Osaühingu ALTRANET (pankrotis) tagamiseks enne hagi esitamist Hagi tagamine
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29. aprilli 2014. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Serial Investor määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja (kostja): OÜ Serial Investor (registrikood: 11154114), esindaja Karol Kampus Vastustaja (hageja): Osaühing ALTRANET (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 29. aprilli 2014. a määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
avaldus
hagi
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Osaühingu ALTRANET (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer esitas avalduse hagi tagamiseks enne hagi esitamist. Avalduse kohaselt sõlmisid 09.08.2007 ORICA EESTI Osaühing ja hageja projekteerimis-ehitustöövõtulepingu nr 39p, mille kohaselt kohustus hageja ehitama ORICA EESTI Osaühingule büroo- ja olmehoone. Kuna ORICA EESTI Osaühing ei täitnud lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt ning jättis hagejale tehtud töö eest osaliselt tasumata, esitas hageja 19.12.2008 Viru Maakohtule hagi ORICA EESTI Osaühingu vastu 427 033,03 euro ja viivise väljamõistmiseks (tsiviilasi nr 2-08-87527). Viru Maakohtu 24.11.2011 määrusega kuulutati välja Osaühingu ALTRANET (pankrotis) pankrot. Viru Maakohtu 19.07.2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-87527 hagi rahuldati ning ORICA EESTI Osaühingult mõisteti hageja kasuks välja põhivõlg 427 033,03 eurot ja viivis 427 033,03 eurot. ORICA EESTI Osaühing esitas kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse, mis on Tartu Ringkonnakohtu menetluses. 23.01.2014 teatas kostja Tartu Ringkonnakohtule, et temale kuulub nõue ORICA EESTI Osaühingu vastu ning esitas avalduse hageja asendamiseks või kolmanda isikuna menetlusse astumiseks. Kostja avaldus oli pooltele üllatuslik, sest hageja pankrotimenetluses 20.12.2011 toimunud kohtuistungil (tsiviilasi nr 2-11-24858) kinnitasid nii hageja juhatuse liige Sergei Missenjov kui ka hageja lepinguline esindaja ning OÜ Ehitusmontaaž Grupp juhatuse liige Oleg Nišajev kohtule, et nõue ORICA EESTI Osaühingu vastu kuulub hagejale. Kohtule esitatud hageja vara ja võlgade nimekirjast nähtuvalt on hageja nõuete hulgas kajastatud nõue ORICA EESTI Osaühingu vastu. 10.01.2012 kinnitas hageja juhatuse liige Sergei Missenjov vandega, et kohtule esitatud andmed on õiged. Kostjal lubati astuda tsiviilasja nr 2-08-87527 menetlusse iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel. 25.02.2014 kohtuistungil tegi ringkonnakohus menetlusosalistele ettepaneku kompromissi sõlmimiseks summas 300 000 eurot. 25.04.2014 ilmnes, et menetlusosalised ei saavuta kompromissi, mistõttu toimub 29.04.2014 Tartu Ringkonnakohtu istung, kus tuleb läbivaatamisele ORICA EESTI Osaühingu apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 19.07.2013. otsuse peale tsiviilasjas nr 2-08-87527. Kuna menetlusosalised tsiviilasjas nr 2-08-87527 kompromissi ei saavutanud, siis soovib hageja esitada kostja vastu hagi 10.06.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingu ja 18.04.2013 sõlmitud nõude loovutamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras ning nõude tagastamiseks pankrotivarasse. Hageja leidis, et nõude loovutamisega kahjustati hageja võlausaldajate huve. 10.06.2010 on hageja loovutanud OÜ-le Fishmark (registrikood 10940260) kõik ORICA EESTI Osaühinguga sõlmitud lepingust tulenevad nõudeõigused, sh 09.08.2007 sõlmitud lepingust (ORICA EESTI Osaühing haldusolmehoone ehituse kohta) tulenevad nõuded. 18.04.2013 on sõlmitud nõude loovutamise leping, mille kohaselt on OÜ Fishmark loovutanud kostjale kõik ORICA EESTI Osaühinguga sõlmitud lepingust tulenevad nõudeõigused, sh 09.08.2007 sõlmitud lepingust (ORICA EESTI Osaühing haldusolmehoone ehituse kohta) tulenevad nõuded.
OÜ Fishmark on äriregistrist kustutatud 26.04.2013. a. Kuigi OÜ Fishmark on 13.04.2013 nõude loovutanud kostjale, siis hageja leidis, et nõude tagastamine pankrotivarasse on võimalik. Kostja on tagasivõitmise nõude eriõigusjärglane. Hageja hinnangul on tegemist keerulise õigusliku olukorraga, kus on tehtud mitmeid nõude loovutamisi. Nii hageja kui ka ORICA EESTI Osaühing on olnud ühel meelel, et nõude loovutamise lepingute näol on tegemist võltsingutega. Hageja vajab asjaolude analüüsimiseks, õigusliku hinnangu andmiseks, tõendite kogumiseks ning hagiavalduse koostamiseks täiendavalt aega, kuid palus kohtul hagi tagada enne hagi esitamist, sest kostja võib nõude loovutada ja seda koormata, mis kahtlemata raskendab veelgi hageja positsiooni. Hagi tagamise korras palus hageja arestida nõuded ORICA EESTI Osaühingu vastu, mis tulenevad ORICA EESTI Osaühingu ja Osaühingu ALTRANET vahel 09.08.2007 sõlmitud töövõtulepingust, ja keelata Serial Investor OÜ-l ORICA EESTI Osaühingu ja Osaühingu ALTRANET vahel 09.08.2007 sõlmitud töövõtulepingust tulenevate nõuete loovutamine, võõrandamine ja koormamine (sh pantimine).
MAAKOHTU SEISUKOHT
2.Viru Maakohus rahuldas 29.04.2014. a määrusega hagi tagamise avalduse ja arestis nõuded ORICA EESTI Osaühingu vastu, mis tulenevad ORICA EESTI Osaühingu ja Osaühingu ALTRANET vahel 9. augusti 2007. a töövõtulepingust. Kohus keelas kostjal ORICA EESTI Osaühingu ja Osaühingu ALTRANET vahel 9. augusti 2007. a töövõtulepingust tulenevate nõuete loovutamise, võõrandamise ja koormamise (sh pantimise). Kohus kohustas hagejat esitama kostja vastu hagi 20 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise. Hageja põhistas, et vajab täiendavalt aega asjaolude analüüsimiseks, õigusliku hinnangu andmiseks, tõendite kogumiseks ning hagiavalduse koostamiseks, kuna tegemist on keerulise õigusliku olukorraga, kus on tehtud mitmeid nõude loovutamisi. TsMS § 377 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p-i 3 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine TsMS § 378 lg 4 järgi hagi tagava abinõu valikul tuleb arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Taotluses märgitud asjaoludest nähtuvalt, mida kohus ei pea vajalikuks korrata, võib kohtuotsuse täitmine osutuda võimatuks juhul, kui hagi jäetakse tagamata. Kohus asus seisukohale, et hageja on piisavalt ja veenvalt põhistanud hagi tagamise vajadust ning on esitanud piisavalt tõendeid, mille alusel võib teha järelduse, et hageja huvid võivad olla oluliselt kahjustatud, kui hagi jäetakse tagamata. Kohus leidis, et hagi tagamiseks valitud vahend kostjat ülemäära ei koorma. Arvestades ülaltooduga, pidas kohus põhjendatuks hagi tagamise abinõuna kostja esindajal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamise, mis piisaval määral tagab hageja õigused.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
3.OÜ Serial Investor esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise avaldus rahuldamata. Määruskaebuse esitaja palub menetluskulud jätta vastustaja kanda. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) ei ole hageja põhistanud, miks hagi kohe ei esitatud. Taoline hagi tagamise avaldus on kergekäeline, liigne ja pahauskne, mistõttu selle alusel hagi tagamine on seadusevastane; 2) on pankrotihalduri viited moonutatud ega vasta tõenditele ja tegelikkusele, väited ja tõlgendused on paljasõnalised ja meelevaldsed, kuid määruses pole ilmseid valeandmeid kontrollitud. Kohtuasjas 2-08-87527 on esitatud lisaks isikute omakäeliste allkirjadega dokumentidele ka digitaalselt allkirjastatud dokumendid. Dokumendi allkirjastanud isikud on korduvalt kinnitanud tehingute tegemist ja ehtsust. Nende võltsituse kohta ei ole ühtegi tõendit; 3) on hagi tagamine kostja omandiõigust alusetult piirav ja seadusevastane; 4) puuduvad e-toimikus dokumendid, millele kostjal peaks olema ligipääs. Kostjale teadaolevalt puuduvad dokumendid muu hulgas hagi tagamise avalduse esitamisel riigilõivu ja tagatise tasumise kohta, menetlusabi andmise taotlus lisadega, määrus menetlusabi andmise kohta, hagi tagamise avaldus, määrused avalduse ja taotluse käiguta jätmise kohta, hageja ja kohtu kirjavahetus dokumentide esitamise kohta jmt. Taolistel asjaoludel menetlus ja tehtud lahend on ilmselt seadusevastane; 5) esitas määruskaebuse esitaja vastuväite kohtu tegevusele. Juhul, kui asja toimikus on dokumendid, siis need on jäetud kätte toimetamata ning kostjal ligipääsu puudumine piirab alusetult ja põhjendamatult ning oluliselt isiku põhiseaduslikku õigust teada enda suhtes menetluse läbiviimisest, võtta osa menetlusest, kaitsta ennast, esitada vastuväiteid, lahendi peale kaebusi.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Osaühing ALTRANET (pankrotis) pankrotihaldur Anne Tammer vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja seisukohal, et nõue ORICA EESTI Osaühingu vastu on kogu aeg kuulunud Osaühingule ALTRANET (pankrotis) ning kõik eelnimetatud nõude loovutamise lepingud on näilised ja vormistatud üksnes selleks, et jätta mulje nõude loovutamiste kohta. Näilik tehing on TsÜS § 89 lg 2 järgi tühine; 2) vajas hageja hagi koostamiseks ja esitamiseks pikemat aega; 3) on hagi tagamine ja nõude arestimine oluline, sest hageja taotleb alternatiivselt nõude loovutamise lepingute kehtetuks tunnistamist tagasivõitmise korras ning nõude tagastamist pankrotivarasse. Kui kostja nõude võõrandab, siis ei ole nõude tagasivõitmine võimalik. Hageja hinnangul ei ole välistatud nõude loovutamine kostja poolt, mistõttu nõude arestimine on põhjendatud. Hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahendata vaidlust sisuliselt; 4) on hagi tagamise taotlus koos kõigi lisadega (sh maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta) e-toimikus kättesaadavad. Kuna hageja esitas koos hagi tagamise taotlusega ka maksekorralduse riigilõivu tasumise kohta, siis on kostja väited menetlusabi taotluse, menetlusabi andmise, taotluse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamise kohta asjakohatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 29. aprilli 2014. a määrus muutmata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei ole aluseks maakohtu määruse tühistamisele.
6.Hagi tagamiseks enne hagi esitamist annab aluse TsMS § 382 lg 1. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Põhjendatud ei ole määruskaebuse esitaja väide selles, et hageja ei ole piisavalt põhistanud, miks ei esitatud hagi koheselt. Hageja põhistas, et ta vajab täiendavalt aega asjaolude analüüsimiseks, õigusliku hinnangu andmiseks, tõendite kogumiseks ning hagiavalduse koostamiseks, kuna tegemist on keerulise õigusliku olukorraga, kus on tehtud mitmeid nõude loovutamisi. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja põhistanud, miks on vaja aega hagiavalduse esitamiseks. Ringkonnakohus leiab, et hageja on hagi tagamise avalduses oma nõuet ja selle tagamise aluseks olevaid asjaolusid põhistanud ning maakohus on nende alusel põhjendatult leidnud, et hagi tagamine on põhjendatud. Hageja esitatud põhistused annavad aluse hagi tagamiseks TsMS § 377 lg 1 kohaselt. Hagi tagamata jätmisel on alust arvata, et hagi rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist. TsMS § 378 lg 4 esimese lause järgi tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Ringkonnakohus leiab, et kohtu poolt kohaldatud hagi tagamise abinõu on sobiv ja proportsionaalne ning kooskõlas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga. Maakohus ei ole asjas tuvastanud ning hageja ei ole ka väitnud, et võimalik oleks olnud kasutada mõnda muud hagi tagamise abinõud.
7.Määruskaebuse rahuldamise aluseks ei ole määruskaebuse esitaja väide, et hageja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et nõude loovutamise lepingud on võltsitud. Vastustaja on vastuses määruskaebusele õigesti viidanud, et hagi tagamise taotluse lahendamisel ei lahendata vaidlust sisuliselt. Ringkonnakohus märgib, et hagi esitamise sisuline põhjendatus selgub edasise menetluse käigus.
8.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et e-toimikus puuduvad dokumendid, millele kostjal peaks olema juurdepääs. Ringkonnakohus märgib, et e-toimikus on olemas kõik käesolevat tsiviilasja puudutavad dokumendid, millele kostjal on juurdepääs olemas. E-toimikus on olemas ja kättesaadav hageja hagi tagamise avaldus ja lisad ning maksekorraldus hageja poolt hagi tagamisel riigilõivu tasumise kohta. Samuti on e-toimikus kättesaadavad kohtu määrused ja kirjavahetus menetlusosaliste ning maakohtu vahel.
9.Määruskaebuse esitaja on määruskaebuses märkinud, et e-toimikus puudub ka maksekorraldus hagi tagamise tagatise tasumise kohta. E-toimikus puudub maksekorraldus tagatise tasumise kohta, sest hageja ei ole hagi tagamisel tagatist tasunud. TsMS § 383 lg 11 kohaselt tagab kohus rahalise nõudega hagi üksnes juhul, kui antakse tagatis vähemalt 5 protsendi ulatuses nõudesummalt, kuid mitte vähem kui 32 eurot ja mitte rohkem kui 32 000 euro ulatuses. Hageja on esitanud hagi, mille hind määratakse TsMS § 126 lg 2 alusel õiguse väärtusega. Hageja nõude puhul ei ole tegemist TsMS § 124 lg-s 1 sätestatud rahalise nõudega. Kuna hageja ei ole esitanud rahalist nõuet, ei kuulu kohaldamisele TsMS § 383 lg 11, mis kohustab tasuma rahalise nõudega hagi tagamisel tagatise. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub käesoleval juhul kohaldamisele TsMS § 383 lg 1, mis sätestab, kohtule diskretsiooni tagatise osas. Maakohus ei
ole pidanud vajalikuks tagatist määrata ning ringkonnakohus ei näe alust selles osas maakohtu määrust muuta. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei ole otstarbekas teha hagi tagamine sõltuvaks tagatise andmisest ning maakohtul oli õigus jätta hagejalt tagatis nõudmata.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.