1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. novembri 2013. a otsuse menetluskulude jaotus ja teha selles osas uus otsus, millega jätta kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulud Anneli Raidma ja Merike Antonovi enda kanda, jätta Ain Alatsei kanda 36% kõigist Anneli Raidma menetluskuludest ning ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
4.Lugeda Tartu Maakohtu 18. novembri 2013. a otsuse menetluskulude jaotuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
1.Jätta kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulud Anneli Raidma ja Merike Antonovi enda kanda.
2.Jätta Ain Alatsei kanda 36% Anneli Raidma kaasomandi kasutuseeliste nõude menetluskuludest.
3.Ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
MENETLUSKULUDE JAOTUS RINGKONNAKOHTUS
Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Anneli Raidma esitas 11.03.2013. a hagiavalduse Ain Alatsei vastu kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ja kasutuseeliste hüvitamiseks. Hageja palus lõpetada kinnistu kaasomand järgmiselt: jätta kinnistu kostja Ain Alatsei omandisse ning kohustada Ain Alatseid tasuma hagejale tema osa eest 10 850 eurot või alternatiivselt müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning jagada saadud raha poolte vahel vastavalt nende kaasomandi osade
suurusele. Hageja palus mõista kostjalt välja kasutuseelised kinnistu ainukasutamise eest summas 2431 eurot ja kasutuseelised maa rendist saadud tulu eest summas 64,88 eurot. 09.04.2013.a esitas hageja taotluse ja palus kaasata kostjana Merike Antonovi, kes sai kinnistu kaasomanikuks. Kohus rahuldas taotluse 10.04.2013. a määrusega.
2.Ain Alatsei (kostja I) esitas 23.04.2013. a vastuse, milles selgitas, et ta ei ole enam X-XX, XXX omanik. Kostja I palus jätta kasutuseeliste hüvitamise nõude rahuldamata (I kd, tl 7174).
3.Merike Antonov (kostja II) esitas 03.05.2013. a kirjaliku vastuse (I kd, tl 76-78). Kostja II tunnistas hagi osaliselt. Kostja II teatel sai ta XXX kinnistu kaasomanikuks kinkelepingu teel 25.03.2013. a. Kinnistu mõttelise osa kinkis talle Ain Alatsei. Kostja II oli nõus kinnistu kaasomandi lõpetamisega. Kostja II soovis kinnistu omandi säilitada enda ja oma laste koduna. Kostja II ei olnud aga nõus hageja poolt nõutud hüvitise summaga, mis on 10 850 eurot. Ain Alatsei poolt tellitud Uus Maa Tartu büroo ekspertiisiaktis on hinnatud kinnistu väärtuseks 18 000 eurot. Selle põhjal on 1⁄2 osa kinnistu hinnaks 9000 eurot.
MAAKOHTU LAHEND
4.Tartu Maakohus otsustas 18.11.2013. a järgmiselt:
1.Rahuldada Anneli Raidma hagi Merike Antonovi vastu kaasomandi lõpetamiseks.
2.Lõpetada Anneli Raidma ja Merike Antonovi kaasomand kinnistule nimetusega XXX (registriosa numbriga XXXXXX, asukohaga X-XX, XXX) järgmisel viisil: müüa kinnistu avalikul enampakkumisel ning müügist saadud raha jagada kaasomanike Anneli Raidma ja Merike Antonovi vahel vastavalt nende osade suurusele, s.o võrdselt pooleks.
3.Rahuldada Anneli Raidma hagi Ain Alatsei vastu kinnistu kaasomandi kasutuseeliste hüvitamiseks osaliselt.
4.Välja mõista Ain Alatseilt Anneli Raidma kasuks kinnistu kaasomandi kasutuseeliste eest hüvitis summas 1787,57 eurot.
5.Jätta rahuldamata Anneli Raidma nõue Ain Alatsei vastu kinnistu kaasomandi kasutuseeliste saamiseks 350,31 euro osas. Kohus määras menetluskulude jaotuse kindlaks järgmiselt:
1.Jätta Merike Antonovi kanda 58% kõigist hageja menetluskuludest.
2.Jätta Ain Alatsei kanda 36% kõigist hageja menetluskuludest.
3.Jätta Anneli Raidma kanda 6% tema enda menetluskuludest ja 6% kostjate menetluskuludest. Antud juhul on hageja esitanud hagis kaks alternatiivset kaasomandi lõpetamise viisi. Kuna kostja Merike Antonov on õigeks võtnud nõude kaasomandi jagamiseks kinnistu müügi läbi avalikul enampakkumisel, ei käsitlenud kohus lähtudes TsMS § 444 lg-st 3 poolte seisukohti ja tõendeid seoses hageja nõudega kaasomandi lõpetamiseks alternatiivsel viisil (omanike vaheline kaasomandi osa üleminek hüvitise maksmisega). Kohus leidis, et kostja takistas hagejal vabalt kinnistut kasutamast. Kostja vahetas ära elamu ukseluku, millega oli takistatud hagejal elamu kasutamine. Kohtu hinnangul saab kostja käitumist käsitleda hageja valduse omavolilise äravõtmisena AÕS § 40 lg 2 mõistes. Seega asus kohus seisukohale, et kostja Ain Alatsei on rikkunud hageja valdust XXX kinnistu kaasomandi osale. Seega on kostja saanud hageja kaasomandi osa kasutades kasutuseeliseid.
Kohus leidis, et poolte vahel ei ole vaidlust rendituluna saadud kasutuseelise osas. Seega sai üks kaasomanik kinnistust renditulu, mida ta teise kaasomanikuga ei jaganud. Kohus mõistis Ain Alatseilt välja 2011-2012. aastatel saadud renditulust poole, s.o 64,88 eurot. Hageja on kostjalt nõutavast hüvitisest maha arvanud kinnistule tehtavad vajalikud kulutused. Kohus leidis, et hageja on põhjendanud ja tõendanud kinnistu ainukasutamisest tulenevaid kasutuseeliseid. Hageja väitel on minimaalne summa, mida kinnistul asuva eramu üürimisest oleks pidanud saama - 240 eurot kuus. Kostja ei ole eeldatavat üüritulu suurust vaidlustanud. Hageja väitel ei saa kinnistu keskmised igakuised vajalikud kulud olla rohkem kui 53 eurot. Hageja on arvestanud kuludega küttele, elektrile ja veele, samuti on suviti kinnistu korrashoiuks vaja niita muru. Nimetatud kulusid hageja ei tõendanud. Seega on hageja igakuiselt kasutuseeliste näol kaotanud 93,50 eurot (240 eurot – 53 eurot/2), s.o kokku 26 kuu eest, mil hageja ei saanud kinnistut kasutada, 2431 eurot (26 kuud x 93,50 eurot). Ain Alatsei leidis, et kasutuseeliste summa tuleb tasaarvestada kostja poolt kinnistule tehtud kulutustega. Kohus leidis, et kuna kostja sai hageja kaasomandi valduse omavoliliselt, siis ei ole põhjendatud temalt nõutavalt kasutuseeliste summalt maha arvata kõiki tema poolt tehtud kulutusi. Hageja kasutuseeliste nõudest on põhjendatud maha arvata üksnes kostja I poolt hageja kinnistuosale tehtud kulutused, mis on olnud hagejale kasulikud ning mille läbi on hageja rikastunud ehk kulutused, mille eesmärk oli kinnistuosa säilitamine või parandamine või kaitsmine hävimise eest. Kostja väitel on ta ajavahemikul 2011. aasta algusest kuni hagi esitamiseni, s.o märtsini 2013 teinud kinnistule kulutusi kokku 2993,53 euro eest. Tõenditest nähtub, et kostja I on ostnud O-E Grupp OÜ-lt kanalisatsioonitööde tegemiseks vajalikke kaupu 41,32 euro eest (I kd, tl 168-170) ja OÜ-lt Moreen killustikku 18,90 euro eest. Kohus luges kanalisatsioonitööde tegemiseks vajalikele materjalidele tehtud kulud summas 60,22 eurot põhjendaks ja vajalikeks. Põhjendatud on nimetatud kulutuste summas 41,32 eurot arvestamine kasutuseelise suuruse määramisel. Kostja Ain Alatsei on esitanud tõendid selle kohta, et ta on ostnud muru niitmiseks kütust Olerex AS-ilt ja Alexela Oil AS-ilt kokku summas 144,24 euro eest (I kd, tl 174, 188). Kostja ei ole esitanud muruniitmiseks kulunud kütusekulu arvestust. Hageja tunnistas kostja kütusekulu muruniitmisele summas 40 eurot. Kuna kostja ei ole põhjendanud ega tõendanud suuremat kulu, siis luges kohus põhjendatud ja vajalikuks kütusekuluks muru niitmisele 40 eurot. Tõendite põhjal on kostja I ostnud terad muruniiduki jaoks 33,80 euro eest (I kd, tl 175) ja muruniiduki rihma 11,50 euro eest. Kohus luges need põhjendatud kuluks. Arvestades tunnistajate ütlusi, luges kohus tõendatuks, et kostja I on maksnud kinnistul 2011 algusest kuni 2013 märtsini tehtud vajalike tööde eest R.Z 500 eurot. Kohus leidis, et ka J.Õ tasutud 700 eurot on tasutud asjakohaselt. Lisaks on kostja Ain Alatsei esitanud tõendina kostja Merike Antonovi poolt K.Kle 03.04.2013. a tehtud maksekorralduse summas 90 eurot, selgituseks XXX elektritööde eest ja materjalide kulu (I kd, tl 185). Kuna elektritööde tegemine tõstab kinnistu väärtust, on VÕS § 1042 lg 1 alusel tegemist hageja rikastumisega nimetatud tööde ja kulutuste läbi. Kohus leidis, et kostja põhjendatud ja vajalikud kulutused on kokku 1416,62 eurot. Kuna tehtud kulutused tuleb jagada kahe kaasomaniku vahel võrdselt, saab lugeda, et hageja kinnistu kaasomanikuna rikastus kaasomanike tehtud kulutuste arvel 708,31 euro ulatuses ning kostjal on hageja vastu selles ulatuses nõue.
Esialgselt nõudis hageja kostjalt kinnistu ainukasutamise ja maa rentimise eest kasutuseeliseid kokku summas 2495,88 eurot. Menetluse käigus on hageja lähtudes kostja tehtud kulutustest nõuet vähendanud. Hageja aktsepteeris kostja Ain Alatsei poolt kinnistule tehtud vajalikke kulutusi summas 358 eurot ning on nõus nimetatud summa kasutuseeliste nõudest maha arvestama. Seega jäi hageja nõudeks kasutuseeliste hüvitamise osas 2137,88 eurot. Kohus tuvastas, et hageja rikastus kinnistu kaasomanikuna kostja kulutuste arvel 708,31 euro ulatuses. Kuna hageja on tunnistanud kostja Ain Alatsei nõuet 358 euro ulatuses ja selle juba enda nõudest maha arvestanud, siis tuleb hageja nõudelt täiendavalt maha arvata kostja nõue 350,31 euro ulatuses. Seega on põhjendatud hageja nõue kostja I vastu kinnistu kaasomandi kasutuseeliste eest kokku summas 1787,57 eurot, mis tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista. 350,31 euro osas jättis kohus hageja nõude kasutuseeliste saamiseks rahuldamata tasaarvelduse tõttu. Hagihind oli 5995,88 eurot. Kuna riigilõiv kahelt nõudelt ei võrdu nende nõuete alusel eraldi tasumisele kuuluva riigilõivu summaga, võttis kohus nõuete proportsiooni: kaasomandi lõpetamise hagi menetluskulud on 58% ja kasutuseelise hüvitamise nõude menetluskulud 42%. Kohus rahuldas hageja nõude kostja Merike Antonovi vastu kaasomandi lõpetamiseks. Seega tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kaasomandi lõpetamise nõudega seotud kulud kostja Merike Antonovi kanda. Merike Antonovi kanda tuleb jätta seega 58% hageja kantud menetluskuludest ja kõik kostja enda kulud. Hageja nõude kostja I vastu kinnistu kaasomandi kasutuseeliste hüvitise saamiseks rahuldas kohus osaliselt. Kohus jaotas kinnistu kaasomandi kasutuseeliste nõudega seotud kulud poolte vahel võrdeliselt nõude rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldas hageja nõude ca 86% ulatuses, seega tuleb jätta kaasomandi kasutuseeliste nõudega seotud menetluskulud vastavas ulatuses kostja kanda. Arvestades kasutuseelisele langevate menetluskulude proportsiooni (42%) ning nõude rahuldamise ulatust jättis kohus kostja Ain Alatsei kanda 36% kõigist hageja kuludest ning kostja enda kuludest. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja kanda 6% tema enda menetluskuludest ja kostjate ühistest menetluskuludest (tegelikkuses kostja Ain Alatsei osa).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
5.Ain Alatsei ja Merike Antonov esitasid 08.01.2014. a apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulud Anneli Raidma ja Merike Antonovi enda kanda; jätta Ain Alatsei kanda 30% kõigist hageja menetluskuludest ja Anneli Raidma kanda 12% tema enda menetluskuludest ja 12% Ain Alatsei menetluskuludest. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Anneli Raidma kanda. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus rikkunud TsMS § 163 lg-t 1, jättes 86% kõigist hageja menetluskuludest kostja I kanda. Maakohus on nõude rahuldamise ulatuse määramisel ekslikult lähtunud asjaolust, et hageja on oma nõuet menetluse käigus vähendanud. Isegi kui asuda seisukohale, et hageja on oma nõuet vähendanud (millega apellandid ei nõustu), siis nõude vähendamine ei mõjuta menetluskulude jaotust. Hagiavalduses palus hageja 2 495,88 euro väljamõistmist. Maakohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt I hageja kasuks välja 1 787,57 eurot. 1 787,57 eurot moodustab 2 495,88 eurost 71,6%, seega hagi rahuldamise ulatus kasutuseeliste nõuete osas on samuti 71,6%. Seega pidi maakohus jätma 30% kõigist hageja menetluskuludest kostja I kanda (42% on kasutuseeliste nõude puhul maksimaalne ehk 100%, kohus rahuldas nõude 71,6% ulatuses, 71,6% 42-st on 30,072% ≈ 30%). Isegi kui lähtuda nn vähendatud nõudest summas 2 137,88 eurot (millega apellandid ei nõustu) ning kohtu poolt
rahuldatud nõudest summas 1 787,57 eurot, siis moodustab 1 787,57 eurot 2 137,88 eurost 83,6%, mitte aga 86%; 2) on maakohus ebaõigesti kohaldanud TsMS § 162 lg-t, jättes 58% kõigist hageja menetluskuludest Merike Antonovi kanda. Apellandid on seisukohal, et kaasomandi lõpetamine teenib mõlema kaasomaniku huve võrdselt ja õigustamatu oleks jagada kaasomandit vaid ühe kaasomaniku arvel. Kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda.
6.Anneli Raidma vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub menetluskulud jätta apellantide kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb maakohtu menetluskulud kasutuseeliste nõudes jätta 41,37% ulatuses Ain Alatsei kanda. Apellandi seisukohad ei oma haginõude vähendamise osas tähendust, sest hageja ei ole nõuet vähendanud; 2) tuleb kaasomandi lõpetamise menetluskulud jätta täielikult Merike Antonovi kanda. Antud juhul on nõue kaasomandi lõpetamiseks rahuldatud täielikult, s.t et kohaldub TsMS § 162 lg 1 ning menetluskulud tuleb jätta Merike Antonovi kanda.
7.Anneli Raidma esitas 21.01.2014. a vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist menetluskulude jaotuse osas ja osas, millega jäeti Anneli Raidma nõue kasutuseeliste hüvitamiseks 350,31 euro suuruses osas rahuldamata ning selles osas uue otsuse tegemist, millega mõista Ain Alatseilt Anneli Raidma kasuks välja 2457,26 eurot; jätta Anneli Raidma nõue kasutuseeliste hüvitamiseks rahuldamata 38,62 euro suuruses osas; jätta Ain Alatsei kanda 41,37% kõigist Anneli Raidma menetluskuludest ning Anneli Raidma kanda 0,63% Anneli Raidma ja Ain Alatsei menetluskuludest. Vastuapellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) unustas kohus lõpliku hinnangu andmisel kostja poolt teostatud vajalike kulutuste osas arvestada asjaoluga, et hageja oli juba 1370 euro (26 x 53 eurot) suuruses kulutusi hagiavalduses ette näinud, mistõttu oleks kohus pidanud hagi jätma rahuldamata 38,62 euro osas. Ain Alatseilt tuleb kasutuseeliste näol Anneli Raidma kasuks välja mõista 2457,26 eurot; 2) tuleb maakohtus kantud poolte menetluskulud hagi rahuldamise proportsioonist tulenevalt jätta Ain Alatsei kanda. Kuivõrd hagi tuleb jätta rahuldamata 38,62 euro osas, on hagi rahuldatud 89,5% ulatuses (38,62 x 100/2495,88), st et Anneli Raidma poolt maakohtus kantud menetluskulud tuleb Ain Alatsei ja Merike Antonovi kanda jätta 89,5% ulatuses ning Anneli Raidma kanda Ain Alatsei menetluskulud 1,5% ulatuses. Kuivõrd menetluses osaleb kaks kostjat, tuleb vastavalt hagi hinna proportsioonile leida ka kostjate proportsioon 89,5% menetluskulude hüvitamisel hagejale. Merike Antonovi vastu suunatud kaasomandi lõpetamise nõue moodustab hagi hinnast 58% (3500 eurot 5995,88 eurost) ning Ain Alatsei vastu suunatud nõue 42% (2495,88 eurot 5995,88 eurost). Kuivõrd nõue Ain Alatsei vastu jäi rahuldamata 1,5% osas, jääb Ain Alatsei kanda hageja menetluskuludest 41,37% ning hageja kanda 0,63% Ain Alatsei menetluskuludest. Merike Antonovi kanda tuleb jätta 58% kõikidest hageja menetluskuludest.
8.Ain Alatsei ja Merike Antonov vaidlevad vastuapellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Vastustajad paluvad vastuapellatsioonkaebusega seotud menetluskulud jätta Anneli Raidma kanda. Vastuväidete kohaselt luges maakohus põhjendatuks kulutused, mis ei seondu hagiavalduse p-is 2.2.5. nimetatud kulutustega ning seega on maakohtu otsus seaduslik ning põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 18. novembri 2013. a otsus tuleb tühistada menetluskulude jaotuse osas ja ringkonnakohus teeb selles osas uue otsuse, millega jätab kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulud Anneli Raidma ja Merike Antonovi enda kanda, Ain Alatsei kanda jätta 36% kõigist Anneli Raidma menetluskuludest ja ülejäänud osas jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning vastuapellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.
10.Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha Anneli Raidma vastuapellatsioonkaebuse osas. Anneli Raidma esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist kasutuseeliste summa suuruse osas. Vastuapellant palub muuta ka menetluskulude jaotust.
10.1.Ringkonnakohus ei nõustu vastuapellandi seisukohaga selles, et maakohus jättis kasutuseeliste väljamõistmisel arvestamata, et hageja on juba hagiavalduses nõude esitamisel arvestanud kostja poolt teostatud vajalike kulutustega summas 1370 eurot (26 x 53 eurot) ning vastavad kulud nõudest maha arvestanud. Maakohus on otsuses märkinud, et hageja arvestas oma nõudest maha kostja igakuised kulud summas 53 eurot (kulud küttele, elektrile, veele ja muru niitmisele) 26 kuu eest. Järelikult leidis hageja, et igakuised kulud küttele, elektrile, veele ja muru niitmisele on põhjendatud. Maakohus arvestas sellega, kuid leidis, et kasutuseeliste summalt on põhjendatud maha arvata täiendavalt kostja poolt kinnistuosale tehtud kulutused, mis on olnud hagejale kasulikud ning mille läbi on hageja rikastunud ehk kulutused, mille eesmärk on kinnistuosa säilitamine, parendamine või kaitsmine hävimise eest. Maakohus tuvastas, et hageja rikastus kinnistu kaasomanikuna teise kaasomaniku tehtud vajalike kulutuste arvel 708,31 euro ulatuses ning kostjal on hageja vastu selles ulatuses tasaarvestatav nõue. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on lisaks hageja poolt maha arvestatud igakuistele kuludele küttele, elektrile, veele ja muru niitmisele (s.o 1370 eurot 26 kuu eest) arvestanud põhjendatult hageja nõudest maha need kulud, mis tehti kinnistule elamu parendamiseks ja säilitamiseks.
10.2.Vastuapellant palus muuta ka menetluskulude jaotust. Ringkonnakohus ei pidanud põhjendatuks muuta maakohtu otsusega väljamõistetud kasutuseeliste summa suurust, seega ei ole põhjendatud ka vastuapellandi taotlus muuta hüvitise suurendamist arvestades menetluskulude jaotust.
11.Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha Ain Alatsei ja Merike Antonovi apellatsioonkaebuse osas. Ain Alatsei ja Merike Antonov esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad maakohtu otsuse muutmist menetluskulude jaotuse osas ja selles osas uue otsuse tegemist, millega jätta kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulud Anneli Raidma ja Merike Antonovi enda kanda; kasutuseeliste nõude kulud jätta Ain Alatsei kanda 30% ulatuses kõigist hageja menetluskuludest ning Anneli Raidma kanda 12% tema enda menetluskuludest ja 12% Ain Alatsei menetluskuludest.
11.1.Maakohus jättis kaasomandi lõpetamisega seotud Anneli Raidma menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel Merike Antonovi kanda 58% ulatuses ning Merike Antonovi menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus peab põhjendatuks muuta kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulude jaotust selliselt, et Anneli Raidma ja Merike Antonovi menetluskulud jäävad nende enda kanda TsMS § 163 lg 1 alusel. Ringkonnakohus arvestab kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulude poolte enda kanda jätmisel seda, et kostja Merike Antonov ei vaielnud vastu kaasomandi lõpetamisele ja ta on terve menetluse kestel olnud seisukohal, et kaasomand tuleb lõpetada. Ringkonnakohus ei pea käesolevas tsiviilasjas õiglaseks, et Merike Antonov kannab osa hageja menetluskuludest. Õige on apellandi seisukoht selles, et kaasomandi lõpetamine on praegusel juhul mõlema poole huvides ning seetõttu jätab ringkonnakohus kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulud Anneli Raidma ja Merike Antonovi enda kanda. Ringkonnakohus märgib, et kuna Ain Alatsei võõrandas kaasomandi osa pärast hagi esitamist, siis oleks maakohus pidanud põhjendama, miks ta ei kohaldanud kaasomandi lõpetamise nõude osas menetluskulusid TsMS § 166 alusel. Ringkonnakohus ei pea käesolevas tsiviilasjas põhjendatuks ega õiglaseks, et Merike Antonov kannab osa hageja menetluskuludest. Õige on apellandi seisukoht selles, et kaasomandi lõpetamine on praegusel juhul mõlema poole huvides, samuti saab arvestada sellega, et M. Antonov ei vaielnud hageja nõudele vastu ning seetõttu jätab ringkonnakohus kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulud Anneli Raidma ja Merike Antonovi enda kanda.
11.2.Apellandi väitel on maakohus kasutuseeliste nõude puhul arvestanud ebaõigesti menetluskulude jaotuse proportsiooni, kuna maakohus on nõude rahuldamise ulatuse määramisel ekslikult lähtunud asjaolust, et hageja on oma nõuet menetluse käigus vähendanud. Ringkonnakohus nõustub apellandi seisukohaga selles, et hageja ei ole menetluse kestel oma nõuet vähendanud ning maakohus oleks pidanud menetluskulude jaotamisel lähtuma hageja nõudest summas 2495,88 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja nõuet vähendanud, vaid võtnud osaliselt õigeks kostja kulutuste nõude 358 euro suuruses osas. Maakohus on ebaõigesti arvestanud hageja nõudest summas 2495,88 eurot maha 358 eurot, millises ulatuses hageja kostja kulutuste nõuet tunnistas. Vaatamata sellele, et maakohus on menetluskulude proportsiooni arvestamisel lähtunud ebaõigesti hageja nõudest summas 2137,88 eurot, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust selliselt, et Ain Alatsei kanda jääb väiksem protsent kui 36% kõigist hageja menetluskuludest. Ringkonnakohus märgib, et asjas ei ole vaidlust selle üle, et kohtuväline vaidluse lahendamine ei olnud võimalik ning Ain Alatsei andis põhjuse hagiga kohtusse pöördumiseks. Menetluse muutis keerukamaks ja sellega kaasnesid ka täiendavad kulud põhjusel, et Ain Alatsei kinkis pärast hagi esitamist, s.o 27.03.2013. a, oma kaasomandi osa Merike Antonovile. Hagejal tekkis vajadus kaasata menetlusse õigusjärglasena Merike Antonov. Ain Alatsei on põhjustanud menetluses täiendavate toimingute tegemise vajaduse, mis pikendas menetlust ning seetõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust kasutuseeliste hüvitamise nõude osas.
12.Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt Merike Antonovi nõude osas muuta kaasomandi lõpetamisega seotud menetluskulude jaotust ja jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata Ain Alatsei nõude osas ning Anneli Raidma vastuapellatsioonkaebuse, siis tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.
TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.