Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
16. oktoober 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-57912
Tsiviilasi
Lasteaed OÜ hagi Toila valla vastu võlgnevuse ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 22. mai 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Lasteaed OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja: Lasteaed OÜ (registrikood:11188113); Iseseisva nõudeta kolmas isik: Foronte OÜ (registrikood: 10228106); Määruskaebuse esitaja ja iseseisva nõudeta kolmanda isiku lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius Vastustaja: Toila vald (Toila Vallavalitsuse kaudu) (registrikood: 75001477); Vastustaja lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Margus Kiir
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 22. mai 2014 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Lasteaed OÜ kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Lasteaed OÜ (edaspidi hageja) esitas 09. detsembril 2013 kohtule hagiavalduse Toila valla (edaspidi kostja) vastu ning taotluse kaasata menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna Foronte OÜ. Hagiavalduse kohaselt sõlmis Foronte OÜ 11. aprillil 2006 Toila vallaga lepingu lasteaiateenuse osutamiseks. 16. oktoobril 2009 sõlmitud lisa 6 kohaselt leppisid pooled kokku, et kostjal on kohustus maksta teenuse osutajale sihtotstarbelist toetust põhivarainvesteeringute katteks, toetus makstakse iga-aastase ettemaksena koos teise kvartali lasteaiateenuse osutamise tasu maksega. Lepinguga kohustus kostja lasteaiateenust rahastama, kuid ei ole oma kohustust täitnud. Foronte OÜ loovutas suulise lepingu alusel kõik Toila vallaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused hagejale. Hageja palub mõista kostjalt välja põhivõlgnevuse summas 82 600 eurot ja viivised mitte suuremas ulatuses kui 82 600 eurot. Kostja vaidles vastu ja leidis, et lasteaiateenuse osutamise lepingu näol on tegemist halduslepinguga HMS § 95 mõttes, mistõttu vaidlus tuleb lahendada halduskohtus. Maakohus edastas 26. märtsi 2014 määrusega asja kohtualluvuse korras läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule, millele hageja esitas määruskaebuse. Viru Maakohus rahuldas määruskaebuse ja tühistas asja üleandmise 19. mai 2014 määrusega.
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus jättis 22. mai 2014 määrusega Lasteaed OÜ hagi Toila valla vastu läbi vaatamata ning kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Maakohus leidis, et tegemist on haldusvaidlusega, mistõttu Viru Maakohus ei ole pädev seda lahendama. Erinevalt hagejast asus maakohus seisukohale, et Toila Vallavalitsuse ja OÜ Foronte vahel 11. aprillil 2006 sõlmitud leping (tl 11-18) koos selle 16. oktoobri 2009 lisaga nr 6 (tl 19-20) on haldusleping. Lepingu üheks pooleks on kohaliku omavalitsuse üksus, kes seaduse alusel täidab avaliku halduse ülesannet (hariduse kättesaadavuse tagamine) ning teiseks pooleks on eraõiguslik juriidiline isik Lasteaed OÜ. Tulenevalt EKS § 22 lg-st 4 võib erakool saada sihtotstarbelist toetust riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarvest. Toetus tuleb valla- või linna eelarvest ning selle määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses ning toetuste määramisel viib vald läbi haldusmenetluse, mis päädib konkreetse toetuse eraldamiseks vastava haldusaktiga.
Maakohus leidis, et Lasteaed OÜ täidab kõiki lasteaiateenuse osutamise lepingust tulenevaid funktsioone, olles sellega avaliku halduse ülesannete kandjaks kolmandate isikute ees. Lepingu punktides 5.2. ja 5.6. on määratletud eraõigusliku juriidilise isiku avalik-õiguslikud kohustused, mis tulenevad EKS ja koolieelse lasteasutuse seaduse (edaspidi KELS) koostoimest õppekavade, õppeteenuse kvaliteedi, personali värbamise jne funktsioonide täitmisest. Eralasteaia pidamisel ja doteerimisel valla eelarvest lahendab vald puuduvate lasteaiakohtade probleemi vallasiseselt ning tegemist on avalike funktsioonidega läbipõimitud tegevusvaldkonnaga, mis ei mahu võlaõigusliku teenuse osutamise raamidesse. Eralasteaia kui erakooliteenuse osutamist ei saa lugeda võlaõiguslikuks teenuseks VÕS 8. osas toodud teenuslepingute mõttes, kuna erakooli pidamisele kehtivad eriseadused EKS ja KELS ei võimalda osutatavat haridusteenust tervikuna pidada üksnes võlaõiguslikke komponente sisaldavaks teenuse osutamise lepinguks. Halduslepingu kasuks räägib ka lepingu p 5.8.3., millega reserveeris lepingu pooleks olnud kolmas isik (nõude loovutaja) OÜ Foronte enesele õiguse teha Toila valla eest kõiki võimalikke lasteaia tegevusega seonduvaid haldusotsustusi, mis kuuluvad kohaliku omavalitsuse otsustamispädevusse, tehes seda iseseisvalt ning 20 päeva jooksul alates vastavasisulisest pöördumisest valla poole. Maakohus märkis, et otsustuste tegemise tähtaeg 20 päeva on vastuolus seadusega ja ebamõistlikult lühike, arvestades Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse §-s 6 sätestatut. Tallinna Ringkonnakohtu haldusasja nr 3-09-2477 ning Riigikohtu lahendi 3-4-1-63-13 punkt 33 kohaselt lasub KELS-st tulenevalt lasteaiakoha andmise kohustus KOV-l ja selle saamise õigus on füüsilisel isikul. Seega on lasteaiakoha andmine haldusmenetlus. Käesoleval juhul on tegemist koolieelse lasteasutuse hariduse omandamiseks võimaldava õppeasutuse tegevuse korraldamise ja üleandmisega eraõiguslikule juriidilisele isikule, kusjuures õppetegevuse korraldamine iseenesest on avalik-õigusliku iseloomuga õigussuhe, millele ei ole võimalik laiendada VÕS-i eriosa sätteid, ilma et täiendavalt ei kuuluks kohaldamisele vastavad hariduse omandamisest tulenevaid avalikõiguslikke suhteid reguleerivad eriseadused (KELS, EKS, KOKS, HMS). Käesoleval juhul on tegemist vaidlusega Toila valla tegevuses või tegevusetuses iga-aastaselt lasteaiateenuse osutajale sihtotstarbelist toetuse määramisel põhivarainvesteeringute katteks. Toila valla lepingupartneriks on OÜ Foronte, kellel hagiavalduses toodud väidete kohaselt on lepingu lisast 6 tulenevalt tekkinud õigus oma põhivarainvesteeringute katteks saada toetust Toila vallalt. Hageja ei saanud tsiviilõigusliku nõude loovutamise korras omandada nõuet kolmanda isiku põhivarainvesteeringu katteks tehtavate toetuste saamiseks. EKS § 22 lg-s 4 toodud toetuste määramine on haldustoiming, mis on haldusorgani otsustuspädevuses. Toetuse määramiseks annab haldusorgan igakordselt välja haldusakti, mis on vaidlustatav HKMS ette nähtud korras. Kohus ei saa haldusmenetlusest tuleneva nõude loovutamist avalik-õigusliku isiku vastu pidada käesoleval juhul tsiviilvaidluseks, kuna toetust määrava halduse üksikakti adressaadiks saab olla üksnes toetuse taotleja, mitte kolmandad isikud. Kirjalikust erakooliteenuse osutamiseks sõlmitud halduslepingust tuleneva nõude loovutamise eelduseks on nõude reaalne olemasolu, st vastav toetus on juba kohaliku omavalitsuse poolt jõustunud halduse üksikaktiga kindlaks määratud. Mingi toetuse määramata jätmise või omavalitsuse tegevusetuse korral on halduskohtusse pöördumise õigus üksnes selle toimingu adressaadil, s.o Foronte OÜ-l, mitte hagejal suulise, eraõiguslikust lepingust tuleneva konkretiseerimata nõudeõiguse loovutamise alusel. Eespoolöeldule tuginedes leidis maakohus, et vaidluse lahendamine ei kuulu Viru Maakohtu pädevusse, vaid tegemist on haldusvaidlusega, mille lahendamiseks tuleb pooltel pöörduda halduskohtu poole. Tulenevalt TsMS § 423 lg 1 p-st 13 jättis maakohus hagi läbi vaatamata.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.Lasteaed OÜ esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada Viru Maakohtu 22. mai 2014 kohtumäärus ning saata asi Viru Maakohtule tagasi menetluse jätkamiseks. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on maakohus asunud ekslikule seisukohale, et Foronte OÜ ja Toila valla vahel 11. aprillil 2006 sõlmitud lasteaiateenuse osutamise leping on haldusleping HMS § 95 tähenduses; 2) ei volitanud Toila vald 11. aprilli 2006 lepinguga eraõiguslikku juriidilist isikut iseseisvalt täitma avaliku halduse ülesannet. KELS § 10 lg-st 1 tulenev kohustus luua kõigile antud valla või linna haldusterritooriumil elavatele pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle vanemad seda soovivad, võimalus käia teeninduspiirkonna lasteasutuses kvalifitseerub avalik-õigusliku ülesandena ning KOKS § 35 lg-st 5 tulenevalt on vallal või linnal õigus oma ülesannete täitmiseks sõlmida lepinguid, s.o nii eraõiguslikke lepinguid kui ka halduslepinguid; 3) ei sätesta koolieelse lasteasutuse seadus halduskoostöö seaduse (edaspidi HKTS) § 3 lg-s 2 nõutavat õiguslikku alust, mis võimaldaks koolieelse lasteasutuse teenuse osutamist teistele juriidilistele isikutele haldusakti või halduslepinguga täitmiseks volitada; 4) on ebaselge maakohtu seisukoht, et lepingu p-des 5.2. ja 5.6. sätestatud kohustustega on tegemist eraõigusliku juriidilise isiku avalik-õigusliku kohustusega. Kuigi lasteasutuses käimise võimaluse tagamine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne, ei ole ilmtingimata iga toiming, mis selle võimaluse tagamiseks tehakse, avalik-õigusliku iseloomuga; 5) on maakohus valesti sisustanud lepingu p 5.8.3. Vastupidiselt maakohtu poolt tuvastatule, tuleneb nimetatud punktist, et teenuse osutajal on õigus nõuda teenuse tellijalt küsimuste otsustamist ehk otsustajaks on endiselt teenuse tellija ning otsustusõigust ei ole üle antud. Tegemist ei ole märgukirja ega selgitustaotlusega, mistõttu on viide märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadusele asjakohatu; 6) viitab lepingu eraõiguslikule iseloomule punktis 5.8.4. sisalduv kokkulepe, mille kohaselt on teenuse osutajal õigus sõlmida oma äranägemisel kolmandate isikutega lepinguid ning anda teenuse osutamine osaliselt või täielikult kolmandatele isikutele üle; 7) on maakohus täielikult eiranud asjaolu, et vaidlusalusel lepingul puuduvad halduslepingule omased kohustuslikud tunnused. Lepingus ei sisaldu võimuvolituste delegeerimist ega kolmandate isikute subjektiivsete avalike õiguste reguleerimist.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
5.Toila vald vaidles määruskaebusele vastu. Vastuse põhjenduste kohaselt: 1) nõustub vastustaja maakohtu põhjendustega vaidluse avalik-õigusliku iseloomu osas; 2) lähtuti lepingu sõlmimisel halduslepingu sõlmimise põhimõtetest. Kohaliku omavalitsuse haldusülesande täitmiseks volitamise eelduseks on volikogu otsus, millega volitatakse valla- või linnavalitsus halduslepingut sõlmima (HKTS § 9). Toila Vallavolikogu on 16. veebruari 2005 otsusega kinnitanud vajaduse sõlmida Foronte OÜ-ga vastav leping ning lepingukohased maksed (tasutud ulatuses, millises puudub ka vaidlus) kinnitati iga aastaselt Toila valla eelarve osana; 3) on vastustaja seisukohal, et antud juhul kostja tegevus vastab HMS § 98 lg-tele 1 ja 2 ja halduslepingu sõlmimine on lubatav. HMS § 97 lg 1 tõesti seab nõude volitusnormi olemasoluks, kuid piiritlemata arvu juhtumite reguleerimisel. Antud juhul ei ole tegemist piiritlemata juhtumite arvu käsitleva halduslepinguga; 4) on toetuse määramine ja saamine avalik-õigusliku iseloomuga.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
10.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud, ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle tühistamiseks. Käesoleva vaidluse keskseks küsimuseks on, kas Foronte OÜ ja Toila valla vahel 11. aprillil 2006 sõlmitud lasteaiateenuse leping on haldusleping või eraõiguslik leping. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et tegemist on halduslepinguga HMS § 95 tähenduses. Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja seisukoht, et kohalik omavalitsus saab oma ülesannete täitmiseks sõlmida nii eraõiguslikke kui ka halduslepinguid. Konkreetse lepingu õiguslik iseloom tuleb määratleda objektiivsete näitajate alusel, lähtudes sellest, kas lepingu reguleerimisesemeks on eraõiguslikud või avalik-õiguslikud suhted. Haldusleping on avalik ülesannete efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks täitmiseks vajalik instituut, millega pooled leppivad kokku avalike ülesannete täitmise õiguste ja kohustuste suhtes. Haldusleping võib sisaldada eraõigusele omaseid tingimusi, kuid halduslepingu esemeks saab olla ainult avaliku ülesande vahetu täitmine, mitte selle sooritamiseks kaasabi osutamine. Halduslepingu piiritlemisel eraõiguslikust lepingust tuleb tuvastada, kas lepingu esemeks on otseselt avaliku teenuse, mis omab vahetut välismõju, osutamine või seaduses ettenähtud funktsiooni, mis ei oma vahetut välismõju ja on üks terviklik lüli avalike hüvede tootmisprotsessis, täitmine ning kas lepinguga võetakse üle vastutus selle teenuse või funktsiooni kui terviku nõuetekohasuse eest või on tegemist üksnes allhankega. Hageja poolt esitatud lepingu kohaselt kohustus Foronte OÜ lepinguga osutama teenust 60 lasteaiakoha suuruses mahus. Ühtlasi kohustus teenuse osutaja lepingu p-ga 5.2. juhinduma lasteaiateenuse osutamist reguleerivatest õigusaktidest ning omama tegevuseks kohustuslikke lubasid. Lepingu p-de 5.4. ja 5.5. kohaselt lasub teenuse osutajal aruandekohustus teenuse tellija ees. Avaliku ülesande täitmisega võib olla tegemist siis, kui eraisik ei täida avalikku ülesannet küll enda nimel, kuid avaliku võimu kandja on ta kaasanud haldusülesande vahetusse täitmisse, jättes eraisikule seejuures ulatusliku otsustusõiguse, mistõttu eraisiku tegevus ei ole pelgalt abistav.
11.Riigikohus leidis tsiviilasja nr 3-3-1-19-14, et avalikud ülesanded on vahetult seadusega või seaduse alusel riigile, kohalikule omavalitsusele või muule avalik-õiguslikule juriidilisele isikule pandud ülesanded. Avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik. Praegusel juhul on Foronte OÜ võtnud lepinguga endale kohustuse osutada avalikes huvides haridusteenust, mille eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes kohalik omavalitsus. Volitusnormi olemasolu või selle puudumine lepingu sõlmimiseks ei muuda võetud kohustuste iseloomu avalike-õiguslikest eraõiguslikeks. Samuti ei muuda halduslepingut eraõiguslikuks pelgalt vorminõuete täitmata jätmine. Lõplik kontroll avaliku ülesande täitmise eest jääb lepingu p-de 6.7.1. ja 6.7.2. järgi kohalikule omavalitsusele. Samuti peab kohalik omavalitsus tegema kõik teenuse parima kvaliteedi saavutamiseks (lepingu p 6.2.). Kohaliku omavalitsuse vastutust iseloomustab ka lepingu p 6.3., millega kohalik omavalitsus üritab maandada riske, millised võivad tuleneda teenuse ebakvaliteetse osutamise eest.
12.Lasteaiakoha andmise kohustus on kohaliku omavalitsuse ülesanne (PS § 37 lg 2, KELS § 10 lg 1). Avalikuks ülesandeks muutub teenus siis, kui seda osutatakse avalik-õigusliku isiku seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks. HKTS § 3 lg 3 sätestab, et haldusülesande täitmine käesoleva seaduse tähenduses seisneb haldusülesannete täitmises väljaspool töö-, teenistus- või muud alluvussuhet riigi või kohaliku omavalitsusega ning valitsusasutuse või valla või linna ametiasutuse või organi teostatavat teenistuslikku järelevalvet.
Eespoolöeldut arvestades nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, ning leiab, et tegemist on halduslepinguga. Halduslepingust tulenevad vaidlused alluvad halduskohtule (HKMS § 4 lg 1, § 6 lg 1). Seega jättis maakohus õigesti hagi TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.
13.Kuivõrd vaidluse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse, ei lahendata käesolevas määruses lisaga 6 kokkulepitud sihtotstarbelise toetuse maksmist või maksmata jätmist maakohus ning Lasteaed OÜ kaebeõiguse olemasolu või selle puudumise peab tuvastama halduskohus.
14.Kuna määruskaebus jääb rahuldamata, siis jäävad määruskaebuse menetlemise kulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
Kai Kullerkupp
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimgi
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.