10. september 2014.a, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-44735
Tsiviilasi
XXXOÜ pankrotimenetlus
Menetlustoiming
pankrotimenetluse lõpetamine
Menetlusosalised ja nende
Võlgnik: XXXOÜ (pankrotis, registrikood XXX, asukoht XXX, postiaadress XXX); Pankrotihaldur: Urmas Tross (OÜ Konkurss, Roosikrantsi 23-5, 10119 Tallinn, e-post [email protected]).
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada XXXOÜ (pankrotis, registrikood XXX) pankrotimenetluses lõpparuanne ja lõpetada pankrotimenetlus.
2.XXXOÜ (pankrotis) võlausaldajatel on tunnustatud nõuete eest jäänud saamata raha alljärgnevalt: Nr Võlausaldaja nimi Tunnustatud Rahuldamata nõue nõue eurodes eurodes
Määrata XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldur Urmas Trossi halduri tasu summas 900 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 297 eurot. Väljamakse teostada büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le Konkurss.
4.Vabastada pankrotihaldur Urmas Tross tema kohustustest XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pärast XXXOÜ (pankrotis) kustutamist registrist.
5.Määrata XXXOÜ (pankrotis) kõigi säilitamisele kuuluvate dokumentide hoidjaks XXX(isikukood XXX, elukoht XXX).
6.Teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu viieteistkümne päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud XXXOÜ pankrot kuulutati välja 07.12.2012.a Harju Maakohtu kohtumäärusega, pankrotihalduriks nimetati Urmas Tross. Harju Maakohtu 07.10.2013.a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse kinnitada XXX(pankrotis) lõpparuanne ja määrata pankrotihaldur Urmas Trossile tasu summas 900 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 297 eurot. Pankrotihalduri poolt esitatud andmed pankrotimenetluse kohta
1.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankrotimenetluses müüdi pankrotivarana võlgniku seadmed, kokku summas 4 500 eurot.
2.Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta Vara välistamisest ja tagasivõitmisest tulenevad nõuded puuduvad. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele elatise väljamakseid tehtud ei ole. Massikohustused Halduri tasult kinnipeetav tulumaks summas 189 eurot (900 x 21%) ja tasule lisanduv sotsiaalmaks summas 297 eurot (900 x 33%), kokku 486 eurot tasutakse Maksu- ja Tolliametile halduri tasu kinnitamisel. Pankrotimenetluse kulud on järgmised: • kohtukulud puuduvad; • ajutise halduri tasu ja sotsiaalmaks 2 400,65 eurot (väljamakstud); • ajutise halduri kulu OÜ Konkurss sumas 198 eurot (väljamakstud); • halduri tasu 900 eurot (väljamaks pärast lõpparuande kinnitamist); • OÜ Konkurss menetluskulu – taotlemiseks vahendid puuduvad.
3.Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa Nr Võlausaldaja nimi nõue eurodes Väljamakse eurodes
1.Maksu- ja Tolliamet 27 668,20 310,87
2.Swedbank AS 34 335,39 385,77
3.Politsei- ja Piirivalveamet
3,36 Põhja prekfetuur
4.Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta Käesolevas pankrotimenetluses puudus panditud vara.
5.Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Puudub müümata vara ja ka teistelt isikutelt ei ole enam midagi saada.
6.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur on uurinud olemasolevat 2011. majandusaasta aruannet (andmed ka 2010 aasta seisundi kohta) ja aruandeid seisuga 31.12.2011 kuni 16.11.2012, AS Swedbank panga konto väljavõtteid ajavahemikus 01.01.2010 kuni 28.11.2012. 2011. aastaaruandes kajastatu lubab asuda seisukohale, et võlgniku tegevus halvenes 2011. majandusaasta jooksul võrreldes 2010. aastaga. Nimelt esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli 2010. aastal müügitulu summas ca 90 157 eurot, kuid kulude mahaarvamise tulemusena oli kahjum ainult summas 469 eurot, mis ilmselt võlgniku teenuse pakkumise erisusi arvestades ei ole halb tulemus. Samas rahavoogude aruande kohaselt 2010. aastal oli rahaliste vahendite laekumine materiaalse ja immateriaalse müügist, põhivara oli enamuses renditud ja aastaaruandes kajastatud põhivara müük summas ca 26 212 eurot. Rendimaksed olid millegipärast kajastatud müügina. Haldur on arvamusel, et vara on 2010. aastal oluliselt vähenenud, mis võis halvata teenuse pakkumist. 2011. aasta majandusaasta andmete kohaselt on müügitulem vähenenud võrreldes 2010 aastaga 90 157 eurolt 33 773 euroni ja majandustegevusest kahjum suurenenud 469 eurolt 45 077 euroni. Võlgniku esindaja on kahjumi tekkimist selgitanud asjaoludega, et XXXOÜ põhitegevusaladeks oli keemiline puhastus ja pesu pesemine väga suures osas ainult eraklientidele. Ettevõtted, mis oli XXXOÜ kliendid, paiknesid Viru Keskuse lähedal ja esialgu ise pöördusid punktisse mis oli paigaldatud Viru Keskuses. Nende esindajad ise tõid esemed puhastusse ja ise esemeid võtsid vastu puhastusest. Peale seda kui Viru Väljaku AS lõpetas üürilepingu XXXOÜ-ga (seoses suure võlgnevusega üüri eest) vähenes klientide arv oluliselt, samas oli energiakandjate ruumide üüri hindade tase oli liiga kõrge. Kulud kasvasid 2011 rohkem kui tulu oli võimalik teenida. Tegelikkuses on üheks põhjuseks ka väga kallilt renditud vara. Näiteks rendileping OÜ-ga XXX, lepingu esemeks teenuse osutamiseks vajalikud seadmed, sisuline liisingu protsent ca 18% aastas, AS XXX, sõiduk Mercedes-Benz Vito, sisuline liisinguprotsent aastas summas 14%. Liisingute lõpetamist on küll ekslikult käsitletud müügina, kuid annab informatsiooni selle kohta, et käibe langedes lõpetati sisuliselt ka seadmete liisimine, mis ei võimaldanud tegevust jätkata. AS Swedbank pangakonto nr 221033116232 väljavõtte kohaselt on tähelepanu vääriv asjaolu, et ajavahemikus 01.01.2010 kuni 28.11.2012 on võlgniku arveldus niisugune, mille kohaselt sisuliselt kõik laekumised on makstud Maksu-ja Tolliametile- laekumine kliendilt, maksmine maksuametile seda pidevalt, sõltumata summa suurusest kuni 02.12.2011. Võlgniku laenukonto nr XXXXXXXXXXX kohaselt ajavahemikus 01.01.2009 kuni 28.11.2012 on võlgniku laenusaldo summas 21 989,80 eurot ja on teostanud makseid kuni 22.04.2010. XXXXXXXXXXX väljavõte lubab järeldada, et võlgniku laenuteenindus on kestnud kuni oktoobrini 2009. Toetudes eeltoodule on haldur arvamusel, et on võimalik järeldada, et võlgniku majandustegevus oli halvenenud tegelikkuses juba 2010. aasta lõpuks ja seotud eelduslikult nii vara vähendamise kui ka klientide vähenemisega ning kulude kasvuga, vastasel korral poleks 2011. majandusaasta jooksul toimunud nii suurt muutust võrreldes 2010. aastaga. Samuti on 2009. aasta lõpuks lõppenud pangalaenu maksed, mille tulemusena on panga nõue põhisosas summas 14 629,11 eurot ja koos viivistega summas 33 984,35 eurot. Samas on ajavahemikus 01.01.2010 kuni 02.12.2011 tasutud ainult maksuvõlgnevust. Antud juhul on tegelikkuses 2011 aasta tegevus toimunud ainult varasemalt tekkinud maksunõude
tasumiseks. Haldur ei saa nõustuda võlgniku juhatuse liikme seisukohaga pankrotiavalduses, et alles 01.11.2012 oli selge, et 2011 majandusaasta aruande kohaselt omakapital ei vasta ÄS kehtestatud nõuetele. Halduril oleva informatsiooni kohaselt võib asuda seisukohale, et juhtorganite tegevus, esitatud dokumendid ja selgitused lubavad järeldada, et juhatuse liige sai aru olukorra halvenemisest varem kui esitas pankrotiavalduse. Halduri arvates pidi seisund olema teda juba hiljemalt 2011. aasta alguseks või siis 2011. aasta keskpaigaks, kuna 2011 sisuliselt anti tagasi liisitud vara, jäi ainult hädavajalik võlgniku vara ja laekumistest tasuti ainult maksuametile ning 2012.a mingit majandustegevust ei toimunud. 01.01.2010 kuni 02.12.2011 toimus sisuliselt ainult tasumine MTA-le siis pole ka võimalik, et tasutakse lisaks veel teisi makseid. Halduri arvates tekkinud olukorras oleks pidanud juhatus võlgniku majandustegevust analüüsima õigeaegselt selle toimumise ajal ja esitama ka varem pankrotiavalduse. Pankrotimenetluse alustamisel oli võlgnikul, võlgniku juhatuse liikme vastutaval hoiul, alljärgnev vara : - keemilise puhastuse masin (Renzacci); - triikimismannekeen; - plekieemaldamise laud koos püstoliga; - triikimislaud. 22.01.2013 tegi OÜ XXX pakkumise tervikvarale summas 4 500, millele lisandub käibemaks. 15.02.2013 avaldas haldur enampakkumise teate, alghinnaga summas 6 500 eurot, enampakkumise tähtajaga 05.03.2013. Tehti küll päring triikimislauale, kuid tervikavarana pakkumist ei tehtud ja 05.03.2013 keegi pakkumist alghinnaga ei teinud. Üldkoosolek otsustas võtta vastu OÜ XXX pakkumine tervikavarale summas 4 500 eurot. Lõpparuande esitamise ajaks on rahalised vahendid võlausaldajatele väljamakstud ja puuduvad väljavaated pankrotivara suurendada.
7.Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud Nr Võlausaldaja nimi Tunnustatud nõue Rahuldamata nõue eurodes eurodes
1.Maksu- ja Tolliamet 27 668,20 27 357,33
2.Swedbank AS 34 335,39 33 949,62
3.Politsei- ja Piirivalveamet
296,64 Põhja prefektuur
8.Andmed pankrotimenetluses esitatud ja esitatavate hagide kohta Käesolevas pankrotimenetluses hagisid ei esitatud ja haldur ei kavatse hagisid esitada.
9.Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused Pankrotimenetluse kulud on järgmised: • kohtukulud puuduvad; • ajutise halduri tasu ja sotsiaalmaks 2 400,65 eurot (väljamakstud); • ajutise halduri kulu OÜ Konkurss sumas 198 eurot (väljamakstud); • halduri tasu 900 eurot (väljamaks pärast lõpparuande kinnitamist); • OÜ Konkurss menetluskulu – taotlemiseks vahendid puuduvad.
10.Maksejõuetuse põhjused
01.11.2012 esitas võlgniku esindaja pankrotiavalduse ja kinnitas kohtule, et kohustused ületavad vara ja 2011. aasta majandusaasta kohaselt on võlgniku omakapital langenud alla ÄS § 136 sätestatud omakapitali suuruse. Halduri arvates pidi seisund olema teda juba hiljemalt 2011 aasta alguseks või siis 2011 aasta keskpaigaks. 2011 aastal oli sisuliselt OÜga XXX lepingu esemeks teenuse osutamiseks vajalikud seadmed ja AS XXX, sõiduk Mercedes-Benz Vito, vara tagasiantud rentnikele/liisijatele ja laekumistest tasuti ainult maksuametile ning 2012 mingit majandustegevust ei toimunud. 01.01.2010 kuni 02.12.2011 toimus sisuliselt ainult tasumine MTA-le. Halduri arvates tekkinud olukorras oleks pidanud juhatus võlgniku majandustegevust analüüsima õigeaegselt selle toimumise ajal ja esitama ka varem pankrotiavalduse. Halduri arvates on objektiivselt maksejõuetuse tekkimine ja tegevuse lõppemine seletatav klientide vähesuse, rahalaekumiste vähenemise, liisitud vara äraandmise ja tasumisega ainult MTA-le , kuid antud juhul oleks juhatus pidanud reageerima varem toimunud muutustele. Tegemist on olukorraga, milles ei saa otseselt väita, et oleks tegemist hooletusega või raske juhtimisveaga, mis on kahjunõude aluseks, kuid võib täheldada olukorra muutuste ebaõiget hindamist ja alusetut arvamist, et „äkki ikka olukord paraneb“ - tegemist on pigem subjektiivse ootusega paremusele, mis ei vastanud objektiivsele olukorrale. Kokkuvõtvalt asub haldur seisukohale, et majanduskuriteo tunnustega tegu või rasked juhtimisevead ei ole maksejõuetuse tekkimise põhjuseks.
Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. PankrS § 163 lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise kümne päeva jooksul pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Kohus võib vastuväidete ärakuulamiseks pidada istungi. PankrS § 163 lg 4 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 163 lg 5 sätestab, et pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Pankrotihaldur Urmas Tross on PankrS § 162 ja 163 alusel esitanud kohtule pankrotimenetluse lõpparuande. Lõpparuande kohaselt on võlgniku vara realiseeritud, müümata pankrotivara ega teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole, haldur ei ole tuvastanud täiendavaid võimalusi pankrotivara moodustamiseks. Haldur ei kavatse esitada hagisid. Kohus leiab, et pankrotihalduri esitatud lõpparuanne vastab PankrS § 162 nõuetele ja see ei riku võlgniku ja võlausaldajate huvisid. Pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks lõpparuande kinnitamisega on põhjendatud ja tuleb rahuldada, lõpparuanne tuleb kinnitada ja pankrotimenetlus lõpetada. Kohus nõustub pankrotihalduri seisukohaga, mille kohaselt on XXX OÜ (pankrotis) maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 163 lg 5 tähenduses. PankrS § 130 lg 3 sätestab, et kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist
alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur Urmas Tross tuleb vabastada tema kohustustest XXXOÜ (pankrotis) pankrotimenetluses pärast XXXOÜ (pankrotis) kustutamist registrist. PankrS § 66 lg 1 kohaselt on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Haldur kulude kinnitamist ei taotlenud. Lähtuvalt PankrS § 65 lg-st 1 kohus määrab pankrotihalduri tasu pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. XXXOÜ (pankrotis) pankrotihaldurile kinnitatav tasu on halduri taotlusel summas 900 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 297 eurot. Taotletav tasu on arvestatud PankrS § 651 lg 1 kohaselt, võttes arvesse, et pankrotivarasse on halduri tegevuse tulemusena laekunud 4 500 eurot. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks 900 eurot (20% 4 500 eurost) kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab PankrS § 651 lg-le 1. PankrS § 193 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2015. aasta 1. jaanuari, kohaldatakse ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu maksustamisele kuni 2014. aasta
30.juunini kehtinud pankrotiseaduse § 23 lõigete 3 ja 4 ning § 65 redaktsiooni ning ajutise halduri või pankrotihalduri tasule lisatakse kas käibemaks või sotsiaalmaks. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 900 eurot maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 297 eurot. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotihaldur tegi ettepaneku, et XXXOÜ (pankrotis) dokumentide hoidjaks määratakse XXX(isikukood XXX, elukoht XXX). Kohus leiab, et halduri taotlus tuleb rahuldada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.