Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) hagi VK pärandvara (pankrotis) vastu 10.12.2014 võlausaldajate üldkoosoleku osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja võlanõude esitamise tähtaja ennistamiseks VK pärandvara pankrotimenetluses
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 27.02.2014 otsus
Apellatsioonkaebuse hind
3 500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
VK pärandvara (pankrotis) apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (aadress Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn), esindaja Kaire Kiviväli Kostja: VK pärandvara (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
Jätta Pärnu Maakohtu 27.02.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud VK pärandvara (pankrotis, isikukood XXXXXXXXXXX) kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Vastust kassatsioonkaebusele ja menetluslikke taotlusi võib menetlusosaline Riigikohtule esitada ilma vandeadvokaadi vahenduseta. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult
menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.19.12.2013 esitas Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu, hageja) Pärnu Maakohtule hagi VK pärandvara (pankrotis) pankrotitoimkonna (kostja) vastu, milles palus tunnistada kehtetuks VK (pankrotis) pankrotimenetluse raames 10.12.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osas, milles jäeti ennistamata maksuhalduri taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja ennistada maksuhalduri nõude esitamise tähtaeg.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Pärnu Maakohtu 12.06.2012 otsusega välja VK pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Ly Müürsoo. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 133 lg 1 alusel esitas Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu (maksuhaldur) 08.11.2013 nõudeavalduse koos tähtaja ennistamise avaldusega nr 13-12/1354-2 VK (pankrotis) pankrotimenetluses võlanõude rahuldamiseks summas 10 370,63 eurot (lisa 1). Esitatud avalduses selgitas maksuhaldur, et maksuvõlg summas 10 370,63 eurot on kujunenud VK maksudeklaratsioonides arvutatud maksusummade ja maksude laekumise vahena. Maksuhaldur palus nõude esitamise tähtaja ennistamist põhjusel, et nõude aluseks olevad andmed said maksuhaldurile teatavaks pärast pankrotimenetluses nõuete esitamise tähtaja möödumist.
3.Pankrotiseaduse (PankrS) § 93 lg 1 kohaselt on võlausaldajad kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati VK pankrotiteade 12.06.2012. Seega möödus VK pankrotimenetluses nõudest teatamise tähtaeg 13.08.2012. Maksuhalduri andmetel puudus seisuga 13.08.2012 VK-l maksuvõlg (lisa 2). 10.04.2013 esitas pankrotihaldur Ly Müürsoo VK nimel tagantjärele residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2009. aasta eest (lisa 3). Esitatud deklaratsiooni p-st nr 6.1 nähtuvalt on VK 22.10.2009 võõrandanud Merimets ASi lihtaktsiaid müügihinnaga 800 000 krooni ehk 51 129,32 eurot. Vastavalt tulumaksuseaduse § 15 lg-le 1 maksustatakse tulumaksuga kasu ükskõik millise võõrandatava ja varaliselt hinnatava eseme, sealhulgas nimelise aktsia müügist või vahetamisest. Seega kuulub VK 2009. aasta residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni alusel juurdemaksmisele 10 370,63 eurot (lisa 4). Kuivõrd maksuhaldur sai VK maksuvõlast teada tulenevalt pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt 10.04.2013 esitatud tuludeklaratsioonist ehk pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist, on põhjendatud maksuhalduri suhtes pankrotimenetluses nõude esitamise tähtaja ennistamine.
4.21.11.2013 Ametlikes Teadaannetes avaldatu kohaselt teatas pankrotihaldur Ly Müürsoo, et VK pärandvara pankrotimenetluses toimub 10.12.2013 algusega kell 11.00 võlausaldajate üldkoosolek (II nõuete kaitsmise koosolek), mille päevakord sisaldas teadaande kohaselt järgnevat: 1. Maksu- ja Tolliameti taotluse nõude esitamise tähtaja ennistamiseks läbivaatamine ja 2. Maksu- ja Tolliameti võlanõude kaitsmine. 10.12.2013 toimunud võlanõuete kaitsmise koosolekul otsustati mitte ennistada maksuhalduri nõude esitamise tähtaega ning samas tunnustada maksuhalduri nõuet summas 10 370,63 eurot III järgu nõudena. Nõude esitamise tähtaja mitte ennistamise poolt oli ainus koosolekule ilmunud võlausaldaja JK (esindas Armand Reinmaa) 607 häälega. Nõude tunnustamise osas võlausaldaja JK ega pankrotihaldur vastuväiteid ei esitanud. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollist nähtuvalt toimus maksuhalduri nõude esitamise tähtaja ennistamise osas arutelu, mida kahjuks ei ole pankrotihaldur protokollinud (lisa 5). Seega ei nähtu nõuete kaitsmise koosoleku protokollist põhjendust, miks otsustati maksuhalduri nõude esitamise tähtaeg jätta ennistamata.
5.Maksuhaldur oli seisukohal, et nõudeavalduse esitamise tähtaja ennistamata jätmine 10.12.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul oli põhjendamatu. Maksuhaldur sai VK maksuvõlast teada tulenevalt pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt 10.04.2013 VK nimel tagantjärele esitatud residendist füüsilise isiku 2009. aasta tuludeklaratsioonist.
7.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Kostja oli seisukohal, et üldkoosolek jättis põhjendatult ennistamata maksuhalduri nõude tähtaja ning seega puudub alus 10.12.2013 üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks ja nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Samuti leidis kostja, et nõude esitamise tähtaja ennistamise eeldused ei ole täidetud, sest tähtaja ennistamiseks puudub mõjuv põhjus ning avaldus tähtaja ennistamiseks esitati rohkem kui pool aastat pärast nõudest teadasaamist. Kostja arvates võiks nõude hilisem esitamine olla põhjendatud vaid juhul, kui see esitatakse koheselt pärast nõudest teadasaamist. Käesolevas asjas on hageja põhjendamatult venitanud oma nõude esitamisega.
9.Kostja hinnangul on maksuhaldur oluliselt rikkunud MKS §-s 14 sätestatud teabe andmise kohustust, jättes vastamata pankrotihalduri poolt 26.02.2013 maksuhaldurile saadetud järelepärimisele ning samuti 21.08.2013 ja 29.10.2013 esitatud korduvatele järelepärimistele. Samuti on maksuhaldur eiranud MKS §-s 11 kehtestatud uurimispõhimõtet. Maksuhaldur on kohustatud viima menetlust läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt (MKS § 10 lg 3). Seega ei saa lubatuks pidada olukorda, kus maksuhaldur on ise menetlust takistanud ja seejärel väidab, et sai ootamatult teada maksuvõlast pärast pankrotihalduri poolt tuludeklaratsiooni esitamist.
10.Hagiavalduses kinnitas hageja, et sai VK maksuvõlast teada tulenevalt pankrotihaldur Ly Müürsoo poolt 10.04.2013 VK nimel tagantjärele esitatud residendist füüsilise isiku 2009. aasta tuludeklaratsioonist. Samas esitas maksuhaldur nõudeavalduse ja tähtaja ennistamise avalduse alles 08.11.2013. Eeltooduga on kostja arvates veenvalt tõendatud, et nõudeavalduse esitamine 08.11.2013 oli põhjendamatu ning nii hiliseks avalduse esitamiseks puudus mistahes mõjuv põhjus. Kui hagejal enda arvates oli nõue võlgniku vastu, pidi ta sellest teavitama seaduses sätestatud tähtajaks või nõudest mõjuval põhjusel hilisema teadasaamise korral koheselt. Hageja esitas nõudeavalduse aga seitse kuud pärast väidetavast maksuvõlast teadasaamist. Kostja oli seisukohal, et 10.12.2013 võlausaldajate üldkoosolekul jäeti hageja nõude esitamise tähtaeg põhjendatult ennistamata, kuivõrd hagejal puudus mistahes mõjuv põhjus nõuda tähtaja ennistamist. Sellest tulenevalt oli õiguspärane tunnustada maksuhalduri nõuet summas 10 370,63 eurot III järgu nõudena, tuginedes PankrS § 102 lg-le 2 ja § 103 lg-le 1. Maakohtu otsus
11.27.02.2014 otsusega rahuldas Pärnu Maakohus hagi, tunnistas kehtetuks VK (pankrotis) pankrotimenetluse raames 10.12.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse osas, milles jäeti ennistamata maksuhalduri taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks ja ennistas maksuhalduri nõude esitamise tähtaja. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ning määras, et kostja on kohustatud hüvitama riigituludesse ka riigilõivu, mille tasumisest hageja vabastatud on.
12.Kohus oli seisukohal, et nõude esitamise tähtaja ennistamata jätmine VK pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluse üldkoosoleku poolt on põhjendamatu. Kohus leidis, et täidetud on PankrS § 102 lg-st 1 tulenevad eeldused, mille kohaselt ennistab võlausaldajate üldkoosolek võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja, kui nõue on mõjuval põhjusel
esitatud pärast PankrS § 93 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut. PankrS § 102 lg 1 teise lause kohaselt ei saa nõuet esitada pärast seda, kui kohtule on kinnitamiseks esitatud jaotusettepanek. Viidates hageja poolt 08.11.2013 VK pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses esitatud nõudeavaldusele koos tähtaja ennistamise avaldusega märkis kohus, et kohtu arvates eksisteeris hagejal nõudeavalduse esitamiseks pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist mõjuv põhjus. Pooled ei vaidle selle üle, et pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas 10.04.2013 VK nimel tagantjärele residendist füüsilise isiku tuludeklaratsiooni 2009. aasta eest. Esitatud deklaratsioonist tulenevalt tekkis maksuhalduril nõue VK pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses. Kuivõrd VK pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses möödus nõuete esitamise tähtaeg 13.08.2012, puudus maksuhalduril võimalus esitada nõue tähtaegselt. Kohus nõustus hagejaga selles, et pankrotimenetluses nõuete esitamise tähtaja jooksul ei olnud maksuhalduril võimalust ette näha maksukohustuse tekkimist tulevikus.
13.Ebaõige on kostja arvamus, mille kohaselt saab nõude esitamise tähtaja ennistamise üle otsustada ainuüksi nõudeavalduse ja ennistamistaotluse esitamise aja järgi. PankrS § 102 lg-st 1 tulenevalt on mõjuval põhjusel võimalik esitada nõuet pärast PankrS § 93 lg-s 1 nimetatud tähtaja möödumist, kuid enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut ning jaotusettepaneku esitamist kohtule kinnitamiseks. Nõude esitamiseks pärast PankrS § 93 lgst 1 tuleneva tähtaja möödumist esines käesoleval juhul mõjuv põhjus, kuna pankrotihaldur Ly Müürsoo esitas VK nimel residendist füüsilise isiku 2009. aasta tuludeklaratsiooni tagantjärgi 10.04.2013 ehk 10 kuud pärast pankroti väljakuulutamist. Seega puudus hagejal kui maksuhalduril võimalus esitada nõue tähtaegselt. Nõue on esitatud enne viimast nõuete kaitsmise koosolekut ning jaotusettepanekut ei ole kohtule kinnitamiseks veel esitatud. Pankrotihaldur pidi olema teadlik, et deklaratsioonide esitamisest tulenevalt tekib maksuhalduril VK pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses nõue. VK nimel tuludeklaratsiooni esitamise järgselt muutus maksuhaldur VK pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldajaks, kellest pankrotihaldur pidi olema teadlik ning PankrS § 34 lg-st 1 tulenevat pidanuks ta sellest ka teadaolevaid võlausaldajaid teavitama.
14.Kohtu hinnangul ei ole põhistatud kostja seisukoht, mille kohaselt võiks nõude hilisem esitamine olla põhjendatud vaid juhul, kui see esitatakse koheselt pärast nõudest teadasaamist. Tõendatud ei ole asjaolu, et hageja oleks tahtlikult nõudeavalduse esitamisega viivitanud. Nõudeavalduse esitamine hageja poolt pärast PankrS § 93 lg-st 1 tuleneva tähtaja möödumist oli tingitud asjaolust, et maksuhalduril tekkis nõue pärast nõuete esitamise tähtaja möödumist tulenevalt pankrotihalduri poolt tagantjärele esitatud VK füüsilise isiku 2009. aasta tuludeklaratsioonist. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et täidetud on PankrS § 102 lg-st 1 tulenevad eeldused VK pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluse raames 10.12.2013 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks osas, milles jäeti ennistamata maksuhalduri taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks. Apellatsioonkaebus
15.02.04.2014 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Pärnu Maakohtu 27.02.2014 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja maksuhalduri nõude esitamise tähtaeg ennistamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
16.Kostja leiab, et maakohus on eksinud PankrS § 102 lg 1 ja § 93 lg 1 kohaldamisel ning põhjendamatult andnud maksuhaldurile võrreldes teiste võlausaldajatega rohkem õigusi. Kostja arvates ei oma maksuhaldur võlausaldajana eeliseid ning temale kehtivad kõik pankrotiseadusest tulenevad reeglid ja kohustused. Kostja märgib, et PankrS § 93 lg-st 1 tuleneb võlausaldajatele kohustus teatada kõigist nõuetest kahe kuu jooksul pankrotiteate avaldamisest alates. PankrS § 102 lg 1 sätestab võimaluse mõjuval põhjusel esitada nõude
hiljem, kuid sel juhul tuleb nõude esitamise tähtaega hakata arvestama alates nõudest teadasaamisest. Vastasel korral saaks oma nõudest hiljem teadasaanud võlausaldaja viivitada nõude esitamisega määramatu aja, mis ei ole kostja arvates seadusandja mõte. Kostja on seisukohal, et nõude hilisemast tekkimisest hoolimata oleks maksuhaldur pidanud nõude esitamisel järgima seadusest tulenevat tähtaega, milleks on kaks kuud. Vaieldamatult sai maksuhaldur nõudest teada 10.04.2013, mida on hageja kohtumenetluses ka ise kinnitanud. Seega mingil juhul ei saa pidada põhjendatuks ega õiguspäraseks asjaolu, et maksuhaldur esitas nõudeavalduse ja tähtaja ennistamise avalduse alles 08.11.2013.
17.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et maksuhaldur on esitanud nõudeavalduse 7 kuud pärast nõudest teadasaamist. Kui maksuhaldur on kinnitanud nõudest teadasaamist 10.04.2013, siis oleks kohus pidanud tuvastama, et nõudeavalduse esitamine 7 kuud hiljem ei ole õiguspärane. Kostja hinnangul ei saa õiguspäraseks pidada ka kohtu järeldust, milles kohus on pidanud põhjendamatuks kostja seisukohta, et nõude hilisem esitamine võiks olla põhjendatud vaid juhul, kui see esitatakse koheselt pärast nõudest teadasaamist.
18.Kostja arvates on maakohus olulises osas jätnud tõendid hindamata, millega on rikutud TsMS § 232 lg-st 1 tulenevat tõendite igakülgse ja objektiivse hindamise kohustust. TsMS § 442 lg-le 8 viidates leiab kostja, et maakohus ei ole otsuses käsitlenud kostja poolt hagiavalduse vastuse lisana esitatud tõendeid. Maksuhaldur jättis vastamata pankrotihalduri poolt 26.02.2013 maksuhaldurile esitatud järelepärimisele ning samuti 21.08.2013 ja 29.10.2013 esitatud korduvatele järelepärimistele, millega on maksuhaldur oluliselt rikkunud MKS §-s 14 sätestatud teabe andmise kohustust. Kõik järelepärimised lisas kostja kohtule 17.01.2014 esitatud hagiavalduse vastusele, milliseid tõendeid ei ole maakohus aga analüüsinud ega hinnanud. Arvestades pankrotihalduri korduvaid järelepärimisi pidi maksuhaldurile juba enne 10.04.2013 olema teada nõude võimalik tekkimine ning tõendatud on ka asjaolu, et peale 10.04.2013 tagantjärele esitatud residendist füüsilise isiku 2009. aasta tuludeklaratsiooni jättis maksuhaldur põhjendamatult vastamata kõigile pankrotihalduri päringutele. Arvestades maksuhalduri seadusest tulenevaid kohustusi (MKS § 10 lg 3, § 11, § 14) on tõendatud maksuhalduri põhjendamatu ja tahtlik nõudeavalduse esitamisega viivitamine. Maakohtu vastupidine järeldus on alusetu ega rajane asjas kogutud tõenditel. Lubatuks ei saa pidada olukorda, kus maksuhaldur on ise menetlust takistanud ja seejärel väidab, et sai ootamatult teada maksuvõlast peale pankrotihalduri poolt tuludeklaratsiooni esitamist. Arvestades maksumenetlusele laienevat uurimispõhimõtet oleks maksuhaldur saanud ka ise pärast pankroti väljakuulutamist pöörduda pankrotihalduri poole ja paluda deklaratsioonide esitamist, mida ta aga ei teinud.
19.Arvestades maksuhalduri poolt kohustuste rikkumist ning tahtlikku ja arusaamatut nõudeavalduse esitamisega viivitamist ei saa pidada õiguspäraseks ka maakohtu järeldust pankrotihalduri kohustuste rikkumise kohta. Kostja selgitas hagiavalduse vastuses, et haldur asus koheselt peale pankrotiavalduse menetlusse võtmist (16.05.2012) välja selgitama VK pärandvara varalist olukorda. Maksuhaldur esitas 24.05.2012 vastuseks ajutise halduri järelepärimisele maksevõlgade puudumise tõendi nr 8-8.1/14792 ja teatas oma vastuses järelepärimisele, et Maksu- ja Tolliameti andmetel on VKl tagastamisele kuuluvat tulumaksu 2009. ja 2010. aasta eest. Seega oli maksuhaldur niigi teadlik tagastamisele kuuluvast tulumaksust ning pankrotihaldur ei saanud ega pidanud kuidagi täiendavalt maksuhaldurit PankrS § 34 lg 1 kohaselt teavitama. Kohtu järeldus on ebaõige ka arvestades tõendatud asjaolu, et pankrotihaldur pöördus korduvalt maksuhalduri poole erinevate järelpäringutega. Kohus on jätnud kostja poolt esitatud tõendid ja seisukohad arvesse võtmata, jättes samas selgitamata, miks kohus kostja faktilisi väiteid ei arvesta. Sellega on kohus rikkunud TsMS § 442 lg-st 8 ning TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat otsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet.
20.Kostja leidis, et maksuhalduri nõude esitamise tähtaja ennistamise eeldused ei ole mingil juhul täidetud ja üldkoosolek jättis põhjendatult ennistamata maksuhalduri nõude tähtaja. Hagejal puudus mistahes mõjuv põhjus nõuda tähtaja ennistamist ja õiguspärane oli tunnustada maksuhalduri nõuet summas 10 370,63 eurot III järgu nõudega, tuginedes PankrS § 102 lg-le 2 ja § 103 lg-le 1. Põhjendamatult hilinenult ja PankrS § 93 lg-t 1 eirates esitatud nõudeavalduse puhul on täitmata mõjuva põhjuse eelduse nõue tähtaja ennistamiseks, seega oli üldkoosoleku otsus õiguspärane. Vastus apellatsioonkaebusele
21.Hageja palus jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebused rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et VK pärandvara suhtes toimuva pankrotimenetluse raames 10.12.2130 toimunud võlausaldajate üldkoosoleku otsus on osas, millega jäeti ennistamata hageja taotlus nõude esitamise tähtaja ennistamiseks, seadusevastane ja seetõttu kehtetu. Kuna maakohus on kõigile kostja vastuväidetele piisava selgusega vastanud ning kuna ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega täies ulatuses, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
23.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ei nõustu kaebaja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus kohaldanud ebaõigesti PankrS § 93 lg-t 1 ja § 102 lg-t 1. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kuna maksuhaldur sai nõude esitamist võimaldanud asjaoludest teada pärast PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud kahekuulist tähtaega, on tema PankrS § 102 lg-le 1 tuginev taotlus tähtaja ennistamiseks põhjendatud. Kaebaja seisukoht, et PankrS § 93 lg-s 1 sätestatud tähtaja põhjendatult möödalaskmise korral ei saa nõude esitamise aeg olla lõputu, on õige. Sellele vaatamata ei nõustu kolleegium kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur oleks pidanud PankrS § 93 lg 1 mõtte kohaselt esitama nõude ja tähtaja ennistamise taotluse nõude aluseks olnud asjaoludest teadasaamisele järgnenud kahe kuu jooksul. PankrS sellekohast regulatsiooni ei sisalda ning nõude esitamise tähtaja ennistamine on PankrS § 102 lg 1 teise lause kohaselt ajaliselt piiratud jaotusettepaneku kinnitamisega. Kolleegium nõustub maakohtuga ka selles, et tõendeid selle kohta, et maksuhaldur oleks nõude esitamisega pahatahtlikult viivitanud, ei ole kohtule esitatud ning kostja vastupidised väited on paljasõnalised.
24.Eeltoodu põhjal tuleb maakohtu otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse muutmata jätmise tõttu ei ole põhjust muuta ka esimese astme kohtu määratud menetluskulude jaotust. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda. Kolleegium selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
I. Nõmm
I. Sidok-Toomsalu
A. Tänav
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.