Pankrotiõigus › Muud pankrotiasjad

toimunud kohtuistungile hageja seaduslik esindaja ei ilmunud. Kohtuistungile ilmus hagejat esindama Aivar Orukask, kes ei saanud olla lepinguliseks esindajaks. Kohus jättis 21.02.2014.a määrusega hagi läbi vaatamata. 11.03.2014 esitas hageja taotluse menetluse taastamiseks põhistades seda asjaoluga, et hageja seaduslik esindaja ei ole kohtukutset 19.02.2014 kell 10.00 toimunud kohtuistungile kätte saanud. Hageja seaduslik esindaja sai kohtuistungist teada e-posti teel 18.02.2014. Kohtuistungile ilmus hagejat volikirja alusel esindama Aivar Orukask, kuivõrd hageja seaduslik esindaja viibis ise Londonis. Hageja on seisukohal, et temal on tulenevalt TsMS § 412 lg 1 p 2, lg 3 ja lg 4 õigus menetluse taastamiseks, kuivõrd kohus ei kutsunud hagejat istungile õigel ajal ning kohtukutse toimetati hagejale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Kostjate seisukohad Kostja I ja III on seisukohal, et hageja menetluse taastamise taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja II ja kostja IV on seisukohal, et menetlusökonoomilisest aspektist lähtuvalt, oleks käesoleval juhul mõistlikum menetlus taastada. Maakohtu määrus Maakohus jättis hageja taotluse menetluse taastamiseks rahuldamata, kuna hagejal puudus mõjuv põhjus istungilt puudumiseks (TsMS § 412 lg 3). Hageja seaduslik esindaja oli istungi ajast ja kohast teadlik. Hageja seaduslikule esindajale on kohtukutse 19.02.2014 kell 10.00 toimunud kohtuistungile saadetud hageja esindaja enda poolt avaldatud e-post aadressile 14.01.2014. Hageja on äriühing. Riigikohtu praktika kohaselt tuleb majandus- ja kutsetegevuses eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse. Antud juhul puudub seega põhjus menetluse taastamiseks TsMS § 412 lg 1 p 2 alusel, kuivõrd kohus on hageja õigeaegselt istungile kutsunud. Kutse edastati hagejale juba 14.01.2014. Samuti ei ole põhjendatud menetluse taastamine TsMS § 412 lg 4 alusel. Kohus on hagejat veelkord teavitanud kohtuistungi toimumise ajast 18.02.2014. Kohtu ja hageja seadusliku esindaja 18.02.2014 e-kirjavahetusest nähtub, et kohus on viidanud e-kirjale, millal kohus on kohtukutse hagejale esmakordselt edastanud. Kohus on palunud hageja kinnitust kutse kättesaamise kohta. Vastuseks kohtu 18.02.2014 e-kirjale on hageja seaduslik esindaja edastanud digitaalselt allkirjastatud volikirja, mille kohaselt on hageja volitanud teda esindama OÜ Aiwil Õigusbüroo juriste. Kohtu 18.02.2014 e-kirjale volikirja saatmisega on hageja sisuliselt kinnitanud, et ta oli teadlik 19.02.2014 kell 10.00 toimuvast istungist ja, et edaspidi osaleb hageja tsiviilasja nr 2-11-51328 menetluses lepingulise esindaja kaudu. On mõistlik eeldada, et kui hageja oleks kohtuistungist ka tegelikult alles 18.02.2014 kohtu poolt saadetud e-kirjast teada saanud, oleks ta ebapiisavale etteteatamisajale samal päeval kohtule saadetud e-kirjas ka viidanud. Hageja ei ole aga seda teinud. Hageja esindaja ei tõendanud, et tal on vastav kvalifikatsioon kohtus isikute esindamiseks. Määruskaebus Hageja palub tühistada maakohtu määruse täies ulatuses ja teha uus määrus, millega rahuldada OÜ Korruptsioonivastane taotlus ning taastada menetlus käesolevas tsiviilasjas. Maakohus on rikkunud TsMS § 412 lg-t 4. Hageja seaduslik esindaja (juhatuse liige) Sergei Hadži ei ole 19.02.2014 kella 10.00 määratud kohtuistungile kohtukutset kätte saanud, tema sai kohtuistungist teada kohtu 18.02.2014 e-kirjast ning kuivõrd tema asus väljaspool Eestit, Londonis, saatis kohtuistungile lepingulise esindaja, kellele andis vastava volikirja, mille saatis 18.02.2014 ka kohtule. 19.02.2014 kell 10.00 toiminud kohtuistungil palus kohus hageja lepingulisel esindajal

2(3)

Aivar Orukasel tõendada, et ta on õigustatud TsMS § 218 lg 1 p 2 alusel olema tsiviilkohtumenetluses lepinguliseks esindajaks. Kohus ei kontrollinud, et Aivar Orukask on mitmetes asjades lepinguliseks esindajaks. Samuti ei andnud kohus Aivar Orukasele aega diplomi esitamiseks ning ei lükanud ka kohtuistungit edasi. Kuna hageja esindaja ei ole kohtukutset kätte saanud, on tulenevalt TsMS § 412 lg 1 p-le 2, lg-tele 3 ja 4 õigus menetluse taastamiseks. TsMS § 412 lg 4 järgi menetluse taastamiseks ei ole vaja esitada ega põhistada mõjuvat põhjust, kui kohtukutse toimetati hagejale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et kohtukutse ei olnud kättetoimetatud hageja esindajale isiklikult allkirja vastu üleandmisega ega kohtuistungil. Kohtukutse edastas kohus hageja esindajale e-postil, mille maakohus kaevatavas määruses ise kinnitab. Kostjad paluvad jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallina Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu määruse põhjendused Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohus on rikkunud määruse tegemisel oluliselt menetlusõiguse norme ning menetlus tsiviilasjas tuleb taastada. Menetluse taastamata jätmise määruse läbivaatamisel kontrollib ringkonnakohus tsiviilasja läbi vaadates, kas täidetud olid eeldused hagi läbivaatamata jätmiseks. Määruskaebuse esitaja märgib õigesti, et kohtusse kutsumine saab toimuda kutsega, milles teavitatakse menetlusosalisi istungi toimumise ajast ja kohast (TsMS § 343 lg 1). Kohtukutse sisu sisunõuded tulenevad TsMS § 344 lg 1-6. Ainsaks erandiks kohtukutse TsMS § 344 lg 1-6 ettenähtud vormis edastamata jätmiseks on kohtuistungi üleandmine kohtuistungil. Sellisel juhul selgitab kohus vajadusel kohtukutsega seotud asjaolusid. Käesoleval juhul ei ole kohtukutse edasi antud kohtuistungil. Elektrooniliselt saadetud kohtukutse kättesaamist ei ole hageja kinnitanud. Kohus on informeerinud hagejat 18.02.2014 ekirjaga istungi toimumise ajast ja asjaolust, et hageja ei ole kinnitanud varasema kohtuotsuse kättesaamist (IV köide, tl 32). Nimetatud kirjas ei sisaldu eelmärgitud kohtukutsele kohalduvaid sisunõudeid. Seega polnud 19.02.2013 kohtuistungil täidetud eeldused hagi läbivaatamata jätmiseks. TsMS § 412 lg 4 alusel polnud hagejal vaja mõjuvat põhjust menetluse taastamiseks. Eeltoodu tõttu tuleb menetlus taastada ja saata asi maakohtule edasiseks lahendamiseks. Ringkonnakohus märgib, et pahatahtliku kohtukutse kättesaamise kinnituse saatmata jätmist saab kohus arvestada menetluskulude jaotamisel (TsMS § 169 lg 2).

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.