Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib A. M. nõuda Tartu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud ja hageja nõue A. M. (hageja) esitas 05. novembril 2013 Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Võru töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Päikesereisid vastu nõudega tuvastada TL seaduse §-de 20, 28 lg 2 p 1 ja 107 lg 1 alusel ja töölepingu nr 19 punkti 2.7 OÜ Päiksereisid juhatuse liikme Egle Tauruse 30.10.2013 allkirjastatud erakorralise ülesütlemise avalduse tühisus; lõpetada tööleping nr 19 TLS § 107 lg 2 alusel töövaidluskomisjonis, kohustades tööandjat tasuma töötajale hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuutasu alammäära ulatuses (960 eurot). Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon 11.12.2013 otsusega jättis A. M. nõude ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitise saamiseks rahuldamata, luges A. M. ja OÜ Päikesereisid vahelise töölepingu lõppenuks 30.10.2013 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ning rahuldas OÜ Päiksereisid vastunõude ja nõudis A. M. välja OÜ Päikesereisid kasuks hüvitise 333 eurot ja 50 senti. Hageja esitas 09.01.2014 Tartu Maakohtule Võru kohtumajale hagi OÜ Päiksereisid vastu, milles palus tuvastada töölepingu ülesütlemise avalduse tühisus, lugeda tööleping lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel kohtus, välja mõista tööandjalt hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuutasu alammäära ulatuses (960 eurot). Hageja teatas OÜ Päiksereisid juhatuse liikmele Egle Taurusele 2011 kevadel et jääb lapsehoolduspuhkusele. Egle Taurus teatas, et sulgeb selleks ajaks Põlva kontori. Egle Taurus selgitas, et peale puhkuselt naasmist avatakse Põlva kontor või leitakse pooltele sobiv lahendus. Egle Taurus sulges Põlva kontori varem, palus üks päev enne kontori sulgemist asjad kolimiseks ette valmistada ja viis vara Põlva kontorist ära 29.06.2011. Egle Taurus selgitas, et kuna teine reisikonsultant läheb puhkusele, siis tuleb teda Võru kontoris asendada ja seepärast suleti Põlva kontor. Hageja nõustu selle ettepanekuga ja küsis Egle Tauruselt isikliku autoga Võrru sõitmise eest kompensatsiooni. Ajaperioodil 01.07.2011 -29.07.2011 töötas hageja Võru kontoris K. H. asendajana. Kui K. H. puhkuselt naases, siis lõpetas töö Võru kontoris. 01.08.2011 kuni 10.08.2011 töötas hageja edasi Põlvas oma kodus, sest Põlva kontor oli suletud.

2 (7)

Seejärel läks haiguslehele, puhkusele, rasedus – ja sünnituspuhkusele ning seejärel lapsehoolduspuhkusele. Hagejale teadaolevalt oli Egle Taurusel konflikt ka eelmise reisikonsultandiga seoses selle just lapsehoolduspuhkusega. Kui oletada, et hageja nõustus tõesti töötama Võru kontoris, oleks see hageja jaoks olnud kahjulik otsus. Põlva ja Võru vahemaa on umbes 30 km, töölesõiduks kuluks 1 tund päevas, arvestades miinimumpalka, ei oleks võimalik katta sõidukulusid. Töölepingus on kirjas töötingimused, millega hageja tööle asumisel nõustus ja kui kostja tahtis töölepingut muuta, oleks tulnud TLS § 5 lg 2 lähtuvalt teha vastav ettepanek. Tööandja ei ole selgitanud, et Põlva kontor suletakse alaliselt. Sellises teadmises oleks hageja alustanud kostjaga läbirääkimisi ja oleks saanud oma huvide eest seista. Hageja ei ole sõlminud ühtegi suulist ega kirjalikku kokkulepet töölepingu muutmise kohta. 2013 septembris võttis hageja Egle Taurusega ühendust ja andis teada, et soovib lapsehoolduspuhkuselt tööle naasta oma endisele töökohale. Egle Taurus teatas, et ei soovi Põlva kontorit avada ja pakkus tööd Võru kontoris, väites et koondamine ei ole võimalik. Konsulteerinud juristidega, teatas hageja TLS § 62 lg 2 alusel ametlikult 10.10.2013 tööandjale, et soovib katkestada lapsehoolduspuhkuse ja soovib tööle asuda 14 päeva pärast so 25.10.2013. Esitatud avalduses rõhutas, et töölepingu kohaselt on töötamise kohaks Kesk 10 , Põlva. Telefonivestluses Egle Taurusega kokkuleppele ei saadud, vestluses ähvardas Egle Taurus pikkade vaidlustega Tööinspektsioonis, kui tema poolt pakutuga ei nõustu ja ise lahkumiseks avaldust ei kirjuta. Võrus töölkäimine ei sobi hagejale seetõttu, et elukoha ja Võru kontori vahemaa on u 30 km, igapäevane kulu sõidule oleks 18 eurot ehk 396 eurot kuus, lisaks kaotaks 1 tunni sõidule ning miinimumpalka saades oleks pidanud hakkama töölkäimisele peale maksma. 24.10.2013, päev enne tööleasumist saatis Egle Taurus allkirjastamata kirja, milles märkis, et on töö tegemise koha muutuses juba 2011 aastal kokku leppinud. 25.10.2013 töötegemise kohal so Kesk 10 Põlva hageja tuvastas, et sellel aadressil OÜ Päiksereisid kontorit ei asu ning andis sellest ka tööandjale teada. Alates 30.09.2013 toimusid poolte vahel läbirääkimised lepingu muutmise teemadel, kus pakuti tööd Võru kontoris, väite et selles on kokku lepitud 2011 aastal esitas Egle Taurus esmakordselt alles päev enne tööleasumist. Toimunud kirjavahetusest ei nähtu, et juba 2011 aastal oleks töökoha vahetuse suhtes kokku lepitud. Tööandja 25.10.2013 nr 1-H kohustas tööandja asuma töö tegemise kohale Lembitu 2, Võru, mida hageja ei täitnud, sest TLS § 17 lg 3 kohaselt ei pea töötaja täitma töölepinguga mitteseotud korraldust. 30.10.2013 esitas tööandja hagejale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Kostja vastus Kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnista, vastuhagi esitada ei soovi. 2011 aasta kevadel otsustas kostja sulgeda Põlva büroo. Sellest otsusest teatati ka seal töötanud hagejat, kellele pakuti uueks töötamise kohaks Võru bürood ja andis hagejale aega mõtlemiseks 2011 maikuu keskpaigani. Hagejale selgitati, et ettevõttel pole plaanis Põlva bürood enam avada ja hagejal oli valida kas töökoht Võru büroos või töösuhte lõpetamine. Hageja võttis vastu töökoha Võru büroos, 30. juunil 2011 sulges kostja Põlva büroo, sellest teatati rendileandjat ning lõpetati rendileping.

3 (7)

Töölepingusse töökoha muudatust sisse ei kantud, kostja juhatuse liige oli veendunud, et kehtib ka suuline kokkulepe. Hagejaga on ka eelnevalt sõlmitud suulisi kokkuleppeid. Ettevõttes ei vormistatud kõike kirjalikult, vaid suuliste kokkulepete alusel töötamine oli ettevõttes tavaline. Hageja väited kolimise osas on vastuolus tema poolt tööinspektsiooni istungil avaldatuga. 29 juuni 2011 oli tavaline tööpäev ja 30. juuni 2011 jäi kolimiseks. Hageja väited büroo sulgemise osas on vastuolulised. Kostja esitab tõendid, et hageja viibis 30.juuunil 2011 Põlva büroos ja aitas bürood sulgeda. Selleks tõendiks on hageja poolt sisselogimine Päikesereisid poolt kasutavasse andebaasi, samuti on väljastanud arveid, saadetud kirju. Seega on hageja olnud ise Põlva büroo sulgemise juures ja olnud sellest teadlik. Alates 2009 a aprillist on kõiki puhkusi asendanud Egle Taurus. 01.07.2011, kui hageja töötas Võru büroos, oli seal tööl ka K. H. ning kostja, kes võttis K. H. lt töö üle. K. H. asus puhkusele 04.07.2011. Alates 01.07.2011 oli Võru büroos tööl Egle Taurus ja A. M. , mille tõenduseks lisab kostja väljavõtted müügitabelist ja sisselogimised. Hageja töötamist Võru kontoris tõendavad ka kostja poolt sõiduauto kasutamise kompensatsiooni maksmine. Kostja võimaldas hagejal töötada ka kodus kaugtööna. Kostja andis hagejale teada, et Põlvasse bürood enam ei avata. Kostjal oli taustinformatsiooni, et hageja ei ole huvitatud töösuhte jätkumisest kostjaga, siis andiski hagejale teada, et Põlvasse uuesti bürood teha ei taha, kui soovid saad tööl käia Võrus. Hageja avaldas kostjale soovi enda ära koondamise osas veel ajal, kui ta polnud veel avaldanud soovi lapsepuhkuselt naasta. Kostja teatas hagejale pärast puhkuse katkestamise avalduse kättesaamist, et tema viimane töö tegemise koht oli Võrus ja on jätkuvalt nõus 2011 aastal sõlmitud suulise kokkuleppega isikliku sõiduauto kasutamise eest kompensatsiooni maksmise osas. 25.10.2013 hageja tööle ei ilmunud, kostja saatis telefoni teel sõnumi, sellele vastust ei saanud, kell 16.53 saatis hagejale elektroonilise kirja, mis sisaldas hoiatust ja kohustust viivitamatult tööle asuma. Kuna hageja kohustust ei täitnud, ütles kostja hagejaga töölepingu erakorraliselt üles. Kostja leiab, et kuigi töökoha muutus jäi töölepingus kirjalikult vormistamata, oli poolte vahel suuline kokkulepe töö tegemise koha muutmise osas olemas ja kehtiv. Kostja palub jätta esitatud hagiavalduse täielikult rahuldamata ning alternatiivse taotlusena vähendada hageja poolt taotletud hüvitist miinimumini. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud kohtule esitatud materjalidega, sealhulgas töövaidluskomisjoni toimikuga, kuulanud ära pooled ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised.

4 (7)

Hagiavaldusele lisatud töölepingust nr 19 nähtuvalt on hageja ja kostja 15.05.2006 sõlminud töölepingu, mille kohaselt asus hageja tööle reisikonsultandina ning lepingu punkti 2.7 järgi oli töö tegemise kohaks Põlva, Kesk 10. Hageja on taotlenud, et kohus tuvastaks kostja OÜ Päikesereisid poolt hagejale esitatud töölepingu nr 19 erakorralise ülesütlemise avalduse tühisuse. Kostja poolt esitatud töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldusest nähtuvalt on OÜ Päikesereisid hagejaga sõlmitud töölepingu üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel so põhjusel, et mõlemapoolseid huve järgides ei saa eeldada töösuhte jätkumist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. OÜ Päikesereisid on seisukohal, et A. M. rikkunud tööandja korraldust asuda tööle aadressil Võru linn, Lembitu tn 2 so tööandja Võru büroosse. Vaidlus on selles, kas poolte vahel oli suuline kokkulepe töökoha muutumise osas või mitte. OÜ Päikesereisid on asunud seisukohale, et enne seda, kui A. M. läks lapsehoolduspuhkusele, oli poolte vahel suuline kokkulepe ja A. M. ka töötas Võru büroos. Kohtuistungil on pooled kohtule selgitanud, et hageja töötas perioodil 01.07.2011 kuni 29.07.2011 Võru büroos, edasi 01.08.2011 kuni 07.08.2011 töötas kodus Põlvas ja 08.08.2011 käis Võru büroos nn otsi kokku tõmbamas. Kostja on 30.jaanuari 2014 vastuse p 4.3 kohtule selgitanud, et Võru büroos olid töö kaks reisikonsultanti so K. H. ja Egle Taurus ning K. H. läks puhkusele alates 04.07.2011. Kostja on esitanud kohtule tõendeid, väljavõtted, millest nähtuvalt A. M. töötas enne puhkusele minekut Võru büroos. Samas ei ole kostja tõendanud, et poolte vahel oli kokkulepe töökoha muutmise osas. Kohus selgitab, et ainult asjaolu, kui töötaja täidab mingit ülesannet väljaspool töölepingus kokkulepitud töökohta, ei tõenda veel seda, et poolte vahel oleks sõlmitud suuline leping töökoha muutmise osas. Kohus viitab siinjuures hageja väidetele, kus ta piisavalt ja eluliselt usutavalt selgitanud, miks ta ei soovinud minna tööle Võrru, selle põhjuseks oli pikk vahemaa, mille läbimiseks kulub iga päev tund ning olukord, kus töölkäimisele oleks tulnud hakata peale maksma, aga ka asjaolud seoses lapse Põlvas kooliskäimisega. Hageja on lisanud hagiavaldusele poolte vahel toimunud e-posti kirjavahetuse, kus pärast puhkust so 30.09.2013 pöördub A. M. Egle Tauruse poole sooviga saada teada, mis saab töökohast ja Egle Taurus vastab, et Põlvasse uuesti bürood teha ei taha ning edasi selgitab Egle Taurus seoses poolte vahel tekkinud võimaliku koondamise küsimusega, et Päiksereisid ei ole tegevust lõpetanud, ei pankrotis ega midagi muud sarnast. Täitsa tegutsev lihtsalt töö tegemise asukoht on teine (tl 17). Kostja on toimunud kirjavahetust selgitanud selliselt, et kuna temal ei õnnestunud hagejaga kohtuda augustis –septembris, siis välistamaks teemat Põlva büroo taasavamise kohta andis hagejale teada, et Põlvasse bürood uuesti ei avata. Kohus, lähtudes poolte vahel pärast puhkust toimunud kirjavahetusest, leiab, et poolte vahel puudus üheselt arusaadav kokkulepe töökoha muutmise osas. Olukorras, kus töötaja läheb ära ligemale 3 aastaks, oleks mõistlikult käituv tööandja kõik võimalikud lepingumuutmised vormistanud kirjalikult, luues sellega kindlustunde nii töötajale kui ka endale. Samuti ei saa olukorras, kus töötaja saab aru, et ta asendab puhkusel olevat töötajat teises töökohas, tööandja aga, et töötaja on üle toodud teise töökohta, rääkida pooltevahelisest suulisest kokkuleppest. Sellises olukorras saaks tööandja mistahes vajaduse tekkimisel viia töötaja üle teise töökohta ning hiljem töölepingu üles öelda. TLS § 4 lg 1 järgi töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut. TLS § 5 lg 1 p 8 kohaselt peavad töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma andmed

5 (7)

töö tegemise koha kohta. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 järgi leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 13 lg 1 tulenevalt võib lepingut muuta lepingupoolte kokkuleppel või seadusega ettenähtud muul alusel. Viidatud sätte lg 2 järgi kui leping on lepingupoolte kokkuleppel sõlmitud teatud vormis, ei pea seda vormi lepingu muutmisel või lõpetamisel järgima, kui lepingust ei tulene teisiti. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasja ei ole kostja tõendanud oma väiteid selles, et poolte vahel oli olema suuline kokkulepe töökoha muutmise osas. Hageja poolt kostjale 10.10.2013 esitatud avaldust nähtuvalt teatas hageja, et soovib katkestada lapsehoolduspuhkuse ja asuda alates 25.10.2013 tööle töölepingus ettenähtud kohta so Kesk 10, Põlva (tl 18). Sellele kirjale on kostja 24.10.2013 vastanud ning teatanud, et seoses 30.juunil 2011 Põlva büroo sulgemisega asusid tööle Võru büroosse ja seega on muutunud töölepingus nr 19 märgitud töö tegemise koht ja selleks kohaks on Võru linn, Lembitu tn 2 (tl 20). Kohus leiab, et ka sellest kostja poolt saadetud kirjast nähtub, et poolte vahel puudus suuline kokkulepe töökoha alalise muutmise osas, sest kostja ei märgi, et kokkuleppe tulemusel oleks töö koht muutnud, vaid et seoses Põlva büroo sulgemisega muutus töökoht. Edasi on hageja 25.10.2013 kostjale teatanud, et soovib tööle asuda, kuid temale teadaoleval aadressil tööandjat ei asu (tl 21). Kostja poolt järgneb sellele hoiatus (tl 23) ja avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (tl 25). Kohus möönab sarnaselt hagejaga, et poolte vahel võisid küll toimuda läbirääkimised töökoha vahetuse osas, kuid kokkuleppele ei jõustud. TLS 104 lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemine ilma aluseta või seadusele mittevastav ülesütlemine on tühine. TLS § 107 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud asjaolu, et poolte vahel oli kokkulepe töökoha muutmise osas, seega ei ole hageja poolte vahel kirjalikult sõlmitud töölepingut nr 19 rikkunud ning tööandja so kostjal puudus seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Kohus märgib, et TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta kostja poolt tõenditena esitatud excel’i tabelid ei vasta tõendile esitatud nõuetele ja ei ole seega usaldusväärsed. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud lisadel puuduvad allkirjad, pole teada, kes ja millal need koostas. Samuti märgib kohus, et kostja poolt esitatud logifailid ERPLY programmi kasutamisest ei tõenda, et poolte vahel oleks kokkulepe töökoha muutmise osas. TLS § 107 lg 2 kohaselt TLS §-s 107 lg 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 97 lg 3 järgi TLS § 88 lõikes 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kuna hageja oli töölepingu ülesütlemise avalduses märkinud ülesütlemise alusena TLS § 88 lg 1 p 3, siis tuleb lugeda töölepingu lõppemise ajaks 30.oktoober 2013.

6 (7)

Hageja on TLS § 109 lg 1 alusel hüvitise väljamõistmist, kostja on taotlenud hüvitise vähendamist. TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses; kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasja ei ole tuvastatavad erilised huvid, mis tooksid kaasa hüvitise suuruse muutmise. Kostja ei ole oma taotluses välja toonud selliseid asjaolusid. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hüvitis hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. OÜ Päikesereisid poolt esitatud A. M. keskmise töötasu arvestusest 2013 aastal nähtuvalt on töötasu suurus 333,50 eurot (tl 103), seega tuleb hüvitisena välja mõista 1000, 50 eurot (3x333,50=1000,50). Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Heiki Kolk Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 09.03.2015 kohtuotsuse alusel:

VÄLJAVÕTE ÕIGE

Inkeri Treial kantseleijuhataja

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.