Võlaõigus › Võõrandamislepingud

MENETLUSE KÄIK JA ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

Hageja esitas 13.03.2014. a hagi kostja vastu võlgnevuse 956,84 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt omandasid hageja ja tema abikaasa T. G. J. 10.03.2008. a korteriomandi xxx. Hageja haldab Nooruse 2 elamut, sest korteriomanikud ei ole korteriühistut moodustanud. Hageja ja korteriomanikud sõlmisid 2008. aasta märtsis elamu hoolduslepingu, mille järgi hageja kohustus teostama elamu ehituskonstruktsioonide ja hooneosade hooldust ja remonti, teostama elamu tehnosüsteemide hooldust, üldkasutatavate ruumide hooldust, sanitaarpuhastust, remonti, teenindama majasiseseid tehnosüsteeme avariide korral ja teostama prügivedu. Kostja kohustus tasuma iga kuu 25-ks kuupäevaks täishooldustasu. Lepingus ette nähtud normid ja hinnad kehtestas Aseri Vallavalitsus. Kostja ei ole esitatud arveid tasunud. Võlg on tekkinud perioodil september 2011. a kuni jaanuar 2014. a.. Võla suurus on 956,84 eurot. Kostja hagi ei tunnistanud. Kirjalikus vastuses hagile esitas kostja alljärgnevad vastuväited:  kostja ei ole sõlminud elamu hoolduslepingut hagejaga, lepingu hagejaga sõlmis kostja abikaasa (T. G. J.);  kostja sai sõlmitud lepingust teada 12.08.2014. a, kui sai kätte hagiavalduse koos lisadega;  kuna kostja ei ole lepingu pooleks, ei saa ta kanda ka vastutust lepingu rikkumise eest;  kostja esitab fotod elamust, millest nähtub, et hageja ei ole lepingut täitnud (elamut remontinud);  kostja abikaasa sõlmitud leping on tühine PkS § 31 lg 1 mõttes, kostja pole oma heakskiitu avaldanud;  hageja ei ole tõendanud, milliste teenuste eest kostja hagejale võlgu on. Vastuseks kostja vastusele teatas hageja kohtule, et kostja on teadlik elamu hoolduslepingust, sest on arveid osaliselt tasunud. Sarnastel asjaoludel on juba hagi kostja vastu esitatud 2011. aastal (võlgnevus 1 183,90 eurot), kohus on hagiavalduse rahuldanud ning kostja on täitemenetluse käigus võlgnevuse tasunud (tsiviilasja nr 2-11-52983, täiteasi nr 042/2012/2819). Kostja väited, et hageja ei täida hoolduslepingust tulenevaid kohustusi, on paljasõnaline. Elamutes, kus pole moodustatud korteriühistuid, on hooldustasu maksmine ebastabiilne. Ressursside puudumise tõttu ei ole hagejal võimalik elamuid ideaalselt korras hoida.

Vaidlust ei ole selles, et kostjale kuulub korteriomand xxx (registriosa 4129308, tl 25) ning et elamut Nooruse 2, sh korteriomandit xxx, hooldab hageja. OÜ Aseri Kommunaal ja Thomas

Gareth Johni vahel on 2008. aasta märtsis sõlmitud hooldusleping, mille kohaselt hageja teostab elamu hooldust ja remonti ning korteriomanik on kohustatud tasuma selle eest tasu igal kuul vastavalt esitatud arvetele (tl 14-16). Asja materjalidest nähtub, et rahvastikuregistris on alates 15.03.2011. a märgitud T. G. J. ja K. T.e elukohaks Ida-Viru maakond, xxx (tl 26-27). K. T.e ja G. J. T. abielu on sõlmitud 01.11.2005. a (tl 98). Kostja pole tuginenud sellele, et korteriomand xxx on tema lahusvara, seega eeldab kohus, et tegemist on abikaasade varaühisusega (korteriomand omandati abielu ajal, 2008. aasta märtsis). Kohus ei nõustu kostjaga selles, et elamu hoolduslepingu puhul on tegemist tühise tehinguga PkS § 31 mõttes. Kostja on peale hoolduslepingu sõlmimist osaliselt tasunud hageja poolt elamu hoolduse eest tasutud arveid (märts 2008. a kuni september 2011. a, veebruar 2013. a kuni november 2013. a, tl 7, 74-78). Kohus märgib, et ka juhul, kui puuduks kehtiv hooldusleping, tuleneks kostja kohustus tasuda hagejale elamu hooldamise kulud käsundita asjaajamise sätete kohaselt (VÕS § 1018). Korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg 1 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kandma kaasomandi korrashoiuks ja majandamiseks tehtavad mõistlikud kulutused. Kostjale 31.08.2014. a esitatud arvest (tl 80) nähtub, et kostjale on arvestatud tasumiseks 9,54 eurot, sh üldelektri eest 0,16 eurot, hooldustasu 6,19 eurot (0,24 EUR/m2), niitmise eest 1,78 eurot, jäätmemahuti rendi ja tühjenduse eest 0,61 eurot, remondifond 0,80 eurot. Kohus leiab, et kulutused on tavapärased majandamiskulud. Kohus märgib kostjale, et kostjal puudub alus keelduda majandamiskulude tasumisest põhjendusel, et hageja ei teosta üldkasutatavate ruumide või tehnoseadmete remonti. Korteriomanikel (sh kostjal) on õigus nõuda hagejalt remondikohustuste täitmist eelkõige summade ulatuses, mida on kogutud remondifondi. Hageja menetluskulud on tasutud riigilõiv 125 eurot ja õigusabikulud 126 eurot, kokku 251 eurot. Kohus rahuldab hagi. Kohus mõistab kostjalt välja hageja menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Kohus lahendas asja lihtmenetluses. Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.