Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

võlausaldajate üldkoosolek, siis see viitas sellele, et haldur on mõistnud, et OÜ Van Der Gynth ei saa esindada toimkonnas väikevõlausaldajate huvisid. Tegelikult selgus hiljem, et toimkonnas jätkas sama nõuet esindava võlausaldaja esindaja. Kuivõrd antud juhul ei olnud võlausaldajaid informeeritud otsuse päevakorrast õigeaegselt (5 kalendripäeva enne koosoleku toimumist), siis toob ainuüksi see asjaolu kaasa koosolekul vastuvõetava otsuse kehtetuse, sest rikutud on seadusest tulenevat korda. PankrS § 79 lg-s 4 sätestatud nõudeid tuleb koosoleku kokkukutsumisel järgida sisuliselt, mitte toimides formaalselt, jättes tegelikult huvitatud isikud infosulgu. OÜ Van Der Gynth nõue ei olnud nõude esitamise hetkel muutunud sissenõutavaks ning OÜ Van Der Gynth nõue on seotud pankrotimenetluse kuludega, mis PankrS § 150 lg 1 p-st 1 ja § 146 lg 1 p-st 4 tulenevalt ei ole tunnustatav nõue, mis annaks võlausaldajate üldkoosolekul hääli või võimaluse omada esindatust toimkonnas. Samale seisukohale on jõudnud ka Harju Maakohus OÜ Van Der Gynth nõude tunnustamise hagis asjas 2-17-17300. Käesoleval juhul kuuluvad toimkonda vaid Vangent Assets OÜ nõuetega seotud isikud. On oluline, et OÜ Van Der Gynth sai samuti oma nõude loovutuse teel Vangent Assets OÜ-lt, ning nagu haldur 12.03.2018 koosolekul selgitas, on OÜ Van Der Gynth algselt Vangent Assets OÜ nõude omakorda edasi loovutanud Leitvaagen OÜ-le. Nõue tuleneb võlgniku pankrotimääruses võlgnikult välja mõistetud menetluskuludest. PankrS § 146 lg 1 p 4 ja § 150 lg 1 p 1 sätestavad pankrotimenetluse menetluskulude nõuete menetlemise osas erikorra, s.t neid nõudeid ei tunnustata ja nende üle ei toimu kaitsmise menetluses vaidlust, vaid väljamaksed nõudeavalduse alusel tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist. Järelikult ei ole sellist nõuet omaval võlausaldajal vajalik ega seadusest tulenevalt ka võimalik pankrotitoimkonnas osaleda ja seal väikevõlausaldaja huvisid kaitsta. Hageja palub kehtetuks tunnistada võlgniku 12.03.2019 võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega kutsuti tagasi pankrotitoimkonnast Aivar Raudsik ja valiti toimkonda Ott Kikkas. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ja vaidleb sellele vastu. Kostja märgib 17.02.2018 hagi vastuses, et haldur ei pea teavitama eraldi igat võlausaldajat võlausaldajate üldkoosoleku toimumisest PankrS § 79 lg 4 järgi. Seaduse mõttes on halduri poolt üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate avaldamine Ametlikes Teadaannetes piisav, et lugeda võlausaldajad kohaselt teavitatuks. Kostja hinnangul on ilmselgelt otsitud ja elulise usutavuse kriteeriumi alusel ebausutav hageja väide, et halduri avaldatud üldkoosoleku teatest ei olnud arusaadav üldkoosoleku päevakord. Kindlasti on tekstist arusaamine teatud piirini subjektiivne, kuid mõistlik isik peaks lauset, „Pankrotitoimkonna liikme tagasikutsumine ja uue pankrotitoimkonna liikme valimine.“, siiski mõistma nii, et üldkoosolekul tuleb arutamisele pankrotitoimkonna liikme tagasikutsumine ja uue liikme valimine. Samuti on asjakohatu hageja väide, et Ott Kikkas ei oleks tohtinud saada pankrotitoimkonna liikmeks seetõttu, et OÜ Van Der Gynth ei ole väikevõlausaldaja. Käesoleval ajal toimub nõuete kaitsmise menetlus ning jõustunud kohtulahendit, mis välistaks OÜ Van Der Gynth võlgniku võlausaldajate hulgast, tehtud ei ole.

PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate hääled võrdelised nõude suurusega. Sellega on seadusandja ette näinud, et võlgniku pankrotimenetluse korraldamine üldkoosoleku otsuste tasandil on seatud sõltuvusse võlausaldajate nõuete suurusest. Seega on seadusega kooskõlas, et võlausaldajate nõuded määravad ära nende häälte arvu ning et PankrS § 81 lg 1 kohaselt võetakse võlausaldajate üldkoosoleku otsused vastu lihthäälteenamusega. Häälteenamus väljendab seega võlausaldajate tahet ning antud juhul oli võlausaldajate tahe valida pankrotitoimkonna liikmeks Ott Kikkas. Tõsiasi on ka see, et OÜ-le Vangent Assets kuuluvad nõuded, mis annavad talle häälteenamuse võlausaldajate üldkoosolekul, kuid see on kooskõlas seadusega. Seadusega kooskõlas on ka see, kui pankrotitoimkonda valitakse isik, kelle poolt on antud üldkoosolekul enim hääli. Seetõttu jääb arusaamatuks, kuidas kahjustab Ott Kikkase valimine pankrotitoimkonna liikmeks võlausaldajate ühiseid huve. Hageja ei ole viidanud mitte ühelegi võlausaldajate ühisele huvile, mida Ott Kikkase valimine ka teoreetiliselt võiks kahjustada, mistõttu on vastav hageja väide ainetu. Võlausaldajate ühine huvi on rahuldada oma nõuded võlgniku vara arvel, eelkõige vara müügi kaudu, milline on ka PankrS §-s 2 väljendatud pankrotimenetluse eesmärk. Hageja huvi võlgniku vara üürnikuna (kes üüri ei maksa) on aga venitada võlgnikule kuuluva hoonestusõiguse müüki nii kaua kui võimalik. Seega vastandub just hageja huvi võlausaldajate ühistele huvidele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad kohtuistungil ja uurinud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi ei ole põhjendatud ega tõendatud ning tuleb jätta seetõttu täies ulatuses rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlgnik, võlausaldaja või haldur nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks võlausaldajate üldkoosoleku otsuse, mis ei vasta seadusele või mille tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda, samuti otsuse, mille vaidlustamise õigus on seaduses otse ette nähtud. Võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist võib nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Pooltel puudub vaidlus selles, et 12.03.2018 toimus OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek päevakorraga „Pankrotitoimkonna liikme tagasi kutsumine, uue pankrotitoimkonna liikme valimine“. Haldur avaldas 06.03.2018 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Koosolekust võttis osa ka hageja, kes oli eelnevalt e-posti teel esitanud haldurile kirjalikud vastuväited. Hageja leiab, et vaidlusalune otsus tuleb kehtetuks tunnistada, kuna otsus on vastuolus seadusega ja sellega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve.

Hageja leiab, et rikutud on koosoleku kokkukutsumise korda, sest haldur oleks pidanud teavitama kõiki võlausaldajaid koosoleku toimumisest ja saatma ka otsuse eelnõu. Analoogia korras tugineb hageja ÄS § 171 2 lg 1 ja lg 4. Kohus selle seisukohaga ei nõustu. Pankrotiseadus sätestab võlausaldajate üldkoosoleku toimumisest teavitamise korra ja põhjendatud ei ole äriseadustikus sisalduvat regulatsiooni rakendada. PankrS § 79 lg 4 kohaselt avaldab haldur võlausaldajate üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadet ei ole vaja avaldada, kui kõigile võlausaldajatele on koosoleku toimumisest teatatud muul viisil. Teade tuleb avaldada või võlausaldajatele muul viisil anda vähemalt viis päeva enne koosoleku toimumist, kui seaduses ei ole ette nähtud muud tähtaega. Seega on seadusest tulenevalt halduri poolt üldkoosoleku toimumise aja, koha ja päevakorra kohta teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded piisav, et lugeda võlausaldajad nõuetekohaselt teavitatuks. 06.03.2018 teatega väljaandes Ametlikud Teadaanded on tõendatud, et teade avaldati tähtaegselt. Kohus leiab, et haldur võib valida võlausaldajate teavitamiseks ka teise viisi, kuid seadus haldurit selleks ei kohusta. Eelneva alusel leiab kohus, et halduril puudus kohustus teavitada võlausaldajaid üldkoosoleku toimumisest ka meili teel. Samuti puudus halduril seadusest tulenev kohustus lisada teatele otsuse eelnõu, sest sellist regulatsiooni pankrotiseadus ei kehtesta. Otsused võtavad vastu võlausaldajad üldkoosolekul vastavalt PankrS § 81 lg 1 lihthäälteenamusega. PankrS § 82 lg 1 kohaselt on võlausaldajate hääled võrdelised nõude suurusega. Võlausaldajad on otsused vastu võtnud pankrotiseaduses sätestatud korras häälteenamusega vastavalt nendele määratud häälte arvule, seega kooskõlas seadusega. Kohus leiab, et hageja tuginemine tsiviilasjas nr 2-13-60836 tehtud kohtuotsusele põhjendusega, et halduril on suurem teavitamiskohustus, ei ole asjakohane. Antud asjas tehtud otsus käsitles PankrS § 34 lg 1 tulenevat halduri kohustust teavitada teadaolevaid võlausaldajaid võlgniku pankroti väljakuulutamisest pankrotimäärusega ja võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Nimetatut ei saa aga laiendada kogu pankrotimenetlusele, sest järgnevas menetluses on võlausaldajatel endil kohustus jälgida väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teateid pankrotimenetluse kohta. Kohus ei nõustu hageja väitega, et üldkoosoleku teatest, milles oli päevakorraks märgitud „Pankrotitoimkonna liikme tagasi kutsumine ja uue pankrotitoimkonna liikme valimine“ ei olnud võimalik aru saada, mis küsimus tuleb arutusele ja milliseid otsuseid planeeritakse vastu võtta. Kohus on seisukohal, et antud päevakorrapunktist on selgelt mõistetav, et arutusele tuleb just küsimus, mis puudutab ühe pankrotitoimkonna liikme tagasikutsumist ja tema asemele uue pankrotitoimkonna liikme valimist. Kohus leiab, et teate tekst on selge ja arusaadav ning seetõttu puudub alus väiteks, et selle põhjal ei saanud võlausaldajad koosolekuks valmistuda ega otsustada selle üle, kas koosolekul vastuvõetav otsus võiks kahjustada nende huve. Vajadusel oli võlausaldajatel võimalus esitada haldurile ka täpsustavaid küsimusi. Asjaolu, et hagejale oli arusaadav arutamisele tuleva päevakorra sisu, on tõendatud hageja poolt enne 12.03.2018 toimunud üldkoosolekut haldurile saadetud mahukate vastuväidetega, milles võlausaldaja esitab oma nägemuse selle kohta, milliste võlausaldajate esindajate kuulumine/ toimkonda valimine on vastuolus seadusega. Vaidlusalusel üldkoosolekul on võlausaldajad otsustanud kutsuda tagasi pankrotitoimkonna liikme Aivar Raudsiku ja valida toimkonna liikmeks Ott Kikkase. Hageja on vaidlustanud ka

Aivar Raudsiku tagasikutsumise. Kohus leiab, et nimetatu põhjenduseks ei ole hageja mingeid asjaolusid esile toonud, mistõttu leiab kohus, et pankrotitoimkonna liikme Aivar Raudsiku tagasikutsumise vastuolu seaduse või võlausaldajate ühiste huvidega on paljasõnaline ja tõendamata. Lisaks märgib kohus, et hageja põhjendustest lähtudes peaks pigem hageja huvidele vastama Aivar Raudsiku tagasikutsumine, sest vaidlus puudub selles, et viimane on toimkonda valitud väikevõlausaldaja OÜ Van Der Gynth ettepanekul, kelle nõude osas leiab hageja, et OÜ Van der Gyth ei ole võlgniku võlausaldaja PankrS § 8 lg 3 mõttes. PankrS § 74 lg-st 2 tulenevalt peavad toimkonda kuuluma nii suuremate kui ka väiksemate nõuetega võlausaldajate poolt esitatud isikud. Kohus ei nõustu hageja väitega, et OÜ Leitvaagen esindajat Ott Kikkast ei oleks tohtinud väikevõlausaldajate esindajana pankrotitoimkonna liikmeks valida, kuna OÜ Van Der Gynth ei ole väikevõlausaldaja. Vaidlust ei ole faktilise asjaolu üle, et OÜ Leitvaagen on nõude omanikuks saanud loovutuse teel ning nõude algne omanik oli Vangent Assets OÜ, kes loovutas nõude OÜ-le Van Der Gynth ja viimane edasi OÜ-le Leitvaagen. Vaidlus puudub selles, et OÜ Van Der Gynth nõude üle toimus 12.03.2018 üldkoosoleku toimumise ajal kohtuvaidlus ja kohtule ei ole kuni käeoleva ajani esitatud jõustunud kohtulahendit, mille põhjal saaks OÜ Van Der Gynth välistada võlgniku võlausaldajate hulgast. Seega puudus halduril alus mitte käsitleda OÜ Leitvaagen võlgniku väikevõlausaldajana. Seega oli ka OÜ-l Leitvaagen õigus teha ettepanek Ott Kikkase pankrotitoimkonna liikmeks valimiseks. Otsus võeti vastu häälteenamusega. Kohus lisab, et ei pea võimalikuks käesolevas menetluses OÜ Van Der Gynth nõude põhjendatusele ja selle tõendamiseks esitatud tõenditele hinnangut anda, kuna selle üle otsustab kohus võlausaldaja nõude üle toimuvas kohtuvaidluses tsiviilasjas nr 2-17-17300. Kohus märgib, et kui võlausaldaja nõude üle toimuvas kohtumenetluses peaks kohus tuvastama, et võlausaldajal puudub pankrotimenetluses tunnustamisele kuuluv nõue, siis võib edaspidises pankrotimenetluses PankrS § 74 lg 5 alusel võlausaldajate üldkoosolek pankrotitoimkonna liikme vabastada. Samuti võib kohus vabastada omal algatusel või võlausaldaja taotlusel pankrotitoimkonna liikme, kes ei tohi olla pankrotitoimkonna liige. PankrS § 83 lg 1 kohaselt võib võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda ka siis, kui otsusega rikutakse võlausaldajate ühiseid huve. Kohus on seisukohal, et PankrS § 83 lg 1 teise lause mõttes üldkoosoleku otsusest peab selgelt olema tuvastatav, kuidas see võlausaldajate ühiseid huve rikub. Kohus leiab, et hageja ei ole esile toonud selgeid põhjendusi vaidlusaluse otsuse võlausaldajate ühiste huvidega vastuolu kohta. Kohus leiab, et võlausaldajate ühine huvi on eelkõige nende nõuete maksimaalne rahuldamine võlgniku vara arvel. Põhjendusi selle kohta, kuidas Ott Kikkase valimine pankrotitoimkonda väikevõlausaldaja poolt esitatud isikuna võiks vastuolus olla võlausaldajate ühiste huvidega, hagiavaldusest ei selgu. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et 12.03.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsus rikuks võlausaldajate ühiseid huve. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte poolt esitatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata. Eelneva alusel leiab kohus, et võlgniku 12.03.2018 võlausaldajate üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise alused puuduvad ja hagi tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Sama sätte lõige 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kuna kostja hagejalt menetluskulude väljamõistmise taotlust ei esitanud, siis jätab kohus kostja menetluskulud kindlaks määramata. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.