Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Hageja kostjate seisukohtadega ei nõustu ja leiab, et kostjate vastuväited on paljasõnalised ja põhjendamatud. Asjaolu, et nõuet ei ole väidetavalt kajastatud AS-i XXXraamatupidamises, ei muuda nõuet õiguslikult olematuks. Samuti ei mõjuta garantiikirjast tuleneva kohustuse kehtivust see, kui paljusõnaliselt ja kui mitmel leheküljel on garantiikiri vormistatud. Ainuüksi asjaoluga, et XXXoli nii AS-i XXX, OÜ XXXkui ka OÜ XXX juhatuse liige, ei saa põhistada garantiikirja väidetavalt võltsitust. Hagejal ei ole kohustust esitada dokumente originaalidena, vaid piisab ärakirjadest. Hageja ei pea tõendama seda, kas on olemas garantiiga tagatav kohustus. Garantiist tulenev kohustus on abstraktne, see ei sõltu põhikohustuse kehtivusest, seega ei piisa kostjate vastuväite esitamisest garantiiga tagatud kohustuse väidetava puudumise kohta, vaid tuleb esitada eraldi hagiavaldus. Kuna kostjad pole hagi esitanud, siis tuleb nende vastuväited selles osas tähelepanuta jätta. Hageja ei nõustu kostja II väitega, et garantiist tulenev nõue ei ole hagejale üle läinud. Garantiist tuleneva nõude käsutus sisaldub nõude loovutamise lepingu punktis 4.2, mis sätestab: „Nõude üleminekuga lähevad omandajale üle kõik selle tagamiseks seatud tagatised sh AS XXX09.juuli 2008 garantii ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused.“ Lisaks tuleb arvestada lepingu punkti 4.1, mis sätestab, et loovutamise allkirjastamisega loetakse nõue üleantuks. Kui loovutamise allkirjastamisega loetakse nõue üle antuks ning koos nõude üleminekuga lähevad üle ka tagatised, siis järelikult tuleb lugeda ka tagatised üleantuks. Kostja tõlgendus, et lepingu punktis 4.2 sisaldub üksnes kohustus-, kuid mitte käsutustehing, on meelevaldne ega ole kooskõlas lepingu tõlgendamise reeglitega. Lepingupoolte ühine tegelik tahe oli käsutada (üle anda) nii põhikohustusest tulenevad nõuded kui ka garantiist tulenevad nõuded. Seda kinnitab kasutatud sõnastus „omandajale lähevad üle /.../ tagatised, sh AS XXX09.juuli 2008 garantii /.../“. Lepingu tekstist ei nähtu, et pooled oleksid soovinud sõlmida garantii osas vaid kohustustehingu. Lepingu sõlmimise asjaolud, lepingupoolte käitumine, lepingu olemus ja eesmärk viitavad kõik sellele, et poolte tahe oli üle anda nii põhinõue kui ka garantiist tulenevad nõuded. Arusaamatu on kostja II väide, et lepingu punkt 4.2 ei täpsusta üleantavaid tagatisi. Hageja nõue tugineb 09.07.2008.a. garantiile ning seda on sõnaselgelt lepingu punktis 4.2 ka nimetatud. Seega ei saa olla vaidlust selles, et 09.07.2008.a. garantii anti hagejale üle. Kostja XXX ei saa esitada vastuväidet selles osas, et võlgnikule ei ole nõude loovutamisest teatatud. Sellise vastuväite saab esitada vaid võlgnik ehk AS XXX. Hageja on esitanud võlgnikule nõude loovutamise lepingu, mistõttu ei saa võlgnik nii või teisiti enam VÕS § 172 alusel kohustuse täitmisest keelduda. Hageja on seisukohal, et garantiid ei saa tühistada, kuna garantii andmisest on möödunud üle kolme aasta. Kostja XXX vastuväited Kostja XXX vaidleb hagile vastu (tlk 30-34) ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja arvates põhineb hagi võltsitud dokumendil. 09.07.2008 väidetavalt välja antud garantiikirja olemasolu on AS XXX juhatusele üllatus – raamatupidamises ei olnud see kajastatud ning juhatusele ei ole teada asjaolusid, mis õigustaksid OÜ XXX väidetavate kohustuste täitmise XXXOÜ eest garanteerimist 25 miljoni krooni ulatuses ning seda veel kehtivusega 5 aastat. 09.07.2008 garantiikirjale väidetavalt alla kirjutanud AS-i XXX(pankrotis) toonane juhataja XXX. 2008 juulikuu seisuga oli XXX nii AS XXX(pankrotis), kui ka „põhivõlgniku“ OÜ XXX, kui ka „võlausaldaja“ OÜ XXX juhatuses. Hagile lisatud garantiikiri võib olla tehtud tagantjärele. Hagile lisatud garantiikirja koopia põhjal ei ole võimalik tuvastada seda, kas allkiri kuulub XXX ning millal on dokument allkirjastatud. Nimetatud asjaolusid saab tuvastada garantiikirja originaalile tehtava ekspertiisiga. Hageja ei ole originaali aga kohtule esitanud. Hagi rahuldamise eelduseks on garantiiga tagatud nõude tõendatus ning see eeldus ei ole täidetud. Hageja peab tõendava loovutatud nõude olemasolu, mis on hagi rahuldamise üheks vältimatuks eelduseks. Kui loovutatud nõuet ei ole, ei saanud ka selle nõude tagamiseks antud garantii hagejale üle minna. Kostja leiab, et garantiinõue ei ole hagejale üle läinud. Hagile lisatud tõendid ei võimalda tuvastada, et garantiikirjast tuleneva nõude suhtes on tehtud käsutus. Hagile lisatud 26.11.2010 nõude loovutamise lepingu p-st 4.1 nähtub, et loovutatud nõude käsutamine

toimus järgneva lausega: „Loovutamise allkirjastamisega loetakse nõue üleantuks“. Nimetatud lause ei puuduta aga garantiinõuet. Garantiinõude võimaliku üleminekuga hagejale seonduvat kajastab loovutamislepingu p 4.2. järgmises sõnastuses: „Nõude üleminekuga lähevad omandajale üle kõik selle tagamiseks seatud tagatised sh AS XXX09. juuli 2008 garantii ja kõrvalkohustusest tulenevad õigused“. Käesolev lause sisaldab üksnes kohustus-, kuid mitte käsutustehingut. Nimetatud lause sisaldab loovutaja kohustust tagatiseks olev garantiinõue üle anda, kuid kohustuse täitmise jätkuna pole käsutust ennast tehtud. Nimetatud järeldust kinnitavad alljärgnevad asjaolud: loovutuslepingu p 4.2. ei sisalda erinevalt p-st 4.1. käsutustehingutele iseloomulikku sõnaselget deklaratsiooni, et nõue loetakse üleantuks; loovutuslepingu p 4.2. ei sisalda üleantavate (käsutatavate) tagatiste loetelu. Kui loovutuslepingu p. 4.2. näol oleks tegemist käsutustehinguga, pidanuks see sisaldama üleantavate tagatiste täpset loetelu ning iga tagatist puudutavalt ka sõnaselget tahteavaldust, et tagatist loetakse üleantuks. Kui garantiist tulenevat nõuet oleks käsutatud (ehk hagejale üleantud), tulnuks võlgnikule sellest mõistliku aja jooksul teatada. Hagile lisatud dokumendid ei võimalda seda aga tuvastada. Kostja leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisel ka siis, kui hageja esitab kohtule garantiikirja originaali ja ekspertiis kinnitab selle ehtsuse ja hagejal õnnestub loovutatud nõude olemasolu ära tõendada. Erinevalt

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ja tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata. Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on

vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. PankrS § 153 lg 1 punktide 1-3 kohaselt rahuldatakse pärast PankrS § 146 lõikes 1 nimetatud väljamaksete tegemist võlausaldajate nõuded järgmistes järkudes: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud ulatuses; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded; 3) muud tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded. Vastavalt TsMS § 5 lg 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Harju Maakohtu 27.04.2012.a. määrusega kuulutati välja AS XXX pankrot (tlk 9). Hagiavalduse kohaselt esitas hageja 27.04.2012.a. nõude AS-i XXX pankrotimenetluses, milles palus tunnustada oma nõuet AS XXX vastu summas 1 597 791,12 eurot PankrS § 153 lõikes 1 punktis 2 nimetatud rahuldamisjärgus (tlk 10). Kostjad esitasid võlausaldajate II üldkoosolekul hageja nõudele vastuväited (tlk 15), mistõttu jäeti hageja nõue AS XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tunnustamata. Hageja nõue tuleneb 26.11.2010.a. nõude loovutamise lepingust, millega XXXOÜ andis hagejale tervikuna üle nõude OÜ XXX vastu summas 35 miljonit krooni (tlk 11-13) ning 09.07.2008.a. AS-i XXX antud garantiist OÜ-le XXX, mille kohaselt AS XXX garanteeris OÜ XXX (registrikood XXX) kohustuste täitmist XXXOÜ (registrikood XXX) ees maksimaalselt 25 miljoni krooni ulatuses (tlk 14). Kostjad vaidlevad hagile vastu ja muuhulgas kahtlevad 09.07.2008.a. garantiikirja ehtsuses ning leiavad, et hagile lisatud garantiikiri võib olla tehtud tagantjärele. Vastavalt VÕS § 155 lg 1 majandus- või kutsetegevuses võib isik (garantii andja) võtta lepinguga võlausaldaja suhtes kohustuse (garantii), et ta täidab võlausaldaja nõudel garantiist tuleneva kohustuse. VÕS § 155 lg 11 kohaselt võlausaldaja nõustumust garantiiga eeldatakse. Kostjad esitasid kohtule taotluse hagejalt välja nõuda 09.07.2008.a. garantiikirja (tlk 14) originaal. TsMS § 273 lg 5 kohaselt kui dokument on esitatud ärakirjana, on kohtul õigus nõuda algdokumendi esitamist või asjaolude põhistamist, miks algdokumenti ei saa esitada. Kui kohtu nõudmist ei täideta, otsustab kohus, missuguse tõendamisjõuga on dokumendi ärakiri. TsMS § 277 lg 4 kohaselt kui dokumendi ehtsus on vaidlustatud, võib kohus otsuse tegemisel jätta selle arvestamata või arvata dokumendi määrusega tõendite hulgast välja. Dokumendi võltsituse kontrollimiseks võib kohus määrata ekspertiisi või välja nõuda muud tõendid. TsMS § 238 lg 5 sätestab, et kui kohus on juba tõendi vastu võtnud või tõendeid kogunud, võib ta jätta asja lahendamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud juhtudel tõendi arvestamata. Tõendi võib selle hindamise järel jätta arvestamata ka siis, kui see on ilmselt ebausaldusväärne. Kohus kohustas 22.10.2012.a. kirjaga hagejat vastavalt TsMS 273 lg 5 esitama hiljemalt 29.10.2012.a. vaidlustatud 09.07.2008.a. garantiikirja originaal. Hageja teatas 02.11.2012.a. kohtule, et garantiikirja originaali hageja valduses ei ole, hageja sai nõudeõiguse loovutamise lepinguga enda valdusesse vaid garantiikirja koopia.

Hageja 08.01.2013.a. ja 12.03.2013.a. kohtuistungitele ei ilmunud ning palus asja arutada ilma hageja osavõtuta ja teatas, et jääb hagi juurde. Kostjad jäid kohtuistungitel oma vastuväidete juurde. Kohus määras 08.01.2013.a. kohtuistungil anda hagejale aega esitada täiendavaid tõendeid hiljemalt 04.02.2013.a. ning selgitas, et kohtul on õigus kohaldada TsMS § 277 lg 4 ja 238 lg 5 garantiikirja kui tõendi osas. Kohus selgitas, et hageja kohustub tõendama TsMS § 230 lg 1 alusel garantiist tuleneva nõude aluseid ning, et hagejal on võimalik taotleda ka kohtu abi dokumentaalsete tõendite väljanõudmisel. Kuivõrd hageja nõude aluseks on 9. 07. 2008 AS-i XXX poolt antud garantii, mille kohaselt AS XXX garanteeris OÜ XXX kohustuste täitmist XXXOÜ ees maksimaalselt 25 miljoni krooni ulatuses ning kostjad on vaidlustanud garantiikirja ehtsuse, võtab kohus ka seisukoha hageja poolt tõendina esitatud garantiikirja koopia tõendamisjõu osas. Kohus on seisukohal, et hageja poolt tõendina esitatud 09.07.2008.a. garantiikirja koopia tuleb lugeda ebausaldusväärseks tõendiks TsMS § 238 lg 5 alusel. Kostjad on esitanud kohtule taotluse hagejalt välja nõuda garantiikirja originaal, mille suhtes on võimalik teostada ekspertiis, et kindlaks teha, kas garantiikirjal olev allkiri kuulub XXX ning millal on dokument allkirjastatud. Kohus on kohustanud hagejat esitama kohtule garantiikirja originaal ning selgitanud hagejale, et hagejal on võimalik taotleda ka kohtu abi dokumentaalsete tõendite väljanõudmisel. Kohus andis 08.01.2013.a. kohtuistungil hagejale aja esitada täiendavad tõendeid oma nõude aluste tõendamiseks tulenevalt kostjate vastuväidetest. Hageja kohtule täiendavad tõendeid ega 09.07.2008.a. garantiikirja originaali ei esitanud ning kohtu abi 09.07.2008.a. garantiikirja originaali väljanõudmiseks ei taotlenud. Kohus on seisukohal, et kuivõrd kostjad on vaidlustanud eelnimetatud garantiikirja ehtsuse ja garantiikirja koopiale ei ole esitatud täiendavaid tõendeid, siis on põhjendatud kahtlus garantiikirjal oleval allkirja õigsusel ja allkirjastamise aja osas, mistõttu ei saa tõendit lugeda usaldusväärseks. Kohus nõustub kostjate vastuväidetega, et AS-i XXX(pankrotis) raamatupidamises ei olnud garantiikiri kajastatud, samuti ei kajasta OÜ XXX ega OÜ XXX (tlk 65-116) majandusaasta aruanded garantiiga tagatud nõuet. Põhjendatud on vastuväide, et nii nõude loovutamise lepingust kui garantiikirjas on nõude olemasolu ebamääraselt sõnastatud, nõude loovutamise lepingu punktist 1.1 nähtuvalt loovutatakse nõue, mis on tekkinud OÜ XXX ja OÜ XXX vahel alates 2006 XXX, XXXja XXXpiirkonnas planeeritud investeerimis- ja arenduslepingutest. Seega nõude aluseks olevad lepingud ei ole tuvastatavad sõlmimise aja ega sisu osas. Kohtu hinnangul ei ole tõendatud loovutatud nõude olemasolu ja garantiinõude üleminek hagejale, seejuures hagile lisatud tõendid ei võimalda tuvastada, et garantiikirjast tuleneva nõude suhtes on tehtud käsutus. Hageja ei ole kohtule esitanud garantiiga tagatud nõude olemasolu kinnitavaid tõendid, et kohus saaks neid hinnata lähtuvalt TsMS § -st 232 lg 1 ja 2 kogumis, sealhulgas hinnata garantii kui koopiana esitatud dokumentaalset tõendit, mistõttu ei saa hageja nõuet tunnustada. Hageja nõue ei ole tõendatud ja XXXOÜ hagi AS-i XXX(pankrotis) pankrotihalduri XXX ja XXX vastu nõude tunnustamiseks AS-i XXX(pankrotis) pankrotimenetluses tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse

jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kuivõrd hagi jääb rahuldamata, tuleb menetluskulu jätta hageja enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.