Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes ja Mare Merimaa
Määruse tegemise aeg ja koht
05.09.2013, Tallinn
Tsiviilasja number
2-11-51328
Tsiviilasi
Korruptsioonivastane OÜ hagi AS-i Scantrans (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma, Danske Bank A/S Eesti filiaali, AS-i TALLINNA SADAM, AS-i Bominflot Estonia ning OÜ Reactor Invest vastu nõude tunnustamiseks AS-i Scantrans (pankrotis) pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24.05.2013 määrus hagi läbi vaatamata jätmiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS
TALLINNA
SADAM
Korruptsioonivastane OÜ määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Korruptsioonivastane OÜ (registrikood 12027760, asukoht Nõlva 9, 10416 Tallinn), esindaja juhatuse liige Sergei Hadži
määruskaebus
Kostja I AS Scantrans (pankrotis, registrikood 10037211) pankrotihaldur Toomas Saarma Kostja II Danske Bank A/S Eesti filiaal (registrikood 11488826, asukoht Narva mnt 11, 15015 Tallinn), esindaja advokaat Paul Keres Kostja III: AS TALLINNA SADAM (registrikood 10137319, asukoht Sadama 25, 15051 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Grete Säde Kostja IV: AS Bominflot Estonia (registrikood 10685559, asukoht Pärnu mnt 21, 10141 Tallinn), esindaja advokaat Keijo Lindeberg
Kostja V OÜ Reactor Invest (registrikood 11280698, asukoht Nõlva tn 9a, 10416 Tallinn), esindaja vandeadvokaat Raino Parun
1.Harju Maakohtu 24.05.2013 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagimenetluse jätkamiseks.
2.Määruskaebused rahuldada.
3.Menetluskulud jaotatakse lõpplahendis.
4.Määruse peale kassatsiooni korras edasi kaevata ei saa. Asjaolud
1.Korruptsioonivastane OÜ (hageja) esitas 24.10.2011 Harju Maakohtule hagi AS-i Scantrans (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma (kostja I), Danske Bank A/S Eesti filiaali (kostja II), AS-i TALLINNA SADAM (kostja III), AS-i Bominflot Estonia (kostja IV) ning OÜ Reactor Invest (kostja V) vastu hageja nõuete kogusummas 16 312 699 eurot ja pandiõiguse summas 170 000 eurot tunnustamiseks AS-i Scantrans (pankrotis) pankrotimenetluses.
2.Hagiavalduses on hageja nimetanud hagihinnaks 1595 eurot ning tasunud sellest lähtuvalt riigilõivu 319.55 eurot. 10.11.2011 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 18.09.2012 määrusega määras maakohus asja hinnaks 170 000 eurot ning kohustas hagejat tasuma täiendavalt riigilõivu 7988.96 eurot. Täiendav riigilõiv on hageja poolt tasumata.
3.01.02.2013 esitas hageja hagi täpsustuse, milles loobus osaliselt varasemalt esitatud nõuetest. Hageja loobus nõudest tunnustada AS-i Scantrans (pankrotis) pankrotimenetluses nõuet summas 12 355 066 eurot teise järgu nõudena ning 170 000 euro suurust nõuet esimese järgu nõudena, samuti tunnustada pandiõigust summas 170 000 eurot. Kohus on hagist osalise loobumise vastu võtnud.
4.Samas menetlusdokumendis palus hageja määratud hagihinda muuta. Hageja leidis, et menetlusse jääv teise järgu nõue tuleb TsMS §-de 125 ja 132 alusel lugeda mittevaraliseks ning määrata hagihinnaks 1595 eurot, kuivõrd on ilmne, et pankrotimenetluses saab rahuldada üksnes esimese rahuldamisjärgu nõudeid. Kohus jättis 24.04.2013 määrusega hageja taotluse rahuldamata, märkides, et menetluse kestel nõude osaline vähendamine ei anna alust 18.09.2012 määruse muutmiseks, see on hagihinna muutmiseks. Kohus leidis, et hagejal tuleb tasuda hagi esitamise eest täiendavalt riigilõivu 7988.96 eurot 7 päeva jooksul arvates määruse hagejale kättetoimetamisest. Hageja on 24.04.2013 määruse kätte saanud 07.05.2013, kuid täiendavat riigilõivu ei tasunud. Esimese astme kohtu määrus
5.24.05.2013 määrusega jättis maakohus hagi läbi vaatamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis hagejalt kostjale II välja menetluskulud 3870.72 eurot, kostjale III 1744.02 eurot ja kostjale IV 1514.89 eurot. Kohus määras Riigi Tugiteenuste Keskusel
maksta: kostjale II hageja poolt kostja II eeldatavate menetluskulude katteks 04.05.2012 tasutud 2000 eurot, kostjale III hageja poolt kostja II eeldatavate menetluskulude katteks 04.05.2012 tasutud 2000 euro arvelt 1744.02 eurot ja kostjale IV hageja poolt kostja IV eeldatavate menetluskulude katteks 04.05.2012 tasutud 2000 euro arvelt 1514.89 eurot ning tagastada pärast väljamaksete tegemist deposiidi jääk Sergei Hadžile.
6.Määruse põhjenduste kohaselt ei täitnud hageja kohtu nõuet ning 24.04.2013 määruses nõutud riigilõivu ei tasunud. Seega jättis kohus hagi TsMS § 3401 lõike 2 alusel läbi vaatamata. TsMS § 168 lõike 2 alusel jättis kohus menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Kostjad II, III ja IV on esitanud kohtule taotlused menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks, hageja vastuväiteid ei esitanud. Kohus leidis, et kostjate esitatud taotlused on põhjendatud ning rahuldas need täielikult TsMS § 177 lõike 4 järgi ilma kirjeldava ja põhjendava osata määrusega. Kostja III (AS TALLINNA SADAM) määruskaebus
7.31.05.2013 esitatud määruskaebuses palus kostja III tühistada maakohtu määruse osaliselt kostja III kasuks väljamõistetud menetluskulude summa osas ja teha selles osas uus määrus, millega mõista hagejalt kostja III menetluskuludena välja 2475.28 eurot ning maksta 2000 eurot välja hageja poolt kostja III kasuks hoiustatud menetluskulude tagatiselt. Menetluskulud jätta hageja kanda.
8.Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas kostja III 28.02.2013 seisukoha, milles nõustus hageja poolt hagist osalise loobumisega ja palus sellega seoses jätta hageja kanda ka loobutud osaga seoses kostja III poolt senini kantud menetluskulud, see on 77,02% kõikidest kostja III selleks hetkeks kantud menetluskuludest ehk 2264.37 eurost, milleks oli 1744.02 eurot. Menetlusse jääva nõudega seoses kantud ja kantavate kulude küsimuse palus kostja III lahendada menetlusse jääva nõude osas lõpplahendi tegemisel.
9.24.05.2013 määrusega, mille kohaselt jäid kõik menetluskulud hageja kanda, on kohus hagejalt kostja III kasuks välja mõistnud menetluskulud 1744.02 eurot. Seega on kohus eksinud kulude summa osas, jättes kostja III 28.02.2013 seisukohas toodud selgitused tähelepanuta. Kohus pidanuks enne kaevatava määruse tegemist andma kostjale III TsMS § 1741 kohaselt mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus seda teinud ei ole. Tegelikkuses on kõik kostja III poolt käesolevas menetluses kantud kulud praeguseks hetkeks kokku 2475.28 eurot (käibemaksuta). Kõik kulud on kantud seoses käesoleva menetlusega ning kõik kulud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Kaebusele on lisatud kulusid tõendavad arved koos spetsifikatsioonidega. Eeltoodu alusel palus kostja III maakohtu määruse muutmist selliselt, et hagejalt mõistetaks kostja III kasuks välja viimase poolt kantud menetluskulud 2475.28 eurot. Hageja seisukoht ja määruskaebus
10.Kostja III määruskaebuse suhtes ei ole hageja oma seisukohta esitanud.
11.07.06.2013 esitatud määruskaebuses palus hageja tühistada maakohtu 24.05.2013 määruse täies ulatuses, määrata hagihinnaks 3500 eurot ning määrata hagilt tasumisele kuuluv riigilõiv vastavalt nimetatud hagihinnale. Menetluskulud jätta kostjate kanda.
12.Maakohus jätis vääralt hagi läbi vaatamata, kuna kohus on 24.04.2013 määrusega jätnud põhjendamatult hageja esitatud taotluse hagihinna muutmiseks ja täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata. Kohtumäärusele, millega kohus määrab menetlusosalisele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, ei ole TsMS-is nähtud ette võimalust esitada määruskaebust. Seetõttu ei olnud edasikaevatav ka viidatud maakohtu 24.04.2013 määrus, sõltumata sellest, et hageja sellega ei nõustunud. Hageja viitas Riigikohtu lahendi
nr 3-2-1-62-10 punktidele 27 ja 28 leides, et TsMS § 3401 lõike 2 teisele lausele tuginedes on maakohtu 25.04.2013 määrus määruskaebe korras edasikaevatav ning selle lahendamisel on kohtul õigus kontrollida ka puuduste kõrvaldamise määruse õigsust.
13.Hageja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et menetluse kestel nõude osaline vähendamine ei anna alust hagihinna muutmiseks. 18.09.2012 määruses, millega kohus määras tsiviilasja hinnaks 170 000 eurot ning kohustas hagejat tasuma täiendavat riigilõivu summas 7988.96 eurot, leidis kohus, et kuna hageja on esitanud hagi nõude tunnustamiseks ka pandiga tagatud nõudele, siis hageja nõude ja pandiõiguse olemasolul tuleks hageja eeldatava hüve väärtust lugeda sama suureks kui on pandiõiguse väärtus ehk 170 000 eurot. Arvestades, et täpsustatud hagiavalduses loobus hageja oma 170 000 euro suuruse nõude tunnustamise nõudest ja seda nõuet tagava pandiõiguse tunnustamise nõudest ning palub tunnustada nõudeid summas 3 787 632.81 eurot teise rahuldamisjärgu nõuetena (seega pandiga tagamata nõudega), on alust 18.09.2012 määrusega määratud hagihinna muutmiseks ja täiendava riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Hagihinna määramise aluseks olevad asjaolud on eeltoodu tõttu võrreldes hagihinna määramise seisuga 18.09.2012 oluliselt muutunud. Hagihinna suuruse osas jäi hageja varasemalt väljendatud seisukohtade juurde.
14.Maakohus rikkus TsMS § 176 lõiget 1, jättes hageja võimaluseta esitada vastuväiteid kostjate II, III ja IV avaldustele menetluskulude kindlaksmääramiseks. Kaebaja sai avaldustest teada alles 24.05.2012 määruse kättesaamisel 25.05.2013.
15.Väär on maakohtu seisukoht, et kostjate II, III ja IV menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus ei ole õigusabikulude põhjendatust ja vajalikkust analüüsinud ega põhjendanud. Kostjate menetluskulude väljamõistmine hagejalt summades 3870.72 eurot, 1744.02 eurot ja 1514.89 eurot ei ole põhjendatud ega proportsionaalne sisuliselt asja lahendamiseks kulunud õigusabi ajalise mahuga ning asjas faktiliselt kantud kuludega. Kostjate menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes märgitud lepinguliste esindajate kulud ei vasta vaidluse keerukusele ja mahule, vaid on ilmselgelt ülepaisutatud. Kaebaja viitas TsMS § 175 lõikele 1 ja Riigikohtu lahendile nr 3-2-2-5-06 leides, et kohus oleks pidanud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust põhjalikult analüüsima ning lahendis põhjendama. Kostjate II, III ja IV menetluskulude mõistlik, põhjendatud ja vajalik suurus moodustab hageja hinnangul maksimaalselt 700 eurot iga kostja kohta. Kostjate seisukohad ja menetluse edasine käik
16.Kostjad II, III ja IV vaidlesid hageja määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 24.05.2013 määrus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata hagimenetluse jätkamiseks samale maakohtule. Maakohus kohaldas hagi läbivaatamata jätmisel ebaõigesti menetlusõiguse norme ja selles osas määruse tühistamisega seonduvalt tuleb tühistada ka menetluskulusid puudutavad maakohtu otsustused.
18.Hagi läbivaatamata jätmise alused on sätestatud TsMS §-s 423, mida tuleb vaadelda erinormina suhtes §-ga 3401. Riigilõivu tasumata jätmise korral annab hagi läbivaatamata jätmiseks aluse § 423 lõike 1 punkt 11.
19.Käesolevas tsiviilasjas ei ole tekkinud menetlusliku olukorra lahendamisel esmase tähtsusega mitte hagihinna muutmise küsimus, vaid asjaolu, et osaliselt (319.55 euro ulatuses) on riigilõiv tasutud. Seega puudus maakohtul alus jätta hagi täies ulatuses läbi vaatamata. Hagejal on õigus menetlusele võrdeliselt tasutud riigilõivu suurusega. 18.09.2012 määrusest nähtub, et täiendava lõivu määras maakohus pandiga tagatud nõude tunnustamise nõude alusel (t II kd lk 180-181). Samas määruses nõustus maakohus hagejaga, et konkreetses pankrotimenetluses saavad eelduslikult raha ainult tagatud nõuded. Seega teise rahuldamisjärgu (tagamata) nõude tunnustamisel oli hagi esitamise seisuga kohaseks hagihinnaks TsMS § 125 mõttes 1595 eurot (vähemalt ei ole maakohus teise rahuldamisjärgu nõuete alusel muud hagihinda määranud). Kuna sellelt arvestatud riigilõiv on tasutud, siis puudub alus jätta neid nõudeid läbivaatamata. Ülejäänud nõuete osas oleks olnud alus jätta hagi läbivaatamata, kuid 01.02.2013 menetlusdokumendis loobus hageja nendest nõuetest ja maakohus lõpetas selles osas menetluse 24.04.2013. 3 787 632.81 euro suuruse nõude teises rahuldamisjärgus tunnustamise nõudes tuleb menetlust jätkata.
20.Kuna hagimenetlus maakohtus jätkub ja menetluskulud jaotatakse TsMS § 173 lõike 1 alusel lõpplahendis, ei käsitle ringkonnakohus menetluskulude kindlaksmääramisega seonduvaid kaebajate ja maakohtu väiteid.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.