2-12-10048/13 - Pankrotiõigus - Pankrotimenetluse järelevalve - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel 28.03.2012 määrusega algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse. 04.05.2012 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku pankroti. 23.05.2012 toimus esimene võlausaldajate üldkoosolek. 03.10.2012 toimus esimene nõuete kaitsmise koosolek. 03.10.2012 kuni 2014 toimus MTA vastutusmenetlus, mis lõppes juhatuse liikme poolt kompensatsiooni maksmisega summas 20 000 eurot MTA-le osaühingu XXX (pankrotis) eest. 22.04.2014 toimus teine nõuete kaitsmise koosolek. 16.06.2014 ebaõnnestus vara enampakkumine ja 17.06.2014 andis haldur müümata vara vanarauana AS-le XXX. 26.06.2014 otsustas üldkoosolek menetluse lõpetada raugemisega. Haldur müüs sõiduki AS-le XXX, kuna huvi omandamise vastu puudus ja laekumas oli 210,68 eurot, millest ei jätku menetluskulude katteks ega nõuete rahuldamiseks. Pankrotivara hulgas ei olnud enam kaubamärke, kuid kaubamärgid on oma aktuaalsuse kaotanud ja puudub alus ja otstarbekus nimetatuga edasi tegeleda. Juhatuse liige XXX on väljastanud tagamata laenu nüüd juba surnud isikule, samas on võimaliku nõude esitamine perspektiivitu. Nimelt 05.11.2007 otsustas võlgniku üldkoosolek (osanik XXX osa nimiväärtusega 180 000 krooni ja XXX osa väärtusega 130 000 krooni), anda laenu XXX(isikukood XXX) summas 1 000 000 eurot, 4% aastas, tagastamise tähtajaga 06.11.2011. XXX selgituste kohaselt oli laenu andmise idee autor XXX. 06.11.2007 võlgnik, keda esindas juhatuse liige XXX, väljastas XXX laenu summas 1 000 000 krooni sularahas kassast. Laenu koos intressidega pidi laenusaaja tagastama tähtaja möödumisel ühekordse summana. Laen oli tagamata ja arvestades laenusaaja sünniaastat riskantne. 12.02.2011 laenusaaja suri, võlgnik oli sunnitud laenu maha kandma. 28.03.2012 määrusega algatas Harju Maakohus võlgniku pankrotimenetluse. Võlgniku juhatus ajutist haldurit laenusaaja surmast ei informeerinud. 04.05.2012 määrusega kuulutas Harju Maakohus välja võlgniku maksejõuetuse. Pärast seda juhatuse liige XXX märkis, et laenusaaja on surnud, teema oli käsitletud võlausaldajate esimesel üldkoosolekul. 12.11.2012 oli notar Sirje Rõõm algatanud üleskutsemenetluse. Kuna selleks ajaks oli teada surnud isiku varatus, siis haldur sellele üleskutsele ei reageerinud ja kohustusest võlgniku ees ei teavitanud. 07.01.2013 kohtutäitur Elin Vilippus ́e poolt koostatud pärandvara nimekirja kohaselt oli vara ca 1000 eurot. Notar Sirje Rõõm ́u 10.01.2013 pärimistunnistuse kohaselt oli pärijaks Tallinna linn. PankrS § 9 lg 2 ja PärS § 130 lg 3 kohaselt on pärija kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Nõude esitamisel oleks pankrotiavalduse esitanud Tallinna linn olemasoleva vara suhtes, surnud laenusaaja pärandvara kohustus poleks katnud võlgniku nõuet, Tallinna Linn vastutaks ainult vara suuruses ca 1000 eurot. Pankrotimenetluse alustamisel oleks see kulunud menetluskuludeks ja menetlus oleks raugenud tulemuseta (praktika alusel objektiivne järeldus).

XXX vastutaks juhatuse liikmena, kuna teadmata põhjustel väljastas laenu vanuseliselt isikule, kelle seisund võib igal ajal halveneda, ilma igasuguse tagatiseta. Tulenevalt äriseadustiku (ÄS) § 187 peab juhatuse liige oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Vastavalt TsÜS § 37 juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhatuse liikme vastu võib esitada hagi muuhulgas juhul, kui viimane jätab teadlikult ja pahatahtlikult äriühingu kohustused võlausaldaja ees täitmata, vaatamata sellele, et äriühingul oli võimalik kohustusi täita. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline, kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks peab tõendama, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et äriühing on saanud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. XXX on ise pankrotis ja tema pankrotihalduri selgituste kohaselt II järgus nõuded rahuldatud ei saa. Samuti on küsimus juhatuse liikme vastase nõude aegumises, kas hakata lugema aegumise kulgemist laenu väljaandmisest või laenusaaja surma kuupäevast. Samas kaitseb juhatuse liiget 05.11.2007 üldkoosoleku otsus, mille alusel saab esitada vastuväite, et juhatuse liige täitis hoolsuskohustust järgides üldkoosoleku otsust. Kokkuvõtvalt on tegemist küll äriühingule kahjuliku laenulepinguga, kuid isikud, kellelt sisse nõuda on surnud või pankrotis, nõue on eelduslikult aegunud ja antud juhul tegelemine ebaotstarbekas. Märgitult on juhatuse liige XXX võtnud vastutuse ja tasunud Maksu- ja Tolliametile 20 000 eurot isiklikest vahenditest, seega puudub halduril vajadus rohkem antud küsimusega tegeleda. 26.06.2014 kiitis üldkoosolek heaks menetluse raugetamise. Haldur on esitanud lõpparuande PankrS § 158 alusel.

prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Urmas Tross on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on osaühingu XXX (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Tross tuleb vabastada tema kohustustest osaühingu XXX (pankrotis) pankrotimenetluses pärast osaühingu XXX (pankrotis) kustutamist registrist. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur palub kinnitada seni kinnitamata pankrotimenetluse kulud. Kohus leiab, et halduri tehtud kulutused kuuluvad kinnitamisele ulatuses, milles neid varasemalt kohtumäärusega kinnitatud või määratud ei ole. Kohus leiab, et kinnitamisele kuuluvad pankrotimenetluse kulud summas 1 440 eurot. Lähtuvalt PankrS § 65 lg-st 1 kohus määrab pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Osaühingu XXX (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel summas 126,76 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 41,84 eurot. Taotletav tasu on arvestatud PankrS § 651 lg 1 kohaselt, võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud 633,95 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 126,79 eurot (633,95 * 0,20 %) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lg-le 1. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta

halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 126,79 eurot maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 41,84 eurot pankrotihaldur Urmas Tross ́i kasuks. Haldur on palunud tasu ning sellele lisanduv sotsiaalmaks välja maksta büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Kohus leiab, et tulenevalt SMS § 2 lg 1 p 4 lisandub halduri tasule sotsiaalmaks, kui tasu makstakse välja haldurile kui eraisikule. Juhul, kui halduri tasu kuulub väljamaksmisele büroole ning büroo on käibemaksukohuslane käibemaksuseaduse tähenduses, kuulub halduri tasult maksmisele käibemaks, mitte sotsiaalmaks. Eeltoodust tulenevalt tuleb halduri tasu ning sellele lisanduv sotsiaalmaks välja maksta pankrotihaldurile. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotihaldur tegi ettepaneku, et osaühingu XXX (pankrotis) dokumentide hoidjaks määratakse võlgniku juhatuse liige XXX (isikukood XXX, aadress Tartu mnt. 53, Tallinn). Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada.