Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

A. V. on esitanud Tartu Maakohtule hagi O. . L. F. täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 170/2014/157.

Hagiavalduse kohaselt on Põlva kohtutäitur A. K. täiteasi nr.170/2014/157 sissenõudja O. F. avalduse alusel A.V. võla sissenõudmiseks. Täitedokumendiks on Alalise Rahvusvahelise ja Sõltumatu Vahekohtu 02.06.2014.a. otsus nr.01-06/22-1-50, nõude sisuks võlgnevus summas 1405,19 eurot, millest võlg 191 eurot, viivis 1066,19 eurot, menetluskulu 25 eurot, õigusabikulu 125 eurot + jooksev viivis 91 % aastas otse tegemisest kuni otsuse täitmiseni ning menetluskuludelt ja õigusabikuludelt kuni nende tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 toodud määras. Hageja on seisukohal, et täitemenetluse kaudu sissenõutava summa tasumine on vastuolus seaduse ja kohtupraktikaga ning palub kohtul tühistada vahekohtu otsus ning see uuesti üle vaadata maakohtus. Tulenevalt TsMS § 75 lg 1 kontrollib avalduse saanud kohus, kas asi allub kohtule, kuhu avaldus esitati. TsMS § 371 lg 1 p 2 sätestab, et kohus ei võta hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule. TsMS § 372 lg 2 p 2 võimaldab jätta hagi menetlusse võtmata ka juhul, kui hagiga ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada. Täiteasjas nr 170/2014/157 on täitedokumendiks Alalise Rahvusvahelise ja Sõltumatu Vahekohtu 02.06.2013 otsus nr 01-06/22-1-50. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt on osundatud paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Seega juhtudel, mil kohus või vahekohus on poolte vaidluse enne täitedokumendi kohtutäiturile täitmiseks esitamist läbi vaadanud, on TMS § 221 lõikes 2 sätestatud oluline piirang sellise täitedokumendi sundtäitmise vaidlustamiseks täitemenetluse käigus. Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt märkinud (vt nt Riigikohtu 31.01.2008 otsus nr 3-21-134-07, p 11), et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärgiks on TMS § 221 lg 1 järgi täitedokumendi täidetavuse, mitte täitedokumendi kehtivuse või õigusjõu kõrvaldamine. Erandjuhtudel on võimalik jõustunud kohtulahendi toimet kõrvaldada täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga. Kuna TMS § 221 lg 2 kohaselt võib vastuväide kohtulahendi korral põhineda vaid sellisel asjaolul, mis on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist, siis ei ole võimalik sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Seega sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi kaudu ei saa hageja vaidlustada vahekohtu otsust. Maakohus ei saa sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis hinnata vahekohtu otsuse õiguspärasust. Vahekohtu otsuse tühistamise kord ja tähtaeg on sätestatud TsMS §-des 751 ja 752. Vastavalt TsMS § 755 lg 4 esitatakse vahekohtu otsuse tühistamise avaldus vahekohtu kokkuleppes märgitud ringkonnakohtule, kokkuleppe puudumise korral aga ringkonnakohtule, kelle tööpiirkonnas asub vahekohtumenetluse koht.

A.Vooti avaldusest on võimalik järeldada, et avaldaja eesmärgiks on vahekohtu otsuse tühistamine, milline taotlus on sõnaselgelt esitatud ka avalduse p.3.3. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda TsMS § 371 lg 1 p 2 alusel, kuna esitatud avalduse läbivaatamine ei allu Tartu Maakohtule. Vastavalt TsMS §-de 755 lg 4 , 372 lg 7 ja 75 lg 2 sätetele tuleb tsiviilasi saata läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuna vahekohtumenetluse koht asub Tallinna linnas.

Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.