Osaühing Favorte määruskaebus Harju Maakohtu kinnistuosakonna 02.09.2014 kandemääruse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu kinnistusosakonna 2. septembri 2014 kandemäärus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Osaühing Favorte määruskaebus Menetlusosalised
Osaühing Favorte (registrikood 10040012, asukoht UusSadama 21, Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo Viilup
Menetluse liik
kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu kinnistusosakonna 2. septembri 2014 kandemäärus muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Osaühing Favorte kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud ja menetluse käik
Osaühing Favorte esitas 18.08.2014 Harju Maakohtu kinnistusosakonnale kinnistamisavalduse, milles taotles Harju Maakohtu 14.01.2013 kohtumääruse (tsiviilasi nr 2-11-16725) alusel kinnistusregistri registriosadesse nr 19606601, nr 19908701, nr 19908801, nr 19908901, nr 19909001, nr 19909101, nr 19909201, nr 19909301 teha järgmise sisuga kanne: Kinnistusregistriosadesse nr 19908701, nr 19908801, nr 19908901, nr 19909001, nr 19909101, nr 19909201, nr 19909301 kantud korteriomandid on koormatud kinnistu nr 19606601 igakordse omaniku kasuks
tähtajatu isikliku kasutusõigusega vee-, kanalisatsiooni-, gaasi-, sadevee- ja sidetrasside ning elektri- ja kaugküttevõrguga liitumiseks vajalike tehnorajatiste ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, asendamiseks, kasutamiseks ja muul viisil sihipäraseks ekspluateerimiseks vastavalt K-Projekt AS poolt koostatud Tartu mnt 69a ja Tartu mnt 69 kinnistute detailplaneeringu eskiisi (töö nr 06268-GE) põhijoonisele.
2.Harju Maakohtu kinnistusosakond jättis 02.09.2014 määrusega kinnistamisavalduse rahuldamata. AÕS § 225 lg 1 kohaselt koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Seega on isiklik kasutusõigus seotud konkreetse isikuga, kellel on õigus võõrast kinnisasja teatud viisil kasutada. Eeltoodust tulenevalt ei ole isiklik kasutusõigus valitseva kinnistu igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse kantav. Ka kinnisasja omaniku AÕS § 158 lg 1 ettenähtud talumiskohustust on võimalik realiseerida üksnes AÕS § 158 lg 2 sätestatud reaalservituudi kaudu. Määruskaebus
3.Osaühing Favorte palub määruskaebuses Harju Maakohtu kinnistusosakonna 02.09.2014 kandemääruse tühistada. Avaldaja palub kandeavalduse rahuldada, kandes kinnistusraamatusse alternatiivselt isikliku kasutusõiguse Osaühingu Favorte kasuks või reaalservituudi Tartu mnt 69a kinnistu igakordse omaniku kasuks.
4.Tulenevalt AÕS § 158 lg-st 2, §-st 225 ja §-st 226 võib võõral kinnistul asuv tehnovõrk olla nii reaalservituudi kui isikliku kasutusõiguse esemeks. AÕS § 225 alusel ei ole isikliku kasutusõiguse ja reaalservituudi vahel olemuslikku erinevust ning isikliku kasutusõiguse võib seada ja kinnistusraamatusse kanda reaalservituudina. Nii isiklik kasutusõigus kui reaalservituut on servituudid vastavalt AÕS 4. osas sätestatule.
5.Avalduse esitamisega tsiviilasjas nr 2-11-16725 pidas avaldaja silmas võimalust anda tehnovõrgud tulevikus üle võrguettevõtjale AÕS § 226 lg 2 alusel. Viidatud sätte kohaselt ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks vajalik koormatud kinnisasja omaniku nõusolek. Seega on isiklikku kasutusõigust võimalik üle anda koormatud kinnisasja omanikule täiendavaid ebamugavusi ja kulutusi põhjustamata. Maakohtu 14.01.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-16725 lahendati nii servituudi seadmise kui ka tehnovõrgu hilisemaks võimalikuks üleandmiseks eelduste loomise küsimus. Viidatud määrus ei ole vastuolus AÕS ega kinnistusraamatu seaduse (KRS) sätetega ja selle alusel on võimalik teha kanne kinnistusregistrisse. Ka väljakujunenud praktika kohaselt saab isiklikku kasutusõigust kanda kinnistusraamatusse reaalservituudina igakordse omaniku kasuks (Harju Maakohtu 29.04.2011 määruse tsiviilasjas nr 2-10-61778 alusel on tehtud kanne kinnistusregistrisse).
6.Kandemäärusega ei saa jätta rahuldamata kinnistamisavaldust, mille aluseks on jõustunud kohtumäärus, kuna kohtulahend on täitmiseks kohustuslik. Edasine menetluse käik
7.Harju Maakohtu kohtunikuabi edastas määruskaebuse lahendamiseks maakohtule. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis kaebuse TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kandemääruse tühistamiseks. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega kandeavalduse rahuldamata jätmise osas ja ei korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
9.Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. AÕS § 225 lg 1 sätestab, et isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Eeltoodust tulenevalt on kohtunikuabi õigesti leidnud, et isiklikku kasutusõigust saab kinnistusraamatusse kanda üksnes konkreetse isiku kasuks, mitte igakordse omaniku kasuks. Igakordse omaniku kasuks on AÕS § 172 lg 1 alusel kinnistusraamatusse võimalik sisse kanda reaalservituuti. Avaldaja on kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavalduses soovinud igakordse omaniku kasuks kinnistusraamatusse kanda aga isiklikku kasutusõigust. See ei ole seadusest tulenevalt võimalik.
10.Põhjendatud ei ole avaldaja viide ka AÕS § 158 lg 2. AÕS § 158 lg 1 järgi on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Vastavalt AÕS § 158 lg 2 võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Seega saab AÕS § 158 lg 2 alusel kinnistusraamatusse sisse kanda reaalservituuti, mitte isiklikku kasutusõigust.
11.Ringkonnakohtu järeldusi ei muuda ka asjaolu, et kandeavalduse aluseks on jõustunud kohtumäärus, kuna AÕS § 53 lg 1 kohaselt kantakse kinnistusraamatusse ainult seaduses ettenähtud andmed.
12.Määruskaebuses on avaldaja muutnud oma kandeavaldust ning palunud kinnistusraamatusse kanda alternatiivselt kas isikliku kasutusõiguse Osaühing Favorte kasuks või reaalservituudi Tartu mnt 69a kinnistu igakordse omaniku kasuks. Kohus leiab, et seda taotlust ei ole võimalik rahuldada. Kinnistusosakonnale ei ole esitatud sellise kande tegemist võimaldavat kohtulahendit või kinnistu käsutamist võimaldavat muud dokumenti.
13.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jätab ringkonnakohus, lähtudes TsMS § 171 lg-st 1, määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.