulamisel avaldas P.S., et tema soovib jääda kohtuvaidluses erapoolikuks ja teda ei huvita, milline küte kellelgi on.
6.Puudutatud isikud JE.K. ja J.K. oma seisukohta ei esitanud. Maakohtu määrus
7.Harju Maakohus kohustas 1.07.2014 määrusega O.A.- i ja R.D.- i taastama XXXXX XX, XXXXX elamus tehnovõrkude muutmise eelne olukord, s.o. ühendama korteriomandite X ja X kaugkütte radiaatorid ühtsesse Loksa linna kaugküttevõrku. Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Menetlusosalised ei vaielnud selle üle, et: - avaldajatele ja puudutatud isikutele kuuluvad korteriomandid XXXX, XXXXX XX XX, mida tõendab ka kinnistusraamatu väljavõte; - korteriühistut elamus moodustatud ei ole; - korteri nr X omanik on O.A. ja korteri nr X omanik on R.D.; - korterid nr X ja X on eraldatud majas olevast keskküttesüsteemist; - korterit nr X köetakse ahiküttega ja korterit nr X elektriküttega. Ühegi dokumentaalse tõendiga ei leidnud tõendamist asjaolu, et elamu XXXXX XX, XXXXX korteriomanikud oleksid jõudnud kokkuleppele, et korteri nr X ja X omanikud võivad end eraldada üldisest küttesüsteemist. Korteriomanike koosolekute protokollid tõendasid, et korterite nr X ja X omanike suhtes võtsid majaelanikud vastu otsuseid, kui suures ulatuses peavad korterite nr X ja X omanikud maja küttekuludest hüvitama (koosolekute protokollid 23.10.2013, 24.02.2013 ja 01.07.2011), kuid mitte seda, et kõik korteriomanikud olid nõus nende eraldumisega ühisest küttesüsteemist. Elamu küttesüsteem, mille hulka kuuluvad ka korteriomandites olevad radiaatorid, on korteriomanike kaasomand. Korteri eraldamine elamu üldisest küttesüsteemist on ühise asja oluline muutmine ja seega küsimus, mida tuleb lahendada üksnes kaasomanike kokkuleppel (AÕS § 74 lg 1). Sellele seisukohale asus oma lahendi 3-2-1-50-11 p-s 10 Riigikohus. Kuna XXXXX XX elanike kokkulepe küttesüsteemi muutmiseks puudus, ei olnud radiaatorite eraldamine korteri nr X omaniku O.A. -i ja korteri nr X omaniku R.D.- i poolt lubatav ja kooskõlas seadusega. Asjaolu, et XXXXX XX elamu kuulub Loksa linna kaugküttepiirkonda, tõendas Loksa linna üldplaneeringu maakasutusplaan ja Loksa Linnavalitsuse 21.10.2013 kiri, mille kohaselt ühendati XXXXX XX, XXXXX elamu 1980 Loksa Laevaremonditehase omandis olevasse kaugküttesüsteemi, kuigi esialgselt oli elamu projektijärgselt ahiküttega. Asjaolu, et maja oli 1965 ehitatud ahiküttega köetavaks majaks, kuid 1980 muudetud kaugküttega köetavaks majaks ja 1992 antud üle Loksa linnale kuuluva laevatehase elamufondi, ei muuda majja ühendatud kaugküttesüsteemi ebaseaduslikuks. Kaugküttepiirkonna määramise õigus haldusterritooriumi piires on kohaliku omavalitsuse volikogu pädevuses (KKütS § 5 lg 2). Loksa linna kaugküttemäärusega, mille on vastu võtnud Loksa linna volikogu, on määratud, et kaugküttepiirkonnas on võrguga liitumine kohustuslik kõigile kaugküttepiirkonnas asuvatele isikutele, kelle omandis või valduses on tarbijapaigaldis, samuti see, kuidas ja millistel tingimustel on võimalik kaugküttepiirkonnast eralduda (§ 4 lg-d 1 ja 6). Osundatud õigusakt ei võimalda eralduda kaugküttesüsteemist korterite kaupa. Seega O.A.- i ja R.D.- i poolt neile kuuluvate korterite eraldamine elamu kaugküttesüsteemist ei olnud lubatav ja neid tuli kohustada neile kuuluvad korteriomandid ühendama XXXXX XX, XXXXX elamu kaugküttevõrku. Avaldust ei saanud jätta rahuldamata ka põhjusel, et O.A.- i ja R.D.- i ei rahuldanud pakutav kaugkütteteenus. Asjaolu, et vanemates majades torustikud, sh kaugkütte torustikud amortiseeruvad, on üldteadaolev asjaolu. Küttesüsteemi korrastamiseks ja parandamiseks peavadki korteriomanikud, kes on ühtlasi elamu küttesüsteemi kaasomanikud, tarvitusele võtma meetmeid, sest kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kohus ei nõustunud, et teiste küttekehadega kütmisel korterites nr X ja X tarbitakse läbi korterite seinte
tulevat soojusenergiat. Selline olukord võiks aset leida, kui ühte korterit ei köeta. Siiski kütavad keskkütte torustikud mingil määral ka neid kortereid, kust radiaatorid on eemaldatud. Teiste korteriomanike huvides tuleb tagada ohutus. Küttekolded ja elektrijuhtmestik peavad vastama ohutusnõuetele ja taluma elektrikütte kasutamiseks vajalikku pinget. R.D. määruskaebus
8.14.07.2014 esitatud määruskaebuses palub R.D. maakohtu 1.07.2014 määrus tühistada. R.D. lisas kaebusele 19.10.2009 ja 1.07.2011 üldkoosolekute protokollid. Kaebuse kohaselt võeti 19.10.2009 üldkoosolekul vastu otsus, et iga XXXXX XX elamu korter võib kaugküttesüsteemist lahkuda, esitades selleks avalduse kaugküttesüsteemist lahkumise kohta, linnavalitsuse avalduse ja arhitekti otsuse. R.D. lahkuski vastavalt 19.10.2009 üldkoosoleku otsusele kaugküttesüsteemist, esitades avalduse, mis on tõendatud 1.07.2011 üldkoosoleku protokolliga, mille p 4 kohaselt hääletasid selle poolt kõik 8 koosolekul osalenud korterit. Lisaks pöördus R.D. Loksa linnavalitsuse poole küttesüsteemist lahkumiseks ja arhitekti loa saamiseks ning vastav ametnik A.K. selgitas suuliselt, et iga maja elanikud otsustavad ise antud küsimuse. Seega olid R.D.- i poolt kõik nõuded täidetud. Korteri nr X küttesüsteemist lahkumine ei mõjutanud teiste korterite soojusega varustamist, kuna süsteemi soojus tsirkuleeris püstikute kaudu. Kuna Loksa linnal puudub tehnosüsteemi projekt, puudub kohalikul omavalitsusel õigus tehnosüsteemi muutmisega seotud küsimusteks nõusoleku andmiseks. Ka ei ole elektriga kütmine ohtlik, kuna Eesti Energia esindaja on vahetanud maja ja korteri nr X peakaabli ning elektrimõõtja on plombeeritud. Korterite nr 1, 2, 3, 4, 7 ja 10 üldpind on 254,9 m2. Kõikide korterite üldpind on 513,5 m2. Seega ei kuulunud avaldajatele suurem osa ühisest asjast. Lisaks võeti otsus kohtusse pöördumiseks vastu 24.02.2013 koosolekul, mille toimumisest teatati kaks päeva ette, kuigi oleks pidanud teatama kaks nädalat ette. O.A. määruskaebus
9.17.07.2014 esitatud määruskaebuses palub O.A. maakohtu 1.07.2014 määrus tühistada osas, millega kohus kohustas O.A.- i taastama XXXXX XX, XXXXX elamus tehnovõrkude muutmise eelne olukord ning teha uus määrus, millega jätta avaldajate avaldus rahuldamata. Maakohus on ekslikult hinnanud tõendeid. Asjas esitatud 4.12.2009, 2.11.2012, 1.07.2011, 24.02.2013 ja 23.10.2013 protokollidest nähtub, et XXXXX XX korteriomanikud ei ole vastu korterite nr X ja X lahtiühendamisele keskküttesüsteemist, andes seega nõusoleku AÕS § 74 lg 1 mõttes. Ka väitsid kõik istungil viibinud korteriomanikud, et neil on ükskõik, kes millega kütab. Avaldajad soovivad, et korterid nr X ja X osaleksid keskküttesüsteemi küttekulude maksmises. 11.02.2010 vaatas O.A.- i korteri üle Loksa linnaarhitekt, kes ei tuvastanud, et korteris oleks midagi valesti tehtud, kuid märkis, et mingil määral siiski keskküttetorustiku torud kütavad korterit. L.S. -i eskpertisiiaktis on välja toodud, kui palju tuleks küttekuludest tasuda, kuid korteriomanikud nõuavad iga keskküttega mitteühendatud korterilt 15% küttekulude tasumist, mis on kaks korda rohkem, kui tuleb iga ülejäänud 10 korteriomaniku kohta. O.A. kütab oma korterit ahjuküttega, mille eest ta elamu teistelt omanikelt mingit hüvitust ei küsi, kuigi tema korteri temperatuur on 21 kraadi. Kütteperioodil tasub O.A. keskkütte eest 5% küttekuludest. Lisaks ei ole võimalik dokumentide puudumise tõttu kindlaks teha, kas XXXXX XX elamu ühendamine ühtsesse linna kaugküttevõrku vastas seadusele. Vastus määruskaebustele
10.Avaldajad paluvad jätta määruskaebused rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud O.A.- i ja R.D.- i kanda. Menetluse edasine käik
11.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
12.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust Harju Maakohtu 1.07.2014 määruse tühistamiseks. Maakohtu määrus on seaduslik ja määruskaebused tuleb jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel täielikult avaldajate seisukohaga ja määruses toodud põhjendustega ning ei pea neid vajalikuks seetõttu korrata. Vastuseks määruskaebustele märgib ringkonnakohus järgmist. Maakohtu seisukoht, et XXXXX XX, XXXXX elamu küttesüsteem on korteriomanike kaasomandis ja kaasomanikel puudub ainuisikuliselt õigus otsustada asja üle, on õige. Sellise muudatuse tegemiseks on KOS § 16 lg 1 järgi vaja korteriomanike kokkulepet. Maakohus tuvastas õigesti, et endise olukorra taastamise nõue on seaduslik ning asja materjalidest ei nähtu, et kõik korteriomanikud olid nõus O.A.- i ja R.D. -i eraldumisega ühisest küttesüsteemist. Kuivõrd kaasomanike ühiseks huviks on mh elamu küttesüsteemi korrasolek, on avaldajad õigustatud nõudma, et O.A. ja R.D. ühendaksid kaugkütteradiaatorid uuesti ühtsesse kaugkütte võrku. Arvestades eeltoodut asub ringkonnakohus seisukohale, et avaldus O.A.- i ja R.D.- i kohustamiseks omavolilise tehnovõrkude muutmise eelse olukorra taastamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Määruskaebuste rahuldamata jätmisel tuleb menetluskulud jätta määruskaebuse esitajate O.A.- i ja R.D.- i kanda (TsMS § 172 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.