Pankrotiõigus › Pankrotimenetluse järelevalve

22 360,94 eurot XXXX 199 740,21 eurot

Andmed müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara haldurile teada ja tema valduses ei ole, ka ei ole teistelt isikutelt vara saada. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Pankrotivara valitsemise käigus haldur vormistas end võlgniku pangakonto kasutajaks, esitas kohtusse hagi kinkelepingu, millega võlgnik oli oma lähikondsele võõrandanud talle kuulunud kinnisasja, tagasivõitmiseks ja korraldas selle müügi, esitas nõudeavalduse summas 51 956,12 eurot XXXXOÜ pankrotimenetluses, mis ka tunnustati. Haldur hoiustas laekunud raha pangakontol, maksis välja pankrotimenetluse kulud ja massikohustused ning rahuldas jaotusettepaneku alusel võlausaldajate nõudeid. Võlausaldajate tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole raha saadud Võlausaldaja Nõue Saamata Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 44,91 eurot 40,02 eurot AS Nordea Finance Estonia 58 740,20 eurot 52 538,73 eurot Bigbank AS 1 511,62 eurot 1 351,97 eurot

OÜ XXXX

25 000 eurot 22 360,94 eurot XXXX 275 306,83 eurot 199 740,21 eurot Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide kohta Haldur esitas kohtusse hagiavalduse 24.09.2012. a notar Sirje Orman juures sõlmitud kinkelepingu, millega võlgnik kinkis oma elukaaslase emale XXXX1⁄2 mõttelist osa XXXX asuvast hoonestatud kinnistust (registriosa XXXX) ja muutus selle tagajärjel varatuks (tsiviilasi 2-13-28098). Kohus rahuldas nii halduri taotluse hagi tagamiseks kui 12.01.2015. a otsusega ka hagi. Kostja apellatsioonkaebust Tallinna Ringkonnakohus menetlusse ei võtnud. OÜ XXXX esitas halduri vastu hagi oma nõude tunnustamiseks esitatud ulatuses (tsiviilasi nr 2-1330612). Haldur vaidles hagile vastu ja taotles eeldatavate menetluskulude tagatiseks raha kohtu deposiiti tasumist. Hageja tagatist ei tasunud ja kohus jättis hagi läbi vaatamata. XXXXesitas hagi võlausaldaja Krediidikorraldus OÜ vastu enda nõude tunnustamiseks esitatud summas (tsiviilasi 2-13-30642). Pooled sõlmisid kompromissi, mille kohaselt Krediidikorraldus OÜ loobus oma vastuväitest hageja nõudele ja XXXXkohustus hüvitama kostja kohtukulud summas 5 500 eurot. OÜ XXXXvaidlustas 11.juunil 2014. a toimunud võlausaldajate üldkoosolekul halduri poolt XXXX antud hääled. Kohtunik määras võlausaldajale hääli sama palju, kui oli seda haldur teinud. OÜ XXXXesitas kohtuniku määrusele määruskaebuse, Tallinna Ringkonnakohus jättis selle rahuldamata ja Riigikohus OÜ XXXXmääruskaebust menetlusse ei võtnud. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Kohtukulusid on pankrotivara arvel kantud kokku 1 850 eurot seoses kinnistu kinkelepingu tagasivõitmiseks hagi esitamisega ja selle tagamisega riigilõivude näol. Samuti tasuti 500 eurot kostja menetluskulude tagatiseks, mis aga halduri taotlusel 07.03.2016. a tagastati (tsiviilasi 2-1328098). Õigusabikulusid pankrotivara arvel kantud ei ole. Ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused moodustasid 122 eurot ning need on pankrotivara arvel hüvitatud. Halduri tehtud vajalikud menetluskulutused kogusummas 2 140,39 eurot on üksikasjalikumat kajastamist leidnud pankrotihalduri aruande punktis „Pankrotimenetlusega seotud väljamaksed“ (välja arvatud kohtu poolt määratud ajutise halduri tasu ja kulud, tagastatud tagatis ning panga teenustasud). Kohus on need summas 2 139,39 eurot juba oma 30.12.2015. a kohtumäärusega kinnitanud. Pärast seda on kulusid tekkinud ainult panga ülekandetasude näol võlausaldajate nõuete rahuldamisega seoses. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud

Võlgnik on esitanud kooskõlas PankS § 170 avalduse pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamiseks. Võlausaldajate 05.02.2016. a üldkoosolek otsustas teha kohtule ettepaneku määrata kohustustest vabastamise menetluses võlgniku usaldusisikuks XXXX (isikukood 44206120384). Maksejõuetuse tekkimise põhjused Võlgniku maksejõuetuse tekke põhjuseks peab haldur majandusbuumi ajal liiga optimistlikku laenamist ning endaga seotud äriühingute kohustuste käendamist, mille tulemusena üldise majandusliku olukorra halvenemisel võlgnik ei suutnud kõiki võetud kohustusi enam täita. Haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Seega on maksejõuetuse põhjuseks pankrotiseaduse mõttes muu asjaolu. Haldur palub kinnitada võlgniku XXXXpankrotimenetluse lõpparuanne ja pankrotimenetlus lõpetada ning määrata pankrotihalduri tasuks 12 310,31 eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas 2 462,06 eurot, halduri tasu määrata Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ-le. Võlausaldaja XXXXvastuväide lõpparuandele 18.03.2016. a esitas võlausaldaja XXXXkohtule vastuväite lõpparuandele. Vastuväite järgi on lõpparuande kohaselt reserveeritud (võlausaldajatele välja maksmata) 14 774 eurot halduri tasu, sellelt makstava käibemaksu ning menetluse lõpetamise kulude katteks. 05.02.2016. a üldkoosolekul kinnitas haldur, et kavatseb taotleda tasu määramist PankrS § 651 lg 1 ettenähtud alammääras, kokku oleks koos käibemaksuga väljamakstava tasu suuruseks 14 772,37 eurot.Võlausaldaja leiab, et halduri poolt taotletav tasu on põhjendamatult suur ja nimetatud summa võrra on võlausaldajatele makstavad summad väiksemad. Lahendis 3-2-1-34-15 p-s 29 käsitles Riigikohus pankrotihaldurile makstava tasu kindlaksmääramise põhimõtteid. Kohus leidis, et kui haldurile soovitakse määrata suurem tasu kui 1% pankrotivarast, peab kohus põhjendustes analüüsima ja hindama halduri töö mahtu kui ka seda, kas haldur kasutas õigusabi. Tasu määramisel tuleb eelkõige lähtuda halduri töö mahust ja keerukusest. Samuti peab kohus arvestama, et tasu alammäär on pigem orienteeruv summa. Kui halduri töömaht ei ole suur ja vara realiseerimisel ei ole saadud oodatust paremaid tulemusi, siis on alust määrata ka alammäärast väiksemat tasu. Antud juhul mõjutasid pankrotimenetlusse laekunud summasid eelkõige kaks asjaolu: 1) kohus rahuldas 1/2 aadressi XXXX(registriosa nr XXXX) XXXXkuulunud kinnisasja mõttelise osa tagasivõitmise hagi. Nimetatud menetluses haldur isiklikult ei osalenud (haldurit esindas esindaja); 2) eelnimetatud kinnistu müüdi. Koos XXXXkinnistuga müüdi ka võlausaldaja XXXXkuulunud 1/2 mõttelist osa kinnistust. Ostja kinnistule (sh pankrotis XXXXkuulunud kinnistu mõttelisele osale) leidis võlausaldaja ja tasus ka kinnisvaramaakleri kulud (kes korraldas ka tehingu tegemise notaris). Pankrotihalduri osa kinnistu müügil piirdus notaris tehingu vormistamisel osalemisel. Võlausaldaja leiab, et pankrotihalduri töö ei olnud antud juhul mahukas ja keerukas, seetõttu on põhjendatud tasu määramine mitte suuremas kui 1% osas laekunud pankrotivara väärtusest, so 1 275,62 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 255 eurot, kokku 1 530,62 eurot. Ülejäänud reservina halduri tasu katteks jäänud summa (13 241,75 eurot) arvel oleks põhjendatud suurendada võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid. 21.03.2016. a esitas võlgniku esindaja kohtule seisukoha seoses pankrotihalduri tasuga, märkides, et toetab XXXXseisukohti seoses pankrotihalduri tasu suurusega.

Pankrotihalduri seisukoht võlgniku ja võlausaldaja vastuväidetele halduri tasu määramise osas 28.03.2016. a kohtule esitatud vastuses pankrotihaldur võlausaldaja ja võlgniku seisukohtadega halduri tasu osas ei nõustunud. Viidatud kohtulahend räägib halduri poolt õigusabi kasutamise arvestamisest haldurile tasu määramisel seoses sellega, et tavapäraselt õigusabi kasutamine toob kaasa vastavad menetluskulud, millised makstakse välja enne võlausaldajate nõuete rahuldamist ja

seega saavad võlausaldajate nõuded väiksemas ulatuses rahuldatud. Antud juhul kasutas haldur õigusabi tagasivõitmise hagi esitamisel ainult osaliselt (hagi koostas ja esitas kohtule haldur ise), teistes kohtuasjades haldur õigusabi ei kasutanud ja pankrotivarast ei ole mitte ühtegi senti õigusabikuludeks kellelegi tasutud. Seega õigusabi kasutamine võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid ei mõjutanud, mistõttu ei ole vastuväidete esitajate taotlus halduri tasu vähendamiseks seoses õigusabi kasutamisega põhjendatud. Pankrotihalduri töö ei seisne ainult tagasivõitmise hagi esitamises ja selle tulemusena tekkinud pankrotivara müümises, haldurile määratakse tasu kogu tema töö eest, mitte ühe üksiku tehingu või toimingu teostamise eest, mistõttu ühes kohtuasjas osaliselt õigusabi (tasuta) kasutamine ei saa põhjustada tasu määramist alla alammäära ehk antud juhul selle ca kümnekordset seadusega ettenähtust vähendamist. Tegelikkusele ei vasta võlgniku väide, nagu oleks halduri osa kinnistu müügil piirdunud vaid notaris tehingu vormistamisel osalemisel. Tegelikult toimus kinnistu tervikvarana müük koos kohtutäituriga halduri initsiatiivil, millega hoiti ära kaasomandi kohtuliku lõpetamise menetlusega seotud raha ja ajakulu. Samuti eelnes tehingu vormistamisele seisukohtade vahetamine notariga tehingu tingimuste kooskõlastamiseks. PankS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu § 65 1 lg 1 nimetatud alammääras ja sellest väiksema tasu võib kohus määrata erandina juhul, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Haldur on seisukohal, et antud juhul halduri töö maht ja vastutus ei olnud tavapärasest väiksemad ning haldur on taotlenud tasu määramist alammääras. Seejuures menetluslik olukord oli tavapärasest komplitseeritum seoses asjaoluga, et võlausaldajate üldkoosolekutel omasid enamushääli võlgnikuga lähedalt seotud isikud. Haldur jääb endale tasu määramise osas kohtule esitatud 15.03.2015. a tasu määramise taotluses toodud seisukohtadele ning palub haldurile tasu määrata vastavalt tema poolt esitatud taotlusele. Võlausaldaja Osaühing XXXXtaotlus kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks 07.04.2016. a esitas avaldaja Osaühing XXXXkohtule taotluse jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Taotluse kohaselt esinevad alused kohustustest vabastamise menetluse alustamisest keeldumiseks, kuivõrd võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raisanud oma vara. Pankrotivõlgnik kinkis 2 kuud enne ajutise pankrotihalduri määramist ära temale kuuluva vara (1/2 mõttelist osa Harju maakonnas XXXXasuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega) – tegemist oli tahtliku ja eesmärgipärase tegevusega võlausaldajate huvide kahjustamiseks. Oma vara ära kinkimine ilma mingi mõjuva põhjuseta olukorras, kus isik on maksejõuetu, on vara raiskamine ja seega ei ole võimalik rahuldada võlgniku taotlust tema kohustustest vabastamiseks. Kohus edastas Osaühing XXXXvastuväite võlgniku esindajale ning palus teatada, kas võlgnik esitab edastatud taotlusele kirjaliku seisukoha või soovib enda suulist ärakuulamist kohtu poolt. Võlgniku esindaja teatas 15.04.2016. a kohtule, et võlgnik enda ärakuulamist kohtu poolt ei soovi ning esitas 22.04.2016. a vastuse Osaühing XXXXtaotlusele. Vastavalt kinnistu XXXX turuhinna ekspertarvamusele oli nimetatud kinnistu turuhinnaks seisuga september 2012. a 173 000 eurot, nimetati, et reaalne müügihind võis erineda eeltoodust +/- 10%. Seega oli võimalik, et kinnistu turuhinnaks oli 173 000 eurot miinus 10%, so 155 700 eurot. AS SEB Pank tingimuslik nõue oli 153 000 eurot, so samas suurusjärgus kinnistu hinnaga. Arvestades pankrotimenetluse kuludega ei oleks teise järgu nõuete katmiseks raha jätkunud. Kuivõrd AS SEB Pank nõue, mis oli tagatud esimese järgu hüpoteegiga XXXXkinnistule, vastas kinnistu turuhinnale, ei saa väita, et tehinguga kahjustati selle tegemise hetkel võlausaldajate huve – AS SEB Pank hüpoteeki tehing ei mõjutanud, seega oli võlausaldaja AS SEB Pank nõue tagatud. Pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuande kohaselt on teise rahuldamisjärgu võlausaldajatele (so võlausaldajad, kelle nõudeid ei taganud XXXXkinnistule seatud hüpoteek) välja makstud 32 581 eurot, võlausaldaja XXXX teise rahuldamisjärgu jaotise protsent oli seejuures 72,36 %, so 23 575,61 eurot. Teistele teise järgu võlausaldajatele tasuti 9 005 eurot. XXXXtunnustatud nõue võlgniku vastu summas 223 316,15 eurot tulenes sellest, et ta oli saanud XXXXlt (kes oli

tagasivõidetud tehingu teine pool) laenu XXXXedasilaenamiseks. Pankrotipesast laekunud summad kanti XXXXpoolt võla osaliseks kustutamiseks (peale kulude kandmist) XXXXtagasi. Ka juhul, kui kinnistut ei oleks tagasi võidetud ja seda oleks müüdud 2015 aastal, oleks tulemus sisuliselt sama pankrotimenetluse tulemusega. XXXXkinnitab, et tema huve tehinguga ei kahjustatud. Asjaolu, et teise järgu teistele võlausaldajatele tasuti 9 005 eurot (kinnistu müügist saadud summade arvelt), oli selle tagajärg, et müügitehing õnnestus teha soodsalt – see ei oleks pruukinud ka õnnestuda ning võib öelda, et oli asjaolude soodsa kokkusattumise tulemus - kinnistu müügihind varieerus piirides, mis oleks võinud jätta teise järgu võlausaldajate nõuded rahuldamata (teise järgu nõudeid maksti välja 32 000 eurot, kuid ainult tänu sellele, et kinnistu õnnestus eksperthinnangu järgsest hinnast 230 000 eurot 30 000 euro võrra kallimalt müüa). Seega ei saa öelda, et võlgnik 2012. a kinnistu võõrandamise tehinguga tahtlikult või raskest hooletusest kahjustas võlausaldajate huve (nii 2012 kui 2016 a seisuga). Arvestama peab ka sellega, et teise järgu võlausaldajatele (va XXXX) tasutud summa 9 000 eurot oli 3,5% müügihinnast (7 % XXXXmõttelise osa hinnast) ja ka ekspertarvamustes on tehingute tegemise hinna varieeruvus suurem. XXXXei kahjustanud võlausaldajate huve vara raiskamisega. Võlgnik palus jätta võlausaldaja taotlus kohustustest vabastamise menetluse mittealustamiseks rahuldamata ja alustada kohustustest vabastamise menetlust. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud võlgniku XXXX(pankrotis) pankrotimenetluse lõpparuandega, leiab, et see kuulub kinnitamisele. Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 1 järgi avaldab haldur väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, milles on andmed kus ja millal võib lõpparuandega tutvuda, samuti selgitus, et lõpparuandele võib esitada vastuväite vastavalt PankrS § 163 lg-le 2, mille kohaselt võivad võlausaldajad esitada kohtule vastuväite lõpparuandele 10 päeva jooksul pankrotiseaduse § 163 lg 1 nimetatud teate avaldamisest. Teade lõpparuandega tutvumise kohta ilmus 09.03.2016. a väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja XXXXesitas 18.03.2016. a kohtule vastuväite lõpparuandele pankrotihaldurile tasu määramise osas, leides, et pankrotihalduri töö ei olnud antud juhul mahukas ja keerukas, seetõttu on põhjendatud tasu määramine mitte suuremas kui 1% osas laekunud pankrotivara väärtusest, so 1 275,62 eurot, millele lisandub käibemaks 20% 255 eurot, kokku 1 530,62 eurot. Ülejäänud reservina halduri tasu katteks jäänud summa (13 241,75 eurot) arvel oleks põhjendatud suurendada võlausaldajatele tehtavaid väljamakseid. Kohus on seisukohal, et esitatud vastuväide ei ole põhjendatud. Vastavalt PankrS § 65 lg 1 on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. PankrS § 65 lõike 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 651 lg 1 kohaselt on halduri tasu alammäär pankrotivaralt suurusega 127 562,53 eurot 12 310,31 eurot. PankrS § 65 lg 11 ja § 193 lg 4 järgi lisatakse pankrotihalduri tasule käibemaks. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PankrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Pankrotihaldur on palunud määrata halduri tasu seaduses sätestatud alammääras pankrotivaralt suurusega 127 562,53 eurot, mis on 12 310,31 eurot ning millele lisandub käibemaks 2 462,06 eurot. Võlgniku XXXXpankrotimenetlus on kestnud üle kolme aasta, pankrotihaldur on pankrotimenetluse käigus viinud läbi kõik vajalikud toimingud, esitanud sealhulgas kohtusse hagi kinkelepingu, millega võlgnik oli oma lähikondsele (võlausaldaja XXXX emale XXXX) võõrandanud talle kuulunud

kinnisasja, tagasivõitmiseks ja korraldanud selle müügi. Kohus nõustub halduri seisukohaga, et võlgniku XXXXpankrotimenetluses ei olnud halduri töö maht ja vastutus tavapärasest väiksemad, mistõttu ei ole põhjendatud PankrS § 65 lg 5 järgi haldurile alammäärast väiksema tasu määramine. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud tasu taotlus on põhjendatud ning taotletud tasu suurus vastab halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus pankrotihalduri Kalle Mõtsnik töötasuks 12 310,31 eurot eurot, millele lisandub käibemaks 2 462,06 eurot, kokku 14 772,37 eurot. Pankrotihalduri tasu tuleb määrata Pankrotihalduribüroo Mägi&Partnerid OÜ-le. PankrS § 150 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. PankrS § 162 lg 1 p 2 kohaselt esitab haldur pankrotitoimkonnale ja kohtule lõpparuande, kui pankrotivara on müüdud ja jaotiste alusel raha välja makstud. Tutvunud asja materjalidega, leiab kohus, et lõpparuande kinnitamiseks ei ole takistusi, seega tuleb võlgniku XXXX(pankrotis) pankrotimenetlus lõpetada. Võlgniku XXXX(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. Kooskõlas PankrS §-ga 168 on käesolev kohtumäärus pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas täitedokumendiks – XXXX(pankrotis) esitatud nõuetele vastuväiteid ei esitanud. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõike 3 kohaselt kontrollib kohus lõpparuande kinnitamisel halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Pankrotihaldur võlgniku XXXX(pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kulutuste kinnitamist kohtult täiendavalt taotlenud ei ole. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab pankrotihalduri Kalle Mõtsnik võlgniku XXXX(pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. Kohustustest vabastamise menetlus PankrS § 171 lg 1 järgi otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. XXXX(pankrotis) on esitanud kohtule avalduse enda võlgniku kohustustest vabastamiseks. Haldur kohtule vastuväiteid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele esitanud ei ole, küll on aga avaldaja, võlgniku XXXXvõlausaldaja Osaühing XXXX, kohtule esitanud taotluse jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Kohus on seisukohal, et Osaühing XXXXtaotlus on põhjendatud. PankrS § 171 lg 2 p 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist (võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist). Kohtule esitatud pankrotiavalduse kohaselt edastas võlausaldaja Osaühing XXXX(käesolevas pankrotimenetluses avaldaja) esindaja XXXX OÜ 18.07.2012. a võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik ka vastas (tl 39-40, I kd). 14.09.2012. a edastas XXXX OÜ võlgnikule korduva pankrotihoiatuse (tl 41-45, I kd). 24.09.2012. a sõlmis võlgnik XXXX (kes on võlgniku elukaaslase ema) Tallinna notari Sirje Orman juures kinnistu mõttelise osa kinkelepingu ja asjaõiguslepingu, millega võlgnik kinkis XXXXtalle kuulunud 1⁄2 mõttelist osa XXXX, Harju Maakond asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega (tl 194-199, I kd). 12.11.2012. a esitas Osaühing XXXXHarju Maakohtule avalduse võlgniku XXXXpankroti väljakuulutamiseks. Kohus võttis pankrotiavalduse menetlusse, nimetas 19.12.2012. a määrusega võlgnikule ajutise pankrotihalduri (tl 116-117, I kd) ning kuulutas 15.02.2013. a määrusega välja võlgniku XXXXpankroti (tl 164-168, I

kd). Võlgniku pankrotihalduri esitatud lõpparuande kohaselt oli pankroti väljakuulutamisel võlgniku pangakontodel 34,13 eurot, muud väärtust omavat vara ei olnud. Pankrotivarasse laekus kokku 127 567,74 eurot, millest kinnisasja kinkelepingu tagasivõitmise ning seejärel müügi tulemusena laekus 127 562,53 eurot. Eeltoodust tulenevalt kinkis võlgnik vähem kui kaks kuud enne talle ajutise pankrotihalduri määramist ja vähem kui viis kuud enne tema pankroti väljakuulutamist ainsa talle kuuluva väärtusliku vara, 1⁄2 mõttelist osa XXXX, Harju Maakond asuvast kinnistust koos selle oluliste osade ja päraldistega, oma elukaaslase emale, kes on pankrotiseaduse mõttes võlgniku lähikondne. Nimetatud fakti ei muuda kohtu hinnangul olematuks ei see, milline oli vaidlusaluse kinnistu turuhind võlgniku poolt vara võõrandamise ajal septembris 2012. a, kui suur oli kinnistut koormav hüpoteek või millise hinnaga kinnistu hiljem pankrotimenetluse käigus müüdi (seda enam, et pankrotimenetluse käigus kinnistu müügist saadud raha arvel sai osaliselt siiski rahuldada ka teise järgu nõudeid). PankrS § 111 lg 2 sätestab, et kui kinkeleping on sõlmitud ühe aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, siis eeldatakse, et kinkelepinguga kahjustati võlausaldajate huve. Kohus on seisukohal, et sõlmides peale pankrotihoiatuse saamist kinkelepingu oma ainsa väärtusliku vara võõrandamiseks enda lähikondlasele, vähendas XXXXteadlikult ja tahtlikult pankrotivara, mille arvelt rahuldada võlausaldajate nõudeid pankrotimenetluses ning selline tegevus on kahtlemata käsitletav tahtliku võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena PankrS § 171 lg 2 p 4 mõttes, mis annab aluse võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et võlgniku XXXXavaldus tema kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tuleb jätta rahuldamata ning võlgniku kohustustest vabastamise menetlus tuleb jätta algatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.