1.Rahuldada H.V. hagi G.H. ja D.H. vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses.
2.Tunnistada kehtetuks G.H. ja D.H. vahel 22. juulil 2011 sõlmitud korteriomandi ja kinnistu müügileping ning asjaõigusleping.
3.Kohustada D.H. andma nõusolek kinnistusraamatus enda omanikukande kustutamiseks XXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXX) ja XXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXX) suhtes.
4.Kohustada D.H. ja G.H. andma nõusolek G.H. kandmiseks kinnistusraamatusse XXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXX) ja XXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXX) omanikuna.
5.Jätta jõusse tsiviilasjas nr 2-14-6122 Tartu Ringkonnakohtu 28. märtsi 2014 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu (D.H. kuuluva XXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXX) arestimine ja käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge kinnistusraamatus).
6.Jätta hageja menetluskuludest 1⁄2 G.H. ja 1⁄2 D.H. kanda. Jätta kostjate menetluskulud nende endi kanda.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.
Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
7.veebruaril 2014 esitas H.V. (hageja) Tartu Maakohtule hagi G.H. (kostja 1) ja D.H. (kostja 2) vastu. Hagiavalduses ja 27. märtsi 2014 seisukohas palub hageja järgmist: tunnistada kehtetuks kostjate vahel 22. juulil 2011 sõlmitud korteriomandi ja kinnistu müügileping ning asjaõigusleping; asendada kinnistusraamatu omanikukannete muutmiseks kostjate tahteavaldused kohtuotsusega; jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostjal 1 ja hagejal tütar M.M.V.. Tartu Maakohus kinnitas 11. aprilli 2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-10-65669 kompromissi, mille kohaselt tasub kostja 1 elatist M.M.V. 191 eurot kuus alates 20. detsembrist 2010 hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks hageja kontole. Seega on hagejal olemas täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja 1 ei täitnud Tartu Maakohtu määrusest tulenevat elatise maksmise kohustust. 2011. a maist kuni juulini maksis kostja 1 kokku 30 eurot. Täitemenetlus kostja 1 suhtes algatati
2.juunil 2011. Sissenõude pööramisega kostja 1 varale ei ole kaasnenud nõude täielikku rahuldamist. Kostja 1 elatisevõlg hageja ees perioodi 20. detsember 2010 kuni 31. jaanuar 2014 eest on kokku 7258 eurot. Kostja 1 suhtes on algatatud kriminaalmenetlus lapse ülalpidamise kohustuse rikkumise tõttu. Kostjad sõlmisid 22. juulil 2011 (s.o kolme aasta jooksul enne hagi esitamist) lepingu, millega kostja 1 müüs kostjale 2 XXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXX) 6000 euro eest ning XXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXX) 3000 euro eest. Tehing kahjustab oluliselt hageja kui sissenõudja huvisid, mis omakorda tingib lapse huvide kahjustamise. Kostja 1 ei ole elatist kunagi nõuetekohaselt tasunud ning ilmselt ei hakka seda tegema ka edaspidi. Kohtutäituri vastusest nähtub, et kostja 1 hoiab täitemenetlusest kõrvale ning tal puudub igasugune vara, mille arvelt saaks kohtulahendit täita. Laps sai hiljuti 4-aastaseks, hageja peab teda veel vähemalt 14 aastat ülal pidama. Riigikohus leidis
18.novembri 2009 otsuses kohtuasjas nr 3-2-1-113-09, et huvide kahjustamisega TMS § 188 tähenduses võib olla tegemist siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna. Nii korteriomand kui kinnistu müüdi alla turuhinna. Maa-ameti ülevaatest „Eesti kinnisvaraturg 2011. aastal“ selgub, et Annelinna korteri turuhind oli 2011. a ca 31 924 eurot (694 eurot/m2 x 46m2) ja Põlva maakonnas kinnistu keskmine hind 28 078 eurot. Samas ei ole kostja 1 kasutanud kinnisasjade müügist saadud raha oma elatisevõla vähendamiseks. Tehingu tulemusena vähenes kostja 1 vara oluliselt. Kostja 2 on kostja 1 tolleaegne elukaaslane ja praegune abikaasa, seega kostja 1 lähikondne (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 188 lg 3, pankrotiseaduse (PankrS) § 117 lg 1 p 1). TMS § 188 lg-st 2 tulenevalt tuleb kostja 2 teadmist hageja huvide kahjustamisest eeldada. Seega on tegemist tagasivõidetava tehinguga, täidetud on nii TMS §-s 188 kui ka § 187 lgtes 1 ja 2 sätestatud eeldused (tlk 1-9).
2.2/6
Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta selle rahuldamata.
4.märtsi 2014 vastuses leidis kostja 1, et tal puudub hageja ees elatisevõlg. Kriminaalasja nr 10260103261 menetluse käigus tuvastati, et hageja omastas kostja 1 kontodelt 8787 eurot 85 senti ning 191 eurot 73 senti. Kriminaalmenetluses väitis hageja, et võttis raha kokkuleppel elatise katteks. Lõuna Ringkonnaprokuratuur lõpetas 18. detsembri 2012 määrusega kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Kostja 1 viitab perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-le 3. Kui hageja võttis raha kostja 1 kontolt elatise katteks, on sellega kostja 1 elatise maksmise kohustus täidetud, mis välistab vara tagasivõitmise (tlk 57-58). Kostja 2 kordas oma 24. märtsi 2014 vastuses kostja 1 vastuväiteid (tlk 61-62). Kostjate 16. juuni 2014 vastuse kohaselt ei ole TMS § 188 antud juhul kohaldatav. Kostjate abielu registreeriti 3. augustil 2012, peaaegu aasta pärast tehingu vormistamist. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad olid lähikondsed, elasid ühise perena ja olid elukaaslased juba tehingu sõlmimise ajal. Samuti ei kahjusta tehing hageja huve. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisasjad müüdi alla turuhinna. Statistiline keskmine hind ei kajasta tehinguobjekti tegelikku hinda (tlk 101-102).
24.oktoobri 2014 seisukohas leidsid kostjad, et kriminaalmenetlus lõpetati hageja kasuks, sest tõendid olid vastuolulised ja puudus võimalus täiendavate tõendite kogumiseks. Hageja kontole jäi kostja 1 raha 13 006 eurot 2 senti (8787,85 + 4217,17). Kostja 1 ei kaevanud määrust edasi, sest arvas, et hageja kasutab raha elatise katteks ja tema on oma kohustuse etteulatuvalt täitnud. Hageja ei ole tõendanud ka kostja 1 tahtlust kahjustada hageja huve. Täitemenetluse alustamise ajal oli kostja 1 võlg 1146 eurot. Ei ole mõistlik eeldada, et ta sellise summa pärast müüb kinnisvara. Lisaks oli sel hetkel käimas kriminaalmenetlus, millega kostja 1 lootis saada hagejalt oma raha tagasi või et hageja kasutab raha elatise katteks (tlk 151-153).
27.märtsi ja 10. septembri 2014 seisukohtades leidis hageja, et vastuväide võla puudumise kohta ei ole vara tagasivõitmise menetluses asjakohane. Vastuväite oleks võinud esitada tsiviilasjas nr 2-10-65669, kuid seal nõustus kostja kompromissiga elatise maksmise kohta. Ka täitemenetluses pole kostja 1 vastuväiteid esitanud. Poolte vahel ei ole kokkulepet elatise maksmiseks ühekordse maksena ning hageja ei ole seda ka väitnud. Laps sündis XXXX, väidetava ülekande ajal 4. juunil 2009 ei olnud hageja oma rasedusest teadlik. Ülekanded puudutavad hageja ja kostja 1 varalisi suhteid tulenevalt ühiselt soetatud korteri müügist. Kostja 1 on esitanud hagi elatise vähendamiseks, tsiviilasi nr 2-14-55321 (tlk 7578, 117-121).
13.veebruari 2014 määrusega rahuldas maakohus hagi tagamise taotluse osaliselt ja kandis kinnistusraamatu registriosadesse nr XXXX ja XXXX eelmärke hageja kasuks tsiviilasjas nr 2-14-6122 esitatud nõude (vara tagasivõitmine täitemenetluses) rahuldamise tagamiseks (tlk 38-39). Tartu Ringkonnakohus tühistas 28. märtsi 2014 määrusega maakohtu määruse ning määras, et hagi tagamiseks tuleb arestida kostjale 2 kuuluv XXXX asuv korteriomand (registriosa nr XXXX) ja kanda kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge (tlk 66-68).
KOHTU SEISUKOHT
5.Hageja palub tunnistada TMS § 187 ja § 188 alusel kehtetuks kostjate vahel 22. juulil 2011 sõlmitud müügilepingu ning asjaõiguslepingu ja asendada kinnistusraamatu omanikukannete muutmiseks kostjate tahteavaldused kohtuotsusega. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
Poolte vahel ei ole vaidlust järgmiste asjaolude üle:
- Tartu Maakohtu menetluses oli H.V. hagi G.H. vastu lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks, tsiviilasi nr 2-10-65669. Kohus kinnitas 11. aprilli 2011 määrusega kompromissi, mille kohaselt tasub kostja 1 elatist oma lapsele M.M.V. 191 eurot kuus alates
20.detsembrist 2010 hiljemalt iga kuu 25. kuupäevaks H.V. kontole (tlk 15-16); 3/6
- kohtutäitur Reet Rosenthali menetluses on täiteasjad nr 186/2011/1031 ja nr 186/2014/146, kus sissenõudjaks on hageja, võlgnikuks kostja 1 ning täitedokumendiks Tartu Maakohtu 11. aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 2-10-65669 (tlk 97). 2. juunil 2011 algatati menetlus elatisevõla 1146 eurot sissenõudmiseks (täiteasi nr 186/2011/1031) ja
12.veebruaril 2014 elatisevõla 6303 eurot sissenõudmiseks (täiteasi nr 186/2014/146); - kostjad sõlmisid 22. juulil 2011 lepingu, millega kostja 1 müüs kostjale 2 XXXX asuva korteriomandi (registriosa nr XXXX) 6000 euro eest ning XXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXX) 3000 euro eest (korteriomandi ja kinnistu müügileping ning asjaõigusleping; notar Ere Kürsa ametitoimingute raamatu registri nr 1261; tlk 19-28); - kostja 2 on kantud vaidlusaluste kinnistute omanikuna kinnistusraamatusse (tlk 27, 28).
7.TMS § 187 lg 1 kohaselt võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks käesolevas osas sätestatud alusel ja korras kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudja huvisid (edaspidi tagasivõitmine). TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TMS § 188 lg 1 kohaselt tunnistab kohus kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal.
8.Enne 1. juulit 2010 kehtinud PKS § 61 lg 1 järgi võis lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel. Alates 1. juulist 2010 kehtivas perekonnaseaduses sellist eriregulatsiooni enam ei ole ja ülalpidamist on PKS § 97 p 1 järgi õigustatud saama alaealine laps. Sellest tulenevalt saab alates 1. juulist 2010 alaealise lapse elatisenõude esitada kohtusse hagejana laps, keda esindab esmajoones tema hooldusõiguslik vanem. Täitedokumendiks oleva Tartu Maakohtu 11. aprilli 2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-65669 kohaselt oli elatiseasjas hagejaks H.V. ning sellest tulenevalt on ta ka sissenõudja täitemenetluses. Seega on ta antud hagis õigeks hagejaks.
9.Hagejal on olemas TMS § 2 lg 1 p 1 kohane täitedokument – Tartu Maakohtu
11.aprilli 2011 määrus tsiviilasjas nr 2-10-65669, mis kuulus viivitamatule täitmisele ja on ka jõustunud.
10.Arvestades Tartu Maakohtu 11. aprilli 2011 määruses toodut, oli hagiavalduse esitamise seisuga muutunud sissenõutavaks hageja elatisenõue perioodi 20. detsember 2010 kuni 31. jaanuar 2014 eest.
11.Kohtutäitur Reet Rosenthali 5. veebruari 2014 e-kirjast ja 3. juuni 2014 õiendist nähtuvalt ei ole sissenõude pööramisega võlgniku varale kaasnenud hageja nõude rahuldamist (tlk 17, 97). Kostja 1 elatisevõlg hageja ees perioodi 20. detsember 2010 kuni 31. mai 2011 on 1146 ees (täiteasi nr 186/2011/1031) ja 1. juuni 2011 kuni 28. veebruar 2014 eest 6303 eurot (täiteasi nr 186/2014/146), kokku 7258 eurot (tlk 97). Kostjad ei ole vaidlustanud seda, et täitemenetluse käigus ei ole nõuet täidetud. Arvestades täitemenetluse käigus kostja 1 kohta kogutud andmeid, nõustub kohus hagejaga, et on piisav alus arvata, et nõuet ei õnnestu ilmselt täita ka tulevikus. Seda kinnitab mh asjaolu, et kostja 1 on esitanud hagi elatise vähendamiseks, tsiviilasi nr 2-14-55321. Iseenesest õige on hageja seisukoht, et vastuväited seoses raha tasumisega enne elatiseasja lahendit tulnuks kostjal 1 esitada tsiviilasjas nr 2-10-65669. TMS § 221 lg 2 järgi on nõude rahuldamise, ajatamise või tasaarvestuse vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Samas on Riigikohus 28. aprilli 2010 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-31-10 p-is 18 leidnud, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku 4/6
arvel alusetult rikastumise korral (eelkõige võlgniku õiguse rikkumise tõttu) võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Seda arvestades peab kohus siiski võimalikuks ja vajalikuks hinnata ka kostjate väiteid seoses rahaülekannetega enne elatiseasjas lahendi jõustumist. Kohus leiab, et kostjad ei ole tõendanud, et kostja 1 on täitnud Tartu Maakohtu määrusest tuleneva elatise maksmise kohustuse täitemenetluse väliselt või et nõue on muul alusel lõppenud. PKS § 100 lg 3 I lause näeb ette, et vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kostjate väitel täitis kostja 1 kohustuse ühekordse maksena
4.juunil 2009 ja 22. mail 2010. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri 18. detsembri 2012 määrusest kriminaalasjas nr 10260103261 nähtuvalt kahtlustati hagejat mh selles, et ta kandis kostja 1 kontolt enda kontole 8787 eurot 85 senti 4. juunil 2009 ja 191 eurot 73 senti
22.mail 2010 ning omastas raha. Menetlus alustati 2. juulil 2010 ja lõpetati kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu 18. detsembril 2012 (tlk 59). Hageja esitas hagiavalduse lapse ülalpidamiseks elatise väljamõistmiseks 2010. a lõpus. Kostja 1 ei esitanud tsiviilasjas nr 2-10-65669 vastuväidet, et on elatise tasunud, ning nõustus kompromissiga, mille kohaselt maksab elatist. Kostjad ei ole tõendanud, et hagejal ja kostjal 1 oli ülekannete tegemise ajal kokkulepe elatise ettemaksu kohta või et hageja oleks kriminaalasja menetluse käigus väitnud, et võttis raha kokkuleppel elatise katteks. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et hageja ja kostja 1 leppisid kriminaalmenetluse käigus kokku selles, et raha arvestatakse elatise ettemaksuna. Mh ei ole kostjad oma väidete kinnituseks viidanud ühelegi konkreetsele dokumendile kriminaalasja toimikus, mille kohus kostjate taotlusel välja nõudis. Laps sündis XXXX, s.o ca 8 kuud pärast põhilise ülekande tegemist. Seega on usutav hageja väide, et ülekande tegemise ajal ei saanud kokkulepet elatise maksmise kohta sõlmida, sest lapse sündimine ei olnud veel teada.
12.Tehing tehti 22. juulil 2011, hageja esitas hagi 7. veebruaril 2014. Seega on tehing tehtud kolme aasta jooksul enne hagi esitamist.
13.Kohus nõustub hagejaga, et tehing kahjustab hageja huve ja tehing on tehtud teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks. Riigikohus leidis 18. novembri 2009 otsuse tsiviilasja nr 3-2-1-113-09 p-is 9, et võlausaldaja huvide kahjustamisega võiks olla tegemist siis, kui kinnisasi müüdi alla turuhinna. Kohtu arvates tõendab hageja esitatud Maa-ameti ülevaade „Eesti kinnisvaraturg 2011. aastal“ (http://www.maaamet.ee/data/Eesti_kinnisvaraturg_2011_aastal.pdf), et nii korteriomand kui kinnistu müüdi väga suure tõenäosusega alla turuhinna (tlk 29-30). Ülevaate põhjal saab asuda seisukohale, et 46 m2 suuruse Annelinna korteri keskmine turuhind oli 2011. a 31 924 eurot (694 eurot/m2 x 46 m2) ja hoonestatud kinnistu keskmine müügihind Põlvamaal 28 078 eurot (müüdud kinnistute keskmine pindala 1,0162 ha). Kostja 1 müüs korteriomandi 6000 euro ja 3,3 ha suuruse kinnistu 3000 euro eest. Iseenesest asjaolu, et kostja 1 ei kasutanud kinnistute müügist saadud raha oma elatisevõla vähendamiseks, ei ole TMS § 188 lg 1 kohaldamise jaoks tähtis, st selline tegevusetus ei muuda müügilepingut kostja 1 võlausaldajate huve kahjustavaks (vt ka Riigikohtu
18.novembri 2009 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-113-09, p 9). Kinnisasja müük alla turuhinna ei saa olla ainukeseks asjaoluks, millega sisustada sissenõudja huvide kahjustamist TMS §-de 187 ja 188 kohaldamisel. Tehinguga kahjustatakse sissenõudja huvisid siis, kui tehingu tagajärjel muutub sissenõudja nõuete rahuldamine võimatuks, st on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni (vt Riigikohtu 15. detsembri 2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-10, p 12). Kohus leiab, et isegi kui hageja ei ole üheselt tõendanud müüki alla turuhinna, kahjustab tehing hageja huvisid seetõttu, et tehingu tagajärjel muutus hageja nõuete rahuldamine võimatuks. Kostjad sõlmisid lepingu lühikese aja jooksul pärast täitemenetluse alustamist, lepingu p-i 3 kohaselt tasus kostja 2 müügihinna kostja 1 kontole juba enne lepingu 5/6
sõlmimist (tlk 22). Kohtutäituri teatisest ja õiendist nähtuvalt ei ole täitemenetluse käigus kostjalt 1 võla katteks raha laekunud, sh ei ole andnud tulemusi pangakontode arestimine. Seega ei saanud kostja 1 kostjalt 2 sellist vastusooritust, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Kostjal 1 ei ole olnud kogu täitemenetluse jooksul sotsiaalmaksuga maksustatavaid väljamakseid, ametlikku töökohta ega laekumisi pangakontodele. Kostja 1 ainsaks varaks on sõiduk BMW 5201 (ehitusaasta 1991), millel puudub kehtiv liikluskindlustus ja mille suhtes ei ole õnnestunud arestimistoiminguid läbi viia (tlk 17, 97). Kuigi täitemenetluse alustamisel oli kostja 1 võlg 1146 eurot, suurenes nõue igakuiselt ja see oli teada ka kostjale 1. Eeltoodust lähtudes on alust arvata, et kinnistud olid kostja 1 ainuke väärtuslik vara ja ta müüs need teadlikult eesmärgiga vältida elatise tasumist.
14.TMS § 188 lg 2 kohaselt eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. TMS § 188 lg 3 ja PankrS § 117 lg 1 p 1 kohaselt on füüsilisest isikust võlgniku lähikondne võlgniku abikaasa, isegi kui abielu on sõlmitud pärast tagasivõidetava tehingu tegemist. Seega on kostja 2 kostja 1 lähikondne vaatamata sellele, et nad abiellusid alles pärast vaidlusaluse tehingu tegemist, 3. augustil 2012. Seetõttu esineb TMS § 188 lg-s 2 sätestatud alus eeldada, et kostja 2 teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse hageja huve. Kuigi hageja sellele otseselt ei tugine, nähtub hagi aluseks olevatest asjaoludest, et tehing tehti täitemenetluse ajal, seega vähem kui kuus kuud enne täitemenetluse alustamist ja esineb veel teinegi TMS § 188 lg-s 2 märgitud alus eeldada teadmist või teadma pidamist. Kostjad ei ole tõendanud, et kostja 2 ei teadnud ega pidanudki teadma tehingu tegemise ajal teise võlausaldaja huvide kahjustamisest.
15.Eeltoodut arvestades tuleb TMS § 187 ja § 188 alusel tunnistada kehtetuks kostjate vahel 22. juulil 2011 sõlmitud korteriomandi ja kinnistu müügileping ning asjaõigusleping (notar Ere Kürsa ametitoimingute raamatu registri nr 1261)
16.TMS § 195 lg 1 sätestab, et kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 järgi asendab tahteavaldust juhul, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahtevalduse, jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatuseaduse § 341 lg-te 1, 8 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel tuleb kostjat 2 kohustada andma nõusolek kinnistusraamatus enda omanikukande kustutamiseks ning kostjaid 1 ja 2 kohustada andma nõusolek kostja 1 kandmiseks kinnistusraamatusse vaidlusaluste kinnistute omanikuna.
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 2 alusel tuleb kohaldatud hagi tagamise abinõu jätta jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna.
18.TsMS § 162 lg 1, § 165 lg 1 alusel tuleb hageja menetluskuludest jätta 1⁄2 kummagi kostja kanda ning kostjate menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei pea põhjendatuks jätta menetluskulusid kostjate kanda solidaarselt, tegemist ei ole solidaarvõlgnikega.
19.Menetlusosaline võib nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke Kohtunik 6/6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.