2-11-52068/76 - Asjaõigus - Muud asjaõiguse asjad - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jätta MS kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud KO esitas 27.10.2011 kohtule avalduse kinnisasjale juurdepääsu määramiseks. Avaldajale kuulub XXXXXX XXXXXX XXXXXXXX XXXXX asuv XXXXXX kinnistu, katastritunnusega XXXXXX:XXX:XXXX, Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr XXXXXXX. Maa on ostetud eesmärgiga ehitada sellele aastaringseks elamiseks mõeldud elamu. XXXXXX kinnistule ei vii ühtegi avalikult kasutatavat teed ega erateed, millele olek sõlmitud leping selle avalikuks kasutamiseks. Kinnistu asendiplaan näitab, et ükski teedest ei vii välja XXXXXXX kinnistule. Avaldaja on juurdepääsutee küsimustes püüdnud jõuda naabritega kokkuleppele, kuid tulutult. XXXXXX kinnistule lähevad kaks metsateed, mida kasutasid ka naaberkinnistute omanikud ning mitmed teised isikud. Kuid XXXXX kinnistu omanik ei soostunud servituudiga ning XXXXXXX XXXXXXX kinnistul olnud metsateed praktiliselt enam ei eksisteeri, on vaid vaevalt märgatavad jäljed olnud teest. Teise metsatee kasutamise vastu olid nii XXXXX kui ka XXXkinnistu omanikud. 2008. a. avaldasid naabrid seisukohta, et avaldaja võiks taastada kunagise tee, mis läks XXXXX kinnistu juures raudtee äärde, piki raudteed edasi, siis keeras täisnurga all vasakule ning läks XXXXXX ning XXXXX kinnistu vahelt läbi. Tee ei ole säilinud, põllu peal on näha auto jälgi. Raudtee äärse tee taastamine tähendaks 666 m pikkuse tee rajamist, mis on ebamõistlikult kulukas, arvestades et on lühemaid ja odavamaid võimalusi. Arvestades tee ehitamise pikkust, koguteekonna pikkust, koormavust naabritele, alarmsõidukite läbipääsu ja raide tegemise vajadust on kaks mõistlikku varianti juurdepääsutee rajamiseks. Variant 1 kohaselt kulgeks juurdepääsutee XXXXXX kinnistule mööda erateed, läheks XXX ja XXXXX kinnistu vahelt läbi kuni XXXXXX kinnistuni. Variant 2 juurdepääsutee läbib XXX II ja XXXX-XXXXX kinnistuid servi pidi 4 m laiuselt ning 269 m pikkuselt. Variandi 1 positiivsed küljed: suures osas kasutataks juba olemasolevat erateed, mida kasutavad ka teised piirkonna elanikud; täiesti uut teed tuleks ehitada vähe, s.o 141 m ning ka see uus teelõik kulgeks mööda olemasolevat mitteametlikku metsateed; ehitatava uue teelõigu alla jäävat ala on kord püütud muuta avaliku kasutusega teeks, ehitatava tee lõik kulgeks mööda mõlema kinnistu piiri ning oleks seega kinnistu omanikele võimalikult vähe koormav. Variandi 2 positiivsed küljed: ehitatav tee kulgeks piki hoonestamata kinnistute servi ning on seetõttu juurdepääsutee aluste kinnistute omanikele vähem koormav; juurdepääsutee alla jääval alal ei kasva suuri puid, vaid võsa ning tee ehitamise mõju keskkonnale on võimalikult väike, juurdepääsutee vahetusse lähedusse ei jää ühtegi hoonet ning tee rajamine ei põhjustaks ebamugavusi hoone omanikule. Avaldaja pooldab varianti 2. Variant 1 korral jääks ehitatava tee serva maa-alune kaitsmata elektrikaabel ning tee ehitus toimuks kaablikaitsevööndis, mistõttu võib tee mõningates lõikudes jääda kitsamaks kui 4 m ning alarmsõidukitele oleks ligipääs seetõttu raskendatud. Tee ehitamine kaablikaitsevööndis on kulukam. Avaldaja palub asjaõigusseaduse (AÕS) § 156 alusel määrata XXXXXX kinnistule vastavalt avalduses toodud variandile 2 tähtajatu ööpäevaringne juurdepääs jalgsi ja sõidukiga ning teha vastav kanne kinnisomandi kitsenduse kohta kinnistusraamatusse viisil, et kinnisomandi kitsendus kehtiks kinnistu igakordsele omanikule.

Puudutatud isikute seisukohad MS vaidles avaldaja pakutud variantidele 1 ja 2 vastu. Kohila Vallavalitsuse 18.09.2007 korraldusega nr. 560 väljastatud projekteerimistingimuste punktis 6.3 on avaldaja kinnistule juurdepääsuna märgitud XXXXX-XXXXXXX tee. Esmajärjekorras ei ole tähtis avaldajale võimalikult mugavama ja odavama juurdepääsu viisi leidmine, vaid igal juhul tuleb kaaluda koormatavate kinnisasjaomanike huve. Variant 2 puhul on tegemist uue tee rajamisega läbi puudutatud isiku kinnistu, kus on põllu- ja metsamaa. Tee rajamine tükeldaks kinnistu ning ei võimaldaks seda edaspidi osaliselt põllu- ja metsamaana kasutada. Rajatav tee läheks kahe puudutatud isikule kuuluva kinnistu vahelt läbi ning katkestaks kinnistute vahelise loogilise ühenduse. Kaaluda tuleks kõiki võimalikke variante juurdepääsuks. KV pooldas juurdepääsu tee varianti 2. Variant 1 ei sobi, kuna osa teest tuleks rajada puudutatud isiku aiast läbi. ÜK leidis, et tuleks määrata XXXXX-XXXXXX tee, kuna selle on määranud Kohila Vallavalitsus. MS pakutud variant, kus tee kulgeks täpselt puudutatud isiku krundi servapidi ning mööduks aia äärest, ei sobi puudutatud isikule, kuna see koormaks teda kõige rohkem. 4 m laiune tee ka ei mahuks sinna. AS ja AS leidsid, et Kohila Vallavalitsuse korraldusega nr. 560 on määratud XXXXXX kinnistule juurdepääs XXXXX-XXXXXXX teelt. Veel saab kasutada raudtee äärt mööda minevat teed. Kolmas lahendus on tee rajamine XXXX-KXXXX ja XXX kinnistu lahustüki servipidi. Teised lahendused lõhuks kinnistuid ja oleks hoonetele liiga lähedal. ES leidis, et avaldaja peab kaaluma kõiki temale teadaolevaid variante XXXXX kinnistule juurdepääsu tee rajamiseks. XXXXX-XXXXXXX tee, XXXXX metsatee ja metsatee kasutamine XXXXXX kinnistule juurdepääsuks kitsendab olemasolevatest variantidest kõige vähem füüsilisest isikust kinnistute omanike õigusi. XXXXXXX kinnistule juurdepääsuks XXXXXX tee kasutamine on avaldajale hinnanguliselt kõige odavam ning kitsendab kõige vähem teiste kinnistute omanike huve. XXXXXXXXXX kinnistu piirneb XXXX-XXXX kinnistuga. XXXXXXX kinnistuni rajatav juurdepääsutee variant 2 jääks XXXXXXXXXX õueala, sh hoonete ja laste mänguväljaku vahetusse lähedusse ning on seetõttu koormav kinnistu omanikule ja tema perekonnaliikmetele. TM vaidles vastu variandile 2. Plaanis on XXXX-XXXX kinnistuga piirnevale alale rajada laste mänguväljak. Pole oluline, kui lähedal tee hoonetele on. Terve õueala on elamiseks ette nähtud. Seega avaldaja rajatav tee häirib XXXXXXXXXXX kinnistu omanikku. VS oli nõus avaldaja toodud variantidega. Puudutatud isik ei ole nõus variandiga, mille kohaselt tee läheb läbi nende hoovi. Kohila Vallavalitsus leidis, et põhjendatud on avaldaja variandi nr. 2 rahuldamine. Tee jääks kõige kaugemale olemasolevatest hoonetest ning oleks kõige vähem häirivam püsielanikele ja tulevikus elama asuda soovivatele isikutele. Koormatud kinnisasja omanikul on maa kasutamine takistatud üksnes teealuse maa osas. Tee ehitatakse kinnistu piirile, mistõttu põlluja metsamaa tükeldamine on sisuliselt juba toimunud erinevate kinnistute moodustamisel. MS

kuuluvad kinnistud piirnevad üksnes 38 m ulatuses ja 4 m laiuse tee ehitamine ei saa olla takistuseks ülejäänud osas kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Maakohtu määrus Maakohus rahuldas avalduse. Kohus määras XXXXXXX kinnistu (registriosa nr. XXXXXXX) igakordse omaniku kasuks tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu avalikult kasutatavale XXXX teele jalgsi ja igat liiki sõiduvahenditega viisil, mis vastab XXXXXXX kinnistu kasutamisele elamumaana mööda Kohila vallas XXXXXXXX külas asuva XXX XX kinnistu (registriosa nr. XXXXXXX) lahustüki serva rajatavat teed pikkusega 104 m ja laiusega 4 m alates XXXXXXX kinnistu piirist kuni XXXX-XXXXX kinnistu (registriosa nr. XXXXXXX) piirini vastavalt lisatud plaanile. XXXXXX kinnistu igakordne omanik hooldab teed. Kohus tuvastas XXX XX kinnistu omaniku KV kohustuse teha tahteavaldus kinnistusregistriossa nr. XXXXXXX vastava märkuse kandmiseks. Kohus määras XXXXXXX kinnistu (registriosa nr. XXXXXXX) igakordse omaniku kasuks tähtajatu ööpäevaringse juurdepääsu avalikult kasutatavale XXXX teele jalgsi ja igat liiki sõiduvahenditega viisil, mis vastab XXXXXXX kinnistu kasutamisele elamumaana mööda Kohila vallas XXXXXX külas asuva XXXX-XXXXX kinnistu (registriosa nr. XXXXXXX) serva rajatavat teed pikkusega 165 m ja laiusega 4 m alates XXX XX kinnistu piirist kuni avalikult kasutatava XXXX teeni vastavalt lisatud plaanile. Juurdepääsu kasutamise eest makstava tasu suurus on 25 eurot aastas. XXXXXX kinnistu igakordne omanik hooldab teed. Kohus tuvastas MS kohustuse teha tahteavaldus kinnistusregistriossa nr. XXXXXXX vastava märkuse kandmiseks. Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. Avalikult kasutatavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldused AÕS § 156 lg 1 alusel on täidetud: avaldaja kinnisasjal avalikule teele juurdepääs puudub, juurdepääs on maakorralduslikult võimalik ning avaldaja juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes puudutatud isikute õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega. Plaanidelt nähtub, et avaldaja kinnistult puudub igasugune juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Kohila Vallavalitsuse 18.09.2007 korraldusest nr. 560 nähtub, et on kinnitatud projekteerimistingimused elamu püstitamiseks XXXXXX kinnistule ning juurdepääs on määratud

Puudutatud isik MS variandiga 2 nõus ei ole. MS leidis, et tema kinnistule tee rajamisega põhjustatakse talle selliseid kannatusi, mida ta ei suutnudki kohtuistungil sõnadesse vormida. Paikvaatluse ajal XXXX-XXXXX kinnistul oli põllumaa harimata, metsamaa võsastunud ja hooldamata. Samasugune olukord valitses rajatava tee paiknemise alal. Maad hakatakse omaniku sõnul tulevikus kasutama põllu- ja metsamaana. Avaldajale kuuluvale kinnistule rajatakse elamu, kus avaldaja asub oma perega elama ja mida hakatakse kasutama aastaringselt. Seega on loogiline, et avaldaja vajab juurdepääsu oma kinnistult avalikult kasutatavale teele, vastasel juhul ei oleks võimalik kinnistut kasutada. Nii avaldaja kui ka puudutatud isikud kinnistuid omandades teadsid, et juurdepääs avalikult kasutatavale teele osadel kinnistutel puudub ning seega tuleb juurdepääsutee kasutamises kokku leppida. Avaldaja huvi juurdepääsu vastu on põhjendatud, kuna see on talle eluliselt vajalik. Seega tema huvi juurdepääsu vastu kaalub üle puudutatud isikute õiguste juurdepääsust tuleneva kitsenduse. MS peab ise samuti XXXXX kinnistule saamiseks läbima XXXXX kinnistul asuva eratee. XXXX kinnistu omanik on nõus seda taluma. Variandi 2 puhul tee rajamiseks ei ole vajalik langetada puid, tee alust maad on vajalik ainult puhastada võsast. Tee rajatakse mööda kinnistute servi, mitte põiki üle kinnistute. Kuna XXXX-XXXX kinnistu on hoonestamata, siia rajatav tee ei vii läbi õueala ega aia. Maa kasutamine oleks takistatud üksnes tee aluse maa osas. Tee ehitatakse kinnistu piirile, põllu- ja metsamaa tükeldamine on sisuliselt juba toimunud erinevate kinnistute moodustamisel. MS kuuluvad kinnistud piirnevad teega üksnes 38 m ulatuses ja 4 m laiuse tee ehitamine ei saa olla takistuseks ülejäänud osas kinnistu sihtotstarbeliseks kasutamiseks. Seega variant 2 kohaselt rajatav tee on MS vähekoormav, ei riku tema kodu privaatsust ega möödu eluhoonetest. Ka XXXXXXXXX ja XXXXX kinnistute omanike vastuseis variandile 2 ei ole kohtule siduv, kuna rajatav tee ei läbi nimetatud puudutatud isikute kinnistuid. XXXXXXXXXX kinnistule rajatud hoone asub tulevasest teest 62 m kaugusel, kõikidel teistel juurdepääsu variantidel jääks tee hoonetele tunduvalt lähemale. Rajatava laste mänguväljaku saab eraldada aia või hekiga. Samas selline olukord, kus laste mänguväljak piirneb niitmata ja võsastunud maa-alaga, loob samuti tingimused laste ohustamiseks. Variandis 2 toodud tee jääb kõige kaugemale olemasolevatest õuealadest ja tee oleks kõige vähem häirivam püsielanikele ja ka tulevikus elama asuda soovivatele isikutele. Variandi 2 toodud tee kogupikkus on 269 m, laius 4 m ning avalik tee asub kõige lähemal, võrreldes teiste variantidega. Variant 2 puhul läbib juurdepääsutee ainult kahte kinnistut, teiste variantide puhul läbiks rohkemaid kinnistuid. Puudutatud isikute pakutud teised võimalused tee rajamiseks ei ole sobivad, kuna koormaks liigselt kinnistute omanikke: rajatav tee viiks XXX X kinnistul läbi aia, XXXXXX ja XXXXXX kinnistutel läbi õueala, XXXXXXXXX ja XXXXX kinnistutel tuleks langetada puid, sh põlispuid, XXXXXXX kinnistul ei läbiks tee kinnistu servi, vaid viiks põiki läbi kinnistu. Puudutatud isiku ES toodud variandid, s.o XXXXX- XXXXXXX tee, Loone metsatee ja metsatee, on ebamõistlikud. Tee rajamise korral raudtee äärde tuleks rajatava tee pikkuseks 1,1 km. XXXXX-XXXXXXX tee rajamise korral oleks rajatava tee pikkus 800 m, tee jääks kõrgepingeliini kaitsevööndisse. Ilmselgelt oleks nii pika tee rajamine avaldajale ebamõistlikult koormav. Sel juhul peaks rajatava tee rahastamises osalema kogu küla, kuna teed hakkaksid kasutama ka teiste kinnistute omanikud. Samuti ei leidnud kohtuistungil tõendamist AÕS § 156 lg 3 kohaldamise eeldused. Kuna XXXXXX kinnistule rajatakse aastaringseks kasutamiseks elamu, siis on põhjendatud, et juurdepääs määratakse alaliselt, ööpäevaringselt, nii jalgsi kui ka sõidukitega. Nimetatud tingimuste piiramine ei ole põhjendatud. Avaldaja on nõus, et kõik tee rajamise ja tee hooldamise kulud kannab tema. Selleks et elamu rajada ning edaspidi varustada end eluks vajalikuga ja omada kontakti välismaailmaga, on vajalik avaldajal oma kinnistult saada avalikult kasutatavale teele. Avaldajal puudub nii jalgsi kui ka sõidukiga võimalus pääseda oma kinnistult avalikult kasutatavale teele, läbimata puudutatud isikutele kuuluvaid kinnistuid.

Puudutatud isikud MS ja KV kinnistuid aastaringselt ei kasuta, kinnistud on hoonestamata. Puudutatud isikud kulutusi tee rajamiseks ei pea tegema. Seega avaldaja huvi juurdepääsu saamiseks oma kinnisasjale üle puudutatud isikute kinnistute kaalub üles puudutatud isikute huvi oma kinnistute kasutamise keelamise vastu. AÕS § 156 lg 1 alusel ühendustee talumise kohustuse tekkimisel tekib koormatud kinnisasja omanikul ühendustee saanud kinnisasja omaniku suhtes hüvitise nõue. Juurdepääsutee kasutamise tõttu väheneb ja on häiritud koormatud kinnisasja kasutusvõimalus kinnistu omaniku poolt, kes on kohustatud taluma kõrvaliste isikute viibimist enda kinnistul. Kinnistu omanik ei saa juurdepääsutee alla jäävat ala kasutada muul otstarbel. Kinnistu XXX XX omanik loobub hüvitise määramisest. Kinnistu XXXX-XXXXX omanik MS ei ole nõus, et juurdepääsutee läbiks tema kinnistut ega ole nõus avaldama seisukohta hüvitise määramise ega selle suuruse osas. Avaldaja ja puudutatud isik MS hüvitise suuruses kokkuleppele ei jõudnud. Kui kinnisasja omanikud ise kokkuleppele ei jõua, määrab kohus asjaolusid arvestades õiglase ja mõistliku tasu. Kohus saab arvestada andmeid maamaksu kohta. Määratav juurdepääsu tee ei sea puudutatud isiku MS kinnistule olulisi täiendavaid piiranguid ega vähenda oluliselt kinnistu väärtust. Kinnistu väärtuse vähenemine võib toimuda teataval määral üksnes liikluskoormuse kasvust. XXXX-XXXX kinnistul on põllu- ja metsamaa, mis on käesoleval ajal harimata ja hooldamata. Kinnistul ei asu hooneid. Avaldaja ei kasuta juurdepääsu ärilistel kaalutlustel. Tee korrashoiu- ja hoolduskulud kannab avaldaja. Avaldaja esitatud andmete põhjal jääb tee alla maad 650, 4 m2, sellest 253, 5 m2 metsamaad ning 397, 4 m2 haritavat maad. Haritava maa maksustamishind on 256 eurot hektari eest aastas ning metsamaa maksustamishind 249 eurot hektari eest aastas. Maksumäär haritava maa puhul on 1, 7% ning metsamaa puhul 2, 4%. Tee alla jääva haritava maa eest on maamaks 0, 17 senti ning metsamaa eest 0, 15 senti. Maamaks tee alla jääva ala eest oleks arvutuste kohaselt kokku 0, 32 senti. Maksu- ja Tolliameti teatisest aga nähtub, et XXXX-XXXXX kinnistu maamaks 2012. a. oli 25, 73 eurot. Arvestades tee alla jääva maa maamaksu suurust ja kinnistu väärtuse vähenemist on mõistlik tasu 25 eurot aastas. Kui keegi menetlusosalistest leiab, et tasu määramise aluseks olnud asjaolud on oluliselt muutunud, saab ta esitada nõude kohtule tasu suuruse muutmiseks. Puudutatud isik KV ei vaidle vastu avaldaja nõudele tuvastada koormatud kinnisasja omaniku tahteavaldus juurdepääsutee kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Puudutatud isik MS vaidleb vastu avaldaja nõudele tuvastada tahteavaldus juurdepääsutee kohta märkuse tegemiseks kinnistusraamatusse. Seega on põhjendatud kohustada MSt andma tahteavaldus märke tegemiseks kinnistusraamatusse. Kohtulahend asendab MS tahteavaldust TsÜS § 68 lg 5 alusel. Määruskaebus MS palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud jätta avaldaja kanda. Kohus ei ole veenvalt põhjendanud juurdepääsu määramise vajadust üle MS kinnistu. Kohtu järeldus, et plaanimaterjalilt on näha, et avaldaja kinnistult puudub juurdepääs avalikult kasutatavale teele, on määruses jäetud põhistamata. Kui avada Maa-ameti kaardirakendus ning sisestada otsinguribale avaldaja kinnistu katastrinumber XXXXXX:XXX:XXXX (siis asub avaldaja kinnistu avaneva plaanil keskel), siis nähtub plaanilt, et projekteerimistingimustes märgitud tee lausa kulgeb osaliselt avaldaja kinnistul (plaanil nö avaldaja kinnistu ülemisel pool ja avaldaja kinnistust plaani vaadates vasakule). Ainult plaani vaadates ei nähtu, kas tegemist on avaliku teega ega selle tee kasutamise suhtes sõlmitud lepingud. Järelikult on põhjendamata,

miks ei võiks avaldaja jõuda oma kinnistule seda teed mööda. AÕS § 156 kohaselt ei pea vajalik juurdepääs olema kõige lühem ega selle rajamine (tee parendamine) avaldajale kõige odavam. Lähtuda ei saa ka valla esindaja seisukohast, et projekteerimistingimustesse märgitakse tee taotleja sõnade järgi, sest avaldaja on ise väitnud, et ta ei tea, miks selline tee valla poolt projekteerimistingimustesse märgiti. Kohus ei ole välja selgitanud, mis põhjustel pidas vald projekteerimistingimuste väljastamise ajal võimalikuks juurdepääsuteeks just Vingu-Raudtee teed. Määruses on põhjendamata ka järeldus, et maakorralduslikult on kohtu poolt määratud juurdepääsutee rajamine võimalik. Kui liikuda avaldaja kinnistult paremale, siis lõikub see tee XXXXXXXXXXXX kinnistu (XXXXXXX:XXX:XXXX) juures teega, mida kasutavad oma kinnistutele pääsemiseks kõik puudutatud isikud. Ainsaks probleemiks on „jõnks“ tees, mis läbib XXXXXXXXXXXX kinnistut. Kuigi plaanilt on tõesti näha, et tee ei kulge mööda kinnistu piiri, on selline tee ometi olemas ning seda kasutavad ka XXXXXXXXXXX ise. Tee on maastikuautoga kindlasti läbitav ning on teada, et ka koos järelkäruga. Olukorras, kus ümberkaudsete kinnistute omanikud kasutavad väljakujunenud teed, tuleks juurdepääsu rajamisel eelistada kindlasti olemasolevat teed uue tee rajamisele. Selle tee kasutamise vastuargumendina on määruses leitud, et lisaks kinnistu läbimisele tuleks XXXXXXXXXXXX kinnistul langetada puid, sh põlispuid. MS kinnistule rajatava tee puhul aga ei ole vaja puid langetada, vaid puhastada teealust maad võsast. Kohtumääruse kohaselt rajatava tee ääres, tõenäoliselt ka selle alla jääval alal, on samuti suuri puid. Kohus veendus paikvaatluse käigus üldises olustikus, kuid ei käinud rajatavat teed kogu ulatuses läbi. Seega on täielikult arusaamatu ning põhistamata järeldus ühel juhul puude mahavõtmise vajaduse kohta ning teisel juhul selle välistamine. Kui kohus olnuks selles kindel, tulnuks määruses üheselt märkida, et puude mahavõtmine MS kinnistult seoses tee rajamisega on keelatud. Reaalne olukord on hetkel selline, et MS kinnistut mööda avaldaja kinnistule sõita ei saa, kuid üle XXXXX, XXXXX, XXX, XXXXXX ja XXXXXXXX kinnistu on see võimalik. Seejuures kasutavad XXXXX, XXXXX, XXX ja XXXXXX kinnistute omanikud seda teed enda kinnistutele pääsemiseks. Plaanilt on näha ka kolmas võimalus – liikuda mainitud teed mööda otse kuni raudteeni ja pöörata sealt paremale. Kuigi tegemist ei ole jällegi kõige paremas korras teega, on see kantud plaanile ja kasutatav. Selle tee kasutamine ei peaks üldse riivama teiste kinnistuomanike huve. Vastuargumendina on määruses toodud tee pikkus 1,1 km. Kuigi kindlasti oleks tegemist pikema teega, on seal tee olemas ning seda on pikalt kasutatud. Seega ei saa ainult selle tee pikkus olla argumendiks, et otsustada täiesti uue tee rajamine. Parendamise ja uue tee ehitamise hindu pole määruses võrreldud ning eelkõige on AÕS § 156 eesmärgiks juurdepääsu võimaldamine, mitte kõige otsema, lühema või odavama juurdepääsu võimaldamine. Kohus on leidnud, et sel juhul peaks tee ehitamise rahastamises osalema kogu küla, kuid edasisi järeldusi pole tehtud. Kohus on jätnud arvestamata, et valla esindaja seisukoht istungil oli, et ka vald oleks nõus tee rajamises osalema. Seega tulnuks välja selgitada lisaks maksumusele ka tee rajamises vabatahtlikult osaleda soovivad kinnistuomanikud. Arvestada tulnuks ka asjaolu, et lisaks avaldajale hakkavad juurdepääsu vajama ka teised kinnistud. Avaldaja kinnistule juurdepääsu määramisel tulnuks arvestada lähitulevikus tõenäoliselt rajatavaid teid. XXXXXX teed, s.o XXXXX, XXXXX, XXX, XXXXX ja XXXXXXX kinnistutel kulgevat teed kasutavad kõigi nende kinnistute omanikud ning plaanilt nähtub ka põhjus, miks seda teed kutsutakse XXXXX teeks – see viib XXXXX kinnistuni. Tegemist on ajaloolise teega, mida mööda on XXXXX kinnistuni saadud. Seetõttu jääb arusaamatuks

määruse väide, et MS kasutab XXXX kinnistut oma kinnistule pääsemiseks. Kõik tagapool asetsevate kinnistute omanikud kasutavad eespool asetsevaid kinnistuid oma kinnistule pääsemiseks. Hetkel ei kasuta igapäevaselt oma kinnistuid XXXXXXXX ja XXXXX omanikud, kuid XXXXX kinnistu omanik teatas, et ka tema vajab lähiajal oma kinnistule juurdepääsu. Järelikult on XXXXX kinnistule pääsemiseks vaja kasutada ajaloolist teed või leida uus võimalus. Mõlema variandi korral saaks sama teed kasutada ka avaldaja. Määrusega määratud teed aga XXXXX kinnistule pääsemiseks kasutada ei saa. Olukorras, kus on äärmiselt tõenäoline, et varsti on vaja tegeleda XXXXX kinnistule juurdepääsu määramisega, pidanuks kohus seda ka antud asjas käsitlema. Muu hulgas hoiaks see ära järgnevad vaidlused ning võimaldaks asuda ühiselt, sh valda kaasates probleemile kompleksset lahendust otsima. Uue tee rajamise korral osaleks selle rahastamises siis lisaks avaldajale XXXXX kinnistu omanik, oma kinnistult läbipääsu vältimist sooviv XXXXXXX kinnistu omanik ja ilmselt ka vald. Võimalik, et ümbruskonnas on veel kinnistuid, millel puudub mõistlik juurdepääs ning kelle omanikud sooviksid tee rajamises osaleda. Kui aga avaldajale määrata juurdepääs määruses märgitud viisil, siis avaldaja ilmselt uue tee rajamises osaleda ei soovi. Seega on asjaosalistele kõige vähem koormavam võtta arvesse ka tulevikus tekkivaid ettenähtavaid juurdepääsu rajamise vajadusi. Käesoleval ajal juba läbib MS kuuluvat XXXXX kinnistut tee ning pole põhjendatud talle kuuluvale maale veel teise tee rajamine. Nii nagu arvestatakse avaldaja soovi oma kinnistule elama asumiseks, tuleb arvestada ka MS soovi hakata oma põllu- ja metsamaad kasutama. Olukorras, kus kinnistutel on üks omanik, on tema seisukohast tegemist ühe maaga. Kas tegemist on ühe või mitme kinnistuga, on omaniku seisukohast vaid tehniline nüanss. Seega on antud juhul tegemist sisuliselt tee rajamisega MS maa keskele. Määruses puuduvad põhjendused, miks on juurdepääsuks vajalik rajada just nelja meetri laiune tee. Vastavad põhjendused on olulised, sest vajalikust laiem tee koormab teealuse kinnistu omanikke põhjendamatult. Kinnistule pääseb ka kitsamat teed mööda. Määruse põhjendavas osas on märgitud, et tee rajatakse mööda kinnistute servi, ehitatakse kinnistu piirile, kuid resolutsiooni kohaselt on see määratud kulgema vaid MS maal. Seega on määruse erinevad osad omavahel vastuolus. Õiguslikult jääb ebaselgeks ka tee hooldamise kohustus. Määruse kohaselt on see justkui avaldaja kanda pandud, kuid kohtupraktikas loetakse seda seadusest tulenevalt kinnistuomaniku kohustuseks, kelle maal tee asub. Lisaks mitmetele muudele seisukohtadele on ka selles osas määrus lakooniline ja deklaratiivne ning puuduvad viited õigusnormidele. Hagita menetluses kehtiva üldpõhimõtte kohaselt kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse (TsMS § 172 lg 1). Vaidlustatava määrusega on otsustatud jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Seega on tegemist erandiga, mille suhtes pidanuks viitama vastavale õigusnormile, mis sellist erandit lubaks teha ning selle kohaldamist põhjendada. Vastused määruskaebusele Avaldaja, KV, AS, AS ja ÜK vaidlevad määruskaebusele vastu. ES ja TM toetavad määruskaebust.

Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Kolleegium leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 659 ja § 654 lg 6 ringkonnakohus ei korda maakohtu põhjendusi, nõustudes nendega. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Määruskaebuse väide, et projekteerimistingimustes märgitud tee kulgeb osaliselt avaldaja kinnistul, ei ole põhjendatud. Asjaoludest nähtuvalt ei piirne avaldaja kinnistu mitte ühegi kasutatava teega ja avaldaja kinnistuni ei vii ühtegi kasutatavat teed. Juurdepääsu puudumist kinnitab muu hulgas ka maakohtu poolt 04.09.2011 teostatud paikvaatlus. Määruskaebuse väide, et kohus ei ole selgitanud, miks pidas vald projekteerimistingimuste väljastamise ajal võimalikuks juurdepääsuteeks just XXXXX-XXXXXXX teed, ei ole asjasse puutuv ega ka põhjendatud. Maakohus ei pidanud käesolevas asjas avaldaja kinnistule juurdepääsu määramisel põhjendama valla otsustust juurdepääsutee osas projekteerimistingimuste väljastamisel. Küll aga on maakohus asjakohaselt selgitanud, miks juurdepääsu määramine avaldaja kinnistule XXXXX-XXXXXXX tee kaudu ei ole põhjendatud. Maakohus on kolleegiumi arvates põhjendatult leidnud, et avaldaja kinnistule juurdepääsu määramine XXXX-XXXXXXX tee kaudu oleks avaldajale ebamõistlikult koormav, kuna nimetatud tee tuleks alles rajada ja rajatava tee pikkus oleks 800 meetrit. Maakohus märgib põhjendatult, et XXXX-XXXXXXX tee rajamine võiks kõne alla tulla ühiselt teiste piirnevate kinnistute omanikega, kes hakkaksid seda teed kasutama. Asjaoludest ei nähtu, et selliselt avaldaja kinnistule juurdepääsu tagamine oleks käesoleval ajal reaalselt võimalik, kuna ükski teine kinnistu omanik ei ole avaldanud soovi osaleda nimetatud tee rajamisel. Samuti ei ole vallal kavas nimetatud teed valla kulul välja ehitada. Määruskaebuse väide, et avaldaja saaks kasutada juurdepääsuks teed, mis kulgeb üle XXXXX, XXXXX, XXX, XXXXX ja XXXXXXXX kinnistute, ei ole põhjendatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et ka selle tee kasutamiseks tuleks avaldajal oma kinnistult rajada tee kuni XXXXX kinnistuni, kusjuures XXXXXXXX ja XXXXX kinnistutel tuleks langetada suuri puid ja rajades tee mööda kinnistute piire kulgeks see läbi osade kinnistute (XXXXX, XXXXX) õuealade. Määruskaebuse väide, et võiks kasutada plaanil märgitud raudteeäärset teed, ei ole põhjendatud. Paikvaatlusega tuvastas maakohus, et seda teed ei eksisteeri ja see tuleks täies ulatuses uuesti rajada, mis maakohtu põhjendatud hinnangul on avaldajale ebamõistlikult koormav. Määruskaebuse väide, et kohus ei ole piisavalt käsitlenud võimalust, et varsti tuleb tõenäoliselt hakata tegelema XXXXXX kinnistule juurdepääsu määramisega kas mööda ajaloolist varasemat teed või leida uus võimalus, mida saaks ka avaldaja hakata kasutama, ei puutu kolleegiumi arvates asjasse. Käesolevaks ajaks ei ole XXXXX kinnistu omanik sellesarnast ettepanekut naabritele teinud ja ei ole esitanud ka kohtule avaldust juurepääsu määramiseks. Seega ei ole käesoleva avalduse lahendamisel võimalik arvestada sellise tulevikus tekkida võiva hüpoteetilise asjaoluga. Määruskaebuse väide, et maakohtu põhjendus kaebajale kuuluvate kinnistute sisulisest tükeldatusest on väär, on iseenesest osaliselt põhjendatud, kuid see ei anna kolleegiumi arvates

alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks, kuna muud asjaolud, mis räägivad juurdepääsu määramise kasuks just sealt, kust maakohus selle määras (hoonestuse puudumine kinnistutel; naaberkinnisasjade omanikke kõige vähem häiriv; pole vajadust suurte puude mahavõtmiseks; juurdepääsutee pikkus ja selle tulevane hooldamine on avaldajale jõukohane) on piisavalt kaalukad. Ka XXXX-XXXX kinnistuga piirneva XXXXXXXX kinnistu hoonetest jääb rajatav juurdepääsutee 62 meetri kaugusele, mida tuleb pidada piisavaks, arvestades ka tulevase juurdepääsutee eelduslikult vähest liiklusintensiivsust. Määruskaebuse väide, et maakohus ei ole põhjendanud juurdepääsu määramist just 4 meetri laiuselt, on iseenesest põhjendatud, kuid see ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus leiab, et arvestades vajadust talvehoolduseks (lume ladustamise võimaluse tagamine) ja juurdepääsu vajadust ka eriotstarbelistele autodele, on juurdepääsutee laius 4 meetrit mõistlik ja põhjendatud. Määruskaebuse väide, et ebaselgeks jääb juurdepääsu hooldamise küsimus, on alusetu, sest maakohus on resolutiivselt ja üheselt määranud, et juurdepääsu teed hooldab valitseva kinnisasja igakordne omanik, millega avaldaja on algusest peale nõus olnud ning millele ka kaebaja asja arutamisel vastu ei vaielnud. Seadusest ei tulene keeldu tulevase juurdepääsutee hoolduse osas asjaosalistel teisiti kokku leppida. Määruskaebuse väide, et maakohus jättis ebaõigesti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda, ei ole samuti põhjendatud. Maakohus ei ole küll menetluskulude sellist jaotust põhjendanud, kuid kolleegiumi arvates jättis maakohus põhjendatult menetluskulud menetlusosaliste endi kanda vähemalt määruskaebuse esitaja suhtes, kes avaldusele kõige rohkem põhjendamatuid vastuväiteid esitas. Kuna teised menetlusosalised maakohtu määrust ei vaidlustanud, siis ei ole kolleegiumil alust maakohtu määrust menetluskulude jaotuse osas ka nende suhtes muuta. Kuivõrd määruskaebus jääb rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud määruskaebuse esitaja kanda.