Puudutatud isiku esindaja advokaat Rene Hallemaa (Advokaadibüroo Valge&Uiga; Vanemuise 21a, 51014 Tartu; e-post: [email protected])
(isikukood:
1. oktoober 2014
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada osaliselt.
2.Määrata kinnisasja asukohaga XXXXXX (registriosa nr XXXXX) kaasomandi kasutamise kord kindlaks alljärgnevalt: a. Raul Suitsu ainukasutuses on XXXXXX kinnistul asuva elamu ruumid nr 1,2,3,4,5,6 (plaanil I tähistatud numbritega 1-6 ), välja arvatud veranda, saun (plaanil II tähistatud numbriga 2), laut (plaanil II tähistatud numbriga 4), kuuri vasakpoolne osa koos kuuri juurde ehitatud puukuuriga (plaanil II tähistatud numbriga 3, kollasega viirutatud ala). b. Sulev Suitsu ainukasutuses on XXXXXX kinnistul asuva elamu ruum nr 7 (plaanil I tähistatud numbriga 7 – veranda), kuuri parempoolne osa (plaanil II tähistatud numbriga 3, rohelisega viirutatud ala) ja lauda taga järvepoolses küljes asuv kuur/kuut. c. Poolte ühiskasutuses on sissesõidutee, juurdepääs järveni koos 25 m rannaribaga (paadiga järvele pääsemiseks kaevatud kanal), kuuri, lauda ja kaevu vaheline ala, kaev ning maja juurde tulevad teed.
3.Käesoleva määruse lahutamatuks osaks on kaasomandi kasutamise korras viidatud plaanid: elamu põhiplaan (plaan I, tl 12), asendiplaan (plaan II, tl 9) ja XXXXXX kinnistu plaan (plaan III, tl 8).
4.Kasutuskorra kindlaksmääramise tingimused kantakse märkusena kinnistusraamatusse (lisana plaanid nr I, II, III) registriossa nr XXXXXX.
5.Jätta menetluskulud poolte enda kanda.
6.Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest alates (TsMS § 661 lg 1 ja 2). Avaldaja nõue ja asjaolud (tl 2-6)
1.10.04.2014 esitas Sulev Suits Tartu Maakohtule avalduse kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks.
2.S. Suitsu omandis on 1⁄4 mõttelist osa XXXXXX kinnistust asukohaga XXXXXX, mis on kantud Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse registriossa nr XXXXXX. Ülejäänud 3⁄4 suurune mõtteline osa nimetatud kinnistust kuulub Raul Suitsule, kes on Sulev Suitsu vend. Kinnistu suuruseks on 1,4 ha. Kinnistut tervikuna kasutab puudutatud isik Raul Suits igapäevase elukohana. Avaldaja ja puudutatud isik omandasid kinnistu pärimise teel. S. Suitsule kuuluvat mõttelist osa ta ise kasutada ei saa, kuna puudutatud isik takistab talle kuuluva kaasomandiosa kasutamist. Elamu kasutusvõimalus puudub avaldajal juba 20 aastat. Omavahelised suhted puudutatud isikuga on halvad. Poolte vahel puudub kokkulepe kinnistu ja seal asuvate hoonete kasutuskorra osas. Avalduse kohaselt on avaldaja põhiprobleemiks see, et ta ei pääse suviti autoga järve äärde, et kalale minna ning, et ta ei saa kasutada ühte tuba elamust ööbimiseks. Avaldaja soovis avalduses kinnistul kindlaks määrata maa osad, mida kasutab tema ja mida kasutab puudutatud isik ning jätta osa kinnistust ühiskasutusse, sest siis on võimalik pääseda ühiskasutusse jäävate hoonete juurde. Samuti soovib avaldaja kindlaks määrata kinnistul asuvate hoonete kasutuskord ja kanda see kasutuskord kinnistusraamatusse.
3.Avaldaja on seisukohal, et kinnistu kasutuskorra kindlaksmääramisel peaks ühiskasutusse jääma kinnistu sissesõidutee, kuuri, keldri ja kaevu esine ala ning juurdepääsutee elamu ja sauna juurde, so 904 m2. Avaldaja ainukasutusse jääks järve poolt vaadatuna vasakpoolne kinnistuosa, suurusega 3274 m2. Puudutatud isiku ainukasutusse jääks ülejäänud kinnistuosa, st 9822 m2 (tl 10).
4.Kinnistul asuvate hoonete kasutuskorra osas märkis avaldaja järgmist. Avaldaja ainukasutusse jääks asendiplaanil (tl 9) asuva hoone nr 3 (kuuri) vasakpoolne osa; elamu põhiplaanil (tl 12) näidatud ruumid nr 6 ja 7, so tuba ja veranda ning lauda (nr 4) taga asuv kuur. Puudutatud isiku ainukasutusse jääks asendiplaanil asuva hoone nr 3 (kuuri) parempoolne osa ja kuuri külge ehitatud puukuur ning hoone nr 4 (laut); sissesõidutee ääres asuv kelder; elamu põhiplaanil olevad ruumid nr 1,2,3,4,5, kokku suurusega 62,7m2. Ühiskasutusse jääksid asendiplaanil olevad hooned nr 2 (saun), nr 5 (kelder) ja kaev (nr 6). Puudutatud isiku seisukoht
5.Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja poolt esitatud kasutuskorra kindlaksmääramise ettepanekuga. Puudutatud isik ei ole teinud avaldajale takistusi XXXXXX kinnistu kasutamiseks ja kinnistu kaudu järvele pääsemiseks. Puudutatud isik nõustub, et järvele pääs Alatskivi Lk 2/ 6
Tsiviilasi nr 2-12-26209
Vallavalitsuse kirjas väljatoodud parimat juurdepääsuteed mööda võis olla teatud hetkedel takistatud, kuid üksnes seetõttu, et puudutatud isik või tema tuttavad on kinnistut kasutanud sihipäraselt paadiga järvele pääsemiseks.
6.Kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise ettepaneku tegemisel ei ole avaldaja arvestanud, et ühiskasutusse jääva 904 m2 kinnistu tõttu muutub poolte kasutuses olevate kinnistuosade suhe ning avaldaja saab enda kasutusse rohkem, kui kinnisomandi mõttelise osa järgi oleks avaldajal õigus kasutada. Puudutatud isiku hinnangul peaks avaldajale jääma 1⁄4 kinnistu väärtuslikust rannajoonest, mitte aga avaldaja poolt taotletud 1⁄2 . Kogu XXXXXX kinnistu pindala on 14 000 m2 ning kaasomandi suhtele vastavalt kuulub avaldajale sellest 3 500 m2 ja puudutatud isikule 10 500 m2. Avaldaja poolt avalduses väljatoodud kasutuskorra kohaselt loovutab avaldaja enda osast ühiskasutusse 226 m2 ja puudutatud isik 678 m2. Tekiks olukord, kus puudutatud isik annab avaldaja kasutusse rohkem, kui avaldaja puudutatud isikule, kuigi puudutatud isikule kuulub suurem osa kinnistust. Puudutatud isik on seisukohal, et kõigi kaasomanike huve võrdselt arvestav jaotus on selline, mille kohaselt ainukasutusse jääva osa ja ühiskasutusse jääva osa summade suhe vastab kaasomandiosade suhtele. Kui ühiskasutusse jääb 900 m2 kinnistust, siis ainukasutusse peab jääma vastavalt 2 850 m2 ja 10 250m2.
7.Puudutatud isik ei nõustu ka avaldaja poolt väljatoodud kinnistul asuvate hoonete kasutuskorraga, kuna avaldaja taotleb endale elamust rohkem kui 1⁄4. Puudutatud isik on seisukohal, et veranda puhul on tegemist eluruumiga, kuna see on soojustatud ruum, mida saab kütta vajaduse korral elektriga. Tuba nr 6, mida avaldaja soovib enda ainukasutusse, on köetav ahjuga, mille kütmine toimub toast nr 5. Kuna puudutatud isik elab antud elamus, siis peab ta pidevalt enda eluruumide kütmiseks kütma ahju, millest suurem osa asub avalduse kohaselt avaldaja ainukasutusse jäävas toas nr 6. Sellest tulenevalt ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas, et avaldaja ainukasutusse jäävad elamu ruumid nr 6 ja 7, mida puudutatud isik enda eluruume küttes pidevalt kütab ja mille kogupindala on 33,6 m2. Ruumid nr 6 ja 7 moodustavad kogu elamust ligikaudu 35%, seega tunduvalt rohkem kui 25%, mis on avaldajale kuuluv kaasomandiosa. Samuti ei soovi puudutatud isik enda ainukasutusse sissesõidutee ääres asuvat keldrit. Ka ei ole mõeldav ühiselt sauna kasutamine.
8.Kinnistul asuvate hoonete kasutuskord on käesoleva hetkeni toimunud kaasomanike suusõnalise kokkuleppe alusel selliselt, et kõiki hooneid on aastakümneid kasutanud ainuisikuliselt puudutatud isik. Ka edaspidi soovib puudutatud isik hooneid ainuisikuliselt kasutada ja on valmis kompenseerima saadava kasutuseelise avaldaja kasutusse jääva suurema kinnistu osaga.
9.Puudutatud isik pakub välja, et avaldaja ainukasutusse jääks järve poolt vaadatuna kinnistu vasakusse külge jääv kinnistu osa. Avaldaja ainukasutusse jääks seega 37,5 m rannariba ning 3700 m2 kinnistust tl 61). Ühiskasutusse jääb juurdepääs järve äärde ning 25 m rannariba, mis arvestab maksimaalselt mõlema kaasomaniku huvi pääseda soovi korral paadiga järvele. Kogu ühiskasutusse jääv ala on 400 m2 ning see osa võetakse tervenisti puudutatud isikule jääva kinnistu osa arvelt. Puudutatud isiku ainukasutusse jääb ülejäänud kinnistu, mis on 9900 m2. Puudutatud isik on seisukohal, et puudutatud isiku poolt hoonete ainukasutamise läbi saadav kasutuseelis on kompenseeritud seeläbi, et avaldaja saab kinnistust ainukasutusse 3700 m2 ja puudutatud isik 9900 m2. Sellise kasutuskorra kohaselt saab avaldaja 200 m2 rohkem ja puudutatud isik 600 m2 vähem, kui omandiõigusele vastav osa.
1.oktoobri 2014. a. kohtuistung
10.Avaldaja ei soovi oma kaasomandiosa suurusest suuremat maatükki kasutada. Avaldaja soovib juurdepääsu järvele, mitte roostunud ja võssa kasvanud maatükki. Avaldaja on jätkuvalt seisukohal, et elamust soovib ta kasutada verandat ja tuba nr nelja, kuid on nõus ka ainult toa nr 4 kasutamisega, kui ta saab ehitada maja välisseina ukse, akna alla terrassi ja trepi, et puudutatud isik pääseks maja tagant maja all olevasse keldrisse. Avaldaja palub keelata puudutatud isikul majja sisenemine veranda kaudu. Õue peal asuvast kuurist soovib avaldaja vasakpoolset osa, et seal omi asju hoiustada. Samas on avaldaja nõus kuuri kasutusest loobuma, kui ta saab toa Lk 3/ 6
Tsiviilasi nr 2-12-26209
kasutusõiguse. Sauna ja keldrite kasutuskorra kindlaksmääramisest avaldaja loobub. Ta on nõus, et need võivad jääda puudutatud isiku ainukasutusse. Avaldaja vastates puudutatud isiku pakkumisele võtta enda kasutusse veranda, märgib, et sellega ta ei nõustu, kuna veranda ei ole eluruum ning seal ei saa aastaringselt elada.
11.Puudutatud isik jääb selle juurde, et elamu tuleks jätta puudutatud isiku ainukasutusse ning avaldaja kasutusse tuleks selle võrra rohkem maad anda. Äärmisel juhul on puudutatud isik nõus andma avaldaja kasutusse veranda, kuid mitte tuba. Puudutatud isik märgib, et ta on nimetatud kinnistut kasutanud paarkümmend aastat elamiseks oma perega ning avaldaja poolt taotletav kasutuskord on ebaõiglane. Samuti viitab ta asjaolule, et nad ei saa avaldajaga absoluutselt läbi ning avaldaja poolt elamu kasutamine tekitab lisapingeid niigi keerulises olukorras. Kohtu seisukoht
12.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 613 lg 2 alusel lahendab kohus hagita menetluses kaasomanike vaidluse kaasomandi esemeks olevate eluruumide või ühiskasutuses olevate ruumide või maa kasutamise kohta. Kuna käesoleval juhul ei ole pooled saavutanud kokkulepet omandi kasutuskorras, tuleb kaasomandi kasutuskord määrata kindlaks kohtu poolt. Kinnistusraamatu andmetel on Sulev Suits ja Raul Suits XXXXXX asuva kinnistu (registriosa nr XXXXXX) kaasomanikud, Sulev Suitsule kuulub 1⁄4 ja Raul Suitsule 3⁄4 kaasomandist.
13.Kaasomandis oleva asja valdamist ja kasutamist võivad kaasomanikud asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS § 72 lg 1) kohaselt reguleerida kokkuleppel või kaasomanike enamuse otsuse alusel, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Vastavalt AÕS § 72 lg 5 kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-172-10 määruse p-s 12 korranud oma varasemat seisukohta, mille kohaselt on kohtul kasutuskorra määramisel lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestades mh kõigi kaasomanike ühiste huvide, kaasomandi mõtteliste osade suuruse, senise kasutuskorra, pooltevaheliste suhete jm oluliste asjaoludega ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid. Seejuures ei ole kohus seotud kasutuskorra kindlaksmääramisel taotletud kasutusviisidega. Kohus arvestab käesoleva asja lahendamisel sellega, et kaasomand on saadud pärimise teel ning Sulev Suitsule kuulub 1⁄4 ja Raul Suitsule 3⁄4 kaasomandist; XXXXXX kinnistut kasutab igapäevaseks elamiseks Raul Suits ning, et Sulev Suitsu ja Raul Suitsu omavahelised suhted on halvad. Kohtumenetluse kestel ei jäänud kohtule märkamata, et pooled suhtusid teineteisesse lugupidamatult ja vaenulikult ning, et S. Suits ei ole XXXXXX kinnistule oodatud.
14.Avaldaja on taotlenud kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramist, sh kinnistul asuvate hoonete kasutuskorra kindlaksmääramist ning järvele ja hoonetele juurdepääsutee ühiskasutusse jätmist. Kuna puudutatud isik avaldas, et avaldajal puudub igasugune õigus elamu kasutamiseks, peab kohus vajalikuks viidata EV Põhiseaduse §-le 32, mille kohaselt on igaühe omand puutumatu ja võrdselt kaitstud. Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega ei ole õigustatud puudutatud isiku poolt avaldaja mittelubamine kinnistul asuvasse elamusse, kuna avaldajale kuulub omandiõiguse alusel elamust 1⁄4. Seega on põhjendatud elamu kasutuskorra kindlaksmääramine. 14.1 Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kinnistul asuv elamu on ehitatud elamiseks ühele perele, ei pea kohus võimalikuks senist elamu kasutuskorda ja kaasomanike halbu suhteid arvesse võttes anda avaldaja kasutusse tuba, mis on tähistatud plaanil I nr-ga 4. Lisaks viitab kohus asjaolule, et tuba nr 4 on köetav köögist, st pliiditruubi kaudu. Seega puudub avaldajal toa nr 4 kütmiseks muu võimalus kui ainult elektriga. Lisaks eeldaks toa avaldaja kasutusse andmine iseseisva sissepääsu ehitamist, millega muudetakse elamu välisfassaadi. Kuna avaldaja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, kas ehitus-tehniliselt on võimalik eraldi sissepääsu ehitamine (ukse rajamine) ja kas Lk 4/ 6
Tsiviilasi nr 2-12-26209
kohalik omavalitsus väljastaks selleks ehitusloa, siis ei pea kohus põhjendatuks avaldaja kasutusse toa andmist. Küll aga on kohus seisukohal, et avaldaja ainukasutusse tuleb anda elamust veranda. Avaldaja ei ole vastu vaielnud puudutatud isiku poolt avaldatule, et veranda on soojustatud, sellel on eraldi sissepääs ning ukse toa nr 6 ja veranda vahel saab sulgeda. Veranda avaldaja kasutusse andmisel on välistatud kaasomanike kokkupuude võimalikult suurel määral. Samuti on sellisel juhul võimalikult vähe kahjustatud kaasomanike huve. Samuti arvestab kohus veranda avaldaja kasutusse andmisel ka asjaoluga, et avaldaja ei soovi oma kaasomandiosa kasutada elamiseks, vaid mõned korrad aastas ööbimiseks. Nimetatud asjaolu on avaldaja avaldanud nii paikvaatlusel kui ka kohtuistungil. Samuti on verandal iseseisva kütteallika puudumine lahendatav elektriradiaatori kasutamisega. Samuti lähtub kohus sellise kasutuskorra kindlaksmääramisel poolte vahel väljakujunenud elukorraldusega, et avaldaja püsiv elukoht on XXXXXX, vaidlusalusest kinnistust 3,5 km eemal ning vajadusel on tal võimalik ööbida kodus. 14.2 Muude hoonete kasutuskorra kindlaksmääramisel lähtub kohus poolte poolt avaldatust. Kuigi avaldaja märkis, et kui talle võimaldatakse elamust kasutada ühte tuba, loobub ta kuuri kasutamisest. Kohus, arvestades asjaolu, et avaldaja ainukasutusse jäi elamust veranda, annab avaldajale õiguse kasutada kuuri parempoolset külge. Seega jäävad puudutatud isiku ainukasutusse laut, saun, keldrid ja kuuri vasakpoolne osa koos kuuri külge ehitatud puukuuriga. Avaldaja ainukasutusse jäävad kuuri parempoolne osa ja lauda taha järvepoolsesse külge jääv kuur/kuut, mida ei ole asendiplaanil märgitud. Poolte ühiskasutusse jääb kaev.
15.Avaldaja on taotlenud elamu suhtes kasutuskorra kindlaksmääramist, lähtudes talle kuuluva kaasomandiosa suurusest. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus ei ole seotud poolte poolt taotletud kasutuskorra kindlaksmääramisel taotletud viisidega, ega ka kaasomandiosa suurusega. Kohus on eelpool põhjendanud, miks avaldaja ainukasutusse jääb ainult veranda. Riigikohus on oma 23. veebruari 2011. a lahendis nr 3-2-1-172-10 p 13 märkinud, et kui ühe isiku ainukasutusse jääb suurem osa kaasomandi esemest kui tema kaasomandi osa, tuleb tal maksta selle eest teisele hüvitist. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et AÕS § 71 lg-t 2 tuleb tõlgendada laiendavalt nii, et selle sätte alusel on kaasomanikul õigus esitada teise kaasomaniku vastu, kes kasutab kaasomandi mõttelisest osast suuremat reaalosa, kasutuseelise hüvitamise nõue. Kasutuseeliseks on ka see kui kostja kasutab oma kaasomandi mõttelisest osast suuremat pinda (vt Riigikohtu 20. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-10, p 12). Seega on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult hüvitist suurema kaasomandi mõttelise osa kasutamise eest.
16.Käesolevas asjas on puudutatud isik nõustunud elamu puudutatud isiku ainukasutusse jätmise korral andma avaldaja kasutusse suuremas osas maad kui avaldaja kaasomandiosa suurusele vastab. Kohus peab vajalikuks viidata, et kuigi kohtule esitatud avalduses soovis avaldaja enda kasutusse järve poolt vaadatuna kinnistu vasakpoolset osa, avaldas Sulev Suits kohtuistungil, et kinnistu vasakpoolne osa on roostunud ja võsastunud ning, et sinna ei ole võimalik ühtegi hoonet ehitada, kuna seda osa kinnistust läbib kõrgepingeliin, mistõttu ta ei soovi seda osa kinnistust kasutada. Samuti avaldas S. Suits, et ta ei soovi enda kasutusse suuremas osas maad kui avaldaja kaasomandiosa suurusele vastab, kuna tal on endal piisavalt maad. Peamine probleem on siiski järvele juurdepääsu võimaldamine. Kohus, tuginedes avaldaja poolt kohtuistungil avaldatule on seisukohal, et avaldajal on ära langenud soov maa kasutuskorra kindlaksmääramiseks, va ühiskasutusse jääva osa kindlaksmääramise osas.
17.Kohus peab vajalikuks viidata, et puudutatud isikul ei ole õigust takistada avaldaja juurdepääsu kaasomandis olevale kinnistule, kuna avaldaja on kinnistu üheks kaasomanikuks. Samas on poolte vahel tekkinud arusaamatused ning nende edasiseks vältimiseks, tuleb kindlaks määrata, et kaasomanike ühiskasutusse jääb kinnistul asuv sissesõidutee kuni järveni koos 25 m rannaribaga (paatide vettelaskmiseks mõeldud kanal), kuuri, keldri ka kaevu esine ala ning maja juurde tulevad teed. Käesoleva kohtuotsuse lahutamatuks osaks on kaasomandi kasutamise korras viidatud asendiplaanid: elamu põhiplaan (plaan I, tl 12), asendiplaan (plaan II, tl 9) ja XXXXXX kinnistu plaan (plaan III, tl 8). Lk 5/ 6
Tsiviilasi nr 2-12-26209
Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kuivõrd asjas tehtav lahend on kõigi kaasomanike huvides, jätab kohus menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Lk 6/ 6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.