29. august 2014. a, Tallinn, kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-14-22664
Tsiviilasi
Osaühingu XXX hagi XXX OÜ vastu kaubamärgiõiguse rikkumise lõpetamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing XXX (registrikood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaido Künnapas Kostja: XXX OÜ (registrikood XXX), seaduslikud esindajad juhatuse liikmed XXXja XXX
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
Rahuldada osaühingu XXX (registrikood XXX) hagi XXX OÜ (registrikood XXX) vastu kaubamärgiõiguse rikkumise lõpetamise nõudes. Rahuldada hageja 18. juuni 2014 taotlus hagiavalduse lisade nr 9 ja 10 ning
14.augusti 2014 taotlus kahe täiendava dokumentaalse tõendi (lisad nr 3 ja 5) vastuvõtmiseks ja võtta viidatud neli dokumentaalset tõendit koos tõlgetega tsiviilasja toimikusse. Keelata kostjal XXX OÜ kaubamärgi „XXX” (kaubamärgi registrikood XXX) sõnalise ühendi kasutamine XXX reklaamiteenuses märksõnana (XXX) ning kohustada kostjat XXX OÜ hoiduma kaubamärgi „XXX” sõnalise ühendi XXX reklaamiteenuses märksõnana kasutamisest tulevikus. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.
2-14-22664 Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing XXX (hageja) esitas 18. juunil 2014 kohtule hagiavalduse XXX OÜ (kostja) vastu kaubamärgiõiguse rikkumise lõpetamise nõudes. Hageja täpsustas oma nõuet
14.augustil 2014. Kohus võttis hagiavalduse 20. juuni 2014. aasta määrusega menetlusse ja toimetas kostjale kätte. Kostja esitas 4. juulil 2014 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Hageja esitas 21. juulil 2014 arvamuse kostja vastuse kohta, milles jäi hagi juurde.
2.Kohus määras 31. juuli 2014. aasta määrusega lahendada tsiviilasi kirjalikus menetluses ja andis pooltele sellega seonduvad tähtajad. Hageja esitas kohtu määratud tähtajaks täiendavad seisukohad ja taotlused, millest kohus teatas kostjale 17. augusti 2014 kirjaga. Samas kirjas märkis kohus, et menetlus jätkub hageja poolt täpsemalt piiritletud nõudes. Kostja enam uusi vastuväiteid ei esitanud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõue ja väited
3.Hageja nõuab keelata kostjal kaubamärgi „XXX” (registrikood XXX, edaspidi „hageja kaubamärk”) sõnalise ühendi kasutamine XXXreklaamiteenuses märksõnana (XXX) ning kohustada kostjat hoiduma hageja kaubamärgi sõnalise ühendi XXXreklaamiteenuses märksõnana kasutamisest tulevikus, või teise võimalusena tuvastada kõlvatu konkurents kostja tegevuses, mis avaldub hageja kaubamärgi kasutamises kostja veebilehe ja seeläbi tema äritegevuse reklaamimisel XXX ostingumootoris XXX reklaamiteenuse kaudu ning keelata kostjal selline tegevus edaspidi. Hageja põhiväited on järgmised: − hageja tegeleb erinevate uste (tõstukuksed, garaažiuksed, laadimissillad ja –tihendid, kiirrulluksed, tõkkepuud, liuguste automaatika, voldikuksed, tulekindlad metalluksed jne) tootmisega, müügiga ning arendamisega. Hageja tegutseb peaasjalikult Eesti turul, kuid ka välisturgudel Põhja-Euroopas; − hageja kaubamärk on 7. oktoobril 2005 registreeritud Eesti Patendiameti hallatavas kaubamärkide registris. Hageja kasutab kaubamärki ja seda sisaldavat ühingunime selleks, et oma tooteid ja teenuseid tarbijatele reklaamida, tarbijaid suunata hageja tooteid ostma ning tekitada omale püsikliendibaas ehk muuta nad margitruuks. Hageja
2 (7)
2-14-22664 teeb ennast tarbijatele nähtavaks eelkõige veebilehe www.XXX.eu ja sellel kättesaadavate tootekataloogide kaudu, mis sisaldavad hageja kaubamärgi kujutisi. Hageja tähistab kaubamärgiga ka oma tooteid. Kogu hageja marketingitegevus põhineb hageja kaubamärgi reklaamimisel ning selle vahendusel tarbijates ostusoovide ja -harjumuste kujundamisel; − kostja on hageja konkurent, kes on spetsialiseerunud kvaliteetsete tõstuste, tööstususte, tuletõkkeuste ning laadimisseadmete lahenduste müügile, paigaldusele ja hooldusele. Poolte kaubaturg on kattuv (tooted on klientide jaoks vahetatavad ja segaminiaetavad) ning tootesortiment on suures osas samaväärne; − kostja kasutab hageja kaubamärki interneti otsingumootori XXX reklaamiteenuse XXX (edaspidi „XXX”) abil selliselt, et hageja kaubamärgi sisestamise tulemusena kuvatakse otsingu teostanud isikule kostja reklaam. Sellest järeldab hageja, et kostja kasutab hageja kaubamärki enda veebilehe, müüdavate kaupade ning teenuste ning kontaktandmete reklaamimiseks; − XXX statistika kohaselt on perioodil juuli 2012 – juuni 2013 kasutatud otsingusõna „XXX” keskmiselt 400 korda kuus, perioodil juuli 2013 – juuni 2014 keskmiselt 340 korda kuus. Hageja hinnangul näitab kaubamärgil põhineva märksõna järgne otsingute maht, et kliendid on teadlikud hageja kaubamärgi olemasolust ning kasutavad seda XXX otsingumootorisse sisestatava märksõnana. Hageja kaubamärgi sõnalise osa otsingute arvu ajalisele vähenemisele vastab kostja ärinime otsingute arvu kasv 40-lt 90-le; − hageja pöördus kostja poole taotlusega lõpetada hageja kaubamärgi kasutamine, millele kostja vastas keeldumisega ega lõpetanud kaubamärgi kasutamist. Samuti pöördus hageja XXX Inc poole, paludes lõpetada kostjale XXX teenuse osutamine, mille raames kasutatakse otsingusõnana hageja kaubamärki, aga teenusepakkuja vastas, et ta ei lahenda teenuse osutamisel tekkida võivaid kaubamärgivaidlusi.
4.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
5.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja peamised vastuväited on järgmised: − iga isik, kes kasutab tõstuste või muude hageja poolt pakutavate teenuste otsimiseks hageja kaubamärgi sõnalist osa, on teadlik kaubamärgiomanikust ja tema pakutavatest teenustest. Vastav sõna „XXX” ei ole tavakeelekasutuses seostatav sõnadega tõstuksed, garaažiuksed, voldikuksed vms. Isik, kes kasutab üldiste otsingusõnade asemel konkreetset kaubamärki, otsibki seda märki kandvaid tooteid ning on võimeline sellega varustatud tooteid eristama teistest toodetest; − poolte tooted on küll sarnased, ent iga mõistlikult informeeritud tarbija oskab vahet teha kummagi isiku kaubamärgil ja toodetel; − keskmisel internetikasutajal on võimalik eristada otsingutulemust „www.XXX.eu Tõstukuksed, Garaažiuksed, Voldikuksed” selgelt otsingutulemusest „Tõstukuksed XXX – XXX.ee” ning miski ei viita võimalusele, et tarbija võiks ekslikult arvata, et lingi „Tõstukuksed XXX – XXX.ee” alt on võimalik saada infot hageja pakutavate kaupade ja teenuste kohta.
6.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
3 (7)
2-14-22664
KOHTU PÕHJENDUSED
7.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud jätab kohus kostja kanda.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 sätestab, et poolte nõusolekul võib kohus lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus kirjaliku menetlusega. Kohus määras vastavalt viidatud sättele tähtaja, mille jooksul oli pooltel võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatas neist pooltele.
9.TsMS § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. Käesolevas asjas on seni lahendamata hageja taotlus hagiavalduse lisade nr 9 ja 10, mis algselt olid esitatud ilma tõlketa, ning
14.augusti 2014 taotlus kahe täiendava dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks. Kohus rahuldab need taotlused ja võtab viidatud tõendid koos tõlgetega toimikusse.
10.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mis kohus loeb TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks. − hageja kaubamärk on registreeritud 7. oktoobril 2005 Eesti Patendiameti hallatavas kaubamärkide registris kombineeritud märgina (tlk 15), see kuulub hagejale ja omab kaitset järgmistes klassides: 6 (metalluksed ja nende tarvikud, metallist piirded, metallist aiad ja väravad), 7 (tõstukid), 9 (läbipääsusüsteemid, automaatikaseadmed), 35 (jae- ja hulgimüügiteenused (kolmandatele isikutele), 37 (ehitustegevus, remont, paigaldustööd, hooldus), 40 (metallitöötlemine); − kostja tegutseb osaliselt hagejaga samal tegevusalal, mõlemad pakuvad ja turustavad tõstuksi, tööstusuksi ja tuletõkkeuksi, poolte pakutavad tooted on sarnased (tlk 13–14 ja 16); − kostja kasutab hageja kaubamärgi sõnalist osa XXX’i abil selliselt, et hageja kaubamärgi sõnalise osa sisestamise tulemusena kuvatakse otsingut teostanud isikule koos reklaamilingiga järgmine ettevõtlust puudutav kaubanduslik teadaanne ehk reklaamteade: „Tõstukuksed XXX. Reklaam. www.XXX.ee. XXX. Tõst - ja tuletõkkeuksed, laadimis- seadmed. Müük, hooldus, paigaldus” (tlk 17–19); − perioodil juuli 2012 – juuni 2013 kasutati XXX otsingsõna „XXX” keskmiselt 400 korda kuus, perioodil juuli 2013 – juuni 2014 keskmiselt 340 korda kuus (tlk 67–68) ja kostja ärinimel põhinevaid otsinguid on samadel perioodidel teostatud keskmiselt vastavalt 40 ja 90 korda kuus (tlk 69–70); − samuti ei ole vaidlusalune XXX kui interneti viitamisteenuse toimimisviis (tlk 20–22) ja kostja ei ole vaielnud ka vastu hageja väitele, et hageja ei saavutanud oma kaubamärgi eelkirjeldatud viisil kasutamise lõpetamist kohtuväliselt (tlk 23–33, tõlked lk 62–66).
11.Hageja esimese nõude õiguslik alus on kaubamärgiseaduse (KaMS) § 14 lg 1 p 2, mille kohaselt kaubamärgiomanikul on õigus keelata kolmandatel isikutel kasutada äritegevuses õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või samaliigilised kaupade või teenustega, mille suhtes on kaubamärk kaitstud, kui on tõenäoline tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Üldisemalt on hageja nõude näol tegemist kahju tekitava käitumise keelamise nõudega võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 järgi, kusjuures kahju tekitavaks käitumiseks saab selle sätte tähenduses lugeda kaubamärgiomaniku ainuõiguse rikkumist kostja poolt (Riigikohtu 30. märtsi 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 28). Kostja vaidleb hagile vastu peamiselt põhjendusega, et iga mõistlikult informeeritud tarbija oskab vahet teha kummagi poole kaubamärgil ja toodetel 4 (7)
2-14-22664 ega arva, et lingi „Tõstukuksed XXX – XXX.ee” alt on võimalik saada infot hageja pakutavate kaupade ja teenuste kohta. Vaidlust pole kostja reklaamteatega taotletavas ärilises eesmärgis. Sellest tulenevalt taandub esimese nõude lahendamine küsimusele, kas hagis märgitud asjaoludel on tõenäoline kostja reklaamis kasutatava tähise ja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sealhulgas tähise assotsieerumine hageja kaubamärgiga.
12.Kuna Eesti Vabariik on Euroopa Liidu liige, tuleb kaubamärgivaidluse lahendamisel ja siseriikliku õiguse tõlgendamisel ning kohaldamisel arvestada ka Euroopa Liidu tööstusomandit reguleerivate normidega (Riigikohtu 5. mai 2009. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-29-09, p 12 teine lõik, ja eelmises punktis viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-06, p 22). KaMS-ga on Eesti õigusesse üle võetud nõukogu 21. detsembri 1988. aasta esimene direktiiv 89/104/EMÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (edaspidi „direktiiv 89/104”), mis on asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. oktoobri 2008. aasta direktiiviga 2008/95/EÜ kaubamärke käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (kodifitseeritud versioon, edaspidi „direktiiv 2008/95”). Lisaks sisaldab sarnast regulatsiooni ühenduse kaubamärgi kohta nõukogu 26. veebruari 2009 määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (kodifitseeritud versioon, edaspidi „määrus nr 207/2009”), millega asendati nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (edaspidi „määrus nr 40/94”). Kohaldatava õiguse tõlgendamisel on asjakohane juhinduda Euroopa Kohtu praktikast eelviidatud liidu õiguse sätete kohta.
13.Kaubamärgi peamine ülesanne on identifitseerida teatav kaup konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega eristada seda kaupa teiste ettevõtjate kaubast (Euroopa Kohtu 25. oktoobri 2012. aasta otsus kohtuasjas C-553/11: Rintisch, p 19, ja selles viidatud 29. aprilli 2004. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-468/01 P–C-472/01 P: Procter & Gamble vs. OHIM, p 32;
21.oktoobri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-64/02 P: OHIM vs. Erpo Möbelwerk, p 42; 8. mai 2008. aasta otsus kohtuasjas C-304/06 P: Eurohypo vs. OHIM, p 66, ja 12. juuli 2012. aasta otsus kohtuasjas C-311/11 P: Smart Technologies vs. OHIM, p 23). Kõnealune ülesanne on täidetud, kui kaubamärk võimaldab tarbijal määratleda, milliselt ettevõtjalt kaup pärineb (Euroopa Kohtu 18. aprilli 2013. aasta otsus kohtuasjas C-12/12: Colloseum Holding, p 26, samuti selles viidatud 16. novembri 2004. aasta otsus kohtuasjas C-245/02: Anheuser-Busch, p 59, ja viimases omakorda viidatud kohtupraktika). Kaubamärgiomaniku õigus keelata kolmandal isikul selle kaubamärgiga identse või sarnase tähise kasutamine tema loata, kui tähist kasutatakse kaubandustegevuse käigus kaupade või teenuste jaoks, mis on identsed või sarnased nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, sõltub peamiselt sellest, kas kõnealune kasutamine mõjutab või võib mõjutada kahjulikult kaubamärgi peamist ülesannet tagada tarbijatele nende kaupade või teenuste päritolu seetõttu, et on tõenäoline, et avalikkus võib need omavahel segi ajada (vt eelkõige Euroopa Kohtu 15. detsembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C-119/10: Frisdranken Industrie Winters BV, p 25, ja selles viidatud 12. juuni 2008. aasta otsus kohtuasjas C-533/06: O2 Holdings ja O2 (UK), p 57, samuti seal viidatud varasem kohtupraktika).
14.Euroopa Kohus on 22. septembri 2011. aasta otsuses kohtuasjas C-323/09: Interflora ja Interflora British Unit muu hulgas otsustanud, et direktiivi 89/104 art 5 lg 1 punkti a ja määruse nr 40/94 art 9 lg 1 punkti a tuleb tõlgendada nii, et kaubamärgi omanikul on õigus keelata konkurendil interneti viitamisteenuse raames ilma omaniku nõusolekuta valitud ja selle kaubamärgiga identse märksõna abil reklaamida kaupu või teenuseid, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, kui selline kasutamine võib kahjustada mõnd kaubamärgi ülesannet. Selline kasutamine kahjustab: − kaubamärgi päritolu tähistamise ülesannet, kui vastusena sellele märksõnale kuvatav reklaam ei võimalda piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul
5 (7)
2-14-22664 internetikasutajal aru saada, kas reklaamsõnumis viidatud kaubad või teenused pärinevad kaubamärgiomanikult või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt või hoopis kolmandalt isikult, või võimaldab tal sellest aru saada üksnes raskustega ja − kaubamärgi investeeringuga seonduvat ülesannet, kui see takistab oluliselt kaubamärgi omanikku kasutamast oma kaubamärki selleks, et saavutada tarbijaid ligitõmbav või nad margitruuks muutev maine või seda säilitada (viidatud otsuse resolutsiooni p 1).
15.Samas otsuses leidis Euroopa Kohus, et direktiivi 89/104 art 5 lg 2 ning määruse nr 40/94 art 9 lg 1 punkti c tuleb tõlgendada nii, et maineka kaubamärgi omanikul on õigus keelata konkurendil reklaamimine viimase poolt interneti viitamisteenuse raames kaubamärgi omaniku nõusolekuta valitud ja sellele kaubamärgile vastava märksõna abil, kui konkurent saab sel moel ebaõiglaselt kasu kaubamärgi eristusvõimest või mainest (parasiitlus) või kui selline reklaam kahjustab kaubamärgi eristusvõimet (lahjendamine) või mainet (halvustamine). Sellisel märksõnal põhinev reklaam kahjustab maineka kaubamärgi eristusvõimet (lahjendamine) eelkõige siis, kui see aitab kaasa kaubamärgi teisenemisele üldmõisteks. Seevastu ei saa maineka kaubamärgi omanik keelata kuvada vastusena sellele kaubamärgile vastavale märksõnale konkurendi reklaami, mis pakub maineka kaubamärgi omaniku omadele alternatiivseid kaupu või teenuseid, ilma et pakutaks selle kaubamärgi omaniku kaupade või teenuste pelki imitatsioone ning kaubamärki lahjendamata ja halvustamata ning lisaks selle kaubamärgi ülesandeid kahjustamata (viidatud otsuse resolutsiooni p 2).
16.Poolte väidete kohaselt on nende pakutavad tooted ja teenused sarnased. Euroopa Kohtu viidatud otsuses tõlgendatud direktiivi 89/104 art 5 lg 1 punkt a ja määruse nr 40/94 art 9 lg 1 punkt a käsitlevad kaupu ja teenuseid, mis on identsed nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud. Võrreldava sisuga normid sarnaste kaupade ja teenuste kohta sisalduvad vastavalt direktiivi 89/104 art 5 lg 1 punktis b (nüüdseks direktiivi 2008/95 art 5 lg 1 punkt b) ja määruse nr 40/94 art 9 lg 1 punktis b (nüüdseks määruse nr 207/2009 art 9 lg 1 punkt b). Käesoleva juhtumi asjaoludel ei tähelda kohus põhjust, miks ei peaks sarnaste kaupade ja teenuste puhul lähtuma samadest põhimõtetest nagu sedastatud eespool identsete kaupade ja teenuste kohta. Kaupade ja teenuste identsuse või sarnasuse aspektiga saab kohus arvestada tarbija arusaamale antavas hinnangus. Euroopa Kohtu eelviidatud seisukohtadest järeldab kohus niisiis, et ka käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb esmalt selgitada, kas kostja reklaam võimaldab piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul internetikasutajal aru saada, kas reklaamsõnumis viidatud kaubad või teenused pärinevad hagejalt või temaga majanduslikult seotud ettevõtjalt või hoopis kolmandalt isikult, või võimaldab tal sellest aru saada üksnes raskustega.
17.Juhul, kui reklaamsõnum, viitamata võimalikule majanduslikule seosele kaubamärgiomanikuga, on siiski asjaomaste kaupade või teenuste päritolu osas niivõrd ebamäärane, et piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikul internetikasutajal ei ole reklaamlingi ja sellega seotud kaubandusliku teadaande põhjal võimalik kindlaks teha, kas reklaamija on kaubamärgiomanikuga võrreldes kolmas isik või hoopis temaga majanduslikult seotud, tuleb samuti teha järeldus, et kaubamärgi päritolu tähistamise ülesannet kahjustatakse (eespool viidatud kohtuotsus Interflora ja Interflora British Unit, p 45, samuti selles viidatud 23. märtsi 2010. aasta otsus liidetud kohtuasjades C-236/08–C-238/08: XXX France ja XXX, p-d 89 ja 90, ning 8. juuli 2010. aasta otsus kohtuasjas C-558/08: Portakabin, p 35). Samuti on asjakohane hageja viide kohtuotsuse XXX France ja XXX p-le 85, st kaubamärgiga identse tähise (XXX’i reklaamis) märksõnana kasutamine on olemuselt selline, et jätab mulje, nagu oleks kaubandustegevuse käigus reklaamija kaupade või teenuste ja kaubamärgiomaniku vahel konkreetne seos. Kostja reklaamteade „Tõstukuksed XXX. Reklaam. www.XXX.ee. XXX. Tõst - ja tuletõkkeuksed, laadimis- seadmed. Müük, hooldus, paigaldus” sisaldab 6 (7)
2-14-22664 internetikasutajale suunatud teavet kaupade ja teenuste sisu kohta, aga ei sisalda selget ja lihtsalt arusaadavat teavet nende päritolu kohta. Seega on kostja kasutatav reklaamteade ebamäärane käesoleva punkti esimese lause tähenduses. Kui piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelik internetikasutaja saab sellise sisuga teate vastuseks teostades päringu hageja kaubamärgi sõnaliseks osaks oleva sõnaga, siis ei arva keskmine kasutaja, et kostja on hagejaga võrreldes kolmas isik, vaid pigem peab neid isikuid majanduslikult seotuks. Seega on tõenäoline kostja kasutatava tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine internetikasutaja ehk tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud hageja kaubamärgiga.
18.Lisaks tuvastab kohus, et kostja tegevus hageja kaubamärgi sõnalise osa kasutamisel XXX märksõnana võib kahjustada kaubamärgi investeeringuga seonduvat ülesannet, sest see takistab oluliselt hagejat kasutamast oma kaubamärki selleks, et saavutada tarbijaid ligitõmbav või nad margitruuks muutev maine või seda säilitada. Hageja on toonud esile, et ta kasutab kaubamärki ja seda sisaldavat ühingunime selleks, et oma tooteid ja teenuseid tarbijatele reklaamida, tarbijaid suunata hageja tooteid ostma ning tekitada omale püsikliendibaas ehk muuta nad margitruuks. Hageja teeb ennast tarbijatele nähtavaks veebilehe www.XXX.eu kaudu ning sellel kättesaadavate tootekataloogide kaudu, mis sisaldavad hageja kaubamärgi kujutisi. Hageja tähistab kaubamärgiga ka oma tooteid. Kogu hageja marketingitegevus põhineb nimetatud kaubamärgi reklaamimisel ning selle vahendusel tarbijates ostusoovide ja -harjumuste kujundamisel. Seega on hageja kulutused kaubamärgi loomisele ja toodete turustamisel käsitletavad kaubamärgi investeeringuna. Kostja tegevuse tulemusel võib tarbijas ja hageja kliendis tekkida ebakindlus, sest hageja kaubamärgi sõnalist osa interneti otsingumootoris otsingusõnana kasutades saavad nad tulemuseks ka kostja reklaamteate. Kohtu hinnangul saab kostja sel moel ebaõiglaselt kasu hageja kaubamärgi eristusvõimest või mainest, st esineb parasiitlus eespool p-s 15 märgitud tähenduses.
19.Eelneva põhjal ja arvestades eespool p-des 14 ja 15 viidatud Euroopa Kohtu seisukohti on hagejal kui kaubamärgi omanikul järelikult õigus keelata kostjal kui konkurendil interneti viitamisteenuse (sh XXX) raames hageja kaubamärgiga identse märksõna abil reklaamida oma kaupu või teenuseid, mis on sarnased nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, sest selline kasutamine võib kahjustada nii hageja kaubamärgi päritolu tähistamise ülesannet kui ka hageja kaubamärgi investeeringuga seonduvat ülesannet. Kohtu tuvastatud asjaoludel on tõenäoline kostja kasutatava tähise ja hageja kaubamärgi äravahetamine tarbija poolt, sh tähise assotsieerumine õiguskaitse saanud kaubamärgiga. Järelikult tuleb hageja esimene nõue rahuldada. Tulenevalt TsMS § 442 lg 8 viimasest lausest ei ole vaja hageja teist (alternatiivset) nõuet lahendada.
20.Tsiviilasja hind on TsMS § 132 lg 1 alusel 3 500 eurot.
21.Kuna kohus rahuldab hagi esimese alternatiivina esitatud nõudes, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.