Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

KOSTJA TAOTLUS

2 (7)

Kostja esitas taotluse hagi aegumise kohaldamiseks ja vaheotsuse tegemiseks. Menetlusökonoomia huvides ja pooltele asjatute menetluskulude tekkimise vältimiseks taotleb kostja, et kohus teeks hageja nõuete suhtes aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse. Taotluse kohaselt on hageja minetanud õiguse lepingu tühistamiseks TsÜS § 99 lg 1 p 2 ja TsÜS § 99 lg 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõuded kostja vastu aegunud TsÜS § 142 lg 1 tähenduses. Samuti on hageja poolt esitatud täitmisnõue aegunud. Hageja on esitanud 16.03.2006 lepingust tuleneva täitmisnõude 18 916.20 euro, s.o 295 974.15 krooni saamiseks. TsÜS § 146 lg 1 sätestab, et tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Käesolev hagi on esitatud kohtusse 15.09.2011, s.o rohkem kui 5 aastat hiljem. Kohtumenetluses nr 2-07-4140 all menetleti hageja nõuet kinnistu tagasisaamiseks lepingust taganemise tõttu. Hageja ei ole täitmisnõuet esitanud. Seega ei peatanud kohtumenetlus nr 2-07-4140 täitmisnõude aegumist. Täitmisnõude esitamise osas jäävad arusaamatuks hageja viited TsÜS §-le 162 ja § 167. Kostja arvates ei esine asjas nimetatud õigusnormides kajastuvaid materiaalõiguslikke situatsioone. Kohtud ei ole menetlenud hageja nõudeid seonduvalt eksimuse ja/või pettusega. Hageja ei ole eksimusest ja/või pettusest tulenevat lepingu tühistamisavaldust üldse teinud. Tühistamisest tulenevad nõuded aeguvad eraldi taganemisest tulenevatest nõuetest. Samuti ei ole antud juhul tegemist TsÜS § 146 lg 5 sätestatud juhtumiga. TsÜS § 146 lg 5 sätestab, et kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõigusega koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. „Tegemist on olulise erisättega, mis tagab tehingute puhul, mille esemeks on kinnisasjad või kinnisasjaõigused, täitmisnõuete esitamise võimaluse üldisest kolmeaastasest tähtajast märksa pikema kümneaastase perioodi jooksul. Sellega kaitstakse kinnisasjaõiguslike positsioonide omandamisele suunatud võlaõiguslikke nõudeid rohkem muudest nõuetest. [ -- ] Säte hõlmab kõiki tehingulisi nõudeid, mille eesmärgiks on kinnisomandi ülekandmine. Säte ei hõlma lepingust tulenevaid muid nõudeid, nt kahju hüvitamiseks ( Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, 2010, lk 472-473)“. Antud juhul ei ole hageja esitanud kinnistu tagasisaamiseks ega kahju hüvitamiseks nõuet tehingulisel alusel vaid lepinguvälisel alusel, s.o alusetu rikastumise sätete alusel. Seega ei ole nimetatud säte antud asjas kohaldatav. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. TsÜS § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. TsÜS § 143 kohaselt võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja palub hagi rahuldamata jätta hagi aegumise tõttu. Riigikohus on juhtinud tähelepanu asjaolule, et nõude aegumise tuvastamiseks on esmalt vajalik kvalifitseerida nõue (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 21.06.2013 otsus nr 3-2-1-54-13). Hagi p 32 kohaselt on hageja nõudeks tehingu tühistamine eksimuse ja pettuse alusel. Hageja on esimese nõudena hagi resolutsioonis formuleerinud tulenevalt TsÜS § 90 lg 2 alusetu rikastumise sätetest kostja kohustamist kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja omandi tagasikandmist, sest olulise eksimuse ja pettuse teel tehtud leping kuulub tühistamisele.

3 (7)

TsÜS § 98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele. TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettuse teadasaamisest. TsÜS § 99 lg 2 kohaselt ei või tehingut tühistada hoolimata TsÜS § 99 lg 1 sätestatust, kui tehingu tegemisest on möödunud kolm aastat. TsÜS § 99 lg 3 kohaselt peatuvad TsÜS §99 lg 1 ja 2 sätestatud tähtajad TsÜS §-de 163, 165 ja 166 nimetatud alustel ja tähtajaks. Hageja on kohtule avaldanud (tl 119-120), et ta sai pettusest ja eksimusse viimisest teada peale Tartu Ringkonnakohtu 08.12.2008.a. otsust. Kui seda asjaolu aluseks võtta, siis sai hageja pettusest või eksimusest teada hiljemalt 07.01.2009.a., mil jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsus. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja oleks teinud tehingu tühistamise avalduse enne, kui ta 15.09.2011 (tl 3) esitas hagi kohtusse. Kohus nõustub kostjaga, et lepingust taganemine ja lepingu tühistamine on erinevad õiguskaitsevahendid, mis on erinevalt õiguslikult reguleeritud. Asjakohane ei ole hageja viide 02.08.2011 kohtule esitatud avaldusele (tl 123), sest sellest nähtuvalt palub hageja läbi viia täiendava kohtumenetluse tsiviilasjas nr 2-07-4140, kuid ei viita soovile tehingu tühistamiseks pettuse või eksimuse tõttu, pealegi on see avaldus adresseeritud Tartu Maakohtu Võru kohtumajale. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et käsitletava tehingu aegumine oleks peatunud TsÜS § 163 (vääramatu jõu tõttu), TsÜS § 165 (piiratud teovõimega isiku puhul) või TsÜS § 166 (pärimise korral) alusel. Kui käsitleda hageja poolt kostja vastu hagi esitamist tühistamisavaldusena, on möödunud tehingu tühistamiseks pettuse või eksimuse tõttu TsÜS § 99 lg 1 p 2 seaduses sätestatud tähtaeg, sest hageja poolt tehingu tühistamisõigus lõppes kuus kuud pettusest või eksimusest teadasaamisest, s.o. hiljemalt 07.07.2009; TsÜS § 99 lg 2 sätestatud tühistamise tähtaeg 3 aastat tehingu tegemisest lõppes hagejal juba 16.03.2009, sest kohus ei tuvastanud lepingu tühistamise peatumist TsÜS § 99 lg 3 loetletud alustel. Seega puuduvad tõendid, et pooltevaheline tehing on õigeaegselt ja kehtivalt tühistatud ning kostja kinnistu saamisega tühise tehingu alusel alusetult rikastunud. Seetõttu tuleb jätta rahuldamata hageja nõue kostja kohustamiseks tühistatud tehingu alusel saadud kinnistu asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja omandi tagasikandmiseks hageja nimele. Hageja on kõrvalnõudena taotlenud müüdud kinnistul väidetavalt metsa raiumisega tekitatud kahju hüvitamist 31 955 euro suuruses. Sisuliselt nõuab hageja kostjalt vaidlusalusest kinnistust saadud kasu VÕS § 1032 lg 1, 2 alusel. VÕS § 1032 kohaldamine eeldab alusetu rikastumise esinemist. Kuna kohus ei tuvastanud pooltevahelise tehingu kehtivat tühistamist ja kostja alusetut rikastumist selle tehingu alusel, tuleb jätta rahuldamata ka hageja nõue väidetavalt sellelt kinnistult pärast müügitehingut raiutud metsa hüvitamiseks. Hageja on esitanud alternatiivnõude välja mõista kostjalt hageja kasuks tehingust saamatajäänud 18 916,20 eurot. Kostja palub nõude aegumise kohaldamist. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Aegumistähtaeg algab TsÜS § 147 lg 1 esimese lause järgi üldjuhul nõude sissenõutavaks muutumisega ning nõue muutub TsÜS § 147 lg 2 ja VÕS § 82 lg 7 esimese lause järgi sissenõutavaks alates ajast, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Avaldusega hüpoteekide kustutamiseks, kinnistu müügilepingust, võla ülekandmise lepingust, kinnistute hüpoteegiga koormamise lepingust ja asjaõiguslepingutest (tl 12-30) nähtuvalt on poolte vahel vaidlusalune leping sõlmitud 16.03.2006.a. Pooltevahelises lepingus on fikseeritud, 4 (7)

et ostuhind on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist. Seega on võlasuhte olemusest tulenev ja mõistlik, et ostuhinna tasumine muutus sissenõutavaks 17.03.2006.a., mil hageja pidi olema teada saanud, et kostja ei ole talle väidetavalt osa ostuhinnast tasunud ja tal oli õigus nõuda kohustuse täitmist. Hagi tehingust saamatajäänud 18 916,20 euro nõudes on esitatud 15.septembril 2011.a., s.o. ligi viis ja pool aastat tehingu sõlmimisest, mida ei saa pidada ka mõistlikuks ajaks VÕS § 82 lg 7, 3 mõttes. Kohus nõustub kostjaga, et tehingust saamatajäänud raha nõue on aegunud. Hageja poolt viidatud TsÜS §-de 160, 162 ja 167 kohaselt peatub nõude aegumine hagi esitamisega, kohustatud isikul kokkuleppel õigustatud isikuga kohustuse täitmisest keeldumise õiguse puhul või läbirääkimiste korral. Asja materjalidest nähtuvalt oli kohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-07-4140 hageja nõue kostja vastu seoses lepingust taganemisega asjaõiguslepingu sõlmimise kohustamiseks ja omandi tagasikandmiseks. Hageja ei ole varem esitanud nõuet tehingust saamatajäänud raha nõudes. Õiguskirjanduses on asutud seisukohale, et aegumise peatumise ulatus määratakse vaidluse esemega. Hagi esitamine peatab üksnes sellise nõude aegumise, mille rahuldamist nõutakse (Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2010, lk 508). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et väidetava tehingust saamatajäänud raha osas oleks kostjale antud täiendavat tähtaega või toimunud poolte vahel selle nõude üle läbirääkimised. Pooltevahelises kirjavahetuses (tl 36) väidab hageja, et talle on tekitatud tehinguga hoopis 1 500 000 krooni kahju. Seega on hagi tehingust saamatajäänud raha nõude osas aegunud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustub kostjaga, et asjakohane ei ole hageja viide TsÜS § 146 lg 5, mille kohaselt kinnisomandi üleandmise nõude, kinnisasja asjaõiguse koormamise, asjaõiguse üleandmise või lõpetamise või asjaõiguse sisu muutmise nõude aegumistähtaeg on kümme aastat. Kohus nõustub kostjaga, et see säte annab kinnisasjade või kinnisasjaõiguste osas täitmisnõuete esitamise võimaluse üldisest kolmeaastasest tähtajast pikema kümneaastase perioodi jooksul, kuid see ei hõlma tehingu tühisusest tulenevaid tagasitäitmisnõudeid. Samale seisukohale on asutud ka õiguskirjanduses, millele on viidanud ka kostja. Käesolevas asjas ei ole pooltevahelisest lepingust tulenevat vaidlust kinnisomandi üleandmise, asjaõiguse koormamise, üleandmise või lõpetamise ega asjaõiguse sisu muutmise täitmise osas. Hageja leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada aegumisel TsÜS § 146 lg 4 sätteid, sest hageja hinnangul on kostja rikkunud oma kohustusi tahtlikult teades ettekavatsetult, et ta ei tasu notari deposiitkontole poolte vahel läbirääkimiste käigus kokkulepitud summat. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 16.09.2009.a. otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09 selgitanud, et „kolleegium peab vajalikuks selgitada TsÜS § 146 lg 4 sätestatud "tahtluse" mõistet. VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Seega on kohustuse tahtliku rikkumise eelduseks õigusvastase tagajärje soovimine. Kohustuse rikkumise õigusvastane tagajärg võib olla kahju tekkimine või muu õigusvastane tulemus. Kolleegium leiab, et ka TsÜS § 146 lg 4 ettenähtud tahtlust tuleb sisustada analoogiliselt. Seega on kohustuse tahtliku rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast tagajärge ja käitub tahtlikult heade kommete vastaselt. 5 (7)

Eeltoodust tulenevalt kohaldub TsÜS § 146 lg 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist. Selline tegu võib kolleegiumi arvates olla kas aktiivne või passiivne. Esimesel juhul rikub isik kohustust tahtlikult heade kommete vastase tegevusega, teisel juhul tegevusetusega. Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav. Eeltoodule tuginedes leiab kolleegium, et TsÜS § 146 lg 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt". Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mille põhjal saaks teha järelduse, et kostja käitus tahtlikult heade kommete vastaselt. Heade kommete vastaseks saab lugeda isiku ebamoraalset käitumist tehingu tegemise eesmärgil. Paljasõnaline on hageja väide, et kostjal oli omakasu motiiv ja ta ettekavatsetult ei tasunud notari deposiitkontole väidetavalt poolte vahel läbirääkimiste käigus kokkulepitud summat. Notariaalselt tõestatud lepingust, mille on hageja allkirjastanud, nähtuvalt on ostja müüjale kogu ostuhinna tasunud enne lepingu sõlmimist, kostja kohustust hagejale notari deposiitkontole raha tasumiseks lepingust ei nähtu (tl 16); tsiviilasjas nr 2-07-4140 ülekuulatud tunnistajad avaldasid, et hageja kinnitas notari juures, et ta on raha kätte saanud, samuti nähtub jõustunud kohtuotsusest, et kostja pidi ostjana üle võtma ka mitmed hageja kohustused kolmandate isikute ees (tl 107). Pärast lepingu sõlmimist peetud pooltevahelises kirjavahetuses (tl 36) väidab hageja hoopis, et talle on tekitatud tehinguga 1 500 000 krooni kahju. Seega ei ole käesolevas asjas tõendatud, et kostja rikkus oma kohustust tahtlikult, mistõttu tuleks nõude aegumistähtajana kohaldada TsÜS § 146 lg 4 järgi 10 aastat. Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 kohaselt jätta poolte menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Tartu Maakohtu 24.aprilli 2013.a. määrusega on määratud K. K. tema huvide kaitseks ilma hüvitamiskohustuseta riigi arvel esindajaks advokaat Valli Murde (tl 154-155, 160). Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 1 kohaselt riigi õigusabi andmise otsustanud kohus määrab riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaks pärast õigusteenuse lõpetamist advokaadi esitatava taotluse alusel. Advokaat Valli Murde on esitanud taotluse määrata K. K. osutatud õigusabi tasuks koos käibemaksuga 218,40 eurot ja vajalike kulude hüvitamiseks koos käibemaksuga 51,84 eurot (tl 168-172). Taotluse kohaselt on esindaja kulutanud tsiviilasja materjalidega tutvumisele, kohtumisele ja nõupidamisele riigi õigusabi saajaga kokku 3 tundi, osalenud kohtuistungil Võrus 1,5 tundi, osutanud õigusabi väljaspool büroo asukohta Võru linnas. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud, arvestades taotluses toodud motiive ja advokaat Valli Murdele tuleb määrata käesolevas asjas riigi õigusabi tasuks 218,40 eurot ja vajalike kulude hüvitamiseks 51,84 eurot. Riigi õigusabi seaduse § 24 lg 1 kohaselt korraldab kohtulahendi alusel riigi õigusabi kulude väljamaksmist riigi õigusabi osutanud advokaadile advokatuur. /allkirjastatud digitaalselt/ 6 (7)

Roomet Sõnna Kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.