Viimase kohtuistungi aeg või viide asja lahendamisele kirjalikus menetluses
Kohtuistung 09.10.2014.a.
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Välja nõuda XXX(XXX, isikukood XXX) valdusest XXX(XXX, isikukood XXX) valdusse Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasi asukohaga XXX. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud XXX(XXX, isikukood XXX) kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise kord Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, 1 (5)
mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I.
Kohtuotsuse kirjeldav osa
1.XXX(hageja) esitas 25.01.2014 Harju Maakohtule hagiavalduse XXX(kostja) vastu (I kd, tld 1-3). Kohus jättis 24.03.2014 määrusega hagi käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (I kd, tl-d 16-19). Hageja esitas 02.04.2014 puuduste kõrvaldamiseks menetlusdokumendi (I kd, tl-d 33-34). Kohus jättis 07.04.2014 määrusega hagiavalduse käiguta ja andis hagejale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (I kd, tl-d 36-38). Hageja kõrvaldas puuduse 15.04.2014 riigilõivu tasumisega (I kd, tl 43). Kohus võttis hagi 23.04.2014 menetlusse ja andis kostjale tähtaja hagile vastamiseks (I kd, tl 45). Kostja vastas hagile 06.05.2014 (I kd, tl-d 55-58). Kostja on saatnud kohtule elektronkirju, milles sisalduvad vastuväited hagile (I kd, tl-d 76, 80, 125, 140, 154). Kohus jättis 03.09.2014 määrusega kostja vastuse käiguta ja andis kostjale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 10 päeva määruse kättesaamisest (I kd, tl-d 106-109). Kostja sai määruse kätte 03.09.2014 (I kd, tl 118). Kostja ei ole esitanud kohtu määratud tähtaja jooksul menetlusdokumenti kostja vastuse puuduste kõrvaldamiseks. Kohtuistung toimus 09.10.2014 (I kd, tl 148).
2.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg-le 1 välja üksnes hagi aluseks olevad põhilised asjaolud. Hagi aluseks on järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 02.11.2012 kinnistu aadressiga XXX müügilepingu. Pooled leppisid kokku, et kostja vabastab pinna 02.12.2012. Kostja ei ole kinnistu vabastamise kuupäevaks kinnistut vabastanud ja takistab hagejal juurdepääsu kinnistule (I kd, tl 2). Hageja on kinnistu registriosa numbriga XXX, aadressiga XXX, ainuomanik. Kostja valdab ebaseaduslikult hagejale kuuluvat asja. Kostja on rikkunud asja üleandmiskohustust vastavalt kokkuleppele vabastada asi 02.12.2012.a. Kostja kinnitab enda viibimist kinnistul. Hageja nõue tugineb notariaalaktile, mille ametitegevuse number on XXX. Hageja esitab kostja vastu omandiõiguse tunnustamise ja asja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmise nõude (I kd, tl 33). Hageja soovib menetluskulude kostja kanda jätmist (I kd, tl-d 33, 148).
3.Kohus toob otsuse kirjeldavas osas vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 välja üksnes kostja vastuväidete aluseks olevad põhilised asjaolud. Kostja vastuväidete aluseks on järgmised asjaolud. Kostja ei tunnista hagi. Kinnisvara vormistati ümber hageja nimele 2012.a. Kohus võib eeldada ja teha järelduse, et kui poolte vahel ei oleks olnud kokkulepet või asjade lahendamise kaalumist, oleks hageja ilmselt varem asja kohtusse andnud kostja väljakolimise soovis. Kostja ja hageja ühisvara on sisulises mõttes jagamata. Kostja pöördus kohtu poole nõudega hageja vastu hüvitada kaasomandist ja ühisvarast kostja kasuks summa. Kohus ei suvatsenud kostjale teadmata põhjusel avaldust menetleda. Kinnistusraamatust nähtub kinnistu kuulumine kaasomandisse alates 2004.a, millele järgnes 2006.a XXX kõrtsi soetamine kaasomandisse ning abiellumine 2006.a. Pärast abielu lõppemist jäi antut kinnistut kasutama kostja. Hageja loobus seega ametlikult kinnistule kuuluvatest õigustest. Olenemata sellest, et hageja soovib nüüd kostja väljakolimist, ei tähenda seda, et kostjale kaasomandist varalised õigused eelnenud kaasomandisse kuuluvuse tõttu ja abielu tõttu puuduvad. Kostja elab hetkel ilma sissetulekuta oma kahe lapsega alaliselt sellel pinnal aastast 2011. Kinnistu vormistati ametlikult kaasomandisse. See oli sisuliselt kaasomandis abielu ajal. Hageja ei ole ühegi sendiga toetanud oma last XXX. Hageja ei ole kostjale ühisvara eest kompensatsiooni andnud. Kostja ei pea enne rahalise kompensatsiooni maksmist kinnistult lahkuma. Hageja ei ole pakkunud kompensatsiooni ühisvara arvelt. Kostja peab mõistlikuks 5000 euro maksmist, millise summa saamisel kostja kinnistu kindlasti vabastaks, sest hetkel puuduvad kostjal rahalised vahendid üüripinna soetamiseks. Kostja on hagejale üüripinna kompenseerimist korduvalt välja pakkunud. Kostjal ei ole käesoleval hetkel võimalik nõustuda üüripinna soetamisega, vaid rahalise kompensatsiooniga ühisvara arvelt. Kostja palub kohtul hagejalt välja nõuda kinnistu eest kompensatsiooni 5000 eurot. Kui summa on tasutud, peab kostjale olema antud väljakolimiseks mõistlik aeg (I kd, tl-d 56-57). Eeldada võib, et pooltel võisid olla suusõnalised kokkulepped. 2 (5)
Kinnistu on ühisvarana jagamata ehk kompenseerimata. Kostja elab praegu sellel pinnal (I kd, tl 76). Kostja palub jätta menetluskulud hageja kanda (I kd, tl 80). Kostja peab õiglaseks, kui kohus elamiskoha kostjale mõistab või hagejalt kostja kasuks hüvitise 5000 eurot välja mõistaks (I kd, tl 125). Kostja soovib hüvitist hageja äraviidud televiisori eest või televiisori tagastamist (I kd, tl 140). Kostja on pidanud mõistlikuks kompensatsiooni suuruseks ka 3500 eurot (I kd, tl 154). II.
Kohtuotsuse põhjendav osa
4.Kohtuistung toimus 09.10.2014. Kostja ei ilmunud kohtuistungile (I kd, tl 148). Kostjale saadeti kohtukutse (I kd, tl 116). Kostja sai kohtukutse kätte, mis nähtub kostja kohtule saadetud elektronkirjadest (I kd, tl-d 119, 121, 122, 125). Kohtukutses on kostjale selgitatud, et kohus võib poole kohtuistungilt puudumisel lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud (I kd, tl 116). Hageja taotles 09.10.2014 kohtuistungil asja sisulist lahendamist (I kd, tl 148). TsMS § 414 lg 1 sätestab, et kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Kohus võib selliselt lahendada ka abieluasja ja põlvnemisasja. Kohtu hinnangul on hagi aluseks olevad asjaolud piisavalt väljaselgitatud. Kostja puudus kohtuistungilt. TsMS § 414 lg-s 2 nimetatud piiranguid asja sisulisele lahendamisele ei esine. Seetõttu lahendab kohus hagiavalduse otsusega sisuliselt.
5.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõuab kostjalt kinnisasja üleandmise kohustuse täitmist, mis tuleneb poolte kokkuleppest. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõude eelduseks poolte kokkulepe, kokkuleppest tulenev kohustus ja selle rikkumine kostja poolt. Hageja nõuab kostjalt lepingust tuleneva kinnisasja üleandmise kohustuse täitmist. Hageja avaldas kohtule, et pooled on leppinud kokku, et kostja vabastab pinna 02.12.2012. Kostja ei ole kinnistu vabastamise kuupäevaks kinnistut vabastanud ja takistab hagejal juurdepääsu kinnistule (I kd, tl 2). Hageja on kohtule tõendina esitanud Tallinna notari Tiit Sepa asendaja Kristjan Rohtmetsa poolt 02.11.2012.a tõestatud notariaalakti notari ametitegevuse raamatu numbriga XXX, pealkirjaga „Kinnistute mõtteliste osade müügilepingud, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise leping ja asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused“ (I kd, tl-d 5-15). Notariaalaktist nähtuvalt on lepingupoolteks müüjana kostja ja ostjana hageja (I kd, tl 5). Lepingu esemeks on kostjale kuuluv 1⁄2 suurune mõtteline osa Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasjast asukohaga XXX(I kd, tl-d 5-6, p 1.1). Notariaalakti punkt 2.4. on sõnastatud järgmiselt: „Müüja ja Ostja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus antakse Ostjale üle hiljemalt teisel detsembril käesoleval aastal (02.12.2012.a.). Nimetatud tähtpäevaks on Müüja kohustatud lepingu eseme otsese valduse ja kõik Müüjal olemasolevad lepingu esemele juurdepääsu võimaldavad võtmed ning Müüjal olemasolevad lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid Ostjale üle andma ning Ostja on kohustatud otsese valduse vastu võtma“ (I kd, tl-d 8-9, p 2.4). Kohus tuvastab notariaalakti alusel, et pooled on kokku leppinud kostja kohustuses anda hagejale üle Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasja asukohaga XXX otsene valdus. Kohus tuvastab notariaalakti põhjal, et kohustuse täitmise tähtpäevaks on 02.12.2012. Hageja on toonud hagiavalduses välja, et kostja valdab tema kinnisasja (I kd, tl 2). Poolte vahel puudub vaidlus kostja valduse üle. Kostja on korduvalt kohtule kinnitanud, et kostja elab vaidlusalusel pinnal (I kd, tl-d 56-57, 76). Eeltoodust tulenevalt on hageja tõendanud, et kostja valdab jätkuvalt vaidlusalust kinnisasja. Hagiavalduse esitamise seisuga on kohustuse täitmise tähtpäev 3 (5)
möödunud. Kohus tuvastab eeltoodu põhjal, et kostja rikub oma kohustust anda kinnisasja valdus üle. Hagejal on õigus nõuda kostjalt lepingu täitmist ja kinnisasja valduse üleandmist.
6.Kostjal on õigus kohustuse täitmisest keelduda, kui talle tuleneb selline õigus poolte kokkuleppest või seadusest. Kostja saab kohustuse täitmisest keeldumisel tugineda asjaoludele, millest nähtub tema õigus keelduda kohustuse täitmisest. Selliste asjaolude osas on kostjal tõendamiskoormis. Kostja on kohtule avaldanud, et kohus võib eeldada ja teha järelduse, et kui poolte vahel ei oleks olnud kokkulepet või asjade lahendamise kaalumist, oleks hageja ilmselt varem asja kohtusse andnud kostja väljakolimise soovis (I kd, tl 56). Samuti on kostja avaldanud, et eeldada võib, et pooltel võisid olla suusõnalised kokkulepped (I kd, tl 76). Kohtu hinnangul võib kostja poolt kohtule avaldatust järeldada, et kostja arvates on pooled sõlminud kokkuleppe, mis muudab ära notariaalakti punktis 2.4 sisalduva kokkuleppe kinnisasja valduse üleandmise kohta ja annab kostjale õiguse kinnisasja vallata. Kostja ei ole sõnaselgelt kohtule avaldanud, et pooltel on kokkulepe, mis välistab hageja õiguse nõuda kostjalt notariaalakti punktist 2.4 tuleneva kohustuse täitmist. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks sellise kokkulepe olemasolu. Kohus on 03.09.2014 määrusega kostjale selliste asjaolude väljatoomise vajadust selgitanud ja andnud kostjale tähtaja asjaolude väljatoomiseks (I kd, tl-d 106-109). Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul selliseid asjaolusid ei avaldanud. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus kostja vastuväidete põhjal tuvastada kokkuleppe olemasolu, mis välistab hageja õiguse nõuda kostjalt notariaalakti punktist 2.4 tuleneva kohustuse täitmist ning annab kostjale õiguse keelduda notariaalakti punktist 2.4 tuleneva kohustuse täitmisest.
7.Kostja on avaldanud kohtule, et ta soovib hagejalt kompensatsiooni (I kd, tl-d 57, 125, 154). Kostja poolt kohtule avaldatust ei ole aru saada, kas kostja on esitanud hagejale kompromissiettepaneku, keeldunud hageja nõude täitmisest kuni hageja täidab oma kohustuse kompensatsiooni maksmiseks kostjale või esitanud vastuhagi hageja vastu 5000 euro tasumise nõudes. Kohus andis kostjale 03.09.2014 määrusega võimaluse oma vastuväidet selgitada. Ühtlasi selgitas kohus määruses, millised kostja vastuväite aluseks olevad asjaolud saab kostja välja tuua, kui ta tugineb oma kohustuse täitmisest keeldumisel VÕS §-dele 110 või 111. Samuti selgitas kohus kostjale vastuhagi esitamisega seonduvat (I kd, tl-d 106-109). Kostja ei selgitanud kohtu määratud tähtaja jooksul oma vastuväiteid ja ei esitanud vastuväidete aluseks olevaid asjaolusid. Samuti ei esitanud kostja vastuhagi. Eeltoodust tulenevalt ei saa kohus tuvastada kostja vastuväidete põhjal kostja seadusest tulenevat õigust keelduda hageja nõude täitmisest.
8.Kohus kohaldab õigust poolte väljatoodud asjaoludele. Kohus ei ole seotud õiguse kohaldamisel poolte seisukohtadega. AÕS § 80 lg 1 sätestab, et omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. AÕS § 82 lg 1 sätestab, et omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. Kohus on seisukohal, et hagis märgitud asjaoludel on hagejal õigus nõuda kostjalt kinnisasja valdust ka AÕS § 80 lg 1 alusel. Hageja on toonud hagiavalduses välja, et ta on vaidlusaluse kinnisasja omanik ning kostja valdab tema kinnisasja (I kd, tl 2). Poolte vahel puudub vaidlus hageja omandiõiguse üle ning kostja valduse üle. Kostja on korduvalt kohtule kinnitanud, et kostja elab vaidlusalusel pinnal (I kd, tl-d 56-57, 76). Eeltoodust tulenevalt on hageja välja toonud ja tõendanud omandiõiguse tunnustamise ja asja valduse väljanõudmise nõude eeldused.
9.Kostja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on hageja suhtes õigus asja vallata (AÕS § 83 lg 1). Eeltoodust tulenevalt saab kostja valduse väljaandmisel tugineda asjaoludele, millest nähtub tema õigus asja vallata. Selliste asjaolude osas on kostjal tõendamiskoormis. 4 (5)
Kostja ei ole kohtule avaldanud ega tõendanud asjaolusid, millest nähtub tema õigus vaidlusalust kinnisasja vallata. Kostja on kohtule avaldanud, et kohus võib eeldada ja teha järelduse, et kui poolte vahel ei oleks olnud kokkulepet või asjade lahendamise kaalumist, oleks hageja ilmselt varem asja kohtusse andnud kostja väljakolimise soovis (I kd, tl 56). Samuti on kostja avaldanud, et eeldada võib, et pooltel võisid olla suusõnalised kokkulepped (I kd, tl 76). Kostja ei ole sõnaselgelt kohtule avaldanud, et pooltel on kokkulepe, mis annab kostjale õiguse hageja suhtes asja vallata. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuks sellise kokkulepe olemasolu. Kohus on 03.09.2014 määrusega kostjale selliste asjaolude väljatoomise vajadust selgitanud ja andnud kostjale tähtaja asjaolude väljatoomiseks (I kd, tl-d 106-109). Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul asjaolusid ei avaldanud, millest nähtuks kostja õigus vallata vaidlusalust kinnisasja. Eeltoodust tulenevalt ei anna kostja esitatud väited kostjale õigust keelduda asja väljaandmisest. Hagejal on õigus nõuda kostjalt vaidlusaluse kinnisasja valdust.
10.Kohus tuvastas eelnevalt, et hagejal on õigus nõuda kostja valdusest enda valdusse Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusraamatu registriossa nr XXX kantud kinnisasi asukohaga XXX. Samuti tuvastas kohus eelnevalt, et kostja esitatud vastuväidetest ei nähtu kostja õigust keelduda kinnisasja väljaandmisest. Eeltoodust tulenevalt on hagiavaldus põhjendatud. Kohus rahuldab hagiavalduse kinnisasja kostja valdusest hageja valdusse väljanõudmise nõudes.
11.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagiavalduse ja tegi seega otsuse kostja kahjuks. Kohus jätab menetluskulud vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Ventsli kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.