Eesistuja Lea Laarmaa, liikmed Peeter Jerofejev ja Ivo Pilving
Kohtuasi
Kuuno Kanni hagi Kai Paksu vastu eksimuse ja pettuse alusel sõlmitud tehingu tühistamiseks, asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks Kuuno Kanni nimele ning 31 955 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks, tähtaja ennistamata jätmine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-43537
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Kuuno Kanni määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Kuuno Kann, esindaja vandeadvokaat Karl Saavo Kostja Kai Paks, esindaja vandeadvokaat Siiri Malmberg
Asja läbivaatamise kuupäev
7. aprill 2014. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Tartu Ringkonnakohtu 19. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 2-11-43537 muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
4.Määrata vandeadvokaat Karl Saavo (OÜ ADVOKAADIBÜROO KARL SAAVO) tasuks riigi õigusabi eest 192 (ükssada üheksakümmend kaks) eurot. Saata määrus selles osas täitmiseks Eesti Advokatuurile ning teadmiseks OÜ-le ADVOKAADIBÜROO KARL SAAVO.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Maakohus jättis 30. septembri 2013. a otsusega rahuldamata Kuuno Kanni (hageja) hagi Kai Paksu (kostja) vastu eksimuse ja pettuse alusel sõlmitud tehingu tühistamiseks, asjaõiguslepingu sõlmimiseks ja kinnistu omandiõiguse tagasikandmiseks hageja nimele ning 31 955 euro suuruse kahjuhüvitise väljamõistmiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
2.Hageja esitas apellatsioonkaebuse 2. novembril 2013 kell 0.11 (I kd, tl 181).
3.3. novembril 2013 esitas hageja (riigi õigusabi korras määratud esindaja advokaat Valli Murde) taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg. Taotluse kohaselt sai advokaat otsuse kätte
2.oktoobril 2013 e-toimiku kaudu. Seega oli apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks 1. november 2013. Hageja teatas 2. oktoobril 2013 telefoni teel, et ta soovib kohtuotsuse tingimata vaidlustada. Esindaja edastas apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule e-toimiku teel. E-posti süsteemist nähtub, et apellatsioonkaebus jõudis ringkonnakohtusse 2. novembril 2013 kell 00.11. Hageja esindaja laskis apellatsioonkaebuse esitamisel mööda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg-s 1 sätestatud menetlustähtaja. Esindaja tunnistas, et tal puudub TsMS §-s 422 ettenähtud mõjuv põhjus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Esindaja selgitas, et apellatsioonkaebuse hilinenud saatmine juhtus internetisüsteemi rikke tõttu. 1. novembri 2013. a hilisõhtul puudus internetiühendus rohkem kui kahe tunni jooksul. Esindaja tunnistas oma süüd, sest probleemid internetisüsteemiga kestsid juba mitu päeva, kuid leidis, et esindaja kohustuse nõuetekohase täitmata jätmise pärast ei tohi kannatada esindatav. Riigikohtu halduskolleegium on asjas nr 3-3-1-61-12 tehtud lahendis asunud järgmisele seisukohale: „Riigi õigusabi mõte seisneb kolleegiumi arvates selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks kolleegiumi hinnangul kaebeõigus riigi toel tagatud." Esindaja leidis, et asjas tähtaja ennistamata jätmine tekitaks olukorra, kus hagejale põhiseaduse § 24 lg-ga 5 garanteeritud edasikaebeõigus jääb teostamata. Hageja kaebeõiguse tagamiseks palus hageja esindaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistada. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
4.Tartu Ringkonnakohus jättis 19. novembri 2013. a määrusega rahuldamata hageja taotluse ennistada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning keeldus hageja apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ning tagastas selle hagejale. Ringkonnakohus viitas TsMS § 632 lg-le 1. Tsiviilasja toimikust nähtub, et hageja esindaja advokaat V. Murde sai Tartu Maakohtu 30. septembri 2013. a otsuse kätte AET-i kaudu 2. oktoobril 2013 (I kd, tl 178). Seega hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema alates 3. oktoobrist 2013 ja lõppes 1. novembril 2013. Hageja apellatsioonkaebus saabus kohtusse 2. novembril 2013. Seega on apellatsioonkaebus esitatud TsMS § 632 lg-s 1 sätestatud tähtaega ületades. Riigikohus on mitmetes lahendites (3-2-1-58-07, p 10, 3-2-1-148-06, p 12) asunud seisukohale, et mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Hageja esindaja tunnistab tähtaja ennistamise taotluses, et tal puudub TsMS §-s 422 ettenähtud mõjuv põhjus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja möödalaskmiseks. Esindaja ei ole tähtaja ennistamise taotluses viidatud internetiühenduse riket ka millegagi tõendanud, lisaks tunnistab esindaja, et probleemid internetisüsteemiga olid kestnud mitu päeva. Seega puudub asjas objektiivne
põhjus, mille tekkimist ja kulgemist apellant ise vahetult mõjutada ei saanud, ning eeltoodust tulenevalt puudub ka alus apellatsioonitähtaja ennistamiseks. Esindaja tuginemine taotluses Riigikohtu halduskolleegiumi 3. detsembri 2012. a määrusele haldusasjas nr 3-3-1-61-12 ei ole põhjendatud, kuna nimetatud haldusasjas tähtaja ennistamise aluseks olnud asjaolud ei ole analoogsed käesoleva tsiviilasja asjaoludega. Ringkonnakohus peab taotluse lahendamisel asjakohaseks Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohta 16. mai 2011. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11 (p-d 17 ja 18), kus tsiviilkolleegium leidis muu hulgas, et jättes kaebuse esitamise viimasele hetkele, tuleb arvestada võimalike tõrgetega, mis takistavad kaebuse esitamist. Iseäranis peab selle riskiga arvestama professionaalset õigusteenust osutav advokaadibüroo, kelle asi on oma arvutisüsteem korraldada selliselt, et sealsed tõrked ei takistaks menetlusdokumentide õigel ajal edastamist. Samuti peab arvestama sellega, et öisel ajal ei pruugi infotehnoloogiline tugiteenus olla arvutisüsteemi toimimise tagamiseks õigel ajal kättesaadav ning et arvutisüsteemis esinev tõrge peab tähtaja ennistamiseks olema selline, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa, st see peab olema ootamatu ja oodatavat hoolsust järgides ettenähtamatu ning vältimatu ja/või ületamatu.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.Hageja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, paludes ringkonnakohtu määrus tühistada ning teha uus määrus, millega ennistada hageja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ning saata asi menetlusse võtmise otsustamiseks ringkonnakohtule. Määruskaebuse kohaselt on määrus jäetud olulises osas põhjendamata, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. Lahendades apellatsioonitähtaja ennistamise taotlust, ei ole ringkonnakohus piisava tähelepanuga arvestanud asjas tähtsaid asjaolusid. Apellatsioonimenetluses on apellandiks Kuuno Kann, kes tegi kõik endast sõltuva, et apellatsioonkaebus oleks esimese astme kohtu otsuse peale esitatud. Temale riigi õigusabi korras õigusteenust osutav esindaja koostas ja edastas apellatsioonkaebuse, ületades sel ajal seaduses ettenähtud apellatsioonitähtaja. Kohtu järeldus on vastuoluline, mis seisneb selles, et apellant pidi justkui ette nägema, et esindaja laseb apellatsioonitähtaja mööda. TsMS § 217 lg 6 kohaselt loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega, kuid hageja arvates saab esindaja käitumist omistada esindatavale põhimõtteliselt juhul, kui tegemist on lepingulise esindajaga, sest sellisel juhul esindaja valimise ja temaga õigusteenuse lepingu sõlmimise risk on mingil määral esindataval endal. Praegusel juhul oli tegemist riigi õigusabi korras määratud esindajaga. Ringkonnakohtule esitatud apellatsioonitähtaja ennistamise taotluses on viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendile haldusasjas nr 3-3-1-61-12, mille p-s 13 on selgitatud: „Riigi õigusabi mõte seisneb kolleegiumi arvates selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks kolleegiumi hinnangul kaebeõigus riigi toel tagatud. Kaebeõiguse tagamiseks tuleb sellisel juhul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada." Ringkonnakohtu määrus on jäetud olulises osas põhjendamata, sest kohus ei arvestanud
asjas tähtsat asjaolu. Põhiseaduse § 15 ja § 24 viimane lause ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art 6 lg 1 annavad igaühele õiguse tema kohta tehtud kohtu otsuse peale seadusega sätestatud korras edasi kaevata kõrgemalseisvale kohtule. Põhiseaduse § 14 kohaselt on õiguste ja vabaduste tagamine seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus. Praeguses vaidluses eiras ringkonnakohus nimetatud põhiõiguste tagamise kohustust.
6.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
7.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määrust tühistada. Ringkonnakohtu määrus tuleb jätta TsMS § 695 ja § 691 p 1 alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
8.Pooled ei vaidle selle üle, et hageja apellatsioonkaebus on esitatud ringkonnakohtule hilinemisega. Hageja ei tugine määruskaebuses enam ka sellele, et apellatsioonkaebuse hilisema esitamise tingis internetiühenduse rike (arvutisüsteemi tõrget kui võimalikku mõjuvat põhjust menetlustähtaja ennistamiseks on Riigikohus käsitlenud 16. mai 2011. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-40-11). Määruskaebuses tugineb hageja sellele, et hageja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg tuleks ennistada, kuna apellatsioonkaebuse esitamisega hilines talle riigi õigusabi korras määratud esindaja. Seejuures viitab hageja haldusasjas nr 3-3-1-61-12 tehtud Riigikohtu halduskolleegiumi 3. detsembri 2012. a määruse p-le 13, milles on väljendatud järgmist seisukohta: „Riigi õigusabi mõte seisneb kolleegiumi arvates selles, et kaebeõigus oleks riigi toel tagatud. Kui kaebus jääb tähtaegselt esitamata just riigi õigusabi osutava advokaadi õigusvastase tegevusetuse tõttu, siis ei oleks kolleegiumi hinnangul kaebeõigus riigi toel tagatud. Kaebeõiguse tagamiseks tuleb sellisel juhul kaebuse esitamise tähtaeg ennistada." Sarnast seisukohta on väljendanud ka Riigikohtu kriminaalkolleegium (vt nt Riigikohtu 14. märtsi 2013. a lahend kriminaalasjas nr 3-1-2-3-13, p 15; Riigikohtu 30. mai 2012. a määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-48-12).
9.Kolleegium leiab, et praegustel asjaoludel puudub alus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. TsMS § 67 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Ringkonnakohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi varasemale praktikale, mille kohaselt mõjuv põhjus tähendab TsMS § 67 lg 1 järgi seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus. Selliseks põhjuseks on sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (vt nt Riigikohtu 23. mai 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-58-07, p 10; 24. jaanuari 2007. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-148-06, p 12). Kolleegium märgib, et Euroopa Inimõiguste Kohus on asjas Anghel vs. Itaalia tehtud 25. juuni 2013. a otsuse p-s 52 leidnud, et riik ei vastuta eraviisiliselt võetud
või õigusabi korras määratud esindaja tegevuse eest, v.a erandlikel juhtudel. Seega ei saa seda asjaolu, et apellatsioonkaebuse esitamisega hilines hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, pidada kolleegiumi arvates mõjuvaks põhjuseks TsMS § 67 lg 1 mõttes ega erandlikuks asjaoluks, mis annaks aluse apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg ennistada.
10.Erinevalt kriminaal- ja halduskohtumenetlusest, kus üheks pooleks on riik või kohalik omavalitsus, toimub tsiviilkohtumenetlus võrdsete menetlusosaliste vahel ja vaidluse sisu tuleneb eraõigussuhtest. TsMS § 7 järgi on õigusemõistmisel tsiviilasjades pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Menetlusosalistel on tsiviilkohtumenetluse seadustiku järgi võrdsed õigused ja kohustused (TsMS §-d 199, 200, 206 jt). Kõigile menetlusosalistele võrdselt kehtib ka TsMS § 66, mille järgi, kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. Nagu eespool p-s 9 märgitud, peab tähtaja ennistamiseks olema mõjuv objektiivne põhjus, milleks ei ole iseenesest asjaolu, et menetlustähtaja lasi mööda riigi õigusabi korras määratud esindaja. Vastupidine seisukoht ei oleks kooskõlas menetlusosaliste võrdse kohtlemise põhimõttega ja seaks menetlusosalise, keda esindaks lepinguline esindaja, kes ei ole riigi õigusabi korras määratud, menetluslikult oluliselt halvemasse olukorda võrreldes menetlusosalisega, keda esindab riigi õigusabi korras määratud esindaja. Hüpoteetilises olukorras, kus näiteks mõlema poole esindajad esitaksid kaebuse objektiivse mõjuva põhjuseta hilinenult, tuleks ühele menetlusosalisele tähtaeg ennistada, kuid teisele mitte. Selline menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine tsiviilkohtumenetluses ei oleks menetlusõiguslikult kuidagi õigustatud. Lisaks sellele märgib kolleegium veel, et tulenevalt TsMS § 217 lg-st 6 loetakse esindaja käitumine ja teadmine võrdseks menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kui menetlusosaline jääb apellatsioonkaebuse esitamisega hiljaks (sõltumata sellest, kas kaebuse esitab hilinenult lepinguline esindaja või riigi õigusabi korras määratud esindaja) ja hilinemiseks ei ole mõjuvat põhjust TsMS § 67 lg 1 mõttes, ei pea sellest tulenevalt ühe menetlusosalise esindaja hooletuse riski kandma teine menetlusosaline. Kui lepinguline esindaja või riigi õigusabi korras määratud esindaja jätab menetlustoimingu mõjuva põhjuseta tähtajaks tegemata ja esindataval tekib seetõttu kahju, saab esindatav mõlemal juhul nõuda kaebuse õigel ajal esitamata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist advokaadilt, advokaadibüroolt või vastavalt kindlustusandjalt.
11.Riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Karl Saavo esitas Riigikohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks.
12.Kolleegium leiab, et vandeadvokaat Karl Saavo taotlus määrata kindlaks riigi õigusabi tasu tuleb rahuldada. Kolleegium määrab tema tasuks taotletud 192 eurot (koos käibemaksuga) riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 23 lg 1 alusel. Tasu maksmise korraldab RÕS § 24 lg 1 alusel Eesti Advokatuur.
13.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuselt tasutud kautsjon arvata TsMS § 149 lg 4 teise lause alusel riigituludesse.
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, tuleb kassatsiooniastme menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Lea Laarmaa, Peeter Jerofejev, Ivo Pilving
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.