Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

võlgniku elukaaslase vanematele XXX ja XXX kuuluvale XXX asuvale kinnistule reg numbriga XXX. 13.05.2008.a. kanti kinnistusraamatusse võlgnikule kuuluvale mõttelisele osale kinnistust kohtutäituri avalduse alusel võõrandamise keelumärge, milline aga 3.10.2012.a. kohtutäituri avalduse alusel kustutati ja 11.10.2012.a. kanti kinnistusraamatusse võlgniku asemel kinnistu mõttelise osa omanikuna võlgniku elukaaslase ema XXX. Võlgniku selgituse kohaselt tasus ta sellega oma võlga XXX ees. Kinnistu praegused omanikud X ja XXX on kinnistu hinnaga 385 000 eurot müüki pannud. Kohtutäitur Elin Vilippus menetluses on võlgniku suhtes Bigbank AS avalduse alusel alustatud täitemenetlust 1511 euro sissenõudmiseks. Võlgniku andmeil tal muud kinnis- või vallasvara peake Soomes asuva 1981.a. valmistatud kasutamiskõlbmatu mootorpaadi soetusmaksumusega 1000 eurot ei ole. Tal on küll XXXOÜ 100% osalus nimiväärtusega 15 977 eurot ning nõue tema vastu summas 6933 eurot, kuid see on ebatõenäoliselt laekuv ning osalus väärtusetu, kuna äriühing ei tegutse ja vara ei oma. Ka omab ta ca 1000 eurot sularaha. Maanteeameti liiklusregistri andmeil on võlgnikul veel 1979.a. valmistatud paadiveok, kuid võlgniku andmeil on see täielikult amortiseerunud ja mittekomplektne, mistõttu väärtust ei oma. Ajutine haldur ei ole samuti muud vara võlgnikul leidnud. Võlgnikul olid või on kontod AS Swedbangas (raha puudub) ja AS SEB Pangas kontol 1 sent). Teistes Eesti pankades kontosid ei ole. Ehitusregistri andmeil ei oma võlgnik ehitisi vallasvarana, Kinnistusraamatu andmeil ei oma võlgnik kinnisasju ja Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil puuduvad tal väärtpaberid. Võlgnik on ajutist haldurit informeerinud enda võlgadest Nordea Bank Plc ees summas 57 862,2 eurot, XXX ees summas 69 331 eurot, XXX ees summas 31 955 eurot, XXXOÜ ees 25 000 eurot, SEB Pank AS ees 154 941 eurot (eluasemelaen) ja Bigbank OÜ ees summas 1869,78 eurot. AS Nordea Finance Estonia andmeil on võlgnevus 09.01.2013.a. seisuga 58 441,94 eurot ja SEB Panga andmeil on võlgnevus seisuga 21.01.2013.a. seisuga 155 401,29 eurot, mida tagab hüpoteek XXX elamu 1⁄2 mõttelisele osale, mille omanik on XXX. Maksu- ja Tolliameti andmeil on võlgnikul tasumata 32 eurot maamaksu. Seega on ajutisele haldurile teadaolevaid võlgnevusi võlgnikul vähemalt 310 075 eurot. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 310 075 euro väärtuses ning need viiviste ja intresside näol pidevalt kasvavad, vara on aga ca 1000 euro väärtuses. Võlgnik mingit muud sissetulekut peale saadava töötasu 1800 eurot ei oma. Seejuures 1,33 alampalgamäära ulatuses laekumisi jääb pankrotimenetluses võlgnikule ning kuna tema tööandja näol on tegemist ainult kahe autoga transporditeenuseis osutava väikefirmaga, siis võib see töökoht ja sealt saadav töötasu olla võrdlemisi ebakindlad. Mingit märkimisväärses ulatuses väärtust omavat vara võlgnikul müüa ei ole, samuti pole reaalselt laekuvaid debitoorseid nõudeid. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Samas ei piisa olemasolevast varast 1000 eurot pankrotimenetluse kulude katteks, sest ainuüksi ajutise halduri mõistlik tasu ning menetluskulud ületavad selle oluliselt. Seetõttu on ajutine haldur seisukohal, et kooskõlas PankS § 30 lg 1 tuleb kohtul määrata menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suurus ja tähtaeg ning kui raha ei tasuta, siis PankS § 29 lg 1 alusel tuleb menetlus võlgniku pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu lõpetada. Ainukeseks võimaluseks pankrotivarasse vara saamiseks võiks olla PankS § 113 alusel tagasivõitmise hagi esitamine kinkelepingu, millega võlgnik kinkis oma elukaaslase emale 1⁄2 mõttelist osa kinnistust XXX, kehtetuks tunnistamiseks. Kuna selle esitamisel tuleb aga tasuda 2700 eurot riigilõivu ja anda tõenäoliselt tagatis vastaspoole õigusabikulude katteks ning lisaks kanda ka teisi tavapäraseid menetluskulusid, siis peaks kohtu deposiiti tasutava summa suuruseks olema vähemalt 7000 eurot. Samas ajutine haldur leiab, et antud tehingu tagasivõitmise hagi ei ole perspektiivikas ja võlausaldajate jaoks midagi eriti ei muuda. Antud kinnistul oli enne tehingut ja on ka praegu AS SEB Pank hüpoteek, mistõttu pankrotimenetluses kinnistu teistkordsel võõrandamisel saaks praktiliselt kogu raha, millest on maha arvatud kuni 15% pankrotimenetluse kulude katteks, tema kui eesõigusnõude omanik. Praegu saab AS SEB Pank oma varem võlgniku vastu olnud nõude rahuldatud uue kinnistu omaniku poolt tehtavate maksete arvel. Seega ei eesõigusnõude omaniku ega ka teiste võlausaldajate jaoks olukord kinkelepingu tagajärjel ei halvenenud, mistõttu võlausaldajatele

kahju ei tekitatud ja vastava tagasivõitmise hagi rahuldamine on seetõttu vähetõenäoline. Maksejõuetuse tekke põhjuseks peab ajutine haldur majandusbuumi ajal liiga optimistlikku laenamist ning oma äriühingu kohustuste käendamist mille tulemusena üldise majandusliku olukorra halvenemisel võlgnik ei suutnud kõiki võetud kohustusi enam täita. Ajutine haldur ei ole tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1710 eurot sotsiaalmaksu arvestamata ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 122 eurot. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada võlgniku XXX pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Kalle Mõtsnik ́u. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt on võlgnikul kohustusi vähemalt 310 075 eurot ja vara ca 1000 euro väärtuses. Võlgniku sissetulekuks on töötasu 1800 eurot. Halduri hinnangul võimaluseks pankrotivarasse vara tagasisaamiseks võiks olla hagi esitamine kinkelepingu, millega võlgnik kinkis oma elukaaslase emale 1⁄2 mõttelist osa kinnistust XXX, kehtetuks tunnistamiseks. Halduri hinnangul on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlausaldaja on tasunud kohtudeposiiti pankrotimenetluse kulude katteks 3500 eurot. Kohus leiab, et põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, võlgnikku tuleb kohustada kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Tagasinõutavate ja tagasivõidetavate tehingute olemasolu haldur tuvastanud ei ole. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1710 eurot sotsiaalmaksu arvestamata ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 122 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Võlausaldaja esindaja avaldas 31.01.2013.a. kohtuistungil, et ei nõustu ajutise pankrotihalduri tasuga, kuna antud asjas on üks või kaks lepingut ja tavapärased päringud, mistõttu palus võlausaldaja vähendada ajutise pankrotihalduri tasu. Võlgnikul vastuväiteid halduri tasu osas ei olnud. Kohus leiab, et arvestades asja materjale, ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 1350 eurot ja ajutise halduri kulutuste hüvitiseks 122

eurot, mis mõista välja võlgniku XXX pankrotivarast. Arvestades tsiviilasja materjale ja mahukust, on kohtu hinnangul põhjendatud ajutise pankrotihalduri ajakulu andmete taotlemisel registritest, pankadest, võlgnikult jt. vajalikelt isikutelt 4 tundi, vara arestimine, võlgnikuga seotud juriidiliste isikute väljaselgitamine, nende majandusseisu puudutatavate andmetega tutvumine, võlgnikuga vestlemine 2 tundi ning dokumentatsiooniga tutvumine ja analüüs, aruande koostamine, dokumentide paljundamine ja kohtuistungil viibimine 9 tundi.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.