Xxx OÜ hagi Xxx vastu leppetrahvi ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
33 314,46 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Asja läbivaatamine
nende Hageja Xxx OÜ (registrikood xxx, asukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Toomela (Advokaadibüroo Eversheds Ots & Co, Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja Xxx(isikukood xxx, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn (Advokaadibüroo Barrister, Piiskopi 3, 10130 Tallinn, e-post [email protected]) Kirjalikus menetluses, peale korraldava kohtuistungi toimumist
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata Xxx OÜ hagi Xxx vastu leppetrahvi ja viivise saamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte kõik menetluskulud hageja kanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.
Hageja nõue ja asjaolud
2-13-32549
1.Hageja palub kostjalt välja mõista leppetrahvi 30 000 eurot, seisuga 03.03.2014 viivised summas 839,76 eurot ja alates 04.03.2014 viivised VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras summalt 30 000 eurot kuni kohustuse kohase täitmiseni ning menetluskulud.
2.Kostja töötas hageja juures 30.06.2008 sõlmitud töölepingu nr 26 alusel sekretärtõlkeprojektide juhina. Kostja tööülesanneteks olid mh tõlketellimuste vastuvõtmine ning tõlgete korraldamine. Töölepingu p 6.2 kohaselt kohustus kostja hoidma saladuses informatsiooni, mis on talle seoses töölepingu raames tehtava töö teostamisega teatavaks saanud ja mida ei ole võimalik muid avalikke-legaalseid infokanaleid kasutades teada saada. Töölepingu p 6.4 alusel on kõik kostja tööajal loodud töötulemused, kliendikontaktid ja muud hüvised hageja omand ning seda ka pärast töölepingu lõppemist.
3.18.09.2009 sõlmisid hageja ja kostja konfidentsiaalsuse lepingu, mille punktide 1, 2 ja 9 kohaselt kohustus kostja mitte avaldama kolmandatele isikutele ning mitte kasutama väljaspool hageja juures täidetavaid töökohustusi töölepingu kehtivuse ajal ja 3 aastat peale töölepingu lõppemist konfidentsiaalset informatsiooni, mis on temale seoses hageja juures töötamisega teatavaks saanud. Konfidentsiaalsuslepingu p 3 alapunktide a, d ja g kohaselt lugesid pooled konfidentsiaalseks informatsiooniks muuhulgas andmeid hageja klientide kohta, koostööpartnerite ja tõlkide nimesid ja andmeid ning lepingupartnerite mistahes andmeid. Kostja saladuse hoidmise kohustus on sätestatud ka hageja 05.09.2011 kinnitatud töökorraeeskirjades.
4.Hageja kui tõlkebüroo suurimaks väärtuseks on tõlkide ja klientide andmed. Hageja panustab pidevalt ressursse parimate tõlkide leidmisele, milline protsess on väga kulukas, mistõttu on tõlkide andmebaas väga väärtuslik. Tõlkide andmebaas sisaldab ka tõlkide kohta täiendavat informatsiooni (nt kes millist erialast sõnavara valdab, kes teeb mh notariaalset tõlget jne) ning kontaktandmed, mida tihtipeale avalikust allikast ei leiagi. Tõlkebüroo tõlkide andmebaas sisaldab avaliku juurdepääsuta konfidentsiaalset informatsiooni. Sama on ka klientide andmebaasiga, mis sisaldab koos kontaktandmetega nimekirja klientidest, kes vajavad pidevalt tõlketööd.
5.Hageja ja kostja vaheline tööleping lõppes 03.06.2013. Ajavahemikus 06.06.2013 – 13.09.2013 töötas kostja XxxOÜ-s. Hiljemalt alates 17.09.2013 on kostja tõlkejuhina tööl XxxOÜ-s, mis asutati 26.08.2013 ja mille omanikuks on kostja elukaaslane Xxx. XxxOÜ on registreeritud kostja ja tema elukaaslase kodusele aadressile.
6.2013 sügisel sai hagejale teatavaks, et kostja on kasutanud hagejale kuuluvat konfidentsiaalset infot, s.o tõlkide, klientide ja koostööpartnerite nimesid ja andmeid neile oma uue töökoha kaudu töö ja teenuse pakkumiseks. Juba 31.05.2013 (töölt lahkudes) edastas kostja hageja koostööpartneritele enda kontaktandmetega e-kirja teatega, et lahkub hageja juurest. 2013 sügisel saatis kostja, kasutades hageja andmebaasi, oma uue töökoha kaudu hageja koostööpartneritele pakkumisi. Kostja on 2011 detsembris saatnud enda isiklikule e-postiaadressile hageja tõlkide andmeid ning 2012 märtsis kogu tõlkide andmebaasi (fail nimetusega „TOLGID_2010.xls“). Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja võib töötada kodus. Lisaks on kostja avanud hageja andmebaasi 19.07.2013, mil kostja töötas juba OÜ-s Xxx, ehk kostja on teinud teatavaks andmed kolmandale isikule. Kostja on ilmselgelt sama andmebaasi kasutanud ka töötades XxxOÜ-s. Mitmete hageja andme-baasis loetletud tõlkide kontaktandmed ei ole avalikult, sh internetist, kättesaadavad, ning nii mitmedki tõlkide e-posti aadressid on kirjapildilt tõlgi pärisnimest väga erinevad, mistõttu on kaheldav, et kostjale on need lihtsalt meelde jäänud. 18.09.2013 saatis kostja tööpakkumise tõlk Xxx(e-posti aadressile XXX) ja 09.10.2013 tõlk XXX (e-posti aadressile XXX), kellede andmeid 2 (11)
2-13-32549 internetist avalikult ei leia. Septembrikuus tegi kostja telefoni teel tööpakkumise tõlk Xxx ning septembris-oktoobris võttis kostja ühendust tõlkide Xxx ning Xxx. Samuti on kostja võtnud ühendust hageja klientidega. 17.09.2013 saatis kostja hageja kliendi XXX OÜ esindajale Xxx e-kirja teel reklaamteate, milles andis teada oma uuest töökohast XxxOÜ-s ning kutsus üles XxxOÜst tõlkeid tellima. Seejuures on tähelepanuväärne, et kostja saatis reklaampakkumise e-postiaadressile xxx, mis on kliendi kontaktaadressina kirjas hageja klientide andmebaasis, ehkki varasemalt hageja juures töötades suhtles kostja Xxx e-posti XXX.
7.17.10.2013 saatis hageja lepinguline esindaja kostjale nõudekirja õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ning konfidentsiaalsuslepingu alusel leppetrahvi summas 30 000 eurot tasumiseks, millest kostja keeldus 04.11.2013 kirjaga, kuna leidis, et ei ole hagejaga sõlmitud töölepingut rikkunud.
8.Käesolevale vaidlusele tuleb kohaldada alates 01.07.2009 kehtivat töölepingu seadust, mille kohaselt kohustus kostja alates 01.07.2009 hoidma hageja ärisaladust ka pärast töölepingu lõppemist ning seda ilma eritasu saamata. Hageja ja kostja on konfidentsiaalsuslepingu p-s 4 leppinud kokku, et kostja poolt konfidentsiaalsuse nõude rikkumisel on hagejal õigus nõuda leppetrahvi kuni 1 000 000 krooni, s.o 63 911,65 eurot. Ehkki pooled on konfidentsiaalsuslepingus kasutanud leppetrahvi asemel sõna „kahjutasu,“ on oma olemuselt tegemist siiski leppetrahvinõudega ning hageja on lepingut sõlmides pidanud ka silmas leppetrahvi, mitte kahjutasu. Leppetrahv võib olla sätestatud maksimaalse suurusena, mis tuleneb lepinguvabaduse põhimõttest, mis tähendab poolte õigust jätta leppetrahvi suuruse kindlaksmääramine tulevase kokkuleppe objektiks või määramine ühele lepingupoolele või kolmandale isikule. Seega on lubatud olukord, kus pooled lepivad lepingus kokku teatud suuruse vahemiku, mille piiresse ühe lepingupoole poolt ühepoolselt määratav leppetrahvi summa peab jääma. Lisaks tuleneb VÕS § 158 lg-st 3, et leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab tasuma kohustust rikkunud lepingupool. Hageja ei ole väitnud, et kahjutasu ja leppetrahv on sünonüümid.
9.Konfidentsiaalsusleping on töölepingu lisa. Konfidentsiaalsusleping ei saa luua poolte vahel iseseisvat õigussuhet, vaid see saab üksnes reguleerida pooltele vastava õigussuhte raames teatavaks saanud teabe saladuses hoidmise kohustust ehk olla osa pooltevahelisest õigussuhtest. Hageja ja kostja olid üksnes töölepingulises suhtes. Konfidentsiaalsuslepingu punktis 8 sisaldub viide poolte vahelisele 14.09.2009 sõlmitud töölepinguline nr 1 on ilmselgelt ekslik.
10.Konfidentsiaalsuslepingu p-le 4 ei laiene tüüptingimuste regulatsioon. Hageja tunnistab, et konfidentsiaalsusleping töötati välja ja sõlmiti hageja algatusel ning taoline konfidentsiaalsusleping sõlmiti ka mõnede teiste hageja töötajatega. Hageja kinnitab, et nii kostjal kui teistel töötajatel oli võimalus nendega sõlmitava konfidentsiaalsuskokkuleppe sisu üle kaasa rääkida, kuid kuna kostjal endal puudusid konfidentsiaalsuslepingu sisu ja sõnastuse suhtes erisoovid, sõlmiti hageja ja kostja vaheline konfidentsiaalsusleping hageja poolt tellitud ja advokaadibüroo poolt välja töötatud põhja alusel. Mitmed teised töötajad on soovinud töölepingute punkte muuta, mida on ka neile võimaldatud. Isegi kui konfidentsiaalsuslepingu p 4 on tüüptingimus, ei ole see ebamõistlikult kahjustav ja seega tühine. Kostja positsiooni kohaselt konfidentsiaalsuslepingu p 4 ei sisalda mitte leppetrahvi sätet, vaid kostja poolt hüvitamisele kuuluva kahju maksimaalset määra, siis ei saa konfidentsiaalsuslepingu p 4 kuidagi kostjat VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt ebamõistlikult kahjustada, kuivõrd konfidentsiaalsuslepingu p 4 kaitseks just kostjat, kuivõrd hagejal puuduks võimalus nõuda kostjalt konfidentsiaalsus3 (11)
2-13-32549 kohustuse rikkumise korral igatahes suuremat kahjuhüvitist kui 1 000 000 krooni, ning seda ka juhul, kui hagejale tekkinud tegelik kahju oleks nimetatud summast suurem. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaldumine võiks kõne alla tulla üksnes juhul, kui konfidentsiaalsuslepingu p 4 käsitleda leppetrahvi tasumise kohustusena. Konfidentsiaalsuslepingu p-s 4 sätestatud kuni 1 000 000 krooni suurust leppetrahvi ei saa pidada ebamõistlikult suureks. Hageja tõlkide ja klientide andmebaas on väga väärtuslik ning kostja, töötades hageja juures, puutus kokku väga suurte väärtustega, mistõttu ei ole 1 000 000 krooni suurune leppetrahv kuidagi ebamõistlikult suur. Kostja töötasu summa ei ole kuidagi seoses väärtustega, millega kostja oma tööülesandeid täites kokku puutus ning hagejale kostjapoolse rikkumise korral tekkida võiva kahju suurusega. Mõistlikuks ei saa pidada töötaja 3 kuupalga suurust leppetrahvi, nagu oli ette nähtud kostja ja XxxOÜ vahelises töölepingus. Lisaks XxxOÜ juhatuse liikme kinnitusel loobus XxxOÜ kostja vastu kohtusse hagi esitamisest just seetõttu, et pooltevahelises töölepingus oli nii ärisaladuse hoidmise kohustuse kui konkurentsikeelu rikkumise eest sätestatud leppetrahvi summa ebaproportsionaalselt väike. Samuti kinnitab XxxOÜ, et on pärast kostjapoolset lepingu-rikkumist oma töötajatega sõlmitavates töölepingutes leppetrahvi summat oluliselt suurenda-nud, tõstes selle 100 000 euroni, mis on oluliselt veelgi suurem kui hageja ja kostja poolse konfidentsiaalsuslepingu punktis 4 kokkulepitud 1 000 000 krooni ehk 63 911,65 eurot. Leppetrahvi eesmärgiks ei ole üksnes kergendada võlausaldaja poolt talle tekitatud kahju väljanõudmist, vaid leppetrahvil on ka preventiiv- ehk survefunktsioon, mille eesmärk on tagada võlgniku poolt lepinguliste kohustuste täitmine ja võimalike lepingurikkumiste välti-mine tulevikus. Hageja ja kostja konfidentsiaalsuslepingu p-s 4 sätestatud leppetrahvi summa ei ole ebamõistlikult suur ning seega hagejat ebamõistlikult kahjustav ja tühine tüüptingimus. Kostja vastuväited
11.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
12.Kostja töötas hageja juures 30.06.2008 sõlmitud töölepingu nr 26 alusel sekretärtõlkeprojektide juhi ametikohal. Töölepingu p 6.2 alusel töötaja kohustub hoidma saladuses informatsiooni, mis talle on seoses käesoleva lepingu raames tehtava töö teostamisega teatavaks saanud ja mida ei ole võimalik muid avalikke-legaalseid infokanaleid kasutades teada saada) ja 6.4 alusel kõik töötaja tööajal loodud töötulemused, kliendikontaktid ja muud hüvised on Xxx OÜ omand. Seda ka peale käesoleva lepingu lõppemist.
13.Ajal, mil tööleping sõlmiti, kehtis 1992 vastu võetud töölepingu seadus, mille § 50 p 6 kohaselt lasus töötajal kohustus hoida tööandja äri- ja tootmissaladust ning mitte osutada tööandjale ebaausat konkurentsi ka pärast töölepingu lõpetamist üksnes juhul, kui tööandja maksis töötajale mainitud kohustuse täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust. TLS § 15 sätestas, et töölepingu tingimused, mis on töötaja jaoks halvemad seaduses, haldusaktis või kollektiivlepingus ette nähtust, on kehtetud. Antud juhul kostja hagejale eritasu ei maksnud ega andnud ka muud hüvitust. Kui mõista töölepingu punkte 6.2 ja 6.4 nii, et need panid töötajale mingi kohustuse ka pärast töölepingu lõppemist, siis on need sätted TLS § 15 kohaselt kehtetud. Seega on hageja tuginemine töölepingu punktidele 6.2 ja 6.4 ainetu.
14.Poolte vahel sõlmitud vastastikuse konfidentsiaalsuse lepingu puhul ei ole tegemist töölepingu lisaga. 18.09.2009 sõlmitud konfidentsiaalsuse leping ei ole sõlmitud mitte tööandja ja töötaja, vaid tööandja ja töövõtja vahel, ehk tegemist on töövõtulepinguga. Töövõtuleping ega selle lisa ei saa olla töölepingu lisaks. Tegemist on täiesti erineva õigussuhtega. Konfidentsiaalsuslepingu p-i 8 kohaselt kehtib see tööandja ja töövõtja vahel sõlmitud töölepingu nr. 1 sõlmitud 14.09.2009 kehtimise ajal ja 3 (kolm) aastat peale nimetatud töölepingu 4 (11)
2-13-32549 lõppemist. Poolte vahel sõlmitud tööleping kannab numbrit 26 ja on sõlmitud 30.06.2008. Igal juhul ei saa konfidentsiaalsusleping olla 30.06.2008 sõlmitud töölepingu nr. 26 lisaks.
15.Konfidentsiaalsuslepingu p 4 sätestab, et tööandjal on töötaja poolt konfidentsiaalsuse nõuete rikkumisel õigus nõuda kahjutasu kuni 1 000 000 (üks miljon) krooni. Kahjutasu ja leppetrahv ei ole sünonüümid, nimetatu ei tulene Eesti Keele seletava sõnaraamatu definiitsioonist ega sellest, kuidas mõistlik inimene mõistest kahjutasu reeglina aru saab. Hageja esindaja väidab, et: „Lisaks tuleneb VÕS § 158 lg-st 3, et leppetrahvi kohta sätestatut kohaldatakse ka juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab tasuma kohustust rikkunud lepingupool“. Viidatud sätte õige tsiteering on: „Käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Arusaamatuks jääb ka hageja väide, et leppetrahv võib olla sätestatud maksimaalse suurusena. VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Võlaõigusseaduse kommentaaride („Võlaõigusseadus I kommenteeritud väljaanne“ P.Varul, I.Kull, V.Kõve, M.Käerdi) autorid leiavad VÕS § 158 lg 1 tõlgendades: „Tulenevalt lõikes 1 kasutatud sõnastusest on leppetrahv kindlaks määratud rahasumma.“ Seega on ainetu hageja väide, mille kohaselt on pooled kokku leppinud leppetrahvi tasumise kohustuses. Pooled on konfidentsiaalsuslepingu p-s 4 leppinud kokku hüvitamisele kuuluva kahju maksimaalses määras.
16.Konfidentsiaalsusleping on sõlmitud ajal, mil kostja töötas hageja juures. Täpselt samasugused lepingud sõlmiti teiste töötajatega ja isegi samale osanikule kuuluva teise äriühingu – Xxx OÜ – töötajatega. Konfidentsiaalsuslepingu p 4 näol on tegemist tüüptingimusega, mis on tühine juhindudes VÕS § 35 lg 1, § 42 lg 1 ja § 42 lg 3 p 5 kohaselt. Antud juhul on leping välja töötatud hageja poolt; lepingu sisu ei ole poolte vahel läbi räägitud; lepingus sätestatud kahjuhüvitis on ebamõistlikult suur ja hageja arusaamise kohaselt ei lasugi hagejal kohustust tõendada väidetava kahju tegelikku suurust. Asjaolu, et kahjuhüvitis on liiga suur näitab ka asjaolu, et kostja kuupalgaks oli 10 000 krooni bruto ehk 8042 krooni neto, kahjuhüvitiseks on aga kuni 1 000 000 krooni ehk töötaja 124 kuu ehk enam kui 10 aasta netopalk. Pärast töösuhte lõppemist hageja juures asus kostja tööle XxxOÜ-s, kus oli ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise puhuks ette nähtud leppetrahv 3 kuu töötasuga võrdses summas, mida saaks ilmselt nimetada mõistlikuks.
17.Kuna konfidentsiaalsuslepingu p 4 sisaldab kokkulepet kahju hüvitamise maksimumsuuruse, mitte aga leppetrahvi kohta, siis tuleb hagejal tõendada kahju hüvitamise nõue. Hageja on üritanud tõendada üksnes kohustuse rikkumist. Kahju hüvitamise nõudeks tuleb hagejal tõendada ka kahju olemasolu ja suurus ning põhjuslik seos kahju tekitaja käitumise ja kahju tekkimise vahel.
18.Kostja märgib, et tõlkijad teevad koostööd mitmete tõlkebüroodega. Enamiku nende kontaktandmed võib vabalt leida internetist. Kostja poolt 31.05.2013, töölt lahkudes, edastatud e-kiri hageja koostööpartneritele, et kostja lahkub hageja juurest, oli kooskõlastatud ettevõtte juhtide XXX ja XXX. Kostja ei ole enda isiklikule e-postiaadressile 2011 detsembris edastanud hageja teadmata tõlkide andmeid. Kokkuleppel tööandjaga töötas kostja vajadusel kodus ning töö tegemiseks oli kostjal vaja tõlkide andmeid, kellele tellimused saata. Ühestki hageja poolt esitatud dokumendist ei ilmne, et kostja oleks teinud hageja konfidentsiaalsed andmed kättesaadavaks kolmandale isikule. Kostja on pärast hageja juurest lahkumist kontakteerunud mõne tõlgi ja mõne kliendiga, tõlgid on valdavalt täiendava töö pakkumisest loobunud, põhjendades seda suure koormusega. XxxOÜ on teinud tööd ja kandnud kulusid 5 (11)
2-13-32549 tõlkijate ja klientide leidmiseks. XxxOÜ-l on tänaseks oma välja kujunenud koostööpartnerid nii tõlkijate, kui klientide seas. Võimalik, et mõni tõlkijatest osutab teenuseid ka hagejale ning mõni klientidest tellib teenuseid ka hagejalt, mida ei saa neile ka kuidagi keelata ega ette heita.
19.Kui kohus leiab, et pooled on kokku leppinud leppetrahvi nõudmise võimaluses ja, et konfidentsiaalsuslepingu p 4 näol ei ole tegemist tühise tüüptingimusega, siis palub kostja tuginedes VÕS § 162 lg 1 vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni. Kostja peab mõistlikuks leppetrahviks, mis vastaks kostja kolme kuu netopalga suurusele summale ehk 1542 eurot (3x514 eurot (8042 krooni)). Maakohtu otsuse põhjendused
20.Kohus, tutvunud kohtule esitatud tõenditega, kuulanud ära tunnistajate Xxx(tl 166-170), Xxx(tl 172-174), Xxx(tl 175-177) ja Xxx(tl 178-180) ütlused ning hinnanud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendamata ning tuleb jätta rahuldamata alljärgnevatel põhjendustel.
21.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
22.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, millised kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. • kostja töötas hageja juures 30.06.2008 sõlmitud töölepingu (edaspidi „tööleping”, tl 910) alusel sekretär-tõlkeprojektide ametikohal; • töölepingu p-d 6.2 kohaselt töötaja kohustus hoidma saladuses informatsiooni, mis talle on seoses käesoleva lepingu raames tehtava töö teostamisega teatavaks saanud ja mida ei ole võimalik muid avalikke – legaalseid infokanaleid kasutades teada saada ja p 6.4 kohaselt kõik töötaja tööajal loodud töötulemused, kliendikontaktid ja muud hüvised on Xxx OÜ omand. Seda ka peale lepingu lõppemist; • 18.09.2009 sõlmisid hageja ja kostja vastastikuse konfidentsiaalsus lepingu (tl 11-12), mille kohaselt töötaja kohustus mitte avaldama isikutele konfidentsiaalset informatsiooni ning mitte kasutama väljaspool töökohustusi konfidentsiaalset informatsiooni, mis on temale teatavaks saanud seoses töötamisega kostja juures töölepingu kehtivuse ajal ja kolm aastat peale töölepingu lõppemist. Konfidentsiaalsuse lepingu p-s 4 leppisid pooled kokku, et töövõtja poolt konfidentsiaalsuse nõude rikkumisel on tööandjal õigus nõuda kahjutasu kuni 1 000 000 krooni; • Hageja ja kostja vaheline tööleping lõppes 03.06.2013 kostja omal soovil (tl 13); • 17.10.2013 edastas hageja kostjale kirja õigusvastase tegevuse lõpetamiseks ja leppetrahvi summas 30 000 eurot nõudes (tl 18-21), millest kostja keeldus 04.11.2013 kirjaga (tl 22-23).
6 (11)
2-13-32549
23.Pooled vaidlevad, millist töölepingu seaduse redaktsiooni tuleb antud asjas kohaldada, kas konfidentsiaalsusleping on töölepingu lisa, kas pooled leppisid konfidentsiaalsuslepingus kokku leppetrahvi nõudes, kas konfidentsiaalsusepingu p 4 on tüüptingimus ja seega tühine.
24.Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 131 lg 1 kohaselt enne 2009. aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009. aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Sama § lg 2 alusel käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatu ei välista ega piira lepingupoolte õigusi ega kohustusi, mis on tekkinud enne 2009. aasta 1. juulit. Töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Pooled sõlmisid töölepingu 30.06.2008, mille punktide ning konfidentsiaalsuslepingu 18.09.2009. Kohus toetab kostja seisukohta, et hageja ei saa käesolevas nõudes kostja vastu tugineda töölepingu p-dele 6.2 ja 6.4, kuna nimetatud punktid on kokku lepitud enne 01.07.2009 kehtima hakanud TLS-st. Enne 01.07.2009 kehtinud TLS § 50 p 6 järgi on töötajal saladuse hoidmise kohustus pärast töölepingu lõpetamist ainult juhul, kui tööandja maksab töötajale selle eest eritasu või annab muud hüvitist. Puudub vaidlus, et hageja ei ole kostjale eritasu maksnud, seega ei saa hageja ka nimetatud töölepingu punktidele käesolevas vaidluses tugineda. Hageja saab tugineda üksnes 18.09.2009 sõlmitud konfidentsiaalsuslepingule, milline on sõlmitud peale 01.07.2009 kehtima hakanud TLS-st. Seega on kohaldub antud asjas alates 01.07.2009 kehtiv TLS, sest pooled vaidlevad asjaolude või toimingute üle, mis on tekkinud või tehtud peale 01.07.2009. Lisaks kohalduvad võlaõigusseaduse üldosa sätted.
25.TLS § 22 lõike 1 kohaselt vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3 sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. TLS § 6 lõike 3 alusel kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 625 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab käsundi täitmise ajal hoidma saladuses talle seoses käsundiga teatavaks saanud asjaolusid, mille saladuses hoidmiseks on käsundiandjal õigustatud huvi, eelkõige hoidma käsundiandja tootmis- või ärisaladust. Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui käsundisaajal on asjaolude avalikustamiseks käsundiandja luba või kui ta on avalikustamiseks kohustatud seadusest tulenevalt.
26.18.09.2009 sõlmisid hageja ja kostja vastastikuse konfidentsiaalsus lepingu (tl 11-12), mille p 1 ja 2 kohaselt töötaja kohustus mitte avaldama isikutele ning mitte kasutama väljaspool töökohustusi konfidentsiaalset informatsiooni, mis on temale teatavaks saanud seoses töötamisega kostja juures töölepingu kehtivuse ajal ja kolm aastat peale töölepingu lõppemist. Muuhulgas lepingu p 3 järgi konfidentsiaalseks informatsiooniks leoti, kuid mitte ainult; kõik andmed, mis on töövõtjale teatavaks saanud seoses tööandja töötajate, tööandja enda ja tema klientide kohta; tööandja koostööpartnerite ja tõlkide nimed ja andmed, nende majanduslik olukord, struktuur, sisemine töökorraldus ja omanike andmed, samuti muu nimetatud isikuid puudutav info, kui selline töövõtjale teatavaks sai. Konfidentsiaalsuse lepingu p-s 4 leppisid pooled kokku, et töövõtja poolt konfidentsiaalsuse nõude rikkumisel on tööandjal õigus nõuda kahjutasu kuni 1 000 000 krooni.
27.Kohus on seisukohal, et konfidentsiaalsusleping on töölepingu lisa. Saladuse hoidmise kohustus on üks töötaja lojaalsus kohustustest, mis töölepingu ajal kehtivad töösuhte olemusest tulenevalt, ning kohustuse kehtestamiseks ei ole vaja eraldi kokkulepet sõlmida. Kokkuleppe eesmärk võiks olla üksnes kohustuse täpsustamine ehk salajase teabe määratlemine. 7 (11)
2-13-32549 TLS § 22 lg 1 näeb ette, et tööandja võib määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal tootmisvõi ärisaladuse hoidmise kohustus. Tööandja määrab, mis on tootmis- ja ärisaladus. Äri- ja tootmis saladuse mõistet ei ole seaduses defineeritud. Salajaseks peetava informatsiooni saab kindlaks määrata iga tööandja ise. Mõistlik ei ole aga järeldada, justkui kehtiks töösuhetes saladuse hoidmise kohustus ainult äri- ja tootmis saladuste kohta. TLS seletuskirja järgi on töötaja kohustuse piiritlemiseks vajalik, et tööandja teataks töötajale õigeaegselt ja üheselt mõistetavalt, millises ulatuses ja millise teabe suhtes saladuse hoidmise kohustus kehtib. Seega peab tööandja selgitama töötajale saladuse hoidmise kohustuse sisu tervikuna (vt Juridica IV 2009. “Saladuse hoidmise kohustus ja konkurentsipiirang uues töölepingu seaduses.“ E. Ojamäe). TLS § 6 lg 3 alusel, kui tööandja ja töötaja lepivad kokku konkurentsipiirangu kohaldamises või tööandja on määranud saladuses hoitava teabe, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale konkurentsipiirangu kokkuleppe või saladusena määratud teabe sisu. Käesoleval juhul on pooled täpsustanud saladusena määratud teabe sisu 18.09.2009 sõlmitud konfidentsiaalsuslepingus, kus on pooled ära märkinud, millise saladuse hoidmise kohustus kostjal on. Eeltoodust tulenevalt on maakohus seisukohal, et konfidentsiaalsusleping on töölepingu lisa, mitte eraldiseisev töövõtuleping. Lisaks kohaldatakse saladuse hoidmise kohustusele VÕS §-i 625 ehk käsundus-lepingule sätestatut, seega ei saa olla poolte vahel sõlmitud konfidentsiaalsusleping eraldiseisev töövõtuleping. Maakohus leiab, et asjaolu, et konfidentsiaalsuslepingu p-s 8 on ekslikult märgitud, et konfidentsiaalsusleping kehtib 14.09.2009 sõlmitud töölepingu nr 1 alusel, ei muuda asjaolu, et kostjal oli saladuse hoidmise kohustus. 18.09.2009 sõlmitud konfidentsiaalsusleping on allkirjastatud hageja ja kostja poolt ning hageja ja kostja vahel on sõlmitud 30.06.2008 tööleping nr 26, seega on ilmselge, et konfidentsiaalsuslepingu punkti 8 on sattunud ekslikult vale töölepingu number.
28.Edasi annab kohus hinnangu, kas pooled on kokku leppinud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi nõude. Tulenevalt TLS § 22 lg 2 tööandja ja töötaja võivad kokku leppida saladuse hoidmise kohustuse rikkumise leppetrahvi võlaõigusseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Konfidentsiaalsuslepingu p 4 kohaselt töövõtja poolt konfidentsiaalsuse nõude rikkumisel on tööandjal õigus nõuda kahjutasu kuni 1 000 000 (üks miljon) krooni. Kostja on seisukohal, et konfidentsiaalsusleping ei sisalda leppetrahvi sätet, vaid pooled on kokku leppinud hüvitamisele kuuluva kahju maksimaalse määra, mistõttu puudub hagejal õigus kostjalt leppetrahvi nõuda. Hageja on seisukohal, et konfidentsiaalsusleping sisaldab leppetrahvi sätet.
29.Poolte tahte väljaselgitamisel tuleb lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
30.VÕS § 158 lg 1 alusel leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Sama § lg 3 järgi käesolevas jaos sätestatut kohaldatakse vastavalt juhtudel, kui lepingupooled on eelnevalt kokku leppinud hüvitatava kahju summas, mida peab maksma oma kohustust rikkunud lepingupool. Sätet rakendatakse lepingulises võlasuhtes sõlmitud kokkulepetele maksta kindlaksmäratud rahasumma lepingu rikkumise korral. Leppetrahv peab olema lepingus kokku lepitud. Kui pooled ei ole leppetrahvis kokku leppinud, ei saa leppetrahvi kohustuse 8 (11)
2-13-32549 rikkumise korral nõuda. Rakendatakse ka igasugustele kokkulepetele maksta kindlaksmääratud rahasumma kahjuhüvitisena (Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi, lk 536-537).
31.Kohus, hinnates konfidentsiaalsuslepingu p-s 4 kokkulepitut koos teiste lepingutingimustega, on seisukohal, et pooled on konfidentsiaalsuslepingu p-s 4 kokku leppinud leppetrahvi sättes. Kohus on seisukohal, et mõistlik inimene, tutvudes lepingu ja vaidlusaluse punktiga, tõlgendaks vaidlusalust punkti selliselt, et pooled on kokku leppinud leppetrahvis, kuna pooled on sätestanud lepinguga saladuse hoidmise kohustuse. Saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel võivad pooled kokku leppida leppetrahvi, mis muuhulgas ei välista kahju huvitamise nõude esitamist. Seega ei ole usutav, et pooled lepivad kokku lepingus saladuse hoidmise kohustuse rikkumise puhuks maksimaalselt hüvitamisele kuuluva kahju. Lisaks toetab kohus hageja seisukohta, et puudub mistahes mõistlik põhjendus, miks hageja oleks pidanud omal algatusel soovima sõlmida lepingut hagejale kostjapoolse rikkumise korral hüvitamisele kuuluva kahju ehk kostja vastuste piiramises. Igale mõistlikule isikule on arusaadav, et konfidentsiaalsuslepingu p-i 4 eesmärgiks oli hageja postisooni parandamine, s.o lihtsustada hagejal kostjapoolse konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral hüvitise nõudmist ning sundida kostjat konfidentsiaalsuskohustusest kinni pidama. Lisaks rakendatakse leppetrahvi ka igasugustele kokkulepetele maksta kindlaksmääratud rahasumma kahjuhüvitisena. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled on kokku leppinud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise eest leppetrahvi nõude konfidentsiaalsuslepingu p-s 4.
32.Kuna kohus on leidnud, et konfidentsiaalsuslepingu p-s 4 on pooled kokku leppinud leppetrahvi sätte, siis edasi hindab kohus, kas tegemist on tühise tüüptingimusega. Pooled vaidlevad kas konfidentsiaalsuslepingu p-s 4 sisalduv tingimus leppetrahvinõude tekkimise aluste ja suuruse kohta on käsitatav tüüptingimusena, mis on kehtetu VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi.
33.Tüüptingimuseks loetakse VÕS § 35 lg 1 järgi lepingutingimust, mis on enne välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud. VÕS § 35 lg 5 kohaselt on tühine kokkulepe, millega kaldutakse kõrvale VÕS §-des 35-39 ja 41-45 sätestatust selle lepingupoole kahjuks, kelle suhtes tüüptingimust kasutati. Tüüptingimus on VÕS § 42 lg 1 järgi tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. Sama paragrahvi teise lõike esimese lause kohaselt ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega mh nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
33.VÕS § 42 lg 3 sätestab tüüptingimuse tühisuse alused eelkõige tarbija kaitseks. Tarbija on VÕS § 34 kohaselt füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei ole seotud iseseisva majandus- või kutsetegevusega. Tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes tuleb pidada ka töötajat. TLS § 15 alusel
9 (11)
2-13-32549 kehtib töösuhetes üldpõhimõte, et töötaja jaoks seaduses ettenähtust halvemad töölepingu tingimused on kehtetud.
34.Kostja on kohtule esitanud tõendid, mille kohaselt sõlmiti sarnased lepingud ka teiste töötajatega ja isegi samale osanikule kuuluva teise äriühingu OÜ Xxx töötajatega (tl 71-72). Lisaks hageja tunnistab, et konfidentsiaalsusleping töötati välja ja sõlmiti hageja algatusel ning, et taoline leping sõlmiti ka mõnede teiste hageja töötajatega (tl 86). Seega on konfidentsiaalsuslepingu p-s 4 sätestatud tingimus, mille kohaselt on kostjal kohustus konfidentsiaalsuse nõude rikkumisel hagejale leppetrahvi 1 000 000 krooni, on tüüptingimus VÕS § 35 tähenduses, mille kehtivust tuleb hinnata VÕS § 42 järgi.
35.Hageja peab tõendama, et pooled rääkisid konfidentsiaalsuslepingu p-s 4 sätestatud leppetrahvitingimused eraldi läbi ja kostjal oli võimalik nende sisu mõjutada. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et pooled rääkisid leppetrahvitingimused eraldi läbi ja, et kostjal oli võimalik leppetrahvi tingimusi mõjutada. Asjaolu, et aastal 2013 on hageja töötajatel (tl 103-118) olnud võimalus kaasa rääkida töölepingu sisu osas, ei tähenda, et seda oli ka hagejal aastal 2009. Tunnistaja Xxx(tl 179-180) ütlustega on tõendatud, et töötajal ei olnud võimalust kaasa rääkida konfidentsiaalsuslepingu tingimuste üle, vaid tegemist oli standart lepinguga.
36.Kohus on seisukohal, et konfidentsiaalsuslepingu p 4 tingimus leppetrahvinõude tekkimise aluste ja suuruse kohta on tüüptingimusena kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 järgi. Lähtudes VÕS §-st 44, tuleb VÕS § 42 lg-s 3 nimetatud tüüptingimuse kasutamise korral töölepingus eeldada, et see tingimus on kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kostja on konfidentsiaalsuslepingu p 4 järgi konfidentsiaalsuse kohustuse rikkumise korral kohustatud tasuma hagejale leppetrahvi 1 000 000 krooni ehk 63 911,65 eurot. Lisaks eelnenule võib töötaja olla kohustatud hüvitama tööandjale rikkumisega tekitatud kahju. Arvestades, et kostja kuupalgaks oli 10 000 krooni bruto ehk 8042 krooni neto, siis on leppetrahv summas 1 000 000 krooni ehk 63 911,65 eurot, mis oleks kostja 124 kuu ehk enam kui 10 aasta netopalk, konfidentsiaalsuse kohustuse rikkumise eest kostjat ebamõistlikult kahjustav. Kohus ei nõustu hagejaga, et ebaõige ja alusetu on kõrvutada leppetrahvi summat kostja kuupalgaga. Kohus on seisukohal, et sellise leppetrahvi suuruse korral keelu järgimise eest töölepingu ajal ja kolm aastat peale töölepingu lõppemist, on just õiglane kõrvutada leppetrahvi suurust töötaja kuupalgaga. Selle tingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu kostja kahjuks oluliselt rikutud.
37.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et konfidentsiaalsuslepingu p 4 on tüüptingimusena VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 44 järgi tühine, mistõttu puudub hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata.
38.Kuna kohus leidis, et konfidentsiaalsuslepingu p 4 on tühine, siis ei hinda kohus, kas kostja on konfidentsiaalsuskohustust rikkunud. Samuti ei hinda kohus konfidentsiaalsuskohustusega seoses esitatud tõendeid.
39.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle
Menetluskulude jaotus
40.TsMS § 162 lg 1,2 kohaselt jätab kohus poolte menetluskulud hageja kanda.
10 (11)
2-13-32549 Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega (TsMS § 174 lg 3).
41.Tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja 2 alusel 33 314,46 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Taimi Kollom kohtunik
11 (11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.