Pankrotiõigus › Füüsilise isiku võlgadest vabastamise menetlus

Tolliamet esitas maakohtu määruse peale võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas määruskaebuse. 16.01.2013 jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata. 05.06.2013 määrusega tühistas Riigikohus ringkonnakohtu ja maakohtu määrused kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas ning saatis asja selles osas maakohtule uueks lahendamiseks. Ülejäänud osas jäid ringkonnakohtu ja maakohtu määrused muutmata. Esimese astme kohtu määrus 20.03.2014 määrusega algatas Pärnu Maakohus avaldaja suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ja jättis usaldusisiku kohustused võlgniku kanda. Viie aasta möödumisel määruse jõustumisest otsustab kohus võlgniku taotluse alusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest vabastamise. Maakohtu määruse järgi on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja selle puudumisel tulutoovat tegevust otsima; teatama viivitamatult kohtule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ja vara, andma kohtule teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara kohta; vähemalt ühel korral aastas tegema vastavalt jaotistele võlausaldajatele makseid töövõi teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust 75 % ulatuses; võlausaldajatele tehtud maksetest tuleb iga kalendri-aasta lõpuks esitada kohtule aruanne ning pärimise teel saadu väärtusest kuulub pool võla-usaldajatele väljamaksete tegemiseks. Maakohus märkis, et võlgnik on süüdi mõistetud 02.05.2005 Tallinna Linnakohtu poolt Kriminaalkoodeksi § 1481 lg 2 järgi, mis on maksualane kuritegu. Kohus leidis, et antud juhul ei olnud alust jätta maksualases kuriteos süüdimõistmise tõttu kohustustest vabastamise menetlus alustamata. Maksu- ja Tolliameti andmete kohaselt on võlgnikule 2011., 2012. ja 2013. aastal makstud töötasu selle alammäära ulatuses. Muud vara peale töötasu võlgnikul ei ole. Sel põhjusel ei olnud võimalik teha kinnipidamisi täitemenetluses ega läbi viia pankrotimenetlust. Maakohus leidis, et eeltoodust ei saanud järeldada, et võlgnik on asunud oma rahalisi sissetulekuid või muud vara varjama ega lugeda tema käitumist pärast 02.05.2005 võlausaldaja suhtes süüliseks või pahatahtlikuks. Üksnes võimaluste puudumine võlausaldaja nõude rahuldamiseks ei anna alust jätta kohustustest vabastamise menetlus algatamata. Menetluse alustamine ei tähenda, et võlgnik kuuluks pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisele ka viie aasta pärast vastavalt PankrS § 175 lg-le 1. PankrS §-s 173 ette nähtud kohustuste süülise rikkumise ja sellega võlausaldajate huvide kahjustamise korral võib kohus keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast. Maakohus märkis, et kui võlgnik ei püüa kohustustest vabastamise menetluse kestel võlausaldaja nõuet rahuldada ega tee midagi, et selleks piisavat tulu teenida, siis on küllaldane alus jätta ka võlgnik kohustustest vabastamata. Kuid esmalt peab võlgnik saama võimaluse näidata, et ta väärib kohustustest vabastamist ja võimalust uueks majanduslikuks alguseks (Riigikohtu 14.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-121-11 p. 12). Kuna usaldusisiku nimetamine ei olnud võimalik, siis jäi usaldusisiku kohustuste täitmine võlgnikule ja kontroll võlgniku tegevuse üle kohtule. Määruskaebus Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus, millega algatati võlgniku kohustustest vabastamise menetlus ning jäeti usaldusisiku kohustused võlgniku kanda ning teha uus määrus, millega jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetlus algatamata ja menetluskulud võlgniku kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud PankrS § 171 lg 2 p 1 koostoimes § 176 lg-ga 2. Maakohus ei ole võlgadest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel PankrS § 171 lg 2 p 1 tagajärgi

õigesti hinnanud, tuginedes üksnes PankrS §-s 171 lg-s 2 sätestatud kaalutlusõigusele. Maakohus ei ole kaalunud ega põhjendanud, miks võlausaldaja, kellele tekitati õigusvastaselt tahtlikult kahju ning kelle nõuet võlgnik üheksa aasta jooksul täitma ei asunud, peab nõustuma nõude osalise rahuldamisega võlausaldajale mittesobivatel tingimustel. PankrS § 176 lg 2 järgi võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise maksmise kohustused. Võlausaldaja leiab, et selle sätte puhul on tegemist imperatiivse ja grammatiliselt selge normiga, mille eitamine ei ole lubatav. Seetõttu ei ole hea tavaga kooskõlas lahend, mis annaks menetluspoolele lootuse vabaneda kohustustest tulevikus olukorras, kus õigusnorm seda keelab. Maksuhalduri andmetel kuulub võlgniku tööandja osanike hulka võlgniku lähikondne isik (laste ema, kellel on võlgnikuga sama elukoha aadress), kes võtab võlgniku palgasuuruse küsimuse otsustamisel osa (ÄS § 16 lg 2 kohaselt võivad osanikud võtta vastu otsuseid ka juhatuse ja nõukogu pädevusse kuuluvates küsimustes). Samuti on notari menetluses võlgniku ema pärimisasi, mille järgi kuulus võlgniku emale kinnistu Tallinnas Nõmme linnaosas. Menetluse edasine käik Võlgniku pankrotihaldur palub oma kirjalikus seisukohas jätta maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Pärnu Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et Pärnu Maakohtu kontrollitav määrus tuleb kooskõlas TsMS § 667 lg-ga 2 tühistada ning teha uus määrus, millega jätta ML taotlus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta rahuldamata. Kolleegium ei nõustu esimese astme kohtu seisukohaga, mille kohaselt on praegusel juhul olemas alused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. PankrS § 171 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui võlgnik on mõistetud süüdi pankrotimenetluse- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380-3811 nimetatud kuriteo toimepanemises. Seega isiku puhul, kes on maksualases kuriteos süüdi mõistetud, tuli põhjalikult kaaluda, kas tema suhtes on üldse võimalik kohustustest vabastamise menetlust algatada. Kuna PankrS § 176 lg 2 kohaselt ei lõpe võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise kohustus, siis on vastava menetluse algatamine oma olemuselt ka sisutu, sest praktiliselt kogu võlgniku pankrotimenetluses tunnustatud nõude puhul on tegemist maksunõudega. Samas on maakohus kohustustest vabastamise menetluse algatamisel pannud võlgnikule ebareaalseid kohustusi. Toimiku materjalist nähtuvalt ei ole võlgnik 2005. a kohtulahendist möödunud aja jooksul suutnud leida omale tasuvamat tööd, et tekitatud kahju Eesti riigile osaliseltki hüvitada. Samas, ka PankrS § 170 lg 2 järgi pidi võlgnik praeguses menetluses kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi. Nii pidi võlgnik avalduses muuhulgas kinnitama, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi, kuigi reaalselt ei ole ta teinud mingeid samme nende kohustuste täitmiseks. Eluliselt usutav ei ole võlgniku väide, et ta teenib riigis kehtiva alampalga suurust sissetulekut, kuid vaatamata otsingutele, et ole tulusamat tööd üheksa aasta jooksul leidnud. Seega võib olla alust võlausaldaja kahtlustel, et töötades elukaaslase osalusel

tegutsevas äriühingus, võib võlgnik oma tegelikku sissetulekut varjata. Eelnevast nähtuvalt on maakohus pannud määruses võlgnikule mitmeid kohustusi, mille täitmine, arvestades võlgniku varasemat käitumist, ei ole realistlik. Kolleegium nõustub maksuameti seisukohaga, et vaidlusaluse määruse kohaselt võiks võlgnik määruse jõustumisel vabaneda kohustustest ka juhul, kui ta ei asu võlgnevust hüvitama, sest määruse kohaselt on võlgnik kohustatud mõistliku tulutoova tegevuse puudumisel „tulutoovat tegevust otsima“.

Ü. Jänes

U. Loonurm

K. Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.