Asjaõigus › Kinnistusraamatu asjad

laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamise vahendiks kohtuliku hüpoteegi. Kohus on määranud seada ühe hüpoteegi summas 81 000 eurot GF kuuluvale 3/4 mõttelisele osale ja OP kuuluvale 1⁄4 mõttelisele osale korteriomandist. AÕS § 363 lg 1 järgi hagi tagamiseks võib kohus seada haginõude ulatuses hüpoteegi, mis peab olema kinnistusraamatusse kantud kohtuliku hüpoteegina ja AÕS § 363 lg 2 kohaselt on kohtuliku hüpoteegiga tagatud kohtulahendi alusel rahuldatud nõue. AÕS § 359 lg-st 1 tulenevat võib ühe hüpoteegiga koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. AÕS § 359 lg 11 järgi ühishüpoteegi suhtes loetakse kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. Eeltoodust tulenevalt määras maakohus seada kohtulik hüpoteek ühishüpoteegina kaasomanike mõttelistele osadele kinnisasjas, millest tulenevalt käesoleval juhul vastutab iga kinnisasja mõtteline osa eraldi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. AÕS § 3631 kohaselt, kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja poolt määratud osades. Käesoleval juhul on tagatav nõue jagamata. Riigikohus on lahendi 3-2-1-162-09 punktides 14 ja 15 selgitanud: „Kolleegium peab vajalikuks nõude jaotamise kohta mitme kinnisasja korral märkida järgmist. TsMS § 381 lg 1 p 5 kohaselt tuleb juhul, kui taotletakse kohtuliku hüpoteegi seadmist mitmele asjale korraga, märkida hagi tagamise avalduses nõude jagunemine erinevate hüpoteegiga koormatud asjade vahel. Sama tuleneb AÕS §-st 3631... Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kuigi AÕS § 3631 sätestab nõude jaotamise mitme kinnisasja vahel, mitte kohtuliku hüpoteegi summa jaotamise, langevad kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu kinnisasjadele seatavate kohtulike hüpoteekide summad kokku nõude jaotatud summadega. Seega kantakse kohtuliku hüpoteegi summadena kostja kinnisasjade kohta sisse need summad, mida sissenõudja on taotlenud nõude jaotamisel.“ Riigikohtu selgituste kohaselt, kui kohtulikku ühishüpoteeki oleks lubatud kanda kinnistusraamatusse, tähendaks see seda, et iga kostja kinnisasi vastutaks kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest tervikuna (AÕS § 359 lg 1). Riigikohtu arvates ei tulenenud aga selline võimalus seadusest. AÕS § 3631 kohaselt, kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale, jagatakse tagatav nõue kinnisasjade vahel võlausaldaja määratud osades. Nõude jaotamine välistab mitme kinnisasja koormamise kohtuliku ühishüpoteegiga. Kui nõue on jaotatud, vastutab iga kinnisasi kohtuliku hüpoteegi aktsessoorsuse tõttu ainult temale langeva/jaotatud nõude ulatuses. Kohtuliku ühishüpoteegi sissekandmise keeld on põhjendatav sellega, et hagi tagamise käigus hageja nõuet ei rahuldata. Kohtuliku hüpoteegi sissekandmine on tagav toiming, millega ei tohi kostjat üle põhjendatud ulatuse koormata. Eeltoodu alusel leidis maakohus, et kannet ei ole võimalik teha. Määruskaebus Avaldaja palub tühistada maakohtu kandemääruse. Kohtunikuabi on oma kandemääruses viidanud Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-162-09 p-dele 14 ja 15, milles riigikohus on leidnud, et seadusest ei tulene võimalust seada kohtulikku ühishüpoteeki. Viidatud lahendis on tegemist olukorraga, kus sooviti seada kohtulik hüpoteek kostja mitmele kinnisasjale. Kolleegium on nentinud, et selline olukord ei ole võimalik, kus kostja iga kinnisasi vastutaks kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest tervikuna. AÕS § 359 lg 1 kohaselt võib ühe hüpoteegiga koormata mitut kinnisasja. Sellisel juhul vastutab iga kinnisasi kogu hüpoteegiga tagatud nõude eest. Ühishüpoteegi puhul peab olema tegemist erinevate kinnisasjadega. Mitme kaasomaniku ühise kinnisasja koormamisel kohtuliku hüpoteegiga ei teki ühishüpoteeki. Käesoleval juhul on Tartu Maakohtu 25.06.2014 kohtumäärusega lubatud seada kohtulik hüpoteek

2(4)

korteriomandile, mis on GF ja OP kaasomandis. Vastavalt AÕS 70 lg-le 3 on kaasomand kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomandi puhul on tegemist ühe kinnisasjaga, mis kuulub samaaegselt vähemalt kahele isikule, kellel on õigus seda valitseda. Kohtunikuabi viide AÕS § 359 lg-le 11 ei ole käesoleval juhul asjakohane, sest antud juhul on tegemist ühe kinnisasjaga, mitte ühe omaniku mitme kinnisasjaga, mille seas on ka kaasomand mingist kinnisasjast. Asjakohatu on viide ka AÕS §-le 3631, mille kohaselt tuleb nõue jagada osadeks, kui kohtulik hüpoteek seatakse omaniku mitmele kinnisasjale. Tartu Maakohtu 25.06.2014 kohtumäärusega on seatud kohtulik hüpoteek ühele kinnisasjale, mis jaguneb kahe isiku vahel mõttelisteks osadeks. Tartu Maakohus on oma määrusega seadnud kohtuliku hüpoteegi kahele isikule kuuluvale korteriomandile kui tervikule. Tähelepanu tuleb juhtida ka asjaolule, et kinnisasja mõlemale kaasomanikule on esitatud kahtlustus ühiselt suures koguses narkootilise aine marihuaana käitlemises. KarS § 21 lg 2 kohaselt on tegemist kaastäideviijatega, millest tulenevalt on mõlemad võlgnikud, kes on saanud vara kuriteoga. Juba olemasolevate tõendite pinnalt saab teha järeldusi kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara ulatuse kohta, mida on kajastatud Tartu Maakohtu määruses. Hüpoteegi seadmine nende kaasomandis olevale kinnistule ei ole kummagi isiku jaoks ebamõistlikult koormav ega ebaproportsionaalne. Riigikohtu lahendi 3-1-1-1-12 p-s 20 on öeldud, et kohtueelse uurimise eesmärk on tõendite kogumine ja selles menetlusetapis ei saagi eeldada menetlejatel kogu tõendusliku teabe olemasolu. Sel põhjusel ei pruugi menetlejatel vara arestimise ajal olla piisavat teavet kuritegelikul teel saadud vara täpse suuruse ja kahtlustatavate vahelise jaotuse kohta. Riigikohus oli seisukohal, et arvestades vara arestimise kriminaalmenetlust tagavat eesmärki, peab säilima võimalus kuriteoga saadud vara arestimiseks ka juhul, kui kuriteoga saadud vara jagunemist kahtlustatavate ja kolmandate isikute vahel alles selgitatakse. Sellisel juhul on omavastutuse põhimõtet vara arestimisel järgitud, kui kuritegelikku ühendust või gruppi moodustavatelt kahtlustatavatelt või kolmandatelt isikutelt igaühelt eraldi ei arestita vara enamas väärtuses ühenduse või grupi poolt tervikuna saadud kriminaaltulust. Seega ei ole välistatud, et kriminaalasjas arestitud vara koguväärtus ületab konfiskeerimisele kuuluva kriminaaltulu või selle asendamiseks sobiva vara mahu mitmekordselt, tingimusel, et igalt kahtlustatavalt või kolmandalt isikult arestitava vara väärtus jääb kuriteoga saadud kogutulu piiresse. Kriminaaltulu jaotus peab olema selgitatud hiljemalt kohtuotsuse tegemise või KrMS § 4036 järgi konfiskeerimistaotluse kohtusse saatmise ajaks. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks ja lahendamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määrust tühistada. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 järgi tuleb maakohtu määrus jätta muutmata. Maakohus on õigesti kohaldanud AÕS § 359 lg 1 ja 11 ning § 3631. Kuna tagatav nõue on kinnisasja mõtteliste osade vahel võlausaldaja poolt jagamata, siis on õige maakohtu järeldus, et võimalik ei ole avaldust ühishüpoteegi kandmiseks kinnistusraamatusse rahuldada. Ebaõige on määruskaebuses toodud käsitlus, et tegemist ei ole ühishüpoteegiga. AÕS § 359 lg 11 järgi loetakse ühishüpoteegi suhtes kinnisasjaks ka kaasomaniku mõtteline osa kinnisasjas. Oluline ei ole see, kas mõttelised osad, millele on hagi tagamiseks seatud ühishüpoteek, on erinevates kinnisasjades või mitte. Samuti ei tulene AÕS §-st 3631, et see oleks kohaldatav ainult juhul, kui ühishüpoteek seatakse ühe isiku mitmele kinnisasjale. Eelviidatud säte reguleerib juhtumit, kui ühe hüpoteegiga on koormatud mitut kinnisasja (ühishüpoteek) ja oluline ei ole see, kas need kinnisasjad kuuluvad ühele või mitmele isikule.

3(4)

Määruskaebuses esiletoodud väited kriminaalmenetluse eripära kohta ei anna samuti alust maakohtust erinevaks järelduseks. KrMS § 1414 sätestab, et konfiskeerimise, selle asendamise, tsiviilhagi või varalise karistuse tagamiseks võib vara arestida KrMS §-s 142 sätestatud korras või kohaldada muid tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 378 sätestatud hagi tagamise abinõusid. Eeltoodu annab küll võimaluse laiendatud konfiskeerimise asendamise tagamiseks hüpoteegi seadmiseks, kuid hagi tagamiseks hüpoteegi seadmisel ja kinnistusraamatusse kande tegemisel tuleb lähtuda asjaõigusseadusest. Kriminaalmenetluse tagamise eesmärgist, millele on viidanud määruskaebuse esindaja, ei saa kolleegiumi arvates teha vastupidist järeldust. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega tuleb TsMS § 171 lg 1 järgi määruskaebuse läbivaatamise kulud jätta määruskaebuse esitaja kanda.

Ande Tänav /digitaalselt allkirjastatud/

Kaija Kaijanen /digitaalselt allkirjastatud/

Margo Klaar /digitaalselt allkirjastatud/

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.