Tulundusühistu XXX hagi mittetulundusühingu XXX vastu võla ja viivisenõudes
Tsiviilasja hind
43928,80 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Tulundusühistu XXX (registrikood XXX, asukoht XXX esindaja vandeadvokaat Cardo Soosaar, e-post: [email protected]) Kostja: Mittetulundusühing XXX (registrikood XXX,asukoht XXX, lepinguline esindaja XXX, e-post XXX)
Asja läbivaatamine
Eelistung 22.09.2014 / kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt mittetulundusühingult XXX (rk XXX) hageja tulundusühistu XXX (rk XXX) kasuks põhivõlgnevus 11326, 43 eurot ja kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivis summas 7735,86 eurot, so kokku 19062,29 (üheksateist tuhat kuuskümmend kaks eurot ja 29 senti) eurot.
3.Välja mõista kostjalt mittetulundusühingult XXX (rk XXX) hageja tulundusühistu XXX (rk XXX) kasuks lisanduv viivis alates kohtuotsuse tegemisest 0,15 % päevas põhivõlgnevuselt 11326,43 eurot (16,99 eurot päevas) kuni põhivõlgnevuse tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 10190,08 eurot. Menetluskulude jagamine
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks
2-13-51899 ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.Tulundusühistu XXX (edaspidi hageja) esitas 01.11.2013 Harju Maakohtule hagi Mittetulundusühingu XXX (edaspidi kostja) vastu müüdud asja ostuhinna tasumise ja tasumata summalt viivise nõudes (I kd tl 1-3). Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 5.06.2012 lepingu nr XXX (edaspidi leping 1), millega hageja kohustus tarnima kostjale külmutusseadmeid ja need paigaldama. Lepingu p 6.1 kohaselt on seadmete ja tööde maksumus koos käibemaksuga 291165,60 eurot. Lepingu p 7 kohaselt toimub täidetud tööde ja tarnitud seadmete eest tasumine töövõtja poolt esitatud arvete alusel. Pooled allkirjastasid 27.08.2013 akti, millega hageja andis aktis nimetatud juhtimiskilbi kostjale üle. Selle alusel esitas hageja kostjale 3.09.2013 arve nr 79 koos käibemaksuga 33 738 euro tasumiseks, mida kostja ei ole tasunud ja millise summa kostja hagejale võlgneb. Nimetatud summale lisandub lepingu p 8.1 kohaselt viivis 0,15% (50,61 eurot) päevas, kuid lepingu p 8.3 kohaselt kokku mitte rohkem kui 3,5% lepingu maksumusest (10 190,80 eurot). Seega on hageja nõue kostja vastu kokku 43928,80 eurot (33738 + 10190,80).
2.Hageja leiab täiendavalt (I tl 44-47), et lepingu 1 puhul on tegemist müügilepinguga (VÕS 208). Hageja leiab samuti, et kui kostja arvates puudub hagejal alus nõuda kostjalt lepingu 1 alusel merekonteineri eest 4416 euro tasumist ning hageja nõue on kostja arvates 23652,65 euro ulatuses kostjapoolse tasaarvestusega lõppenud, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale vähemalt 5669,35 eurot (33 738 – 23 652,65 – 4416). Samas hageja arvates kostja leiab alusetult, et ta ei ole kohustatud hagejale ka merekonteineri maksumust tasuma. Lepingu 1 lisa nr 1 kohaselt teostatakse külmutusseadmete paigaldus 20“ merekonteinerites, mille maksumus sisaldub antud hinnapakkumises. Kuna lepingu lisaks nr 1 olevas hinnapakkumises on kajastatud kõikide külmutusseadmete maksumus kokku ning ühegi seadme maksumust ei ole eraldi välja toodud, on selle hinna hulka arvatud ka merekonteineri maksumus, mistõttu puudub kostjal alus konteineri eest tasumisest keeldumiseks. Hageja ei nõustu kostja vastuväitega, et hageja nõue 23 652,65 euro ulatuses on kostja tasaarvestusega lõppenud. Kostja leiab ebaõigesti, et kostjal on hageja vastu lepingust 1 ja poolte vahel 12.09.2012 sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr XXX(edaspidi leping 2) tulenev viivise-nõue, kuna hageja ei ole töid tähtaegselt teostanud. Kuigi poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja ei tarninud kostjale lepingu 1 järgi külmutusseadmeid lepingus kokkulepitud tähtajaks ning külmu-tusseadmed on jäänud paigaldamata, ei või kostja tugineda hagejapoolsele tähtaja ületamisele ega nõuda selle eest viivist, kuna lepingus kokkulepitud tähtaegade ületamise põhjuseks olid mitte hagejast, vaid kostjast endast tulenevad asjaolud (VÕS § 101 lg 3). Pooled on lepingu 1 p-s 8.1 kokku leppinud, et kui tellija ei ole tasunud arveid tähtajaks, viiakse tööde täitmisaeg selle viivituse võrra edasi. Kostja on viivitanud hageja 9.11.2012 arve nr 126 tasumisega 10 päeva ja 1.02.2013 arve nr 07 tasumisega kokku 59 päeva. Kuna kostja viivitas hagejale arvete tasumisega, lükkusid lepingujärgsed täitmise tähtajad viivitatud aja võrra edasi. Lisaks oli hagejal ka VÕS § 111 lõike 1 alusel õigus keelduda oma kohustuse täitmisest, kuni kostja on oma kohustuse täitnud. Seega ei ole kostjal alust nõuda hagejalt viivist selle aja eest, kui kostja viivitas arvete tasumisega. Pärast kostja poolt arvete tasumist tarnis hageja külmutusseadmed ja pooled allkirjastasid selle kohta 9.04.2013 tõendi nr XXX, milles on märgitud seadmed, mis asusid kostja objektil ja seadmed, mis asusid hageja laos. Hageja andis tema laos olnud seadmed ja juhtimiskilbi 27. 08. 2013 allkirjastatud aktiga kostjale üle, täites lepingust tuleneva kohustuse tarnida kostjale külmu-tusseadmed. Siiski ei
2-13-51899 olnud hagejal võimalik külmutusseadmeid kostja objektile paigaldada, kuna kostja ei olnud selleks vajalikke kohti ette valmistanud. Lepingu 1 p 3.2 kohaselt oli tellija kohus-tatud teostama jõukaabli veo peakülmutusagregaadi juurde ja ettevalmistama kohad külmutus-seadmete paigaldamiseks. Kuna hageja kohustuse täitmine (külmutusseadmete paigaldamine) sõltus kostja kohustuse täitmisest (külmutusseadmete paigaldamiseks vajalike kohtade ettevalmistamine), ei ole hagejal võimalik enda kohustust täita enne, kui kostja on enda kohustuse täitnud (VÕS § 119 lg 1). Seega ei ole kostjal alust nõuda hagejalt selle aja eest viivist ega lepingust taganeda. Hageja leiab, et kuna kostjal puudus alus nõuda hagejalt lepingus kokkulepitud kohustuse täitmist, ei olnud kostja esitatud lepingu 1 ülesütlemisel õiguslikke tagajärgi. Hageja arvates puudub kostjal hageja vastu nõue ka tulenevalt ka lepingust 2, kuna hageja on sellest lepingust tulenevad kohustused kostja ees nõuetekohaselt täitnud ning kostjal ei selle lepingujärgi hageja vastu nõuet, seevastu võlgneb kostja hagejale nimetatud lepingu järgi 14 500 eurot, millele lisandub veel viivis.
3.Hageja leiab oma täiendavas seisukohas (I tl 84-89), et asjaolu, et kostja maksis lepingust 1 tulenevaid hageja arveid PRIA-lt saadud rahast, ei oma õiguslikku tähendust, kuna lepingu 1 järgi ei ole kostja kohustuste täitmine seatud sõltuvusse PRIA-lt raha laekumisest, samuti on ebaõige kostja väide, et hageja viivitas kostjale korrektse täitedokumentatsiooni esitamisega, mille tõttu viibis PRIA-lt rahade saamine. PRIA-ga suhtles kostja ise ning koostas kõik PRIA-le raha saamiseks esitatud dokumendid. Hageja ei nõustu samuti kostja väitega, et 01.02.2013 arvel nr 07 märgitud seadmete tarne ei toimunud arves näidatud ajal, vaid oluliselt hiljem. Samuti ei olnud hageja juhtimiskilbi tarne ja paigaldamisega 117 päeva viivituses, kuna hageja andis juhtimiskilbi kostjale üle 27.08.2013. Hageja leiab, et juhul kui kostjal oleks alus nõuda hagejalt juhtimiskilbi hilinenud üleandmise eest leppetrahvi, taotleb ta VÕS § 162 lõike 1 alusel leppetrahvi vähendamist mõistliku suuruseni, kuna kostja leppetrahvinõue on ebamõistlikult suur. Arvestades hageja väidetava kohustuse rikkumise ulatust, on hageja arvates proportsionaalne juhtimiskilbi hinnast arvestatud leppetrahv 4662,20 eurot (29 322 x 106 x 0,15%). Hageja arvates ei oma tema poolt kostjaga sõlmitud leping 2 lepingu 1 täitmise kontekstis õiguslikku tähendust, samuti rikkus kostja ka lepingu 2 tingimusi (VÕS § 103 lg 1), kuna ta ei ole tasunud hagejale täies ulatuses selle lepingu alusel esitatud 9.08.2013 arvet nr 70, millest on kostja tasunud ainult 9500 eurot, jättes 14 500 eurot tasumata. Hageja esitas kostjale arve nr 70 sandwich-paneelide eest, mis jäid lepingu 2 ülesütlemise järgselt kostjale. Samuti puudub kostjal alus nõuda hagejalt lepingu 2 alusel viivist, kuna hageja ei ole selles lepingus kokkulepitud tööde teostamise tähtaega rikkunud. Seevastu kostja viivitas lepingu alusel 2 esitatud arvete tasumisega kokku 116 päeva, mistõttu vastavalt lepingu 2 p 11.6 kohaselt pikenes töö valmimise lõpptähtaeg viivitatud aja võrra. Seega pikenes töö valmimise lõpptähtaeg kuni 1.09.2013 (8.05.2013 + 116 päeva), kuid kuna kostja viivitas ka 9.08.2013 arve tasumisega, pikenes töö valmimise lõpptähtaeg veelgi. Lepingu 2 p 6.6 järgi ei loeta vahetähtaegade mittejärgimist töövõtja poolseks lepingutingimuste rikkumiseks, mis annaks tellijale õiguse lepinguliste või seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite (sh viivitusintressi) rakendamiseks. Seega oli kostjal lepingu 2 järgi õigus nõuda hagejalt viivist üksnes ehitustööde lõpptähtaja ületamise korral. Kuna kostja ütles töövõtulepingu enne ehitustööde üleandmise tähtaja saabumist alates 19.09.2013 üles, ei ole hageja ehitustööde lõpptähtaega ületanud ning kostjal ei ole alust hagejalt viivist nõuda (VÕS § 195 lg 2) ja hageja ei olnud kohustatud täitma sellest lepingust tulenevaid kohustusi sh kohustust anda ehitustööd kostjale üle. Lepingu 2 p 11.7 kohaselt on tellija kohustatud maksma töövõtjale viivitusintressi 0,5% viivitatud summast iga viivitatud kalendripäeva eest. Hageja viivisenõue 9.08.2013 arve nr 70 tasumisega viivitamise eest on muutunud sissenõutavaks 14 717,50 euro ulatuses (kostja on viivitanud arve osalise tasumisega 203 päeva). Seega isegi juhul kui kostjal oleks lepingu 2 alusel hageja vastu viivisenõue, oleks see hageja viivisenõudega tasaarvestatav. Hageja hinnangul ei saa kostja poolset lepingu 2 ülesütlemist lugeda õiguskaitsevahendi kohaldamiseks, kuna kostjal puudus selleks alus. Seega tuleb kostjapoolseks
2-13-51899 lepingu 2 ülesütlemise aluseks lugeda VÕS § 655 lõige 1, mille kohaselt võib tellija töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Hageja leiab ühtlasi, et kostja teatel täiendava tasaarvestuse teostamise kohta 3755,88 eurot ei ole samuti õiguslikke tagajärgi, kuna MTÜ XXX on loovutanud kostjale nõude, mida MTÜ-l XXX tegelikult hageja vastu ei ole. Hageja ja MTÜ XXX vahel on Harju Maakohtus kohtuvaidlus (tsiviilasi nr 2-13-51897), milles hageja nõuab MTÜ XXX võla tasumist ning MTÜ XXX esitas esitas hageja nõudele tasaarvestuse vastuväite. Sama nõude on MTÜ XXX väidetavalt loovutanud 14.01.2014 sõlmitud lepinguga kostjale. Hageja vaidleb tsiviilasjas nr 2-13-51897 MTÜ XXX tasaarvestuse vastuväitele vastu, leides et MTÜ-l XXX puudub nõue, mida hageja nõudega tasaarvestada. Kui kostja soovib tasaarvestada hageja nõude MTÜ-lt XXX omandatud nõudega, peab ta tõendama, et MTÜ-l XXX on hageja vastu kehtiv nõue, milline hageja hinnangul puudub.
4.Hageja loeb täiendavalt ebaõigeks kostja vastuväite, et lepingu järgi 2 hageja 12.08.2013 saatelehel märgitud sandwich-paneelid olid juba 01.07.2013 seisuga akteeritud ja kostja on nende eest tasunud 01.07.2013 arve nr 66 alusel (I tl 136-139). Hageja esitab 01.08.2014 menetlusdokumendis protsessuaalse tasaarvestuseavalduse, mille kohaselt juhul, kui kohus leiab, et kostjal on hageja vastu viivisenõue, tasaarvestab hageja kostja nõude enda 29 217,50 euro suuruse nõudega kostja vastu (I tl 146-148). Hageja nõude aluseks on lepingu 2 p 11.7 ja 9.08.2013 arve nr 70. Kuna kostja ei ole nimetatud arvet summa 14500 euro ulatuses hagejale tähtajaks tasunud, on hagejal kostja vastu lisaks põhinõudele ka sissenõutav viivisenõue 14717,50 euro ulatuses (kostja oli 07.03.2014 kuupäeva seisuga viivitanud arve osalise tasumisega 203 päeva). Hageja selgitab samuti, et ta esitas kostjale arved kooskõlas lepingu 2 p-le 5.6 ja 6.4. aktide alusel. Kuna kostja on nimetatud arved hagejale tasunud, on ta järelikult aktsepteerinud nimetatud arvete aluseks olevates teostatud tööde aktides märgitud töid. Hageja selgitab ühtlasi, et ta esitas kostjale 9.08.2013 arve nr 70 kokku 24000 euro tasumiseks ettemaksuna 2013.a augustis ehitusobjektile täiendavalt tarnitud sandwich-paneelide eest. Kuna esialgu kokkulepitud sandwich-paneelide kogus ei olnud tööde teostamiseks piisav, leppisid pooled kokku, et hageja tarnib ehitusobjektile täiendava koguse sandwich-paneele, mille eest ta esitab kostjale tasumiseks arve. Kuna kostja tasus selle arve alusel hagejale 9.08 2013.a 9500 eurot, on ta järelikult aktsepteerinud hageja esitatud arvet. Kuna saatelehel märgitud paneelid jäid pärast kostja poolset töövõtulepingu ülesütlemist kostjale, on kostja kohustatud hagejale tasuma ka ülejäänud 14 500 eurot.
5.Hageja märgib täiendavalt (II kd tl 11-14), et lepingute 1 ja 2 ülesütlemise tegelikuks põhjuseks kostja poolt oli asjaolu, et kostjal puudusid enda lepingujärgsete kohustuste täitmiseks vajalikud rahalised vahendid. Selleks, et vabaneda kostja jaoks tülikaks muutunud lepingutest, ütles kostja lepingud 1 ja 2 otsitud põhjusel üles. Kostja poolt MTÜ-lt XXX omandatud nõude suhtes hageja märgib, et hageja ja MTÜ XXX vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr L12-09-12/3 (edaspidi leping 3) lisas nr 4 leppisid pooled kokku, et ehitustööde teostamise tähtaeg on 31.10.2013. Lepingu 4 p 6.6 järgi ei loeta vahetähtaegade mittejärgimist töövõtja poolseks lepingutingimuste rikkumiseks, mis annaks tellijale õiguse lepinguliste või seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite (sh. viivitusintressi) rakendamiseks. Seega oli MTÜ-l XXX selle lepingu järgi õigus nõuda hagejalt viivist üksnes ehitustööde lõpptähtaja ületamise korral. Kuna MTÜ XXX ütles ehituse töövõtulepingu enne ehitustööde üleandmise tähtaja saabumist alates 19.09.2013 üles, ei ole hageja ehitustööde lõpptähtaega ületanud ning kostjal ei ole alust hagejalt viivist nõuda (VÕS § 195 lg 2).
6.Hageja leiab kostjapoolse täiendava tasaarvestuse täpsustuse osas, et MTÜ XXX nõuded on enne kostjale loovutamist tasaarvestusega lõppenud. Hageja vaidleb vastu ka MTÜ XXX poolt hagejale 9.08.2013.a arve nr 71 alusel makstud 11600 euro suuruse summa tagastamise nõudele ka sisuliselt vastu ning leiab, et MTÜ-l XXX ei ole hageja vastu sellist nõuet. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et hageja esitas lepingu 3 alusel MTÜ-le XXX 9.08.2013.a arve nr 71 alusetult.
2-13-51899 Tegemist oli osalise ettemaksuga ehitusobjektile tellitud paneelide eest, mis jäid pärast lepingu lõppemist MTÜ XXX valdusse ja kasutati ära ehitusobjekti ehitusel. MTÜ XXX tasus 9.08.2013.a arve nr 71 osaliselt 11600 euro suuruses summas. Ülejäänud summa 23 749,60 eurot pidi MTÜ XXX maksma hagejale pärast paneelide tarnimist. Hageja on seisukohal, et arve osalise tasumisega tunnistas MTÜ XXX arvest tuleneva tasu maksmise kohustuse kehtivust (II tl 44-46). Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu (I kd tl 23-25). Kostja arvates on poolte vahel 05.06.2012 sõlmitud lepingu puhul tegemist töövõtulepinguga, mille p 4.4 kohaselt oli lõplik tööde valmimise tähtaeg 34 nädalat pärast lepingu sõlmimist, st hiljemalt 29.01.2013. 03.09.2013 esitas hageja kostjale arve nr 79 summas 33 738,00 EUR juhtimiskilbi tarne ja merekonteineri maksumuse kohta. Kuna hageja tööd lepingu alusel töid tähtaegselt ei teostanud, edastas kostja 16.09.2013 e-kirja teel hagejale hoiatuse lepingu ülesütlemise kohta, milles andis teada, et juhul, kui hageja ei jätka viivitamatult töö teostamist ning ega esita hiljemalt 18.09.2013 kostjale töö teostamise graafikut, mis tagaks töö lõpliku valmimise ning tellijale üleandmise hiljemalt 20.10.2013, ütleb kostja lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt üles. Seejuures andis kostja hagejale teada, et lepingu 1 ülesütlemisel esitab kostja hagejale nõude lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks ning lepingu punkti 8.2 alusel perioodi 30.01.2013 - 18.09.2013 eest viivitusintressi tasumiseks. Lugemisteatise kohaselt sai hageja hoiatuse kätte 16.09.2013. Hageja kostja 12.09.2013 hoiatuses esitatud nõuet ei täitnud, millest tulenevalt loeb kostja lepingu alates 19.09.2013 erakorraliselt ülesöelduks. Kostja vastuse kohaselt edastas ta 27.09.2013, s.o. enne hageja arve nr 79 sissenõutavaks muutumist hagejale e-posti teel vastuväite arvetele ja teate tasaarvestuse teostamise kohta. Teates andis kostja hagejale teada, et esitab vastuväite hageja 03.09.2013 arvele nr 79 osas, milles see hõlmab merekonteineri maksumust summas 3680 EUR + käibemaks = 4416 EUR ning seda põhjusel, et lepingu lisa 1 kohaselt külmutusseadmete paigaldus teostatakse 20“ merekonteineris, mille maksumus sisaldub hinnapakkumises. Seega oli merekonteineri maksumus arvestatud külmutusseadmete maksumusse. Lisaks andis kostja hagejale teada, et esitab hagejale töö lõpetamisega viivitamise eest lepingu p-de 8.2 ja 8.3 alusel leppetrahvi nõude summas 8492,33 EUR ning lepingu 2 p-de 8.4.2. ja 11.8 alusel leppetrahvinõude summas 15 160,32 EUR, kokku summas 23 652,65 EUR (teates ekslikult märgitud 28383,18 eurot ehk leppetrahvile lisatud ekslikult käibemaks 20%). Samuti teavitas kostja hagejat, et teostab hageja 03.09.2013 arve nr 79 aktsepteeritud osa (koos käibemaksuga 29 322,00 EUR) ulatuses tasaarvestuse oma nõuetega hageja vastu. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue kostja vastu 03.09.2013 arve nr 79 alusel 23652,65 EUR ulatuses täidetud ning 27.09.2013 seisuga VÕS § 186 p 6 alusel nimetatud ulatuses lõppenud (seoses vastastikuste nõuete kattuvas ulatuses tasaarvestuse teostamisega).
8.Kostja täiendavate vastuväidete kohaselt (I tl 73-76) kostja ei nõustu hagejaga nagu puuduks kostjal nõue hageja vastu, mida oleks võimalik tasaarvestada hageja nõudega kostja vastu. Kostja peab ekslikuks hageja seisukohta, justkui oleks hageja poolt lepingu 1 täitmise viibimine olnud takistatud kostjast tulenevatel asjaoludel. Lepingu 1 p 4.4 kohaselt oli lõplik tööde valmimise tähtaeg 34 nädalat pärast lepingu sõlmimist ehk 29.01.2013. Lepingu täitmise kohta esitas hageja kostjale 3 arvet, millest kahe esimese puhul on hageja arvestanud tasumise tähtajaks 7 päeva, kuid millised muutusid VÕS § 82-1 lg 1 p 1 kohaselt tegelikult sissenõutavaks 30 päeva möödumisel arve võlgniku kätte jõudmisest, mistõttu oli 09.11.2012 arve nr 126 tasumise tähtajaks 09.12.2012 ning 01.02.2013 arve nr 07 tasumise tähtajaks 03.03.2013. Samas lepingust tulenevaid töid rahastati PRIA kaudu rahastatava projekti raames, mistõttu teostatud tööde eest tasumine sõltus osaliselt projekti rahastaja poolt kostjale maksete tegemisest. Seejuures pidi hageja olema teadlik, et rahastaja poolt maksete teostamise aluseks on sh töö teostaja ehk hageja poolt korrektse dokumentatsiooni
2-13-51899 esitamine, mille esitamise järgselt 30 päeva jooksul kandis rahastaja kostjale üle konkreetse etapi toetussumma. Tööde teostamise käigus viibis PRIA-le korrektse dokumentatsiooni esitamine aga eelkõige hagejast tulenevatel asjaoludel (hageja viivitas omapoolselt kostjale korrektse täitedokumentatsiooni esitamisega). Hageja 01.02.2013 arve osas avaldab kostja, et tegelikkuses ei toimunud arvel märgitud seadmete tarne mitte 01.02.2013, vaid oluliselt hiljem. Eksitav on ka hageja väide, justkui oleks hageja 09.04.2013 tarninud täies ulatuses lepingu 1 alusel tarnimisele kuulunud seadmed. Hageja poolt viidatud 09.04.2013 tõendil on märgitud seadmed, millised olid kajastatud 09.11.2012 arvel nr 126 ja 01.02.2013 arvel nr 07, sh osaliselt oli tegemist hageja laos asuvate seadmetega. Juhtimiskilbi tarnis hageja kostjale alles 27.08.2013 ehk 141 päeva pärast viimase arve (01.02.2013 arve nr 07) täies ulatuses tasumist. Isegi kui arvestada, et hageja 01.02.2013 arve muutus VÕS § 82-1 lg 1 p 1 alusel sissenõutavaks 03.03.2013, oli kostja arve tasumisega viivituses 35 päeva, millest tulenevalt oleks hageja pidanud juhtimiskilbi tarnima hiljemalt 13.05.2013. Seega oli hageja seadmete tarne ja paigaldamisega igal juhul viivituses 106 päeva, mille eest oli kostjal lepingu punkti 8.2 alusel õigus nõuda hagejalt leppetrahvi kokku summas 8492,33 EUR. Ebaõigeks peab kostja hageja väidet, justkui oleks lepingu 1 alusel külmutusseadmete paigaldamine olnud takistatud kostjast, kes ei teostanud jõukaabli vedu peakülmutusagregaadi juurde ega valmistanud ette kohti külmutusseadmete paigaldamiseks. Tegelikult pidi hageja teostama nimetatud tööd ise, kuid seda poolte vahel sõlmitud lepingu 2 alusel. Ka nimetatud lepingust 2 tulenevaid töid ei teostanud hageja esialgselt kokkulepitud ajaks (08.05.2013), millest tulenevalt ütles kostja 12.09.2013 lepingu 2 alates 19.09.2013 erakorraliselt üles. Seejuures esitas kostja 25.09.2013 hagejale lepingu 2 p-de 8.4.2. ja 11.8 alusel leppetrahvi nõude summas 15 160,32 EUR. Mittekohaseks peab kostja ka hageja väidet, justkui ei saaks kostja teostada 03.09.2013 arve nr 79 osas tasaarvestust kostja nõuetega hageja vastu, millised on tekkinud poolte vahel sõlmitud lepingust 2. Samuti teatab kostja täiendavast tasaarvestusest hageja vastu. Kostja on omandanud 14.01.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel MTÜ-lt XXX nõude hageja vastu summas 3755,88 EUR. VÕS § 197 lg 1 ja 2 alusel teostab kostja hageja 03.09.2013 arve nr 79 osas täiendavalt tasa-arvestuse kostja poolt 14.01.2014 MTÜ-lt XXX hageja vastu omandatud nõudega summas 3755,88 EUR. Kostja 25.03.2014 täiendava seisukoha kohaselt on hageja nõue kostja vastu pärast tasaarvestuste teostamist kehtiv üksnes 1913,47 EUR ulatuses (I tl 115-120). Isegi kui hageja 09.11.2012 arve nr 126 oleks tulnud tasuda 16.11.2012, oleks kostja olnud tasumisega viivituses üksnes 10 päeva ehk siis seadmete tarne tähtaeg oleks pikenenud üksnes kuni 28.12.2012. Nimetatud kuupäevaks oli hageja tarninud aga üksnes esimese osa seadmetest. Eeltoodust tulenevalt on hageja igal juhul olnud lepingust tulenevate kohustuste täitmisega mittevabandatavalt viivituses. Kostja märgib, et järgmise osa seadmetest andis hageja väidetavalt üle 01.02.2013 ehk mitte vähem kui 34 päeva ettenähtud tähtajast hiljem. Arvestades eeltoodut oli ainuüksi nimetatud viivitusest tulenevalt kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu p 8.2 alusel viivist lepingus sätestatud maksimaalmääras. Samas juhtimiskilbi tarnis hageja kostjale alles 27.08.2013 ehk 141 päeva pärast viimase arve (01.02.2013 arve nr 07) täies ulatuses tasumist, kuigi tarne oleks pidanud toimuma hiljemalt 13.05.2013. Samuti ei ole hageja tõendanud, et 01.02.2013 arvel märgitud XXXseadmed oleks olnud tarnitud Eestisse 24.01.2013. Kostja vaidleb samuti vastu hageja taotlusele lepingu 1 alusel leppetrahvi vähendamiseks. Hageja ei täitnud kohaselt lepingust 2 tulenevaid kohustusi - nimetatud töövõtulepingu punkti 5.2 kohaselt oli tööde teostamise tähtajaks 34 nädalat. Seega pidid hageja poolt teostatavad tööd valmima 08.05.2013, millist kohustust hageja kohaselt ei täitnud. Kuivõrd nii lepingut 1 kui ka lepingut 2 rahastati PRIA kaudu rahastatava projekti raames, oli kostjal mõlema lepingu kohase ja tähtaegse täitmise vastu eriline huvi ning seda põhjusel, et rahastatavad projektid tuleb ellu viia kahe aasta jooksul rahastamisotsuse tegemise päevast arvates. Kostja ei nõustu hageja väitega, mille kohaselt puudub kostjal õigus nõuda hagejalt lepingu 2 alusel viivist. Lepingu 2 p 6.4 kohaselt kuulusid kõik osad töö maksumusest kostja poolt tasumisele 7 päeva jooksul pärast iga konkreetse vaheetapi
2-13-51899 valmimist ja üleandmist-vastuvõtmist (v.a viimane osamakse, mis kuulus tasumisele 28 päeva jooksul pärast lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist). Vastavalt lepingu 2 p-le 5.6. tuli tööd üle anda allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Hageja 13.09.2012 arvel nr 45 maksetähtaega ei määratud ning seda muuhulgas põhjusel, et nimetatud arve esitamise ajaks (1 päev pärast töövõtulepingu sõlmimist) ei olnud hageja mingiski osas kostjale töid üle andnud. Samas ei ole hageja ja kostja lepingus 2 ettemaksu tasumises kokku leppinud. Seega muutus nimetatud arve sissenõutavaks alles pärast arve juurde kohase tööde üleandmise - vastuvõtmise akti allkirjastamist. 10.01.2013 arve nr 03 maksetähtajaks oli arve kohaselt 15.01.2013, kuid üleandmise - vastuvõtmise akti arve juurde esitas hageja alles 19.02.2013, mille järgselt tasus kostja arve koheselt ka täies ulatuses. Kuivõrd lepingu 2 alusel teostatavad tööd pidid valmima hiljemalt 08.05.2013, siis selle aja seisuga puudusid mistahes kostjast tulenevad asjaolud, mis oleks andnud hagejale õiguse pikendada töövõtulepingu täitmise tähtaega. Samuti ei ole asjakohased hageja väited järgnevate lepingu 2 alusel esitatud arvete (st 02.05.2013 arved ja hilisemad) tasumisest tulenevalt töövõtulepingu täitmise tähtaja pikenemise osas, kuivõrd hageja hilines oluliselt ka hilisemate arvete juurde üleandmise-vastuvõtmise aktide esitamisega. Hageja poolt kostjale 2 alusel esitatud 09.08.2013 arve nr 70 osas ei ole kostjal maksekohustust tekkinud, seejuures on kostja esitanud 25.09.2013 teatega hagejale vastuväite arve suuruse osas. Nimetatud mahus on sandwich-paneelid tegelikult akteeritud 01.07.213 seisuga ning tasutud hagejale 01.07.2013 arve nr 66 alusel. Seega kostja leiab, et hageja on rikkunud lepingust 2 tulenevaid kohustusi, mis annab kostjale lepingu 2 p 11.8 alusel õiguse nõuda viivitusintressi kokku summas 15160,32 eurot. Kostja poolt teostatud täiendava tasaarvestuse kohta summas 3755,88 EUR kostja märgib selgitavalt, et nõue tuleneb lepingu 3 ja lepingu nr XXX(edaspidi leping 4) alusel MTÜ XXX poolt esitatud nõutest hageja vastu kogusummas 18 285,48 EUR, millisest summast oli 14 529,60 EUR ulatuses on MTÜ XXX teostanud tasaarvestuse hageja nõudega MTÜ XXX vastu, pärast tasaarvestuse teostamist jäi MTÜ XXX nõue hageja vastu kehtima loovutatud nõude summa, s.o 3755,88 EUR ulatuses, millises summas MTÜ XXX loovutanud nõude kostjale.
9.Kostja täiendava vastuse kohaselt (I kd tl 163-168) kostja poolt täiendavaks tasaarvestuseks kasutatud nõuete osas (MTÜ-lt XXX omandatud nõue) kostja märgib, et lepingu 3 p 6.4. kohaselt kuulusid kõik osad töö maksumusest MTÜ XXX poolt tasumisele 7 päeva jooksul pärast iga konkreetse vaheetapi valmimist ja üleandmist-vastuvõtmist (v.a viimane osamakse, mis kuulus tasumisele 28 päeva jooksul pärast lõpliku üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist). Seega oli lepingu 3 alusel hageja poolt MTÜ-le XXX esitatud arve sissenõutavaks muutmise eelduseks nii töö valmimine kui ka selle üleandmine-vastuvõtmine. Vastavalt lepingu 3 p-le 5.6 anti tööd üle allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 02.05.2013 esitas hageja MTÜ-le XXX lepingus 3 sätestatud ja 02.05.2013 akteeritud tööde kohta arve nr 39 kogusummas 61 422,17 EUR, mille MTÜ XXX tasus 3577,83 EUR suuremas summas ehk 65 000,00 EUR. 09.08.2013 esitas hageja MTÜ-le XXX lepingu 3 alusel arve nr 71 kogusummas 35 349,60 eurot, millest MTÜ XXX tasus 11600 eurot. Nimetatud arve on esitatud ilma, et sellele oleks eelnenud täiendavat tööde üleandmistvastuvõtmist. Seega on arve esitatud alusetult, millest tulenevalt kuulus MTÜ XXX poolt hagejale tagastamisele alusetu arve alusel MTÜ XXX poolt 09.08.2013 tasutud 11 600,00 eurot.
10.Kostja leiab oma täiendavas seisukohas (II tl 7-9), et hageja ei ole esitanud üleandmisevastuvõtmise akti, mille alusel oleks tal tekkinud 09.08.2013 arve nr 70 esitamise õigus, seega on arve esitatud alusetult. Lisaks on ebaõige hageja väide, mille kohaselt ei olnud esialgselt tarnitud kogus tööde teostamiseks piisav ning sellest tulenevalt lepiti kokku täiendava koguse sandwichpaneelide tarne. Selliseid asjaolusid tegelikkuses ei esinenud ning samuti puudusid poolte vahel hageja poolt nimetatud kokkulepped. Arvestades eeltoodut on hageja nõue 9.08.2013 arve nr 70 alusel alusetu nii põhinõude kui viiviste osas.
2-13-51899
11.Kostja täpsustas täiendavalt (II tl 32-34), et MTÜ XXX ja kostja 25.09.2014 kokkuleppe kohaselt loetakse MTÜ XXX poolt kostjale 14.01.2014 nõude loovutamise lepingu alusel loovutatud nõueteks kogusummas 3755,88 eurot nõuded: 1) hageja poolt MTÜ-le XXX lepingu 3 alusel 02.05.2013 esitatud arve nr 39 enamtasutud ja MTÜ-le XXX tagastamisele kuuluvast osast summas 3577,83 EUR (arve summas 61 422,17 EUR, tegelikult tasutud 65 000,00 EUR);2) hageja poolt MTÜ-le XXX lepingu 3 alusel 09.08.2013 alusetult esitatud arve nr 71 alusel tasutud ning sellest tulenevalt Hageja poolt MTÜ-le XXX tagastamisele kuuluvast summast 11 600,00 EUR, millest MTÜ XXX loovutab kostjale osaliselt nõude summa 178,05 euro ulatuses. Kostja esitab täiendavalt vastuväite hagejapoolsele protsessuaalsele tasaarvestusele, leides et hagejale ei ole antud võimalust suurendada oma nõuet kostja vastu läbi nn protsessuaalse tasaarvestuse teostamise, mis sisuliselt tähendab nõude suurendamist kostja vastu. Lisaks on hageja poolt protsessuaalse tasaarvestusena esitatud nõue on alusetu, kuna kostjal ei ole tekkinud lepingu 2 alusel esitatud 09.08.2013 arve nr 70 alusel kohustusi hageja ees (II tl 67-68).
Kohtuotsuse põhjendused
12.Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostjate vastused koos hageja ja kostjate seisukohtadega, uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
13.Hageja nõue kostja vastu on suunatud raha maksmise kohustuse täitmisele (võlaõigusseaduse, VÕS § 108 lg 1). Võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist tuleneb VÕS § 2 lg 1, § 8 lg 2 ja § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1. Kohustuse täitmise nõude esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole nõuetekohaselt täidetud. Hagi kohaselt tugineb hageja nõue asjaolule, et kostja on jätnud täitmata müügilepingust tuleneva kohustuse tasuda ostetud asja ostuhind (VÕS §§ 76 lg 1, 100, 101 lg 1 p 1, 208 g 1).
14.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: Pooled sõlmisid 05.06.2012 lepingu XXX (leping 1), mille sisuks oli p 2.1. kohaselt külmutusseadmete ning materjalide tarne ja paigaldus vastavalt lepingule lisatud hinnapakkumisele (I tl 5-9); - Hageja tarnis tulenevalt lepingust 1 27.08.2013 akti nr A13-08-27.1. ja 03.09.2013 arve saatelehe nr 79 alusel kostjale juhtimiskilbi ja 20“ merekonteineri, kogusummas 33738 eurot, sisaldab käibemaksu 5623 eurot (I tl 5-9, 11); - Kostja on jätnud arve nr 79 summas 33738 eurot tasumata ja ütles alates 19.09.2013 lepingu 1 erakorraliselt üles (I tl 27-29); - Kostja edastas hagejale 27.09.2013 vastuväite arvele nr 79 osas, mis puudutab merekonteinerit 20“ hinnaga 3680 eurot + km ja tasaarvestusavalduse, mille kohaselt omab ta hageja suhtes tulenevalt poolte vahel 12.09.2012 sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr XXX(leping 2) nõuet summas 15160,32 eurot ja lepingu 1 alusel nõuet 8492,33 eurot, so kokku 23652,65 eurot, millise summa kostja tasaarvestab hageja nõudega tulenevalt arvest nr 79 (I tl 35-41); - Kostja esitas 14.02.2014 menetlusdokumendis hageja nõude suhtes täiendava tasaarvestaavalduse, mille kohaselt on ta omandanud 14.01.2014 sõlmitud nõude loovutamise lepingu alusel MTÜ-lt XXX nõude hageja vastu summas 3755,88 EUR, mis tuleneb MTÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingust nr L12-09-12/3 (leping 3) ja millise summa (3755,88 EUR) kostja tasaarvestab täiendavalt hageja nõudega tulenevalt arvest nr 79 (I tl 73-76, 78-79) .
15.Pooled vaidlevad selle üle, kas: - lepingu 1 puhul on tegemist on müügi - (VÕS § 208) või töövõtulepinguga (VÕS § 635)?;
2-13-51899
-
kas kostja oli lepingu 1 alusel kohustatud tasuma eraldi ka 20“ merekonteineri eest vastavalt hageja arvele nr 79 (I tl 11)?; kas kostjapoolne tasaarvestus summas 23652,65 eurot (25.09.2013 dateeritud avaldus koos viivisarvetega I tl 33-41) ja 14.02.2104 menetlusdokumendis esitatud täiendav tasaarvestus summas 3755,88 eurot (I tl 73-79) on VÕS § 200 lg 4 kohaselt lubatav?
16.Vaidluse osas, kas lepingu 1 puhul on tegemist müügi - või töövõtulepinguga, leiab kohus, et kuivõrd lepingu puhul esineb kombinatsioon mõlemat liiki lepingust, tuleks võrrelda, milline komponent (müük või töö) omab lepingus suuremat tähtsust/väärtust (VÕS § 208 lg 2). Lepingu 1 lisaks oleva hinnapakkumise kohaselt (I tl 8-9) kujutab lepinguobjekt endast kaht (2) õhukülmutustunnelit, mille valmistamine koosneb kolmest etapist: 1) seadmete tarnimine; 2) seadmete kokkupanek ja 3) montaažitööd. Ühe õhukülmutustunneli maksumus ilma käibemaksuta on lisa 1 kohaselt 121319 eurot, mille koosseisu kuulub 25 tk erinevate tootjate (XXX,XXX,XXX, XXX, XXX) külmutusseadmeid + 19 ühikut kaitse- ja reguleerimisseadmeid XXX + 250 külmaainet R404A + materjalid + transpordikulud + montaaž / kokkupanek + seadistamine / käivitamine, kus-juures seadmete, materjalide jne maksumust eraldi välja ei ole toodud. Lisas 1 on märgitud, et külmutusseadmete paigaldus teostatakse 20“ merekonteinerites, mille maksumus sisaldub hinnapakkumises. Seega ainuüksi lepingu 1 ja selle lisa 1 alusel ei ole võimalik määratleda, kumb, kas müük või töö omab lepingus suuremat tähtsust ja väärtust, mistõttu on vajalik lepingu tõlgendamine (VÕS § 29). Üheks lepingu tõlgendamisel arvessevõetavaks asjaoluks on VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt lepingupoolte käitumine enne ja pärast lepingu sõlmimist (kaudne tahteavaldus TsÜS § 68 lg 3). Tulenevalt lepingust 1 on hageja kostjale tarninud 09.11.2012 saatelehe ST12-11-09.1 alusel 6 tk seadmeid vastavalt arvele 09.11.2012 nr 126 summas 31666,67 eurot ilma km-ta (I kd tl 49-50); 01.02.2013 saatelehe ST13-02-01.1 alusel 28 tk külmutusseadmeid + 250 kg külmainet R404A + 19 kaitse - ja reguleerimisseadmeid vastavalt 01.02.2013 arvele nr 07 summas 165970 eurot ilma kmga (I tl 52-53) ja 27.08.2013 akti No A13-08-27.1 alusel 29 tk külmutusseadmeid + 250 kg külmainet R404A + 19 kaitse - ja reguleerimisseadmeid + juhtimiskilp ja vastavalt arve-saatelehele Nr 79 summas 28115 eurot ilma km-ga (I tl 10-11). Kokku moodustab hageja poolt kostjale tarnitud seadmete maksumus ilma käibemaksuta 31667,67 + 165970 + 24435 = 222071, 67 eurot (so ilma kostja poolt vaidlustatud 20“ konteineri maksumuseta), so 91 % lepingu kogumaksumusest 242638 eurot (222071,67 : 242638). Nimetatu viitab kohtu hinnangul sellele, et lepingus 1 omab suuremat kaalu hageja poolt kostjale tarnitud seadmete müük, samuti võib hageja poolt erinevate tootjate seadmetest kokkukomplekteeritud kaht õhukülmutustunnelit pidada liigitunnustega asjaks, mistõttu kohtu hinnangul tuleks lepingu 1 suhtes kohaldada müügilepingu (VÕS § 208) sätteid. Sellest tulenevalt on hageja poolt kostja suhtes esitatud ostuhinna tasumise nõue tulenevalt VÕS § 208 lg 1 ja § 213 kohane nõue.
17.Vaidluse osas, kas kostja on kohustatud lepingu 1 kohaselt tasuma eraldi ka hageja poolt tarnitud 20“ merekonteineri eest (3680 eurot ilma km-ta) või mitte (kuna merekonteinerit ei ole lepingu 1 lisas 1 eraldi seadmena välja toodud), võttes arvesse ka seda, et hageja ei olnud seadmete paigaldust teostanud (milles vaidlust ei ole), leiab kohus, et kuivõrd lepingu 1 hinnapakkumise kohaselt peab ka merekonteineril olema mingi rahaline väärtus, kuigi seda nii nagu iga muu õhukülmutustunneli koosseisu kuuluva seadme/ töö maksumust ei ole hinnapakkumises eraldi kuluartiklina välja toodud, samas ei ole vaidlust, et kõik õhukülmutustunneli koosseisu kuuluvad seadmed + merekonteiner on kostjale üle antud, kusjuures kostja on kõigi ülejäänud seadmete eest, mille igaühe eraldi hinda ei ole hinnapakkumises samuti välja toodud, tasunud, on kostja kohtu hinnangul analoogiliselt kohustatud tasuma ka merekonteineri maksumuse, kuna tegemist ei ole mitte tasuta, vaid müüdud, tasulise asjaga (VÕS § 208 lg 1). VÕS § 28 lg 1 kohaselt majandus - ja kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Lg 2 kohaselt kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal lepingu täitmise kohas seda liiki lepingu9
2-13-51899 liste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Kohus leiab, et kuivõrd kostja ei ole ühegi muu seadme puhul hageja poolt esitatud arves määratud hinda vaidlustanud (kuigi selle konkreetset hinda ei ole hinnapakkumises määratud), ei ole seda pole põhjust vaidlustada ka merekonteineri puhul, mistõttu on hageja nõue tulenevalt arvest nr 79 kohtu hinnangul täies ulatuses (33738 eurot) sissenõutav.
18.Kostja 25.09.2013 tasaarvestusavalduse kohaselt tasaarvestab ta hageja arvest nr 79 tuleneva nõude summas 33738 eurot lepingu 1 pp-de 8.2. ja 8.3. alusel arvestatud leppetrahviga summas eurot 8492,33 eurot ja lepingu 2 pp-de 8.4.2. ja 11.8 alusel arvestatud leppetrahviga summas 15160,32 eurot, so kokku summas 23652,65 eurot (I kd tl 33-41). Kostja leiab, et kuna hageja ei tarninud lepingu 1 järgi seadmeid tähtajaks 18.detsembriks 2012 ega lõpetanud töid 29.jaanuriks 2013, samuti ei lõpetanud lepingu 2 järgi töid tähtajaliselt 08.maiks 2013 (milles vaidlust ei ole), on tal õigus nõuda hagejalt leppetrahvi vastavalt lepingu 1 p 8.2. ja lepingu 2 p 11.8 järgi arvestatud määrale (VÕS § 158). VÕS § 186 p 2 kohaselt võlasuhe lõpeb tasaarvestusega. VÕS § 200 lg 4 kohaselt tasaarvestav pool ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Hageja saatis kostjale 04.10.203 vastuse tasaarvestuse teostamise kohta, leides, et ei tunnista tasaarvestust (I tl 61-63). Seega peab kohus kontrollima kostja poolt teostatud tasaarvestuse lubatavust.
19.Küsimuse osas, kas kostjapoolne tasaarvestus nimetatud summas 23652,65 eurot on lubatav, võtab kohus arvesse järgmisi lepingutega 1 (I tl 5-9) ja 2 (I tl 92-103) seonduvaid asjaolusid: - Lepingu 1 p 3.2. kohaselt tellija kohustub teostama jõukaabli vedu peakülmutusagregaadi juurde ja ettevalmistama kohad külmutusseadmete jaoks; - Lepingu 1 p 4.1. kohaselt oli tellitud seadmete tarneaeg 28 nädalat ehk 18.12.2012; p 4.4 kohaselt lõplik tööde valmimise tähtaeg 34 nädalat pärast lepingu sõlmimist ehk 29.01.2013; - Lepingu 1 p 7 kohaselt tasu täidetud tööde ja tarnitud seadmete eest toimub töövõtja arve alusel; - Lepingu 1 p 8.1. kohaselt juhul kui tellija ei ole tasunud arveid tähtajaks, mis on näidatud punktis 7, maksab tellija töövõtjale 0,15 % ulatuses trahvi iga viivitatud kalendripäeva kohta ja tööde täitmisaeg viiakse üle selle viivituse võrra edasi; - Lepingu 1 p 8.2. kohaselt juhul kui töövõtja ei ole teostanud tööd ajaks, mis on näidatud punktis 4., maksab töövõtja tellijale 0,15 % ulatuses iga hilinenud kalendripäeva eest trahvi; - Lepingu 1 p 8.3. kohaselt viiviste üldsumma ei tohi ületada 3,5 % lepingu maksumusest; - Lepingu 1 alusel tarnis hageja kostjale esimesed seadmed 09.11.2012, esitades selle kohta 09.11.2012 arve nr 126 summas 38000 eurot, tasumise tähtajaga 16.11.2012, mille kostja tasus 26.11.2012 (I tl 49-51); - Lepingu 1 järgi tarnis hageja 01.02.2013 saatelehe nr ST13-02-01.1 alusel kostjale 26 tk külmutusseadmeid, 19 ühikut kaitse - ja reguleerimisseadmeid ja 250 kg külmainet, esitades kostjale selle kohta 01.02.2103 arve nr 07 summas 199164 eurot, tasumise tähtajaga 08.02.2013, mille kostja tasus osade kaupa 8 aprilliks 2013 (I tl 52-58); - Lepingu 1 alusel koostasid pooled 09.04.2013 tõendi nr TN 13-043-09.1, mille kohaselt 6 tk külmutusseadmeid asuvad tellija objektil ja 47 tk seadmeid ja 250 kg külmainet asuvad hageja laos (I tl 59-60); - Lepingu 1 järgi tarnis hageja 27.08.2013 akti nr A13-08-27.1 alusel kostjale 28 tk külmutusseadmeid,19 ühikut kaitse- ja reguleerimisseadmeid ja 250 kg külmainet, esitades kostjale selle kohta 03.09.2013 arve-saatelehe nr 79 summas 33738 eurot, tasumise tähtajaga 27.09.2013, millise summa jättis kostja täielikult tasumata; Lepingu 2 p 2.1. kohaselt on lepingu objektiks MTÜ XXX kala esmavastuvõtu ja esmajahutushoone ehitus asukohaga XXX, arvestades ehitusplatsi seisukorda lepingu sõlmimise hetkel; - Lepingu 2 p 5.2. kohaselt on töö valmimise tähtaeg 34 nädalat arvates lepingu allakirjutamise momendist;
2-13-51899 -
-
-
-
-
-
Lepingu 2 p 5.6 kohaselt lisaks p 5.5. nimetatud lõplikule töö üleandmise-vastuvõtmise aktile sõlmivad pooled kirjaliku tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ka iga lisas nr 3 nimetatud vaheetapi valmimisel (v.a. viimane etapp, kui sõlmitakse p 5.3. nimetatud lõplik akt); Lepingu 2 p 6.4. kohaselt kõik osad töö üldmaksumusest tasutakse tellija poolt töövõtja arvelduskontole kokkulepitud suurustes ositi hiljemalt seitsme (7) kalendripäeva jooksul, pärast iga konkreetse lepingu lisas nr 3 kokkulepitud vaheetapi valmimist ja üleandmistvastuvõtmist (v.a. viimane osamakse, mis kuulub tasumisele 28 kalendripäeva jooksul peale p 5.5 nimetatud akti allakirjutamist; Lepingu 2 p 6.6. kohaselt vahetähtaegade mittejärgimist ei loeta töövõtja poolseks lepingutingimuste rikkumiseks, mis annaks tellijale õiguse lepinguliste või seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite (sh viivitusintressi) rakendamiseks. Vahetähtaegadest mittekinnipidamine ei anna töövõtjale õigust ületada töö üleandmise-vastuvõtmise lõpptähtaega (v.a. käesolevas kokkuleppes fikseeritud tingimustel ja korras N: täiendavate lisatööde tellimine jms); Lepingu 2 p 8.4.1 kohaselt on tellijal õigus saada lepingus sätestatud juhtudel ja suurustes viivitusintressi; Lepingu 2 p 11.6 kohaselt lepingu lisas nr 3 kokkulepitud vaheetapi valmimisel ettenähtud tasu mittetähtaegse maksmise korral omab töövõtja õigust peatada tööde teostamine kuni nõuetekohase tasumiseni, kusjuures töö valmimise tähtajad (sh töö valmimise lõpptähtaeg) pikenevad automaatselt viivitatud aja võrra; Lepingu 2 p 11.8 kohaselt juhul kui töövõtja ei anna lepinguobjekti p 5.2. nimetatud tähtajaks üle, kohustub ta tasuma viivitusintressi 0,05 % käesoleva lepingu maksumusest iga tähtaja ületanud kalendripäeva eest. Viivitusintressi ei rakendata, kui lepingu tähtaeg pikeneb automaatselt või tähtaega pikendatakse poolte vahelise kirjaliku kokkuleppe alusel lepingus ettenähtud korras ; Lepingu 2 järgi esitas hageja 09.08.2013 arve nr 70 summas 24000 eurot, millest kostja tasus 9500 eurot, jättes 14500 eurot tasumata (I kd tl 104).
20.Hageja leiab lepingu 1 osas kokkuvõtlikult, et kostja ei olnud lepingu 1 p 3.2. rikkudes teostanud jõukaabli vedu peakülmutusagregaadi juurde ja ega ette valmistanud kohti külmutusseadmete jaoks, millest tulenevalt hageja ei saanud oma kohustusi täita (VÕS § 119 lg 1); samuti ei või kostja tulenevalt VÕS § 101 lg 3 hagejapoolsele tähtaegade ületamisele tugineda, kuna põhjusel, et kostja omapoolselt viivitas hageja arvete maksmisega, oli hagejal õigus keelduda oma kohustuste täitmisest ja lepingujärgsed tähtajad lükkusid viivituse tõttu edasi (VÕS § 111 lg 1). Lepingu 2 osas hageja leiab, et kuna kostja tasus hageja poolt esitatud arved nr 45, 03, 40 ja 66 viivitusega kokku 116 päeva (I tl 106-110) ja tasus hageja arvest nr 70 summas 24000 eurot osaliselt vaid 9500 eurot, jättes 14500 eurot tasumata (I tl 111), lükkus töö valmimise esialgne lõpptähtaeg (08.05.2013) edasi vähemalt kuni 01.09.2013 (08.05.2013 + 116 päeva). Kuna lepingu 2 p 6.6 järgi ei loeta vahetähtaegade mittejärgimist töövõtjapoolseks lepingutingimuste rikkumiseks, mis annaks tellijale õiguse lepinguliste või seadusest tulenevate õiguskaitsevahendite (sh viivitusintressi) rakendamiseks, oleks kostjal lepingu 2 alusel olnud õigus nõuda hagejalt viivist üksnes ehitustööde lõpptähtaja ületamise korral. Kuna kostja ütles töövõtulepingu enne ehitustööde üleandmise tähtaja saabumist alates 19.09.2013 üles (VÕS § 655 lg 1), ei ole hageja ehitustööde lõpptähtaega ületanud ning kostjal ei ole alust hagejalt viivist nõuda ja hageja ei olnud kohustatud täitma sellest lepingust tulenevaid kohustusi sh kohustust anda ehitustööd kostjale üle (VÕS § 195 lg 2).
21.Kostja hinnangul on hageja vastuväited kostja 27.09.2013 tasaarvestuse osas 23652,65 eurot alusetud. Hageja väite osas, et kostja ei olnud lepingu 1 p 3.2. rikkudes teostanud jõukaabli vedu peakülmutusagregaadi juurde ja ega ette valmistanud kohti külmutusseadmete jaoks, kostja märgib, et see oli lepingu 2 järgi hageja enda kohustuseks, mille hageja jättis täitmata. Kostja hinnangul kuna lepingus 1 ei ole arvete tasumise tähtaega määratud, siis muutusid VÕS § 82-1 lg 1 p 1 kohaselt
2-13-51899 hageja arved nr 126 ja 07 sissenõutavaks mitte arvetes näidatud 7 päeva, vaid 30 päeva möödumisel arve võlgniku kätte jõudmisest (arve nr 126 vastavalt 09.12.2012 ja arve 07 vastavalt 03.03.212). Samuti pidi hageja arvete esitamisel arvesse võtma, et lepingust 1 tulenevaid töid rahastati PRIA kaudu rahastatava projekti raames, mistõttu teostatud tööde eest tasumine sõltus osaliselt projekti rahastaja poolt kostjale maksete tegemisest. Seejuures pidi hageja olema teadlik, et rahastaja poolt maksete teostamise aluseks on sh töö teostaja ehk hageja poolt korrektse dokumentatsiooni esitamine, mille esitamise järgselt 30 päeva jooksul kandis rahastaja kostjale üle konkreetse etapi toetussumma. Kostja väitel viibis tööde teostamise käigus PRIA-le korrektse dokumentatsiooni esitamine aga eelkõige hagejast tulenevatel asjaoludel, kuna hageja viivitas omapoolselt kostjale korrektse täitedokumentatsiooni esitamisega. Hageja arve nr 07 osas avaldab kostja, et tegelikkuses ei toimunud arvel märgitud seadmete (XXX) tarne mitte 01.02.2013, vaid oluliselt hiljem. Samuti ei olnud hageja tarninud täies ulatuses 09.04.2013 tõendil näidatud seadmeid, kuna need olid kajastatud 09.11.2012 arvel nr 126 ja 01.02.2013 arvel nr 07, sh osaliselt oli tegemist hageja laos asuvate seadmetega. Juhtimiskilbi tarnis hageja kostjale alles 27.08.2013 ehk 141 päeva pärast viimase arve (01.02.2013 arve nr 07) täies ulatuses tasumist. Kui arvestada, et hageja 01.02.2013 nr 07 arve muutus VÕS § 82-1 lg 1 p 1 alusel sissenõutavaks 03.03.2013, oli kostja arve tasumisega viivituses 35 päeva, millest tulenevalt oleks hageja pidanud juhtimiskilbi tarnima hiljemalt 13.05.2013. Seega oli hageja seadmete tarne ja paigaldamisega igal juhul viivituses 106 päeva. Lepingu 2 osas kostja märgib, et kuna hageja arvete aluseks pidid olema tööde üleandmise-vastuvõtu aktid ja need esitas hageja allakirjutatult arvete esitamisest hiljem, puudusid tööde valmimise tähtaja 08.05.2013 seisuga mistahes kostjast tulenevad asjaolud, mis oleks andnud hagejale õiguse pikendada lepingu 2 täitmise tähtaega. Hageja arve nr 70 osas summas 24000 eurot kostja märgib, et arvete juurde kuuluva saatelehe kohaselt sisaldas arve sandwich paneele kogumahus 869,48 m2 (I tl 105), millised olid juba 01.07.2013 akti kohaselt akteeritud (I tl 123-125) ja kostja hageja 01.07.2013 arve nr 66 alusel tasutud (I tl 109). Samas on kostja oma 25.09.2013 teates hagejale teatanud, et tegelikult on hageja tarninud objektile 1334 m2 koguses sandwich paneele, mistõttu hagejal tuleks veel akteerimata koguse 460 m2 kohta esitada üleandmise-vastuvõtu akt summas 10488,78 eurot, mille järgselt on kostja nõus tasuma täiendavalt 988,78 eurot.
22.Kohtu hinnangul on paljasõnaline hageja etteheide kostjale, et hageja ei saanud enda lepingust 1 tulenevaid kohustusi tähtaegselt täita, kuna kostja ei olnud lepingu 1 p 3.2. rikkudes teostanud jõukaabli vedu peakülmutusagregaadi juurde ja ega ette valmistanud kohti külmutusseadmete jaoks. Kohtu hinnangul võiks hageja sellekohane vastuväide kostja tasaarvestusavaldusele olla arvessevõetav juhul kui hageja oleks tähtaegselt tarninud kostja objektile kõik õhukülmutustunnelite paigaldamiseks ja montaažiks vajalikud seadmed. Lepingu 1 p 4.1. kohaselt oli tellitud seadmete tarneaeg 28 nädalat ehk 18.12.2012; p 4.4 kohaselt lõplik tööde valmimise tähtaeg 34 nädalat pärast lepingu sõlmimist ehk 29.01.2013. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt alustas hageja külmutusseadmete tarnimist kostjale alles 09.11.2012, tarnides 50-st kahe õhukülmutustunneli jaoks vajalikust seadmest (ilma vaidlusaluse merekonteinerita) esialgu 6 seadet (I tl 50), mille kohta esitatud arve 38000 eurot tasus kostja 26.11.2012 (I tl 51). Kuigi alates sellest ajast jäi seadmete tarnimise tähtajani (18.12.2012) veel ca 3 nädalat, tarnis hageja järgmise osa seadmetest (XXX) alles 01.02.2013, milliseks ajaks oli nii seadmete tarnimise tähtaeg (18.12.2012) kui tööde valmimise lõpptähtaeg (29.01.2013) juba möödunud. Kohtu hinnangul juhul kui hageja oleks alustanud seadmete tarnimist oluliselt varem kui 09.11.2012 või vähemalt oleks jätkanud seda koheselt kui kostja oli esimese arve tasunud (26.11.2012), oleks tal olnud võimalik ka seadmed tähtaegselt tarnida, mida hageja aga ei teinud. Samuti on kohtu arvates asjakohane kostja seisukoht, et hageja ei saa tugineda kostja suhtes lepingurikkumisele (lepingu 1 p 3.2), kuivõrd väidetav puudus (teostamata jõukaabli vedu peakülmutusagregaadi juurde ja külmutusseadmete paigaldamiseks kohtade ettevalmistus) oli tingitud hageja enda tegevusetusest, st lepinguliste kohustuste mittetäitmisest lepingu 2 järgi. Kohtu hinnangul olukorras, mil kahe lepingu puhul pooled on samad ja lepingud on omavahel seotud (hageja kui müüja poolt müügilepingu (lepingu 1) täitmise eelduseks
2-13-51899 oli hageja kui töövõtja poolt ehituse töövõtulepingu (leping 2) täitmine), oleks järeldus, et hageja poolt kohustuste täitmine lepingu 2 järgi ei omanud lepingu 1 täitmise kontekstis mingit õiguslikku tähtsust, vastuolus hea usu põhimõttega (VÕS § 6), kuna lepingu 1 kohustuste täitmiseks vajalike lepingu 2 kohustuste täitmine sõltus siiski hagejast endast.
23.Samas kohus nõustub hagejaga, et asjaolu, et kostja maksis lepingute 1 ja 2 alusel hageja poolt esitatud arveid PRIA-lt saadud rahast, ei oma asja lahendamisel õiguslikku tähendust, kuna lepingute järgi ei ole kostja kohustuste täitmine seatud sõltuvusse PRIA-lt raha laekumisest. Seega ei oma ka tähtsust, kes, kas hageja või kostja, pidi ette valmistama PRIA-le korrektse täitedokumentatsiooni ega vastavad PRIA projektide rahastamise aruanded (I l 127-133). Samuti on kohtu hinnangul kostja esindaja poolt allakirjutatud 01.02.2013 saatelehega ST13-02-01.1 tõendatud, et arve 07 märgitud seadmed võeti kostja poolt vastu 01.02.2013 (I tl 52-53), mitte aga oluliselt hiljem. Ka kinnitab seda asjaolu hageja poolt esitatud 24.01.2013 CMR (I tl 91).
24.Kohus nõustub kostjaga selles, et kuivõrd lepingus 1 ei ole arvete tasumise tähtaega määratud (p 7), siis muutusid hageja esimesed arved nr 126 ja 07 sissenõutavaks mitte arvetes näidatud 7 päeva, vaid VÕS § 821 lg 1 p 1 kohaselt 30 päeva möödumisel arve võlgniku kätte jõudmisest (arve nr 126 vastavalt 09.12.2012 ja arve 07 vastavalt 03.03.212). Juhtimiskilbi tarnis hageja kostjale alles 27.08.2013 ehk 141 päeva pärast viimase arve (01.02.2013 arve nr 07) täies ulatuses tasumist. Kui arvestada, et hageja 01.02.2013 nr 07 arve muutus VÕS § 821 lg 1 p 1 alusel sissenõutavaks 03.03.2013 ja kostja tasus arve lõplikult 08.04.2013 (I tl 58), oli kostja arve tasumisega viivituses mitte 59 päeva, vaid 35 päeva, millest tulenevalt oleks hageja pidanud juhtimiskilbi tarnima hiljemalt 13.05.2013, kuid tarnis selle alles 27.08.2013, olles seega seadmete tarne ja paigaldamisega igal juhul viivituses 106 päeva. Seega oli kostja kooskõlas lepingu 1 p 8.3. õigustatud arvestama leppetrahvi hageja poolt seadmete tarnimisega viivitamise eest. Siiski nõustub kohus hagejaga, et lähtuvalt hageja taotlusest ja VÕS § 162 lg 1 on põhjendatud vähendada leppetrahvi mõistliku suuruseni, lähtudes seejuures leppetrahvi arvestamisel mitte kogu lepingu maksumusest 242638 eurot, vaid hilinemisega tarnitud juhtimiskilbi hinnast 29322 eurot, millest tulenevalt oleks lepingu 1 alusel mõistlikuks leppetrahvi suuruseks hageja suhtes mitte 8492,33 eurot, vaid 4662,20 eurot (29322 x 106 x 0,15%).
25.Kohus ei nõustu ka hageja vastuväitega kostja poolt lepingu 2 alusel arvestatud leppetrahvi summas 15160,32 eurot osas teostatud tasaarvestuse lubatamatuse kohta põhjusel, et lepingus 2 ettenähtud tööde lõpptähtaeg (08.05.2013) lükkus edasi vähemalt 116 päeva põhjusel, et kostja tasus hageja poolt esitatud arveid hilinemisega. Kohus nõustub kostjaga, et lepingu 2 järgi ei arvestata arvete tasumise 7 päevast tähtaega mitte arve esitamisest, vaid vaheetapi tööde valmimise kohta üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisest (p 5.6. ja 6.4.) Eeltoodust nähtuvalt muutus hageja 13.09.2012 arve nr 45 summas 36000 eurot sissenõutavaks 06.02.2013 (akt allakirjutatud hageja poolt 30.01.2013), 10.01.2013 arve nr 03 summas 40000 eurot, maksetähtajaga 15.01.2013, muutus sissenõutavaks 13.05.2013, so pärast tööde lepingulist lõpptähtaega 08.05.2013 (akt allakirjutatud hageja poolt 06.05.2013), 01.07.2013 arve nr 66 summas 29003.41 eurot, maksetähtajaga 11.07.2013, muutus selle aluseks oleva akti allakirjutamise tõttu alles 17.09.2013 sissenõutavaks 25.09.2013 (I kd tl 106-109, 150-161, 170-181). Seega on õigustatud kostja väide, et lepingu 2 lõpptähtaja seisuga 08.05.2013 puudusid kostjast tingitud asjaolud, mis oleksid õigustanud hageja poolt lepingu 2 lõpptähtaja ületamist.
26.Seonduvalt hageja väitega, et lepingu 2 lõpptähtaja edasilükkumise tingis kostja poolt hageja 09.08.2013 arve nr 70 summas 24000 eurot mittetäielik tasumine (võlgnevus 14500 eurot) märgib kohus järgmist. Hageja väidete kohaselt (I tl 146-148, II tl 26-31) oli hageja 09.08.2013 arve nr 70 summas 24000 eurot ja selle juurde kuuluva saatelehe No ST13-08-12/1 869,48m2 sandwichpaneelide kohta (I tl 104-105) aluseks oli poolte kokkulepe, mille kohaselt kuivõrd esialgu kokku13
2-13-51899 lepitud sandwich-paneelide kogus ei olnud tööde teostamiseks piisav, leppisid pooled kokku, et hageja tarnib ehitusobjektile täiendava koguse sandwich-paneele. Lepingu 2 juurde kuuluvatest teostatud tööde aktidest nähtuvalt oli esialgselt kokkulepitud sandwich-paneelide koguseks 1334 m2=680 m2 160mm + 194 m2 60 mm + 460 m2 vahelaed kogu-maksumusega 35363,68 eurot km-ga I tl 123-126). Asjas ei ole vaidlust, et lepinguga 2 ettenähtud koguse 1334 m2 sandwich-paneele on hageja kostjale tarninud, samas on neist akteeritud 01.07.2013 teostatud tööde akti kohaselt 874 m2 paneele kogumaksumusega 24874,90 eurot km-ga, akteerimata on 460 m2 sandwich-paneelid maksumusega 10488,78 eurot km-ga (I tl 123-125). Kostja väidete kohaselt moodustab tema võlgnevus hageja poolt tarnitud, kuid akteerimata sandwich-paneelide eest 9500 euro tasumist arvesse võttes 988,78 eurot (10488,78-9500). Kohtu hinnangul kostja poolt allkirjastamata hageja saateleht - arve nr 70 ja kostja poolt selle osaline (9500 euro) tasumine siiski ei tõenda, et hageja oleks lisaks lepinguga 2 ettenähtud kogusele tarninud täiendava koguse 869,48 m2 paneele. Lähtudes kostja poolt 22.09.2014 eelistungil esitatud seisukohast võivad arve-saatelehel 70 märgitud paneelid olla samad, mis olid 01.07.2013 akteeritud (I tl 26-31). Samas kuivõrd kostja on omaks võtnud, et ka akteerimata 460 m2 paneele on hageja tegelikult kostja objektile tarninud, siis kohus leiab, et hea usu põhimõttest tulenevalt (VÕS § 6) tuleb ka need paneelid lugeda kostja poolt kättesaaduks ja tasumisele kuuluvaks. Seda arvesse võttes moodustab kostja võlgnevus sandwichpaneelide eest 988,78 eurot (35363,68-24874,90-9500), millise summa ulatuses tuleb kostja tasaarvestust lepingu 2 järgi (15160,32 eurot) vähendada. Seega tunnustab kohus kostja tasaarvestust tulenevalt lepingust 2 summas 14171,54 eurot (15160,32-988,78).
27.Seonduvalt hagejapoolse protsessuaalse tasaarvestusega kostja leppetrahvinõude suhtes summas 29127,50 eurot (I tl 146-148) kohus nõustub kostjaga, et hagejal ei ole õigus sellisel viisil oma haginõuet sisuliselt suurendada (TsMS § 206 lg 1) ning isegi juhul kui hagejal selline õigus oleks, oleks selline hagejapoolne tasaarvestus lubamatu (VÕS § 200 lg 4), kuna eelmainitud põhjendustel puudub hagejal 09.08.2013 arve nr 70 alusel kostja suhtes sissenõutav nõue (poolte kokkulepe täiendava koguse 869,48m2 sandwich-paneelide kohta ei ole tõendatud).
28.Vaidluse osas, kas kostjapoolne 14.02.2014 teostatud täiendav tasaarvestus hageja nõude suhtes summas 3755,88 eurot (I tl 73-79) on VÕS § 200 lg 4 kohaselt lubatav, võtab kohus arvesse, et kostja täpsustuse kohaselt (II tl 32-37) on MTÜ XXX poolt 14.01.2014 nõude loovutamise lepingu alusel kostjale loovutatud nõude 3755,88 eurot aluseks (I tl 78-79) MTÜ XXX ja hageja vahel sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr L12-09-12/3 (leping 3 I tl 182-193) alusel hageja poolt MTÜ-le XXX esitatud arve nr 39 summas 61422,17 euro, millest MTÜ XXX tasus 65000 eurot, st 3577,83 eurot enam (I tl 204-206), ja hageja poolt MTÜ-le XXX esitatud arve nr 71 kogusummas 35349,60 eurot (II tl 38), millest MTÜ XXX tasus alusetult 11600 eurot ja mille tagasinõudest samas summas loovutas MTÜ XXX kostjale 178,05 eurot.
29.Kohus nõustub hagejaga, et tema poolt lepingu 3 alusel MTÜ-le XXX esitatud arvest nr 71 tuleneva nõude on MTÜ XXX oma 25.09.2013 avalduse alusel hageja nõudega tulenevalt lepingu nr XXX(edaspidi leping 4 II tl 21-25) alusel esitatud arvest nr 80 summas 18945,60 MTÜ XXX vastu täies summas, st summas 11600 eurot tasaarvestanud (I tl 201-202), st nimetatud MTÜ XXX nõue hageja vastu on tasaarvestusega lõppenud (VÕS § 197 lg 2), mistõttu ei olnud MTÜ-l XXX 14.01.2014 võimalik vastavast nõudest eraldatud osanõuet 178,05 eurot enam kostjale loovutada. Hageja vastuväite suhtes kostja poolt omandatud nõudele 3577,83 eurot (arve nr 39 enammaks), et MTÜ XXX on vastav nõude teises tsiviilasjas (2-13-52897) hageja nõudega samuti tasaarvestanud, kohus leiab, et selline vastuväide on tõendamata. Hageja 03.10.2014 menetlusdokumendi kohaselt pidavat vastuväidet tõendama MTÜ XXX vastus hageja hagile tsiviilasjas 2-13-51897 (II tl 44-46), kuid hageja on esitanud tõendina kostja vastuse hageja hagile käesolevas tsiviilasjas 2-13-51899 (II tl 48-52), millest vastavat asjaolu ei nähtu. Samas kuivõrd hageja on 22.09.2014 eelistungil omaks võtnud, et hageja arve nr 39 osas on MTÜ XXX enam tasunud 3577,83 eurot (II tl 30), siis tulenevalt
2-13-51899 VÕS §§-dest 1028 lg 1, 164, 197 lg 1 ja 2 kohus loeb hageja nõude summas 3577,83 eurot kostja nõudega tasaarvestatuks.
30.Eeltoodu alusel kohus tunnustab hageja 03.09.2013 arvest nr 79 tulenevat nõuet kostja vastu summas 33738 eurot, mis muutus sissenõutavaks 04.10.2013, kuid ühtlasi kostja tasaarvestust hageja nõude suhtes alates 27.09.2013 summas 18833,74 eurot (4662,2+14171.54) ja kostja täiendavat tasaarvestust 14.02.2014 summas 3577,83 eurot, mille tulemusena seisuga 27.09.2013 moodustas hageja nõude jääk 14904,26 eurot (33738-18833,74) ja seisuga 14.02.2014 summa 11326,43 eurot (14904,26- 3577,83). Võttes arvesse VÕS §§ 101 lg 1 p 6 ja 113 lg 1 ning lepingu p
8.1.sätestatud viivisemäära 0,15 % on hagejal õigus nõuda alates 04.10.kuni 14.02.2014 summalt 14904,26 eurot arvestatud viivist summas 2995,75 eurot (14904,26 x 0.0015 x 134) alates 15.02.2014 kuni kohtuotsuse tegemiseni summalt 11326,43 eurot arvestatud viivist 4740,11 (11326,43 x 0,0015 x 279). Seega rahuldab kohus hagi osaliselt ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja tasumata põhivõlgnevuse 11326,43 eurot, kuni kohtuotsuse tegemiseni sissenõutavaks muutunud viivise 7735,86 eurot (2995,75 + 4740,11) ja TsMS § 367 kohaselt lisanduva viivise 0,15 % päevas põhinõudelt (11326,43 eurot) kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 10190,80 eurot.
Menetluskulude jaotus
31.TsMS § 163 lg 1 tulenevalt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte endi kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viktor Brügel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.