Kohtutäitur Rannar Liitmaa avaldus loa saamiseks võlgniku valduses olevasse ruumi sisenemiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 8. juuli 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja Pärnu kohtutäitur Rannar Liitmaa (büroo asukoht Rüütli 51, Pärnu) Võlgnik OS (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoha aadress XXXXXXXXX XX-XX, XXXXX) Sissenõudja ERA Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood 10625474), esindaja Tauri Jaanson
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 8. juuli 2014. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Lubada kohtutäitur Rannar Liitmaal siseneda OS-le kuuluvasse korteriomandisse (XXXXXXXXX XX-XX, XXXXX; kinnistusregistri number XXXXXXX) korteriomandiga tutvumise eesmärgil 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest.
4.Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta võlgniku kanda.
5.Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Kohtutäitur Rannar Liitmaa esitas 07.07.2014. a Pärnu Maakohtusse avalduse täiteasjas nr 175/2011/3113 võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks. Avalduse kohaselt on kohtutäituri menetluses võlgniku OS vastu algatatud täiteasi Pärnu Maakohtu 06.04.2011. a määrusega sõlmitud kompromisslepingu alusel võlgnevuse sissenõudmiseks. Täitemenetluse
algatamise aluseks on ERA Liisingu Inkassoteenused AS-i täitmisavaldus võlgnevuse sissenõudmiseks.
2.Täitmisteade saadeti 23.11.2011. a võlgniku e-posti aadressile XXXX@XXXXX. 01.12.2011. a pöördus OS kohtutäituri büroosse ning kinnitas, et sai täitmisteate kätte 23.11.2011. a. Võlgnik ei avaldanud soovi kohustuse likvideerimiseks ning vabatahtlik täitmisaeg lõppes 03.12.2011. a. Aastate jooksul ei ole täitetoimingud andnud soovitud tulemust, mistõttu sissenõudja palus pöörata nõude isiku kinnisvarale. 15.02.2012. a viidi läbi kinnisasja XXXXX, XXXXXX külas Pärnumaal arestimine ning kinnisasja hinnaks määrati 21 927 eurot. Korteriomandit kui võlgniku alalist elukohta ei pidanud kohtutäitur esialgu vajalikuks arestida. 20.02.2012. a esitatud taotluses kinnitas OS arestimisakti kättesaamist ning palus täitetoiming edasi lükata, kuid kohtutäitur jättis taotluse rahuldamata. Kinnisasi müüdi 07.08.2013. a hinnaga 7875 eurot.
3.XXXXX kinnistu enampakkumiste korraldamise jooksul selgus, et sundmüük nõuet täies ulatuses ei täida ning sissenõudja esitas 09.04.2012. a palve sundmüüki suunata ka võlgniku korteriomandi XXXXXXXXX XX XX-XX Pärnus. Kohtutäitur saatis 10.04.2012. a välja uue teate kinnisasja arestimise kohta. Kuna võlgnik ei tasunud nimetatud kuupäevaks võlgnevust, arestis kohtutäitur 24.04.2012. a korteriomandi hinnaga 5000 eurot (arvestades asjaolu, et korterile seatud hüpoteek jääb sundmüügi järel kehtima). 30.04.2012. a kinnitas võlgnik arestimisakti kättesaamist avalduses Pärnu Maakohtule. 15.05.2012. a esimene korteriomandi enampakkumine nurjus. Kuna korteril on kehtiv hüpoteek, mis vähendab korteri müügi õnnestumise tõenäosust suures ulatuses, siis otsustasid sissenõudja ja kohtutäitur täitekulude kokkuhoidmiseks jätta korteriomandi kuulutuse kinnisvaraportaalidesse kehtima „tee pakkumine“ vormis. Aastate jooksul on korteri vastu mitmeid kordi huvi tuntud, kuid hüpoteegiga kaasnevad riskid ei ole enampakkumise kuupäeva kindlaksmääramiseni viinud. Kohtule avalduse esitamise hetkeks on tekkinud huviline, kes on teadlik kõikidest korterile seatud hüpoteegiga kaasnevatest riskidest ja asjaolust, et omanik elab korteris sees, kuid soovib sellegipoolest korteriga tutvuda ning korteri seisukorra sobivusel enampakkumisel osaleda. Sellest lähtuvalt võttis kohtutäitur võlgnikuga telefoni teel ühendust ning andis teada korterit näha soovivast huvilisest. OS selgitas, et tegemist on tema eluasemega ning korteri näitamine huvilisele oleks tema põhiõiguste rikkumine. Mõni hetk hiljem laekus täiturile ka avaldus täitemenetluse peatamiseks, kuid sissenõudja ei andnud selleks nõusolekut. Maakohtu määrus
4.Pärnu Maakohus rahuldas 08.07.2014. a määrusega avalduse. Kohus lubas täiteasja nr 175/2011/3113 raames Pärnu kohtutäituril Rannar Liitmaal siseneda võlgnik OS valduses olevatesse ruumidesse XXXXXXXXX XX XX-XX Pärnus koos kinnisasja ostmisest huvitatud isikutega 15 päeva jooksul kohtumääruse tegemisest. Kohus leidis, et kohtutäitur on piisavalt selgitanud ja tõendanud võlgnikule kuuluvasse korterisse sisenemisloa saamise vajalikkust. Kohus tugines täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 8, § 28 lg-le 1 ja 2, § 85 lgle 1.
5.Vaatamata kohtutäituri jõupingutustele ei ole tal õnnestunud saada võlgniku nõusolekut korteris viibimiseks ega seal asuvatesse ruumidesse sisenemiseks. Võlgnik on keeldunud vara näitamisest huvilisele. Kuna ostuhuviline on avaldanud soovi müüdava varaga tutvuda, tuleb anda kohtutäiturile luba seadusega pandud kohustuse tagamiseks siseneda avalduses nimetatud võlgniku omandis ja valduses olevatesse ruumidesse ja viibida nende valduses olevates ruumides, et näidata ostuhuvilisele enampakkumisel müüdavat vara. Samas ei oleks
võlgnike õigustatud huve arvestades lubatav ka olukord, mil kohtumääruses jäetakse võlgnike ruumidesse sisenemise aeg täiesti lahtiseks. Sarnasele seisukohale on asunud analoogse avalduse lahendamisel Riigikohus oma lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-140-10. Seetõttu peab kohus otstarbekaks määrata ruumidesse sisenemise aeg teatava ajavahemiku täpsusega, milleks on 15 päeva alates määruse tegemisest. Määruskaebus
6.Võlgnik palub maakohtu määruse tühistada ning täitemenetluse peatada. Kaebuse esitaja leiab, et täitemenetluse alusdokument, ehk Pärnu Maakohtu tsiviilasjas nr 2-09-51091 tehtud kompromissleping, on saadud pettusega. Kui kohus tuvastab täitemenetluse alusdokumentide vormistamises õigusrikkumisi, on vaidlustatud kohtumääruse väljastamine vastuolus Põhiseaduse §-dega 13, 26, ja 32. Menetluse edasine käik
7.Sissenõudja ja kohtutäitur määruskaebuse osas oma seisukohta kohtule ei esitanud.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebusega ning asja materjaliga, leiab, et esitatud kaebus ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. Maakohtu määrus on piisavalt põhjendatud ning kooskõlas seadusega.
10.Esmalt märgib ringkonnakohus, et määruskaebuse esitaja on maakohtu korraldusel (tl 107) oma 22.07.2014. a määrusekaebuse (14.07.2014. a määruskaebust palus kaebaja mitte arvestada) menetluslikku taotlust täpsustanud ja 13.09.2014. a esitatud kaebuses on ta kohtumääruse täies ulatuses vaidlustanud väljendades kahtlust, et täitedokument on saadud pettusega ning leides, et kui kohus tuvastab alusdokumentide vormistamises õigusrikkumisi, on vaidlustatud kohtumääruse väljastamine vastuolus Põhiseaduse § 13, § 26 ja §-iga 32. Eeltoodust saab piisavalt järeldada, et kaebaja tahe on suunatud Pärnu Maakohtu 08.07.2014. a määruse tühistamisele. Kuivõrd osundatud määrusega on kohus lahendanud kohtutäituri täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2 kohase avalduse, tuli kohtul lahendada küsimus, kas kohtule esitatud ajaolud annavad viidatud sätte kohaselt aluse lubada kohtutäituril siseneda võlgniku ruumidesse mh selleks, et tutvuda enne enampakkumist võlgnikule kuuluva arestitud korteriomandiga. Seega ei saa kohus antud menetluses hinnata kaebaja väiteid justkui ei oleks täitedokument kehtiv. TMS § 221 lg-te 1-3 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Muu kui kohtulahendi sundtäitmise puhul, iseäranis TMS § 2 lg 1 p-des 18–191 nimetatud täitedokumentide puhul, saab võlgnik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada ka kõik vastuväited täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele. TMS § 221 lg 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni. Seega kui kaebajal on
sundtäitmisele esitatud nõude osas materiaalõiguslikke vastuväiteid, on tal õigus kaaluda TMS § 221 kohase hagi esitamist sissenõudja vastu. Kohus ei saa ka arvestada väiteid kinnisasjade aadressil XXXXX X ja X, XXXXXX vald müügilepingute, nendest taganemise, detailplaneeringute jms kohta, sest need ei ole antud avalduse lahendamisel asjassepuutuvad .
11.Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 28 lg 2 sätestab, et võlgniku nõusolekuta võib tema valduses olevatesse ruumidesse siseneda või tema valduses oleval maatükil viibida ja need läbi otsida üksnes kohtu määruse alusel. TMS § 28 lg 3 järgi on nimetatud talumiskohustus ka isikutel, kelle kaas- või otseses valduses ruum või maatükk on. Ringkonnakohus leiab, et eraldi kohtumäärus tehakse antud asjaoludel täitemenetluse seadustiku mõtte kohaselt siis, kui võlgnik/ruumi otsene valdaja ei ole nõus või takistab seda, et kohtutäitur, eesmärgil vara kooskõlas TMS §-iga 87 võimalikele enampakkumisel osaleda soovijatele tutvustada, siseneks võlgniku või kolmanda isiku valduses olevatesse ruumidesse. Kolleegiumi hinnangul on maakohus TMS § 28 lg-s 2 ja 3 sätestatud võlgniku/otsese valdaja nõusolekuta kinnisasjal viibida ja ruumidesse sisenemise vajadust piisavalt põhjendanud, sest avalduse asjaolude kohaselt kohtutäitur võlgnikule kuuluvatesse ruumidesse ei pääse, kuna võlgnik ruumidesse sisenemist ei võimalda. Määrusekaebuse esitaja ei ole kaebuses ka vastupidist väitnud. Kolleegium kordab, et võimalik vaidlus täitemenetluse aluseks oleva täitedokumendi kehtivuse osas ning vaidluse ajaks täitemenetluse peatamise taotlus ei kuulu lahendamisele praeguse tsiviilasja raames.
12.Kuna praeguseks ajaks on möödunud maakohtu määratud aeg, millal võis võlgniku ruumidesse siseneda, annab kolleegium kohtutäiturile õiguse siseneda võlgniku valduses olevatesse ruumidesse koos kinnisasja ostmisest huvitatud isikutega, et võimaldada neil varaga tutvuda, 30 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse jõustumisest.
Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/
Tiit Kollom /allkirjastatud digitaalselt/
Ulvi Loonurm /allkirjastatud digitaalselt/
Määrus osaliselt tühistatud Riigikohtu 13.05.2015 määrusega
RESOLUTSIOON
1.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2014. a määrust tsiviilasjas nr 2-1454058 võlgniku eluruumi sisenema õigustatud isikute osas. Lubada kohtutäitur Rannar Liitmaal koos ostust huvitatud isikutega siseneda OS-le kuuluvasse ja tema valduses olevasse eluruumi (korteriomand) XXXXXXXXX XX-XX, XXXXXX (kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXXX) korteriomandiga tutvumise eesmärgil 30 päeva jooksul arvates käesoleva määruse jõustumisest. Muus osas jätta ringkonnakohtu määrus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud kõigis kohtuastmetes jätta OS kanda.