Hagi tagamiseks arestida Diana Hintser’ile (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluv kinnisasi, aadressil XXX asuv korteriomand (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr XXXX), ning kanda kinnistusraamatusse
käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge.
4.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
5.Saata määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale määruse punkti 3 täitmiseks. Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
ASJAOLUD
1.Hilde Vonder (hageja) esitas 7. veebruaril 2014 Tartu Maakohtule hagi Gunnar Hintseri ja Diana Hintseri (kostjad) vastu vara tagasivõitmiseks täitemenetluses.
2.Koos hagiavaldusega esitas hageja hagi tagamise taotluse, milles palus arestida Diana Hintserile kuuluvad kinnisasjad ning selle alusel kanda kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked. Hageja oli seisukohal, et hagi tagamine on hädavajalik kinnistute edasivõõrandamise vältimise eesmärgil.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus rahuldas 13. veebruari 2014 määrusega hagi tagamise taotluse osaliselt, määrates, et: - hagi tagamiseks tuleb kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge Hilde Vonderi (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks tsiviilasjas nr 2-14-6122 esitatud nõude (vara tagasivõitmine täitemenetluses) rahuldamise tagamiseks; - hagi tagamiseks tuleb kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Põlva linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXX kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale eelmärge Hilde Vonderi (isikukood XXXXXXXXXXX) kasuks tsiviilasjas nr 2-14-6122 esitatud nõude (vara tagasivõitmine täitemenetluses) rahuldamise tagamiseks. Määruses esitatud põhjenduste kohaselt kuulub taotlus rahuldamisele osaliselt. Riigikohtu leidis määruse nr 3-2-1-48-04 punktis 11, et keelumärge ei ole ainus hagi tagamise vahend kinnistusraamatus, küll on see aga kinnisasja omanikule kõige koormavam märge, sest see keelab kannete tegemise kinnistusraamatusse kas täielikult või osaliselt. Riigikohus märkis, et seda, millise märkega millist nõuet tagada, reguleerib AÕS § 63, ning kohtutel tuleb seda hagi tagamise liigi valikul arvestada. AÕS § 63 lg 1 p 1 kohaselt võib kinnistusraamatusse kanda eelmärke asjaõiguse omandamise või kustutamise või selle õiguse sisu või järjekoha muutmise nõude, sealhulgas tulevase või tingimusliku nõude tagamiseks (eelmärge). Maakohus oli seisukohal, et keelumärge on kinnisasja omanikule kõige koormavam hagi tagamise liik ning hageja nõude tagamiseks piisab Diana Hintserile kuuluvale kinnistule ja korteriomandile eelmärke seadmisest.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
4.Hilde Vonder esitas Tartu Maakohtu 13. veebruari 2014 määruse peale määruskaebuse, milles taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega arestida kostjale II Diana Hintserile (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluvad kinnisasjad: 1) aadressil XXX asuv korteriomand (registriosa number XXXXXX) ning 2) kinnistu XXX (registriosa number XXXXX) ja selle alusel kanda kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked ning edastada hagi tagamise määrus Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna ja Põlva linna kinnistusjaoskondadele asjakohaste keelumärgete sissekandmiseks kinnistusraamatusse. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) ei ole maakohus hagi tagamise abinõu valikul arvestanud hageja õigustatud huvidega. Hageja nõude puhul on tegemist elatise nõudega 4-aastasele lapsele, elatise maksmise kohustust on kostja I nelja aasta jooksul täitnud 30 euro ulatuses, kostja I on võõrandanud oma vara tunduvalt alla turuväärtuse oma tolleaegsele elukaaslasele (nüüdseks abikaasale) ehk kostjale II. Kostja II on kostja I lähikondne, kelle puhul tuleb hageja huvide kahjustamisest teadmist eeldada. Kostja II aitas kaasa kostja I varatuks muutumisele, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et keelumärgete seadmine kinnistule ning korteriomandile oleks kostja II suhtes liigselt koormav; 2) ei ole eelmärke olemasolu kande tegemisest keeldumise aluseks, seega saab kostja II kinnistut ja/või korteriomandit edasi võõrandada. Hageja jaoks positiivse kohtuotsuse korral on hagejal vaja ka uue omaniku nõusolekut. Kolmas isik ei pruugi nõusolekut vabatahtlikult anda ning seega on hagejal vaja pöörduda uuesti kohtu poole nõusolekut asendava otsuse saamiseks. Seega ei ole eelmärge proportsionaalne saavutatava eesmärgiga välistada kinnistu võõrandamine ning lisakulud hagejale. Samuti pole eelmärke rakendamine kooskõlas menetlusökonoomia põhimõttega. Võõrandamist mittevälistav hagi tagamise abinõu võib põhjustada uue tarbetu vaidluse ja koormata hagejat liigselt. Eelmärkega tagatakse eelkõige mingi õiguse saamine või teostamine või õiguse teostamise keelamine kinnisasja suhtes. Eelmärge kaitseb sagedamini tulevast omandamist. Tagatav nõue peab alati olema ise kinnistusraamatusse sissekantav. Antud juhul on hageja esitanud hagi kostja I ja kostja II vahel sõlmitud 22.07.2011 tehingu tagasivõitmiseks täitemenetluses, seega pole tagatav nõue kinnistusraamatusse sissekantav. Keelumärge on ainus hagi tagamise abinõu, mis tagab hageja nõuet piisavalt.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
5.Gunnar Hintser ja Diana Hintser paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Maakohtu
13.veebruari 2014 määruse muutmata ning menetluskulud hageja kanda. Vastuväidete kohaselt on eelmärgete asemel kostjale II kuuluvate kinnisasja arestimine ning keelumärgete kandmine kinnistusraamatutesse tunduvalt koormavam hagi tagamise abinõu kui eelmärgete kinnistusraamatusse kandmine. Vastustajad on seisukohal, et hageja esitatud hagi vara tagasivõitmiseks on alusetu, põhjendamatu ja pahatahtlik, kuivõrd tegelikkuses ei ole hagejal kostjate vastu ühtegi nõuet. Nimelt on kostja I perekonnaseadusest tuleneva ülapidamiskohustuse oma lapse ees täitnud sellega, et hageja omastas tema pangakontolt raha summas 8787,85 eurot ja lisaks sellele veel 191,73 eurot. Seetõttu ei ole põhjendatud ka eelmärgete kandmine kinnistusraamatusse kostjale II kuuluvatele kinnistutele.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Tartu Maakohtu 13. veebruari 2014 määruse ja teeb asjas uue määruse, millega rahuldab hagi tagamise taotluse osaliselt ja arestib Diana Hintserile (isikukood XXXXXXXXXXX) kuuluva
kinnisasja, aadressil Mõisavahe 34-54 Tartu asuva korteriomandi (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna kinnistusjaoskonna kinnistusregistriosa nr XXXXXX), ning määrab kanda kinnistusraamatusse käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge.
7.Ringkonnakohus arvates ei ole maakohtu poolt hagi tagamise abinõuna kohaldatud eelmärke kandmine kostjale II kuuluvatele kinnisasjadele kinnistusregistri registriosa kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale antud juhul kohane hagi tagamise abinõu. Ringkonnakohus leiab, et arvestades maakohtule esitatud hagi, mille tagamist taotletakse (vara tagasivõitmine täitemenetluses), on käesoleval juhul kohane hagi tagamise abinõu kostjale II kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse (TsMS § 378 lg 1 p 2). TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Antud juhul on hagi esitatud vara tagasivõtmiseks. TMS § 195 lg 1 kohaselt kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. Ringkonnakohus nõustub määruskaebuse esitaja väitega, et keelumärge on antud juhul ainus hagi tagamise abinõu, mis tagab nõuet piisavalt. Keelumärke seadmine tagab selle, et hagi rahuldamise korral tehingu teine poolt (kostja II) annab sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadud kinnisasja. Eelmärke seadmine seda ei taga. Samuti ei ole õige jätta hagi tagamata, sest tagamata jätmine võib raskendada asjas tehtava kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha, sest kostja II võib kinnisasja võõrandada.
8.Hageja on taotlenud keelumärke seadmist kostjale II kuuluvale kahele kinnisasjale. TMS § 187 lg 2 kohaselt võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Nähtuvalt asja materjalidest on sissenõudja nõue muutunud sissenõutavaks summas 7 258 eurot. Arvestades TsMS § 378 lg-s 4 ja TMS § 187 lg-s 2 sätestatut leiab ringkonnakohus, et piisav on hagi tagamise abinõuna keelumärke seadmine üksnes ühele kinnisasjale ehk korteriomandile. Kostja I on korteriomandi (registriosa number XXXXXX) müünud kostjale II 6000 euro eest. Hageja väitel oli 2011. aastal 2-toalise Annelinna korteri turuhind ca 31 924 eurot. Seega on ringkonnakohtu hinnangul nimetatud korteriomandile keelumärke seadmine, arvestades sissenõudja sissenõutavaks muutunud nõuet, piisav ja proportsionaalne hagi tagamise abinõu.
9.Ringkonnakohus leiab, et hagi tagamine ei ole kostjale II põhjendamatult koormav, sest hagi tagamiseks valitud vahend ei piira kostjaid rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks.
10.Vastuseks vastustajate vastuväidetele märgib ringkonnakohus, et kostjate poolt esiletoodud asjaolude põhjendatuse ja tõendatuse üle saab kohus otsustada asja sisulise lahendamise käigus, mitte hagi tagamise vajaduse üle otsustades. Hagi tagamise menetluses saab kohus hinnata seda,
kas hagiavalduses ja hagi tagamise avalduses esiletoodud asjaolude tegelikkusele vastavuse korral võib hageja nõue olla põhjendatud.
11.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu sellele, et käesolevas tsiviilasjas tuleks täpsustada, kes (kas Hilde Vonder või M.M.V) on sissenõudjaks täitemenetluses, sest TMS § 187 kohaselt saab tagasivõitmise hagi täitemenetluses esitada sissenõudja.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.