Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium
Kohtukoosseis
Tiit Kollom, Ele Liiv, Iko Nõmm
Määruse tegemise aeg ja koht
25.09.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-46175
Tsiviilasi
OÜ Port One väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 05.08.2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Port One määruskaebus
Menetlusosaline ja tema esindaja
Võlausaldaja OÜ Port One (RK 10640605), lepinguline esindaja adv. Kalle-Kaspar Sepper Võlgnik MA (pankrotis, IK XXXXXXXXXXX) Pankrotihaldur Kalle Mõtsnik Võlausaldaja IK (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Sulev Mander
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
avaldus
MA
pankroti
Harju Maakohtu 05.08.2014 määruse resolutsioon tsiviilasjas 2-12-46175 jätta muutmata, arvestades käesoleva määruse põhjendusi. Määruskaebus jätta rahuldamata. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta OÜ Port One kanda. Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest alates.
Asjaolud OÜ Port One esitas 12.11.2012 Harju Maakohtule avaldus MA pankroti väljakuulutamiseks.
Harju Maakohtu 15.02.2013 määrusega rahuldati OÜ Port One avaldus ja kuulutati välja MA pankrot. Kohus nimetas MA pankrotihalduriks Kalle Mõtsniku. 20.05.2013 ülkoosoleku (nõuete kaitsmine) protokolli kohaselt on nõudeid esitatud järgmiselt (sh on esitatud üks pandiga tagatud tingimuslik eesõigusnõue): Eesti Vabariik 44,91 eurot; AS Nordea Finance Estonia 58 740,20 eurot; Bigbank AS 1511,62 eurot; AS SEB Pank tingimuslik nõue 153 259,40 eurot; OÜ Capital Inkasso 2667,40 eurot; OÜ Port One 24 000 eurot; Krediidikorraldus OÜ 1000 eurot; IK 223 316,15 eurot; VK tingimuslik nõue 15 771,58 eurot; Terimar OÜ 40 582,40 eurot. Võlausaldaja Krediidikorraldus OÜ vaidles IK poolt esitatud teise rahuldamisjärgu nõudele 223 316,15 eurot terves ulatuses vastu. Võlausaldaja IK esitas enda nõude tunnustamiseks Krediidikorraldus OÜ vastu hagi kohtusse (tsiviilasi nr. 2-13-30642). 10.05.2014 määrusega kinnitas kohus poolte vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt Krediidikorraldus OÜ loobub oma vastuväitest IK 2. rahuldamisjärgu nõudele MA pankrotimenetluses summas 223 316,15 eurot, IK aga kohustus hüvitama Krediidikorraldus OÜ poolt kantud menetluskulud 5500 eurot. 11.06.2014 toimunud võlausaldajate üldkoosolekul andis pankrotihaldur IKle 223 316 häält. OÜ Port One esindaja ei nõustunud halduri poolt IKle antud häälte arvuga terves ulatuses, kuna IK ei ole kompromissi täitnud ega tasunud menetluskulusid. Haldur teatas, et võlausaldajate üldkoosolekul jätkub 05.08.2014. 25.06.2014 teatas Krediidikorraldus OÜ juhatuse liige haldurile, et kõik tema nõuded MA pankrotimenetluses on loovutatud OÜ-le Port One. Seega omab OÜ Port One 25 000 euro suurust nõuet. 28.07.2014 teatas OÜ Port One esindaja haldurile, et IK ei ole kompromissiga endale võetud kohustust menetluskulude tasumise osas täitnud ja et ta on ka vastavas täitemenetluses esitanud kohtutäiturile 10.05.2014 määruse täitmisele vastuväite. Maakohtu määrus Harju Maakohus määras 05.08.2014 määrusega MA (pankrotis) pankrotimenetluses IKle 223 316 häält. Haldur on esiatud dokumentide põhjal õigesti hinnanud ja määranud hääled IKle summas 223 316. Kohus kinnitas 10.05.2014 kohtumäärusega IK ja Krediidikorraldus OÜ vahel sõlmitud kompromissi, mille kohaselt Krediidikorraldus OÜ loobub oma vastuväitest IK nõudele MA pankrotimenetluses summas 223 316,15 eurot. Kohtumäärus jõustus 19.05.2014. Seega on IK nõue MA pankrotimenetluses 223 316,15 eurot tunnustatud nõue. TsMS § 430 lg. 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Jõustunud kohtumäärusega on tõendatud ja põhjendatud tunnustatud nõude ulatuses
koosolekul häälte andmine. Kompromissi täitmine on täitemenetluses võimalik kuivõrd jõustunud kohtulahend on täitedokumendiks. Seega tõusetub küsimus kas kompromissist taganemise aluseks saab olla üksnes põhjendus, et seda ei täideta, kui kompromissi ei ole sõlmitud konkreetsete tingimustega. Määruskaebus OÜ Port One palub maakohtu määruse tühistada ja uue määrusega jätta IKle MA pankrotimenetluses hääled määramata. Määruskaebuse esitaja selgitas üldkoosolekul kohtule, et käesoleval juhul ei ole TsMS § 430 lg. 8 kohaldatav, sest viidatud sätte kohaldamine eeldab täitemenetlust, mille raames täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitada. Käesolevas asjas täitemenetlust ei ole, sest see on juba 28.07.2014 lõpetatud. Täiendavalt ei ole TsMS § 430 lg. 8 käesoleval juhul kohaldatav selle tõttu, et potentsiaalses täitemenetluses oleks sissenõudjaks Krediidikorraldus OÜ, kellel oli (kuni kompromissist taganemiseni) nõue puudutatud isiku vastu. Seega isegi, kui kompromissi kinnitava määruse alusel oleks praegu pooleli täitemenetlus, oleks sissenõudjaks Krediidikorrladus OÜ, kes TsMS § 430 lg. 8 sõnastuse kohaselt peaks esitama täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi enda kui sissenõudja vastu. Maakohus, kohaldades käesoleva õigusliku situatsiooni puhul TsMS § 430 lõiget 8, on sisuliselt asunud seisukohale, et Krediidikorraldus OÜ peaks esitama täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi vaatamata sellele, et täitemenetlust, mille lubamatuks tunnistamist hagis peaks taotlema, ei ole olemas. TMS § 221 lg. 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sissenõudjaks oli Krediidikorraldus OÜ, kelle oli puudutatud isiku vastu 5500 euro suurune nõue, mitte puudutatud isik, kellel mingit täitemenetluses maksmapandavat nõuet üldse ei eksisteeri. Tegemist on seaduses esineva lüngaga, mis puudutab kohtulikult kinnitatud kompromissist taganemist olukorras, kus kompromissi alusel on oma kohustust rikkunud poolel tekkinud õigus (pankrotimenetluses nõude tunnustatuks lugemine), mida täitemenetluses maksma panna ei saa ning mis omakorda välistab täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamise teise kompromissi poole poolt. TsMS § 430 lg. 8 sõnastusest nähtuvalt oleks justkui ainsaks võimaluseks kohtulikult kinnitatud kompromissist taganemiseks täitemenetluse lubamatuks tunnistamise hagi esitamine, kuid kuna objektiivsetel põhjustel sellist hagi käesoleval juhul esitada ei saa, siis ei saa ka TsMS § 430 lõiget 8 antud juhul kohaldada. PankrS § 84 lg. 4 kohaselt on üldkoosolekul osaleval kohtunikul pädevus otsustada, millised hääled võlausaldajale pankrotimenetluses määrata. Selline pädevus tähendab seda, et kohtunikul on õigus ja kohustus häälte määramisel situatsiooni sisuliselt hinnata, mitte jätta asjaolud tervikuna hindamata ainuüksi selle tõttu, et on olemas kohtumäärus kompromissi sõlmimise kohta, ja seda veel olukorras, kus hääli määrav kohus on kompromissist taganemisest teadlik. Maakohus pidanuks hindama sisuliselt seda, kas Krediidikorraldus OÜ poolne kohtumäärusega kinnitatud kokkuleppest taganemine oli õiguspärane ning kas taganemise tulemusena tekkis olukord, kus puudutatud isikul ei ole tunnustatud nõuet, mistõttu ei saa talle ka hääli määrata. Seda kohus aga ei teinud ning tugines vaid formaalselt sättele, mida objektiivsetel põhjuselt kohaldada ei ole võimalik.
Vastus määruskaebusele IK ja pankrotihaldur palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg. 1 p. 21 alusel jätta resolutsiooni osas muutmata, kuid muuta tuleb määruse põhjendusi. Nõude tunnustamise toime on reguleeritud PankrS §-s 105, millest tuleneb põhimõte, et nõuete kaitsmise koosolekul tunnustatud nõuet ja selle rahuldamisjärku ei saa vaidlustada, välja arvatud sama seaduse § 106 lõikes 2 nimetatud juhul. PankrS § 106 lg. 2 kehtestab õiguse vaadata tunnustatud nõue võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi, kui see rajaneb võltsitud andmetel või kui koosoleku kokkukutsumisel või pidamisel on oluliselt seadust rikutud. Nimetatud säte ei kehtesta võlausaldajale, kes oma vastuväitest nõude tunnustamisele kohtumenetluses loobus, võimalust kõrvaldada nõude tunnustamise toimet kohtulikust kompromissist taganemisavalduse esitamisega. Vaidlus IK nõude tunnustamise osas on lõppenud ja tema nõue MA pankrotimenetluses tunnustatud. PankS § 82 lg. 1 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolekul iga võlausaldaja häälte arv võrdeline tema nõude suurusega ja lg. 6 kohaselt, kui nõue on kaitstud, on tema häälte arv võrdeline kaitstud nõude suurusega. Seega maakohtu järeldused, et tsiviilasjas 2-13-30642 10.05.2014 tehtud ja 19.05.2014 jõustunud kohtumäärusega on tõendatud ja põhjendatud tunnustatud nõude ulatuses koosolekul häälte andmine, on õiged, pankrotihalduri poolt antud häälte arv on kooskõlas PankrS §-ga 82 ja puudub alus halduri poolt antud häälte muutmiseks. Seega asjaolu, et üks kompromissi osalistest ei ole täitnud kompromissiga võetud kohustust, ei oma häälte arvu määramisel õiguslikku tähendust. Kuna ringkonnakohus jätab OÜ Port One määruskaebuse rahuldamata ja esimese astme kohtu määruse muutmata, jäävad ka apellatsioonimenetluse kulud tema kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Ele Liiv
Iko Nõmm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.