JK hagi SAUE AUTO Aktsiaseltsi vastu saamata jäänud keskmise töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 7.03.2014 kindlaksmääramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
määrus
menetluskulude
Hageja JK (ik XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX
XXXX, XXXXXXX XXXX, XXXXXXXXX XXXX,
XXXXX XXXXXXX)
Kostja SAUE AUTO Aktsiaselts (rk 10115980, asukoht Tule 21, Saue, 76505 Harju maakond), juhatuse liige Urmas Müürsepp, lepinguline esindaja Mari Rask Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Pärnu Maakohtu 7.03.2014 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Asjaolud
13.06.2012 esitas JK (hageja) Pärnu Maakohtule hagi SAUE AUTO Aktsiaseltsi (kostja) vastu saamata jäänud keskmise töötasu, puhkusehüvitise ja hüvitise saamiseks. Maakohus rahuldas 5.02.2013 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt välja hageja kasuks vähemsaadud kasutamata puhkuse hüvitise 183 eurot 23 senti ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel ühe kuu keskmise töötasu ulatuses 759 eurot 45 senti. Menetluskulud jättis maakohus 14,81% ulatuses kostja kanda ja 85,19% ulatuses hageja kanda. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 20.11.2013 otsusega apellatsioonkaebuse
rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 28.12.2013.
2.22.01.2014 esitas kostja kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse, milles palus hagejalt välja mõista lepingulise esindaja kulud 4037 eurot 46 senti (piirmäär 4470 eurot). Menetluskulude kohta oli avaldusele lisatud arved nr 4950, 5036, 5092, 5185, 5359 ja 5629 koos kuluaruannetega ning ekspertiisitasu maksekorraldus nr 2882. Vastavalt avaldusele lisatud menetluskulude nimekirjale oli 85,19% kostja menetluskuludest Pärnu Maakohtus 3454 eurot 46 senti ja 100% kostja menetluskuludest Tallinna Ringkonnakohtus 583 eurot. 3.03.2014 kostja kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-12-23148. Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud Pärnu Maakohtus kokku õigusabikulu 3773 eurot (ilma käibemaksuta): 1) Arve nr 4950, 21.08.2012. Hagi vastuse koostamine, eelistungil esindamine. Õigusabiteenus 1306 eurot 80 senti (1089 eurot + km 217 eurot 80 senti; maksekorraldus nr 2535, 28.08.2012). 2) Arve nr 5036, 17.09.2012. Kohtule täiendavate taotluste, seisukohtade koostamine, eelistungil esindamine. Õigusabiteenus 1544 eurot 40 senti (1287 eurot + km 257 eurot 40 senti; maksekorraldus nr 2863, 24.09.2012). 3) Arve nr 5092, 11.10.2012. Tõendite esitamine, taotluste koostamine. Õigusabiteenus 831 eurot 60 senti (693 eurot + km 138 eurot 60 senti maksekorraldus nr 3170, 18.10.2012). 4) Arve nr 5185, 24.01.2013. Kohtuistungi ettevalmistamine, istungil esindamine. Õigusabiteenus 844 eurot 80 senti (704 eurot + km 140 eurot 80 senti; maksekorraldus nr 368, 31.01.2013). Menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud Tallinna Ringkonnakohtus õigusabikulu 583 eurot (ilma käibemaksuta): 1) Arve nr 5359, 14.05.2013. Apellatsioonkaebuse vastuse koostamine. Õigusabiteenus 580 eurot 80 senti (484 eurot + km 96 eurot 80 senti; maksekorraldus nr 1681, 21.05.2013). 2) Arve nr 5629, 28.11.2013. Apellatsioonimenetluses esindamine. Õigusabiteenus 118 eurot 80 senti (99 eurot + km 19 eurot 80 senti; maksekorraldus nr 3827, 5.12.2013). Menetluskulude nimekirja kohaselt kandis kostja käekirja ekspertiisi tasu maakohtus 282 eurot (maksekorraldus nr 2882, 26.09.2012). Hageja vastuväide kostja menetluskuludele
3.Hageja palus jätta kostja avalduse rahuldamata. Kostja nõue ei olnud kooskõlas TsMS § 174 lgga 3. Samuti ei olnud nõue põhjendatud, esitatud vajalikus ulatuses ja ületas Vabariigi Valitsuse poolt määrusega nr 137 kehtestatud piirmäära. Avalduses puudus kinnitus, et kõik kulud olid kantud seoses kohtumenetlusega tsiviilasjas nr 2-12-23148. Kohtumaterjalide juures pidi olema menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Maakohtu määrus
4.7.03.2014 rahuldas maakohus kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3654 eurot 33 senti. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kulud tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Maakohtu 22.10.2012 määrusega määrati käekirjaekspertiis. 7.11.2012 esitati kohtule ekspertiisiakt ja õiend ekspertiisi maksumuse 282 eurot kohta, mis oli kostja poolt tasutud 26.09.1012 maksekorralduse nr 2882 alusel. Kostjat esindas lepinguline esindaja Mari Rask Heli
Raidve Tööõigusabi OÜ-st. Kohtule esitati lepingulise esindaja kulusid tõendavate dokumentidena kuus arvet. Arvel nr 4950 toodud lepingulise esindaja tasu 1089 eurot oli põhjendatud, kuna tasu sisaldas hagi vastuse koostamist ja eelistungil esindamist. Arvel nr 5036 toodud lepingulise esindaja tasu 1287 eurot oli põhjendatud, kuna kostja esitas 17.08.2012 täiendava taotluse ja tõendid, 5.09.2012 vastuväited, 7.09.2012 vastuväited hageja nõude suurendamisele ning protokolli kohaselt toimus eelistung 11.09.2012 kell 10.00-12.20. Arvel nr 5092 toodud lepingulise esindaja tasu 693 eurot oli põhjendatud, kuna kostja edastas 28.09.2012 täiendavad tõendid ja taotlused. Arvel nr 5185 toodud lepingulise esindaja tasu seoses 16.01.2013 istungiga oli põhjendatud osaliselt 587 euro 40 sendi (389,40+198) ulatuses. Vastavalt toimikus olevale protokollile toimus 16.01.2013 istung 2 h 57 min. Põhjendatud oli istungil esindamise tasu 389 eurot 40 senti (132 eurot/h : 60 min * 177 min). Arvestades asja sisu ja mahtu oli põhjendatud istungiks ettevalmistamise aeg 90 min, s.o 198 eurot (132 eurot/h : 60 min * 90 min). Arvel nr 5359 toodud lepingulise esindaja tasu seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega oli põhjendatud osaliselt 2 h ulatuses 264 eurot (132 eurot/h : 60 min * 120 min). Arvel nr 5629 toodud lepingulise esindaja tasu seoses esindamisega ringkonnakohtu 31.10.2013 istungil oli põhjendatud osaliselt 16 min ulatuses 35 eurot 20 senti (132 eurot/h : 60 min * 16 min). Eeltoodust tulenevalt oli põhjendatud ja vajalikud kostja õigusabikulud maakohtus 3656 eurot 40 senti (1089+1287+693+587,40) ja ringkonnakohtus 299 eurot 20 senti (264+35,20), kokku 3955 eurot 60 senti (ilma käibemaksuta). Tsiviilasja hind oli 7784 eurot 35 senti. Kostja lepingulise esindaja kulud 3955 eurot 60 senti ei ületa Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määrusega nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ §-s 2 sätestatud lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäära 4470 eurot tsiviilasja hinnalt kuni 12 800 eurot. Arvestades kostja tasutud ekspertiisitasu 282 eurot, siis on kostja põhjendatud menetluskulud 4237 eurot 60 senti (3955,60+282). Hagejalt kuulus väljamõistmisele vastavalt maakohtu 5.02.2013 otsusele 85,19% õigusabi kuludest (summast 3656 eurot 40 senti) maakohtus – 3114 eurot 89 senti ja 85,19% ekspertiisitasust (summast 282 eurot) maakohtus – 240 eurot 24 senti ning vastavalt ringkonnakohtu 20.11.2013 otsusele 100% õigusabi kuludest ringkonnakohtus – 299 eurot 20 senti. Seega kuulus hagejalt väljamõistmisele 3654 eurot 33 senti (3114,89+240,24+299,20). Määruskaebus
5.Hageja palus määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, milles kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 3654 eurot 33 senti. Hageja palus teha uue määruse, millega rahuldada kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus osaliselt, mõista hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 1530 eurot ja jätta kaebusega seotud menetluskulud kostja kanda. Põhjendatud on kostja esindaja ajakulu istungitele 6 h 58 min ja materjalide esitamiseks kohtule 8 h hinnaga 120 eurot/h, kokku 1796 eurot, millest 85,19% on 1530 eurot. Ekspertiis oli põhjendamatu, mistõttu ekspertiisikulu ei olnud vajalik. Maakohus rikkus menetlusõiguse normi, kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse normi ja analüüsis tõendeid ebaõigesti, jättes uurimispõhimõtte rakendamata. Kohus kohaldas vääralt TsMS § 176 lg-eid 1 ja 2 ning § 175 lg-t
1.Kohus rikkus TsMS § 436 lg-t 1 ning § 465 lg 1 p 8, kuna määrusest ei nähtu õigusaktid ega põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis. Samuti ületas kohus diskretsioonipiire kostja lepingulise esindaja kulude ning ekspertiisitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel. Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-t 1, esitades hagejale kostja menetluskulude nimekirja, mis ei olnud vastavuses TsMS § 174 lg-ga 3, kuna ei sisaldanud detailselt näidatud kulude koosseisu
(kulu liike). Hagejal puudus võimalus tutvuda tõenditega ja esitada sisulisi vastuväiteid. Maakohus leidis, et ta ei ole seotud TsMS § 477 lg 5 järgi menetlusosalise esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, viidates Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-161-11 p-le 7. Riigikohus ei käsitlenud nimetatud otsuses tõendite mitteesitamist menetlusosalisele. Maakohus rikkus TsMS § 176 lg-t 2. 5.02.2013 otsusega jäeti menetluskulud TsMS § 162 lg 2 alusel 14,81% ulatuses kostja kanda ja 85,19% ulatuses hageja kanda. Seega pidi kohus ka hagejalt nõudma menetluskulude nimekirja ja seda tõendavaid dokumente. Maakohus rikkus TsMS § 175 lg-t 1, kuna 3654 euro 33 sendi väljamõistmine hagejalt oli põhjendamata ja vajalikkus hindamata. Hageja ei vaidlusta kostja nõude 383 eurot 13 senti rahuldama jätmist. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-115-13 p-s 25 leidnud, et kohus peab hindama esindajakulude põhjendatust ja vajalikkust tervikuna. Lisaks tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ühe tööühiku hinna (tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Riigikohus on põhjendatuks ja vajalikuks pidanud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (3-2-1-92-13) ja tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (3-2-1-93-13). Kostja on avaliku teabe kohaselt käibemaksukohustuslane, mistõttu ei pea hageja kostjale käibemaksu hüvitama. Seega tulnuks hinnata kostja poolt nõutava tunnitasu määra, milline ei saanuks olla ilma käibemaksuta suurem kui 120 eurot/h. Maakohus avaldas, et hindas määruse tegemisel kostja esitatud 6 arvet ja märkis, et arvetes on detailselt näha, millised toimingud kostja esindaja tegi. Samas oli arvetes koos esitatud nii kostja esindamise aeg kohtus kui ka erinevate toimingute aeg, mistõttu puudus võimalus hinnata esindaja ajakulu vastavuses toimikus olevate dokumentidega. Juhindudes Riigikohtu poolt avaldatud maksimaalsest tasu määrast tunnis, ei saa vajalik tasu kostja esindajale esindamisel kohtus ületada 836 eurot (418:60x120) ning materjalide esitamiseks ja koostamiseks kohtule ületada 2760 eurot (1380:60x120). Riigikohus leiab, et TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu ka selle kaudu, kuivõrd esindaja koostatud menetlusdokumendid erinevad või sarnanevad. Kuna pooltevaheline vaidlus oli lahendamisel Töövaidluskomisjonis (TVK), koostas kostja 22.04.2012 vastuse TVK-le 6 lehel, mis on olulises mahus kopeeritud hagiavaldusse. Seega on väheusutav, et kostja esindaja kulutas hagile vastamiseks 6 h. Kohtu poolt arve nr 4950 alusel väljamõistetu on põhjendamatu. Piisav ajakulu olnuks 1 h 15 min. Kohus ei uurinud piisava põhjalikkusega arves nr 5036 sisalduvat ajakulu 7 h 25 min. Kostja esitas 18 lk müügiarveid tõenditena, mida kohus asjas ei hinnanud. Kostja täiendavad seisukohad kordasid sisult ja vormilt kostja vastust hagile. Kostja taotlus käekirja ekspertiisiks osutus sisult asja venitamiseks. Piisav ajakulu olnuks 2 h 25 min. Oluline oli, et asja lahendati vaid ühel õiguslikul alusel - TLS § 35. Seega ei toimunud tavalisest rohkem istungeid, menetlustoiminguid ning käsitletavate asjaolude ja tõendite maht ei olnud tavapärasest suurem. Kohus ei hinnanud sisuliselt kui palju pidi kostja esindaja kostja huvide kaitsmiseks tööd tegema. Kohus ei arvestanud menetluskulude kindlaksmääramisel Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määrusega nr 137, mille alusel piirmäär hagihinnas kuni 12 800 eurot on 4470 eurot ehk 34,9% nõudest. Seega tavahind hageja nõudelt oleks (7784,35 x 34,9%) 2717 eurot. Kostja vastus
6.Kostja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Edasine menetluse käik
7.Pärnu Maakohus jättis kaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohtu seisukoht
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et Pärnu Maakohtu 7.03.2014 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus vaidlustatud maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt on maakohus rikkunud TsMS § 176 lg-s 1 toodut, esitades hagejale kostja menetluskulude nimekirja, mis ei sisaldanud detailselt näidatud kulude koosseisu. TsMS § 174 lg 3 teise lause järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Menetluskulusid tõendavaid dokumente ei pea menetlusosaline TsMS § 174 lg 5 teise lause järgi kohtu nõudmiseta esitama. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esitas maakohus 22.01.2014 hagejale kostja menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramise avalduse ja menetluskulude nimekirja ning andis TsMS § 176 lg 1 alusel 14-päevase tähtaja vastuse esitamiseks (III kd tl 22). Menetluskulude nimekirjas olid välja toodud kõik kostja lepingulise esindaja poolt esitatud arved (number; kuupäev; summa käibemaksuga ja ilma) ning nende alusel osutatud õigusabiteenuste kirjeldus (III kd tl 4-5). Lisaks sisaldas kulunimekiri kinnitust kostja poolt menetluskulude kandmise kohta tsiviilasjas nr 2-12-23148. Ringkonnakohtu hinnangul kajastas kostja menetluskulude nimekiri piisavalt detailselt kulude koosseisu. Põhjendatud ei ole määruskaebuse väide, et kohus pidi hagejalt nõudma menetluskulude nimekirja ja seda tõendavaid dokumente. Maakohus pidanuks nõudma TsMS § 176 lg 2 kohaselt hagejalt menetluskulude nimekirja ja vajadusel seda tõendavate dokumentide esitamist, kui hageja oleks menetluses lepingulise esindaja teenuseid kasutanud. Praegusel juhul ei nähtu asja materjalidest, et hagejat oleks kohtumenetluses esindanud lepinguline esindaja TsMS § 218 tähenduses. Vastuseks ülejäänud hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus, et menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Diskretsioonipiiride ületamist maakohtule praegusel juhul ette heita ei saa ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega kontrollinud ja analüüsinud kostja esindaja töö mahtu ning jõudnud, arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, tehtud toimingute ajakulu ja õigusabi tunnihinna osas õigetele järeldustele. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul on maakohus mõistnud kostja esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses ning ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse vastavate põhjendustega, ei pea kohus vajalikuks hageja määruskaebuse sellekohaseid vastuväiteid täiendavalt käsitleda. Lisaks selgitab ringkonnakohus, et kuivõrd Riigikohus on 26.06.2014 lahendis nr 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 4.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks, siis viidatud piirmääradele menetluskulude kindlaksmääramisel tugineda ei saa. TsMS § 178 lg 3 kohaselt ei hüvitata käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ulvi Loonurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.