Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

ole täidetud. Hageja peab tõendava loovutatud nõude olemasolu, mis on hagi rahuldamise üheks vältimatuks eelduseks. Kui loovutatud nõuet ei ole, ei saanud ka selle nõude tagamiseks antud garantii hagejale üle minna. Hagile lisatud tõendid ei võimalda tuvastada, et garantiikirjast tuleneva nõude suhtes on tehtud käsutus. 26.11.2010 nõude loovutamise lepingu punktist 4.1 nähtub, et loovutatud nõude käsutamine toimus järgneva lausega: „Loovutamise allkirjastamisega loetakse nõue üleantuks“. Nimetatud lause ei puuduta aga garantiinõuet. Garantiinõude võimaliku üleminekuga hagejale seonduvat kajastab loovutamislepingu p. 4.2 järgmises sõnastuses: „Nõude üleminekuga lähevad omandajale üle kõik selle tagamiseks seatud tagatised sh AS Sakax 9. juuli 2008 garantii ja kõrvalkohustusest tulenevad õigused“. Käesolev lause sisaldab üksnes kohustus-, kuid mitte käsutustehingut. Nimetatud lause sisaldab loovutaja kohustust tagatiseks olev garantiinõue üle anda, kuid kohustuse täitmise jätkuna pole käsutust ennast tehtud. Nimetatud järeldust kinnitavad alljärgnevad asjaolud: loovutuslepingu p. 4.2. ei sisalda erinevalt punktist 4.1. käsutustehingutele iseloomulikku sõnaselget deklaratsiooni, et nõue loetakse üleantuks; loovutuslepingu p. 4.2. ei sisalda üleantavate (käsutatavate) tagatiste loetelu. Kui loovutuslepingu p. 4.2. näol oleks tegemist käsutustehinguga, pidanuks see sisaldama üleantavate tagatiste täpset loetelu ning tagatist puudutavalt ka sõnaselget tahteavaldust, et tagatis loetakse üleantuks. Kui garantiist tulenevat nõuet oleks käsutatud (ehk hagejale üleantud), tulnuks võlgnikule sellest mõistliku aja jooksul teatada. Hagile lisatud dokumendid ei võimalda seda aga tuvastada. Hagi ei kuulu rahuldamisel ka siis, kui hageja esitab kohtule garantiikirja originaali ja ekspertiis kinnitab selle ehtsuse ja hagejal õnnestub loovutatud nõude olemasolu ära tõendada. Erinevalt 26.11.2010 loovutuslepingu esemeks olevast nõudest, polnud seda nõuet tagavat garantiinõuet hagejale kehtivalt üleantud (käsutatud). Garantiinõue ei kuulu hagejale ning ta ei ole õigustatud seda esitama. AS Sakax (pankrotis) pankrotihalduri vastuväited Pankrotihaldur toetas HM seisukohti ning palus jätta hagi rahuldamata. Garantiiga tagatud nõuet ei ole olemas. Garantii mitteaksessoorsest iseloomust ei saa garantii alusel nõuet esitada, kui tagatavat nõuet ei ole olemas. Hageja nõuet ei saa tunnustada, sest garantiiga tagatavat kohustust ei ole olemas. Garantiiga tagatud nõuet ei nähtu ei OÜ Õie Invest ega ka OÜ Firmann majandusaasta aruannetest. Nõude loovutamise lepingu kohaselt tuleneb loovutatud 35 000 000 kroonine nõue OÜ Õie Invest ja OÜ Firmann vahel alates 2006. a. Kopli, Kesk Kalamaja ja Vana Kalamaja piirkonnas planeeritud investeerimis- ja arenduslepingutest. Kui selline nõue oleks 2010. a. (nõude loovutamise ajal) olemas olnud, siis oleks see pidanud kajastuma majandusaasta aruannetes. OÜ Õie Invest 2008. a. majandusaasta aruande (hilisemaid äriregistris pole) kohaselt oli OÜ-l Õie Invest 2008. a. nõudeid 1 388 000 krooni ulatuses, sama seis oli ka 2007. aastal. 2006. a. majandusaasta aruandes on täpsustatud, et tegemist on laenuga Merkerias OÜ-le. Kui OÜ-l Õie Invest oleks olnud 35 000 000 krooni suurune nõue OÜ Firmann vastu, oleks see pidanud kajastuma OÜ Õie Invest bilansis aktiva osas. Ka OÜ Firmann 2008. a. majandusaasta aruandest (hilisemaid äriregistris pole) ei nähtud 35 000 000 krooni suuruse kohustuse olemasolu. OÜ Firmann kohustused 2008. a. olid kokku vaid 9 360 000 krooni. Ka garantiikirjas on vaid üldiselt viidatud, et tagatavad nõuded tulenevad projektist „Kopli Kolmnurk“, täpsustamata nõude aluseks olevaid dokumente kuupäevaliselt või nimeliselt. Kui garantiiga tagatud nõue oleks ka tegelikult olemas, siis oleks lepingutes selle nõude alusele konkreetsemalt ja täpsemini viidatud. Maakohtu otsuse põhjendused

Kohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja esitatud 09.07.2008 garantiikirja koopia tuleb lugeda ebausaldusväärseks tõendiks TsMS § 238 lg. 5 alusel. Hageja kohtule täiendavad tõendeid ega 09.07.2008 garantiikirja originaali ei esitanud ning kohtu abi 09.07.2008 garantiikirja originaali väljanõudmiseks ei taotlenud. Kuivõrd kostjad on vaidlustanud eelnimetatud garantiikirja ehtsuse ja garantiikirja koopiale ei ole esitatud täiendavaid tõendeid, siis on põhjendatud kahtlus garantiikirjal oleval allkirja õigsusel ja allkirjastamise aja osas, mistõttu ei saa tõendit lugeda usaldusväärseks. AS Sakax (pankrotis) raamatupidamises ei olnud garantiikiri kajastatud, samuti ei kajasta OÜ Õie Invest ega OÜ Firmann majandusaasta aruanded garantiiga tagatud nõuet. Põhjendatud on vastuväide, et nii nõude loovutamise lepingust kui garantiikirjas on nõude olemasolu ebamääraselt sõnastatud, nõude loovutamise lepingu punktist 1.1 nähtuvalt loovutatakse nõue, mis on tekkinud OÜ Õie Invest ja OÜ Firmann vahel alates 2006 Kopli, Kesk Kalamaja ja Vana Kalamaja piirkonnas planeeritud investeerimis- ja arenduslepingutest. Seega nõude aluseks olevad lepingud ei ole tuvastatavad sõlmimise aja ega sisu osas. Tõendatud ei ole loovutatud nõude olemasolu ja garantiinõude üleminek hagejale, kusjuures hagile lisatud tõendid ei võimalda tuvastada, et garantiikirjast tuleneva nõude suhtes on tehtud käsutus. Hageja ei ole kohtule esitanud garantiiga tagatud nõude olemasolu kinnitavaid tõendid, mistõttu ei saa hageja nõuet tunnustada. Apellatsioonkaebus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi rahuldada ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus on valesti kohaldanud VÕS § 155 ja § 1028. VÕS § 155 lg. 3 sätestab, et garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Selliseid vastuväiteid ei ole hageja nõudele esitatud ning selliseid vastuväited ka ei eksisteeri. VÕS § 155 lg. 2 kohaselt ei sõltu garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele. Riigikohus on korduvalt rõhutanud (lahendites 3-2-1-49-12 ja 3-2-189-08), et VÕS § 155 lg. 2 tulenevalt ei sõltu garantiileping ja sellest tulenev nõue sellest, kas on olemas kohustus, mille täitmist garantii tagab. Seega ei saa võlgnik esitada garantiiga tagatavast kohustusest tulenevaid vastuväiteid. Järelikult ei pea võlausaldaja (hageja) tõendama garantiiga tagatava nõude olemasolu ning garantii alusel nõude esitamine ei sõltu tagatava nõude olemasolust. Riigikohus on samuti leidnud, et kui võlgniku väidete kohaselt ei ole garantiiga tagatavat kohustust olemas või see langes hiljem ära, on võlgnikul õigus esitada alusetust rikastumisest tulenev hagi garantiiga hagejale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks VÕS § 1028 jj alusel. Kuna garantiist tulenev kohustus on abstraktne, st ei sõltu põhikohustuse kehtivusest, siis ei piisa lihtsalt vastuväite esitamisest, vaid tuleb esitada eraldi hagiavaldus. Järelikult seni, kuni pole esitatud hagiavaldust, ei oleks saanud arvesse võtta kostjate neid vastuväiteid, mis tuginevad garantiiga tagatud kohustuse väidetavale puudumisele. Kuna kumbki kostja ei esitanud hagi, siis oleks tulnud nende vastuväited selles osas tähelepanuta jätta ning hageja nõuet tunnustada. Vaidluses ei esinenud asjaolusid, mis võimaldanuks vastuväiteid garantiiga tagatud kohustuse olemasolule esitada ka ilma hagiavaldust esitamata. Riigikohus leidis lahendis 3-2-1-49-12, et

vältimaks garantii funktsiooni mitteaktsessoorse tagatisena õiguskäibes kahjustamist, peab garantii saaja õiguste kuritarvitamine olema selgelt äratuntav ja kindlaks tehtav. Tagatava kohustuse puudumist saab põhistada nt jõustunud kohtu- või vahekohtu lahendiga või poolte kokkuleppega võlasuhte lõpetamise kohta. Tõendid, mis nii õiguslikust seisukohast kui ka objektiivsetest asjaoludest tulenevalt jätavad siiski üles kahtluse või nõuavad täiendavat hindamist, ei ole õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks piisavad. Kostjad ei esitanud jõustunud kohtu- või vahekohtu otsust või poolte kokkulepet võlasuhte lõpetamise kohta. Kostjate esitatud õiguslikud argumendid ning tõendid (majandusaasta aruanded) vajasid täiendavad hindamist. Järelikult ei olnud need õiguslikud argumendid ja tõendid õiguste kuritarvitamise vastuväite esitamiseks piisavad. Eeltoodust tulenevalt saanuks kohus võtta arvesse kostjate väiteid garantiiga tagatud nõude puudumise kohta vaid sellisel juhul, kui kostjad oleksid esitanud vastuhagi garantiiga hagejale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks. Selliseid vastuhagisid ei esitatud, järelikult neid vastuväiteid ei oleks tohtinud arvestada. Kuna garantiist tulenevaid vastuväiteid ei esitatud (küsimus oli vaid garantiikirja koopia tõendamisjõus), siis oleks kohus pidanud hagi rahuldama. Maakohus on ebaõigesti hinnanud garantiikirja tõendina ebausaldusväärseks. Kohtu põhjendused ei ole adekvaatsed alused, millele tuginedes saanuks jätta garantiikirja tõendina arvestamata. Esiteks on kostjate väited garantiikirja võltsituse kohta paljasõnalised. Kostjad ei esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et garantiikirjal oleks võltsitud alla kirjutanud isikute allkirju või et garantiikiri ei ole antud selles näidatud kuupäeval. Kuna kostjate väited olid täiesti paljasõnalised, ei saa neid väiteid lugeda ka nõuetekohaselt põhistatuks TsMS § 277 lg. 1 mõttes. Seega ei saanud maakohus asuda seisukohale, et dokumendi ehtsus on vaidlustatud ning esineb alus jätta see arvestamata TsMS § 277 lg. 4 alusel. Teiseks ei saa sellest, et garantiikiri ei kajastu AS Sakax raamatupidamises, tuleneda garantiikirja kui tõendi ebausaldusväärsus. Asjaolu, et nõuet ei ole kajastatud AS Sakax raamatupidamises, ei muuda nõuet õiguslikult olematuks. Hagejale ei saa panna vastutust selle eest, et AS Sakax ei ole oma raamatupidamist nõuetekohaselt korraldanud. Kolmandaks, kuna garantiinõue on mitteaktsessoorne, siis ei saa garantiiga tagatud nõude kohta käivad asjaolud kuidagi mõjutada garantiikirja kui tõendi usaldusväärsust. Seetõttu ei ole kohane tugineda väidetele, et hageja ei ole tõendanud garantiiga tagatud nõude olemasolu, tagatud nõue on ebamääraselt sõnastatud ning see pole kajastatud OÜ Õie Invest ja OÜ Firmann majandusaasta aruannetes. Garantiikirja aktsessoorne olemus peab kajastuma ka tõendamiskoormuse jaotamisel ja tõendite hindamisel kohtumenetluses. Ebaõige on ka kohtu väide, et garantiinõue ei ole hagejale üle läinud. Garantiist tuleneva nõude kasutus sisaldub nõude loovutamise lepingu punktis 4.2. Lisaks tuleb arvestada lepingu p. 4.1. Kui loovutamise allkirjastamisega loetakse nõue üle antuks ning koos nõude üleminekuga lähevad üle ka tagatised, siis järelikult tuleb lugeda ka tagatised üleantuks. Järeldus, et lepingu punktis 4.2 sisaldub üksnes kohustus-, kuid mitte käsutustehing, on meelevaldne ega ole kooskõlas lepingu tõlgendamise reeglitega. VÕS § 29 lg. 1 sätestab, et lepingu tõlgendamisel lähtutakse lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg. 5 sätestab, et lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada lepingu sõlmimise asjaolusid, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist ning lepingu olemust ja eesmärki. Lepingupoolte ühine tegelik tahe oli käsutada (üle anda) nii põhikohustusest tulenevad nõuded kui ka garantiist tulenevad nõuded. Seda kinnitab kasutatud sõnastus. Lepingu tekstist ei nähtu, et pooled oleksid soovinud

tagatiste käsutamist veel kuidagi täiendavalt sõnastada. Samuti ei nähtu lepingu tekstist, et pooled oleksid soovinud sõlmida garantii osas vaid kohustustehingu. Lepingu sõlmimise asjaolud, lepingupoolte käitumine, lepingu olemus ja eesmärk viitavad kõik sellele, et poolte tahe oli üle anda nii põhinõue kui ka garantiist tulenevad nõuded. Kohtuotsus ei sisalda mitte ühtegi põhjendust selle kohta, miks kohus on järeldanud, et garantiikirjast tuleneva nõude suhtes ei ole kasutust tehtud. Hageja on oma nõuet vajalikul määral tõendanud, kostjad ei ole oma vastuväiteid tõendanud. Hageja esitas garantiikirja koopia ning seda ei olnud alust hinnata ebausaldusväärseks. Seega oli hageja oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Hageja ei pidanud veel täiendavalt tõendama garantiiga tagatud nõude olemasolu. Kostjad seevastu oma vastuväiteid nõuetekohaselt ei tõendanud. Kostjad ei esitanud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et garantiikiri on väidetavalt võltsitud (st seda tuleb lugeda ebausaldusväärseks). Kostjate väiteid (ja tõendeid) garantiiga tagatud nõude puudumise kohta ei saa aga arvesse võtta. Pankrotihaldur esitas tõendeid vaid garantiiga tagatud nõude kohta (OÜ Õie Invest ja OÜ Firmann majandusaasta aruandeid). Kuid neid tõendeid saanuks arvesse võtta vaid sellisel juhul, kui oleks esitatud vastuhagi garantiiga hagejale antud abstraktse nõudeõiguse tagasisaamiseks. Sellist vastuhagi ei esitatud, järelikult ei saa ka neid tõendeid arvesse võtta. HM esitas tõendina valiku kriminaalasja nr. 10730000117 materjale, millel aga pole tsiviilasjaga mingit seost. HS tegevus seoses OÜ-ga Merkerias ei puutunud käesolevasse vaidlusesse ning viited kriminaalasjale olid seega asjassepuutumatud. Samuti esitas HM OÜ Õie Invest ja OÜ Firmann registriandmete väljavõtted. Ainuüksi asjaoluga, et HS oli nii AS-i Sakax, OÜ Õie Invest kui ka OÜ Firmann juhatuse liige, ei saanud põhistada garantiikirja väidetavalt võltsitust. Ühelegi muule asjaolule, peale äriühingute omavahelise seotuse juhatuse liikme kaudu, HM ei tuginenud oma kahtluste põhjendamisel. Väita aga, et juhatuse liikme kaudu seotud äriühingute omavaheliste tehingute puhul esineb alati võltsimiskahtlus, on absurdne ja põhjendamatu. Ekirjad Eesti Kohtuekspertiisi Instituudiga ei tõendanud samuti vaidluse asjaolusid. Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kuid maakohtu otsuse põhjendusi tuleb osaliselt muuta. Hageja nõude aluseks on väidetavalt 08.07.2008 AS Sakax juhatuse liikme HS antud garantiikiri, millest tuleneva nõude OÜ Sakax vastu hageja omandas 26.11.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepinguga OÜ-lt Õie Invest, kes oli garantiikirja koopia kohaselt soodustatud isik (benefitsiaar). Hageja on oma nõude tõendamiseks esitanud tõendina üksnes nõude loovutamise lepingu ja garantiikirja valguskoopia. Garantiikirja originaali hagejal ei ole esitada ja tema vastusest nähtub, et seda talle üle antud ei ole. TsMS § 273 lg. 5 sätestab, et kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. TsMS § 238 lg. 5 kohaselt võib kohus tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. TsMS § 277 lg. 1 järgi võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse

vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Sama paragrahvi lg. 4 sätestab, et kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata. Kuna kostjad vaidlustasid põhistatult garantiikirja ehtsuse, leides, et see on võltsitud (s.o. allkirjastatud tunduval hiljem garantiikirjas märgitud kuupäevast, ajal, mil HS ei olnud OÜ Sakax juhatuse liige), tuginedes asjaolule, et garantiikirjas märgitud garantiikohustus ei ole kajastatud OÜ Sakax raamatupidamises, samuti ei kajasta OÜ Firman ja OÜ Õie Invest majandusaasta aruanded väidetava garantiiga tagatud nõuet, ning et garantiikirjas on tagatav nõue ebamääraselt sõnastatud, siis on maakohus õigustatult nõudnud hagejalt garantiikirja originaali esitamist ja selle mitteesitamisel jätnud garantiikirja koopia tõendina arvestamata. Kuna muid tõendid hageja oma nõude tunnustamise aluseks oleva garantii olemasolu kohta ei esitanud, siis on maakohus hagi jätnud õigesti rahuldamata. Kuivõrd maakohus leidis, et hagi on tõendamata, ja et garantii on abstraktne iseseisev kohustus, mis võlaõiguslikku alust ei vaja, siis jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustest välja seisukoha, mille kohaselt hageja ei ole tõendanud loovutatud nõude olemasolu ja garantiinõude ülemineku hagejale. Nimetatu ei tähenda aga seda, et maakohtus oleks ebaõigesti viidanud asjaolule, et garantiikohustus ei ole kajastatud võlgniku raamatupidamises ja garantii aluseks olev tagatav kohustus ei kajastu OÜ Fireman ja OÜ Õie Invest majandusaasta aruannetes; nimetatud asjaolud ja tõendid on asjakohased ja lubatavad hindamaks garantiikirja koopia tõendusjõudu ja põhistamaks garantiikirja koopia tõendina arvestamata jätmist, ega tähenda VÕS § 155 lg. 3 sätestatu rikkumist, mille kohaselt garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad poole apellatsiooniastmega seotud menetluskulud apellandi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom

Ulvi Loonurm

Iko Nõmm

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.