Vaheotsus aegumise kohaldamiseks
Tsiviilasja number
2-13-778
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Rüütli tn
Kohtunik
Heli Käpp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
05.september 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja hind
R.B. (end P.a) hagi A.O. ja T.S.i (end P.) vastu kulutuste hüvitise ja lisanduva viivise väljamõistmiseks; R.B. (end P.a) hagi A.O. ja T.S.i (end P.) vastu kaasomandi lõpetamiseks ning A.O. ja T.S.i vastuhagi R.B. vastu kaasomandi lõpetamiseks Põhihagi hind 50 000 € + 3500 €; vastuhagi hind 3500 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja/vastuhagi kostja: R.B. (endise perenimega P.a, isikukood x, elukoht x, e-post: x) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Ljudmila Tamar (epost : [email protected]); kostja 1/vastuhageja 2: A.O. (isikukood x, e-post: x), lepinguline esindaja Ivo Jaama (e-post: [email protected]) Kostja 2/vastuhageja 1: T.S. (endise perenimega P., isikukood x, e-post: x), lepinguline esindaja advokaat Alla Raudsepp (e-post: [email protected])
Eelistung
10.06.2014
Kohtuistungil osalesid
Adv L. Tamar, I. Jaama ja adv A. Raudsepp
Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
Pärnu Maakohtu menetluses on R.B. (end P.a) 09.01.2013 hagi A.O. ja T.S.i (end P.) vastu kulude hüvitamiseks ja viivise väljamõistmiseks, sellega 08.08.2013 kohtumäärusega liidetud R.B. 22.07.2013 hagi A.O. ja T.S.i (end P.) vastu x asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks ning 01.04.2014 kohtumäärusega menetlusse võetud A.O. ja T.S.i 24.03.2014 kohtule esitatud vastuhagi x asuva kinnistu kaasomandi lõpetamiseks teistsugusel viisil. Kostjad A. O.ja T. S. taotlevad kohaldada hageja R. B. kulude hüvitamise nõudele aegumist ja teha selle kohta vaheotsus. Hageja R. B. nõustus aegumise küsimuse lahendamisega vaheotsusega. Kohus andis pooltele võimaluse esitada oma seisukohad kirjalikult ning teatas vaheotsuse tegemise aja. 01.09.2014 määrusega kohus pikendas otsuse tegemise aega.
R.B.14.04.2014 ja 10.07.2014 täpsustas hagiavaldust kulude hüvitamise nõuete osas ning täpsustustatud hagi kohaselt nõuab kinnistule tehtud kulutuste eest hüvitist A. O. (kostja 1) 8166,54 € ja T. S. (kostja 2) 14 794,68 €. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt kuulub x asuv kinnistu kaasomandina hagejale ja kostjatele järgmiselt: hagejale 7/24, A. O. 10/24 ja T. P.ile 7/24 mõttelist osa kaasomandist. Kaasomanikud sõlmisid 20.02.1004 kinnistu valdamise ja kasutamise korra kindlaksmääramise lepingu, mille järgi elamu I korrusel asuvad ruumid numbritega 2, 3, 4 ja 5 jäid kostja I ainuvaldusesse; elamu II korrusel paiknevad ruumid 10 ja 30 jäid hageja ja kostja II ühisavaldusesse ning ülejäänud ruumid jäid kõigi kaasomanike ühisavaldusesse. Ühiskasutusse jäid ka kinnistu õueala ja kinnistul paiknevad abihooned. Kaasomanikud on kokku leppinud kinnistu korrashoius ja kinnistu kasutamisega seotud kulutuste kandmises. 2006.a asus hageja elama x kinnistule. Kuna nii elamu kui ka kinnistu olukord olid mitterahuldavas seisukorras, asus hageja tegema vajalikke remondi- ja parendustöid, et takistada hoonete olukorra ja kinnistu seisukorra halvenemist. Teised kaasomanikud püsivalt majas ei elanud. Perioodil 2007 – 2011 on hageja teinud ehitus- ja parendustöid kokku 63 380,70 € ulatuses järgmiselt: 1) kõrvalhoone – tööde maksumus 39 498,14 €; 2) elamu katus – 13 517,63 €; 3) elamu elektrisüsteem – 1022,59 €; 4) kinnistusisesed teed ja platsid – 6302,71 €; 5) kinnistu hoov (piirdeaed, drenaaž, haljastus jms) – 1907,12 €; 6) maja sokli soojustamine, vihmavee süsteem – 1132,51 €; 7) elamu II korrus – 29 970,60 €.
Vaheotsuse tegemise seisuga täpsustatud nõude kohaselt nõuab hageja kostjalt 1 katuse, elektritööde, piirdeaia ja II korruse vannitoa remonttööde kulude osalist hüvitamist. Kostjalt 2 nõuab hageja hüvitist järgmiste tööde eest: krundisisesed teed, katus, maja sokli soojustamine, drenaaž, haljastus, elektritööd, piirdeaed ja II korrus tervikuna. Hageja leiab, et nõuded ei ole aegunud. Hageja nõue tuleneb asjaõigusseaduse § 72 lg-st 4 ning TsÜS § 149 tulenevalt on nõude aegumistähtaeg 10 aastat nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutus sissenõutavaks hageja 08.03.2012 nõudekirjas kostjale 2 määratud tähtajale 30.03.2012 järgnevast päevast, s.o alates 31.03.2012. Kinnistusiseste teede ehitamiseks/plaatimiseks oli hageja ja kostja 1 vahel kaasomanike enamuse (7/24 + 10/24 osa) kokkulepe, et esialgu kannavad kulud hageja ja kostja 1, mis ei vabasta kostjat 2 kulutuste hüvitamisest edaspidi. Kostja 1 vastu selle kulu osas hagejal nõuet ei ole. Vastavalt 2004.a kasutuskorra kokkuleppe punkti 3.4. järgi on õueala kõigi kaasomanike ühiskasutuses. Kostja 2 on menetluses tunnistanud, et peab neid teid kasutama, kui tahab majja pääseda. Kostja 2 ei ole tõendanud oma väidet, et kulutus ei olnud vajalik. Krundisisesed teed said valmis 2009.a. Nõue kostja 2 vastu on nii hagejal kui kostjal 1. Kuna ei olnud kokku lepitud, millal täpselt pidi kostja 2 kulutusi hüvitama, siis aegumistähtaeg hakkas kulgema hageja 08.03.2012 nõudekirjas kostjale 2 määratud tähtajale 30.03.2012 järgnevast päevast, s.o alates 31.03.2012. Sokli soojustamine, drenaaž ja haljastus on tehtud kokkuleppel kostjaga 1, kes elab I korrusel ja on kurtnud, et temal on külm põrand ja vesi tuleb keldrisse. Kostja 1 on vundamendi soojustamise eest tasunud. Hageja elab II korrusel ja temal puudub otsene vajadus vundamendi soojustamiseks, kuid see on vajalik maja säilitamiseks. Ka selle kulu tegemiseks on kaasomanike enamuse kokkulepe-otsus. Vastavalt kasutuskorra lepingu punktile 4.4. kannavad kaasomanikud ühiste ruumide ja majaosade remontimise kulud ühiselt. Seega peab ka kostja 2 kandma nendest kuludest oma osa. Vannitoa ja WC ehitamine II korrusele oli hädavajalik kulutus. Kuna majas viibis palju rahvast, tekkis juba ammu vajadus kahe pesemisruumi järgi. Kostja 1 kokkuleppel hagejaga finantseeris osaliselt vannitoa ehitamist II korrusele (5000 krooni suurused ülekanded 28.04.2010 ja 28.05.2010 kostjalt I hagejale). Tegemist on kaasomanike enamuse kokkuleppega – otsusega, et esialgu kannavad kulutused hageja ja kostja 1, mis ei vabasta kostjat 2 kulutuste hüvitamisest edaspidi. 2004.a kasutuskorra kohaselt on I korruse vannituba ja WC üldkasutatavad ruumid ning seda ei muutnud II korrusele ehitatud vannituba. Kõikide ruumide uksed on lukustamata ja kõik kaasomanikud saavad neid kasutada. Katusetöid tehti august – detsember 2010. Katus oli valesti ehitatud ja vajas vahetamist, kuna jooksis läbi. Vajalik kulutus elektrisüsteemile tehti 2010.aastal. Vana õhuliin oli amortiseerunud ja rippus maja küljes, Eesti Energia tingimuste kohaselt pidi majja sisenev elektrikaabel minema maa alla. Tegemist on vajaliku kulutusega TsÜS § 63 p 1 järgi. Piirdeaia ehitus oli vajalik kulutus, ehitati 2011. x väärtuse kohta 22.06.2010 tehtud eksperthinnangule lisatud fotod tõendavad, et x maja ees varasemalt piirdeaeda ei olnud. Piirdeaed oli vajalik, sest hoovis käisid oma asju tegemas piirkonna koerad. Elamu II korruse ümberehitamise tööd tehti 2010.aastal ja nõue ei ole aegunud. Elamu II korruse kulud jagunevad kahte ossa: remondikulud (ehitustööd ja –materjal) ja sisustus (garderoob ja sisutus, köök + tehnika + paigaldus). Kostja 2 ei ole tõendanud, et ruumid olid 2010.a vähemalt rahuldavas seisus. Kostja 2 kasutab neid ruume ja sisustust, seega on nende paigaldust aktsepteerinud.
A. O. 20.02.2013, 03.09.2013 ja 25.02.2014 kirjalikes vastustes leiab, et aastatel 2007 – 2009 tekkinud nõuded on aegunud ja kostja palub enne 08.01.2010 tekkinud nõuete puhul aegumist ka kohaldada. Lisaks kostja esitas sisulisi vastuväiteid hageja nõude põhjendamatuse kohta, sest tehtud tööd ei olnud vajalikud, kaasomanike kokkulepe tööde tegemiseks ei olnud ning kostja on aastatel 2007 – 2009 kinnistul tehtud tööde eest tasunud kokku 19 038,27 € (296 997 krooni). Kostja O. leiab, et hageja nõutavad kulutused, v.a maakaabli paigalduse kulu, on kasulikud ja toreduslikud kulutused ning kaasomanike kokkulepe nende kulude hüvitamiseks puudub. Seetõttu ei saa nende hüvitamist nõuda AÕS § 72 lg 4 alusel, mille aegumistähtaeg on 10 aastat. Teoreetiliselt on kasulike ja toreduslike kulutuste hüvitamist võimalik AÕS § 88 ja VÕS § 1042 alusel nõuda alusetu rikastumise sätete järgi, kuid sellise nõude aegumistähtaeg on 3 aastat. Seega on kõik 2006.aastast kuni 08.01.2010 tekkinud nõuded aegunud, v.a maakaabli vahetus. Katuse vahetamise osas hagejal ja kostjal 1 kokkulepet ei olnud, vana katus ei lasknud vett läbi ja selle vahetamiseks vajadust ei olnud, kostja 1 vaidles eelnevalt kulutuste tegemisele vastu. Hageja vahetas katuse, sest soovis katusealust ruumi suurendada ja eluruumina kasutusele võtta. Kostja 1 ja hageja vahel oli kokkulepe, et kostja 1 finantseerib II korruse WC ehitust ja siis jääb I korruse WC kostja ainukasutusse. Kostja 1 tasus hagejale 28.04.2010 ja 28.05.2010 kokku 10 000 krooni, kuid hageja kasutab endiselt I korruse WC-d panipaigana. Kokkulepe aia ehitamiseks puudus. Kui ka piirdeaeda kinnistul ei olnud, siis ei olnud piirdeaia rajamine vajalik kulutus kinnistu säilitamiseks; piirdeaed oli vajalik hagejale, kes võttis endale koera. Kostja 2, T. S., eitab samuti kaasomanike kokkulepet kulutuste tegemiseks. Kostjad on seisukohal, et vaidlusaluste tööde tegemiseks puudus vajadus, kõik toreduslikud ja kasulikud tööd tehti 2007. ja 2009.aastatel ning selleks tehtud kulutuste hüvitamise nõuded on aegunud. Ainsana ei ole aegunud elektritööd ning nende tööde eest on kostjad nõus hagejale tasuma dokumentaalselt tõendatud kulud.
/Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.