Kohtulahend

Tartu Maakohtu Võru kohtumaja kaudu. Asjaolud ja menetluse käik 07.05.2014 jõustunud Tartu Maakohtu 30.09.2013.a. otsusega jäeti tsiviilasjas nr 2-11-43537 menetluskulud K. K. kanda. Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 07.05.2014 kohtumäärusega jäeti kassatsiooniastme menetluskulud K. K. kanda. Kostja esindaja esitas 08.05.2014 Tartu Maakohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramise kohta tsiviilasjas 2-11-43537 ja kostja kinnitab, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa käibemaksu muul moel tagasi arvestada. Kostja menetluskulu moodustab lepingulise esindaja õigusabikulu summas 2259,19 eurot (sh käibemaks). TsMS § 176 ja § 321 lg 1 kohaselt edastati kostja menetluskulude nimekiri hagejale. Hageja esitas tähtaegselt vastuväite, milles märgib, et ei nõustu kostja menetluskuludega, kuna summa suurus ei ole selgelt põhjendatud. Hageja arvates ei ületa kostja põhjendatud menetluskulud 200 eurot. Samuti märgib hageja kostja sõidupiletite kohta, et Janne Malla ei ole menetlusosaline, seega tema bussipiletid ei ole asjakohased. Kostja oma vastuses hageja vastuväitele märgib, et kuna bussipiletid tööarvestussüsteemi sisestas raamatupidaja, siis kajastub seal ka tema nimi. Tõendatud on nimetatud kuupäevadel kohtuistungite toimumine. Kohtumääruse põhjendused ja selgitused TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega, leiab, et kostja avaldus on esitatud tähtaegselt ning sellele on lisatud TsMS § 174 lg 3 nõutav menetluskulude nimekiri. Hagi esitamise ajal (15.09.2011) kehtinud TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ (vt resolutsiooni p-d 4 ja 5). Kohus leiab, et eespool märgitust lähtudes, tuleb antud juhul asuda seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on üksnes esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Seejuures on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude ulatuse kindlaksmääramine kohtu kaalutlusotsus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (vt Riigikohtu 15. veebruari 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus märgib, et kulude teiselt menetlusosaliselt väljamõistmise aluseks ei ole mitte lepingulise esindaja poolt esitatud arved, vaid kulude põhjendatus ja vajalikkus (TsMS § 175 lg 1 esimene lause). Kohus, tutvunud kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. 2 (5)

Kostja on esitanud avalduse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks vastavalt TsMS § 174 lg 1 lausele 1, kusjuures kostja kantud menetluskulud on kokku 2259,19 eurot (koos käibemaksuga). Kuna kostja on kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, kuuluvad kostja menetluskulud väljamõistmisele koos käibemaksuga. TsMS § 144 lg 2 järgi on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased kulud, mis on kantud seoses kohtumenetlusega. Kostja taotleb transpordikulude marsruudil Tallinn-Võru-Tallinn hüvitamist summas 45,80 eurot. Kostja esindaja transpordikulu on tõendatud kohtule esitatud bussipiletitega summas 22 eurot (14.03.2013- II kd, tl 67) ja summas 23,80 eurot (29.08.2013- II kd, tl 68) ning kohtuistungite protokollidest nähtuvalt on kostja esindaja nendel päevadel ka kohtuistungitel Võru kohtumajas osalenud (I kd, tl 128, 166). Seega kuulub nimetatud summa põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna hageja poolt kostjale hüvitamisele. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. TsMS § 172 lg 8 kohaselt kohtuväliste kulude hüvitamist saab nõuda üksnes juhul, kui kohus jätab need mõne menetlusosalise kanda. Kohus jättis käesolevas tsiviilasjas menetluskulud hageja kanda. Kostjat esindas kohtumenetluses TsMS § 218 lg p 1 nõuetele vastav lepinguline esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg (tl 46). Kostja esindaja on esitatud arvetelt nähtuvalt osutanud kohtumenetluses õigusabi tunnihinnaga 76,69 eurot tund +20% käibemaks kokku 23,83 tunni ulatuses. Kohtul tuleb õigusabikulude väljamõistmisel hinnata kulude põhjendatust ja vajalikkust TsMS § 175 lg 1 tähenduses, arvestades mh asja keerukust, menetlusele kulunud aega, kohtule esitatud dokumente ja menetluses toimunud kohtuistungeid. Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, hageja nõude olemust ning kostja menetlusdokumentides esitatud õiguslikke põhjendusi ja hinnates kostja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute mahtu ja sisu võrrelduna spetsifikatsioonis märgitud ajakuluga (kokku 23,83 tundi), leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on osaliselt põhjendatud ja vajalikud, kuna kogu eespool nimetatud toimingute ajakulu ei ole esitatud suuruses põhjendatud, mistõttu kohus vähendab põhjendatuks ja vajalikuks loetavate toimingute ajalist mahtu. Kostja esindaja on kohtule oma menetluskulude tõendamiseks esitanud arved nr 1514, 267, 317, 708, 964 ja 522. Kohtule kostja esindaja esitatud arvetest nähtuvalt sisaldavad kõik arved (va arve nr 708) bürookulusid kokku summas 20,88 (sh km), mis kajastuvad ka õigusabikulude kogusummas. Bürookulud ei ole õigusabikulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 1 mõttes, mistõttu vastaspool ei pea neid hüvitama. Ka Riigikohus on määruses tsiviilasjas nr 3-21-102-11 asunud seisukohale, et bürookulu ei ole alust lugeda põhjendatud menetluskulude hulka. Kõikvõimalikud kantselei- või bürookulud on juba arvestatud esindaja tunnihinna sisse. Seega jätab kohus kostja õigusabikulud bürookulude näol kogusummas 20,88 eurot põhjendatud menetluskuluna arvestamata. Kostja esindaja õigusabikulude arvete nr 317 ja 964 aruannetest nähtub, et kostja esindajal on kulunud kohtuistungitele sõiduks marsruudil Tallinn-Võru-Tallinn kliendi poolt tasustatavat aega kokku 8,13 tundi. Kohus jätab põhjendatud ja vajaliku menetluskulu määramisel arvestamata kostja esindaja ajakulu 8,13 tunni ulatuses sõiduks kohtuistungile ja tagasi (14.03.2013 ja 29.08.2013) põhjendusel, et sõidukuluna on hüvitatav ainult otsene sõidukulu nt bussipileti või autokütuse maksumus (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-65-13, 03.06.2013, kus Riigikohus on asunud seisukohale, et menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks on esindajakulude põhjendatus ja vajalikkus. Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, s.o transpordikulu, 3 (5)

milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ning korra § 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. Samas määruses märkis kolleegium ka, et esindaja sõidule kulunud aja hüvitamist ei ole võimalik nõuda teiselt poolelt ka advokatuuriseaduse ega poole ja tema esindaja sõlmitud kliendilepingu alusel. Advokatuuriseadus ega kliendileping ei reguleeri menetluskulude teiselt poolelt väljamõistmist). Kostja esindajal on teostatud tööde spetsifikatsioonist (arve nr 1514) nähtuvalt kulunud 3 tundi tutvumiseks hagi materjalidega, suhtluseks kliendiga ja hagi menetlusse võtmise küsimuses seisukoha andmisega. Kostja esindaja õigusabiteenuse kirjeldus on esitatud n.ö. kobarkirjena, kus mitu erinevat õigusabitoimingut on näidatud ajaarvestuses ühe toiminguna, eristamata, kui palju kulus aega iga konkreetse toimingu peale. Kuna menetluskulude kindlaksmääramise menetluse puhul on tegemist hagita menetlusega, peab kohus võimalikuks hinnata kostja esindaja õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust ulatuses, millises kulude tegemine on kontrollitav tsiviilasja toimiku põhjal. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja 18.10.2011 koostanud ja kohtule esitanud kostja seisukoha hagi menetlusse võtmise küsimuses (I kd, tl 44-46) sisulise tekstiga kahel lehel. Kohus nõustub kostjaga, et eelnevalt tuli esindajal tutvuda esitatud hagiavalduse materjalidega, mis oli kostjale Tartu Maakohtu 26.septembri 2011.a. määruse alusel kätte toimetatud. Kohtu hinnangul on, arvestades asjaolu, et kostja esindaja puhul on tegemist kõrgelt kvalifitseeritud õigusalaseid teadmisi omava isikuga, põhjendatud kostja esindaja nimetatud toimingute ajakulu hüvitamine 3 tunni asemel 2,5 tunni ulatuses. Arve nr 267 spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja esindajal kulunud 3,75 tundi hagile vastuse koostamiseks ja vaheotsuse taotluse koostamiseks aegumise küsimuse üle otsustamiseks. Toimiku materjalidest nähtuvalt on kostja esindaja poolt 03.01.2012 koostatud kostja vastus hagile (I kd, tl 99-103), mis on esitatud sisuliselt neljal lehel. Hageja poolt esitatud hagi on 7,5 lehel ( I kd tl 311). Kohtu hinnangul on nimetatud esindaja ajakulu 3,75 tundi põhjendatud ja vajalik. Arve nr 317 spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja esindajal kulunud istungi aja kooskõlastamiseks, istungiks ettevalmistumiseks ja 14.03.2013 istungil osalemiseks kokku 2 tundi. Toimiku dokumentidest nähtuvalt osales kostja esindaja 14.03.2013 istungil ( I kd, tl 128). Nimetatud arvel märgitud tasustamisele kuuluva sõiduaja 4 tunni osas on kohus eelnevalt seisukoha võtnud. Kohtu hinnangul kuulub kohtuistungi aja kooskõlastamiseks kohtule vastamine esindaja tavapärase tegevuse hulka kliendi esindamisel, mistõttu jätab kohus nimetatud ajakulu hageja poolt hüvitatava menetluskuluna arvestamata. Seega loeb kohus antud arvel põhjendatuks ajakulu 1,8 tundi. Arve nr 708 spetsifikatsiooni kohaselt on kostja esindajal kulunud 0,2 tundi (12 min) kohtuistungi aja osas suhtluseks kohtuga. Kohtu hinnangul kuulub kohtuistungi aja kooskõlastamiseks kohtule vastamine esindaja tavapärase tegevuse hulka kliendi esindamisel, mistõttu jätab kohus nimetatud ajakulu hageja poolt hüvitatava menetluskuluna arvestamata. Arve nr 964 spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja esindajal kulunud istungiks ettevalmistumiseks ja 29.08.2013 istungil osalemiseks 2,45 tundi ja istungile sõiduks tasustatavat aega 4,13 tundi. Toimiku materjalidest (I kd, tl 166) nähtuvalt osales kostja esindaja 29.08.2013 kohtuistungil, mis kestis 1,45 tundi. Kohus loeb istungiks ettevalmistumiseks ja kohtuistungist osavõtuks kulunud ajakulu 2,45 tundi põhjendatuks. Sõiduaja 4,13 tunni osas on kohus juba eelnevalt seisukoha võtnud. Seega on antud arve järgi põhjendatud hageja poolt hüvitamisele kuuluv ajakulu 2,45 tundi.

4 (5)

Arve nr 522 spetsifikatsioonist nähtuvalt on kostja esindajal kulunud hageja määruskaebusega tutvumiseks, analüüsiks ja vastuse koostamiseks kokku 4,3 tundi. Toimiku dokumentidest nähtuvalt on hageja poolt Riigikohtule esitatud määruskaebus sisuliselt kolmel lehel ja kostja esindaja 13.03.2013 vastus määruskaebusele (II kd, tl 23-25) on sisulise tekstiga 2,5-l lehel. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostja esindaja ajakulu, arvestades esitatud dokumentide sisu ja mahtu, 4,3 tunni asemel 2 tunni ulatuses. Hageja ei ole vaidlustanud ja kohtu hinnangul on mõistlik kostja esindaja õigusabi tunnihind 76,69 eurot + käibemaks. Neil asjaoludel rahuldab kohus kostja avalduse menetluskulude väljamõistmiseks osaliselt ja loeb kostja põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja õigusabi kuluks 12,5 tunni eest 1150,36 eurot (12,5 h x 76,69 + käibemaks). Seega kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele põhjendatud ja vajalik kostja esindaja tasu 1150,36 eurot ja sõidukulud 45,80 eurot, s.o. kokku 1196,16 eurot. Kostja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel viivise väljamõistmist hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt. Kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb K. K. tasuda kostjale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. TsMS § 178 lg 3 näeb ette, et viidatud määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Roomet Sõnna Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.