OÜ XXX hagi OÜ XXX vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise ja hüpoteegi kustutamise nõudes
Tsiviilasja hind
3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Hageja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Toivo Viilup (Pohla & Hallmägi, e-post [email protected]) ja vandeadvokaat Teele Viilup (Pohla & Hallmägi, epost [email protected]); Kostja: OÜ XXX(registrikood XXX, asukoht XXX); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Anto Variku (Advokaadibüroo Simson & Variku, e-post [email protected]); Kolmas isik kostja poolel: XXXOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja XXX(e-post
XXX).
Asja läbivaatamine
Resolutsioon
Kirjalikus menetluses
1.Rahuldada OÜ XXX hagi OÜ XXX vastu nõusoleku andmise kohustuse tuvastamise ja hüpoteegi kustutamise nõudes.
2.Tuvastada OÜ XXX(registrikood XXX) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 1. järjekohale tehtud kande kustutamiseks.
3.Asendada käesoleva kohtuotsusega OÜ XXX (registrikood XXX) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 1. järjekohale tehtud kande kustutamiseks.
4.Tuvastada OÜ XXX (registrikood XXX) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 4. järjekohale tehtud kande kustutamiseks.
5.Asendada käesoleva kohtuotsusega OÜ XXX (registrikood XXX) kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 4. järjekohale tehtud kande kustutamiseks.
6.Kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 1. järjekohale OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks seatud hüpoteek summas 5 000 000 Eesti krooni.
7.Kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 4. järjekohale OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks seatud hüpoteek summas 1 000 000 Eesti krooni.
8.Tsiviilasja menetluskulud jätta OÜ XXX kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.25.06.2010 sõlmisid OÜ XXX, XXXOÜ ja OÜ XXX hüpoteekide üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingud. Lepingu punkti
2.1.alusel loovutas XXXOÜ hageja omandis olevat kinnistut asukohaga XXX koormavad hüpoteegid kostjale. Lepingu punktis 2.2.1. leppisid pooled kokku, et hüpoteekidega on tagatud kostja järgmised nõuded: (i) kõik nõuded XXXOÜ ja/või hageja vastu, mis tulenevad kostja, XXXOÜ ja hageja vahel 18.05.2010 sõlmitud lepingust nr 180510 ja selle võimalikest muudatustest ja lisadest ning (ii) kõik nõuded XXXOÜ ja/või hageja vastu, mis tulenevad kostja, XXXOÜ ja hageja vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest muudatustest ja lisadest.
2.Kinnistusraamatust nähtuvalt koormab hageja omandis olevat kinnistut kostja kasuks 2 hüpoteeki: (i) IV jao 1. järjekoha hüpoteek summas 5.000.000,00 Eesti krooni ja (ii) IV jao 4. järjekoha hüpoteek summas 1.000.000,00 Eesti krooni. Kuna kostjal puuduvad mistahes nõuded hageja ja/või XXXOÜ vastu, mida hüpoteegid tagada saaksid ja milliste nõuete sissenõudmiseks kostja kinnistut koormavaid hüpoteeke realiseerida saaks, saatis hageja kostjale 16.08.2013 taotluse nõusoleku andmiseks hüpoteekide kustutamiseks.
3.Taotlusele palus hageja vastata hiljemalt 26.08.2013 ning lisas, et juhul, kui kostja oma vastust nõusoleku andmise osas hiljemalt 26.08.2013 ei esita või kui nõuetekohaselt vormistatud nõusolekut hüpoteekide kustutamiseks hiljemalt 02.09.2013 ei anna, siis on hageja sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks kohtu poole ning taotlema kohtult kostja tahteavaldust asendava kohtuotsuse tegemist hageja kinnistut kostja kasuks koormavate hüpoteekide kustutamiseks. Kostja hageja taotlusele ei reageerinud.
4.AÕS § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda
nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Hageja omandis olevat kinnistut koormavad kostja kasuks hüpoteegid. Samas ei ole kostjal hageja ega mistahes kolmanda isiku vastu mistahes nõudeid, mida kinnistut koormavad hüpoteegid tagaksid. Seega on hagejal kooskõlas AÕS §-ga 349 lg 1 õigus nõuda kinnistut kostja kasuks koormavate hüpoteekide kustutamist või kandmist enda nimele.
5.TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kuna kostja ei ole mistahes õigusliku aluseta andnud nõusolekut kinnistut kostja kasuks koormavate hüpoteekide kustutamiseks, siis taotleb hageja käesolevaga kohtult (i) tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX jao 1. ja 4. järjekoha kannete muutmiseks, (ii) asendada kostja tahteavaldused kinnistusraamatu registriosa nr XXX jao 1. ja 4. järjekohale kantud hüpoteekide kustutamiseks kohtuotsusega ning (iii) kustutada kostja kasuks kinnistusraamatu registriosa nr XXX jao 1. ja 4. järjekohale kantud hüpoteegid.
6.Kostja on esitanud laenulimiidilepingu, mille pooltena on märgitud kostja ja XXXOÜ, kuid sellel puuduvad poolte allkirjad. Seega ei ole kostja tõendanud, et kõnealune leping oleks kunagi üleüldse sõlmitud ning tõendamata on kostja väited, justkui oleks kostjal selliseid nõudeid, mis takistaksid lepingu alusel loovutatud hüpoteekide kustutamist. Hagejale teadaolevalt ei ole nimetatud lepingut sõlmitud.
7.Kostja poolt esitatud laenulimiidileping ja hüpoteekide üleandmise leping ei ole omavahel mistahes viisil seotud. Hagiavalduse punktis 1.1. nimetatud lepingu punktis
2.2.1.viidatakse kolmepoolsele, s.t. kostja, hageja ja XXXOÜ vahel 18.05.2010 sõlmitud lepingule nr 180510, millest tulenevaid kostja nõudeid hageja ja/või XXXOÜ vastu leping tagab. Kostja poolt esitatud laenulimiidileping (i) ei ole kolmepoolne, vaid pooltena on märgitud üksnes kostja ja XXXOÜ ja (ii) laenulimiidileping ei kanna ka sellist numbrit, millele viidatakse lepingu punktis 2.2.1. Seega ei ole mõistlikult võimalik väita, et lepingu punktis 2.2.1. viidatakse kostja poolt esitatud laenulimiidilepingule või et kõnealused lepingud peaksid omavahel seotud olema.
8.Lisaks eeltoodule räägib laenulimiidilepingu punkt 1.6. XXXOÜ omandis oleva kinnistu koormamisest. Kõnealuses sättes on viidatud küll XXX asuva kinnistu registriosa numbrile, kuid kuna antud kinnistu ei ole kunagi olnud XXXOÜ omandis, siis ei saanud XXX sellist kinnitust ka anda. Juhul, kui XXXOÜ laenulimiidilepingu punktis 1.6. sisalduva kinnituse mistahes põhjusel siiski andis ning võttis kohustuse koormata lepingupooleks mitteoleva kolmanda isiku ehk hageja omandis olev kinnistu, siis sellisest kinnitusest ei saaks mõistagi järeldada, et laenulimiidileping hageja jaoks mistahes õiguslikke tagajärgesid kaasa tõi (mh ei saaks sellest järeldada, et kostja poolt esitatud laenulimiidilepingu alusel sõlmiti hüpoteekide loovutamise leping).
9.Hageja avaldab, et nägi kostja poolt esitatud laenulimiidilepingut esmakordselt pärast kostja vastuse saamist ning kostja poolt esitatud lepingutekst ei ole seotud lepinguga, mille alusel loovutatud hüpoteekide kustutamist hageja taotleb.
10.Kolmanda isiku poolt menetluses esitatud tõend ei oma asja lahendamisel mistahes tähtsust. Pangakonto väljavõttest nähtub ühe makse tegemine kostja poolt kolmandale isikule ning hagejale ei ole teada, mis õiguslikul alusel vastav makse on tehtud ning kas vastav summa on kolmanda isiku poolt kostjale ka tagastatud või mitte, kuna konto väljavõte lõpeb 01.11.2010 kuupäevaga. Võimalikud võlasuhted kostja ja kolmanda isiku vahel ei puuduta mõistagi hagejat ega ole alus hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
11.Hageja rõhutab, et lepingu punktis 2.2.1. viidatakse kolmepoolsele, s.t. kostja, hageja ja XXXOÜ vahel 18.05.2010 sõlmitud lepingule nr 180510, millest tulenevaid kostja nõudeid hageja ja/või XXXOÜ vastu leping tagab. Kostja ega kolmas isik ei ole sellist lepingut kohtule esitanud ning hageja kinnitab, et sellist lepingut ei ole kunagi ka sõlmitud.
12.Ka lepingu punktis 2.2.2. viidatakse üksnes kolmepoolsetele lepingutele kostja, hageja ja XXXOÜ vahel, s.t., et võimalikke kahepoolseid (laenu)lepingud kostja ja kolmanda isiku
vahel ei ole ühelgi juhul võimalik lepinguga siduda ning kostja võimalikud nõuded, mis tulenevad kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingutest, ei ole lepingu alusel üle antud hüpoteekidega tagatud.
13.Kolmanda isiku 03.04.2014 e-kirjas olev viide, et pangakonto väljavõttest nähtuvad kolmanda isiku poolt hagejale tehtud maksed, ei mõjuta samuti asja lahendamist, kuna kolmanda isiku võimalikud nõuded hageja vastu ei ole samuti lepingu alusel üle antud hüpoteekidega tagatud.
14.Kokkuvõtvalt ei ole kostja ega kolmas isik esitanud tõendeid, mis kostja vastuväiteid hagile kinnitaksid ning kostja ei ole tõendanud, et tal oleks hageja ja/või kolmanda isiku vastu lepingu alusel üle antud hüpoteekidega tagatud nõudeid, mistõttu tuleb hageja hagiavaldus rahuldada.
15.Hageja palub rahuldada OÜ XXX hagiavaldus OÜ XXX vastu ning tuvastada OÜ XXX kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX jao 1. järjekoha kande kustutamiseks; tuvastada OÜ XXX kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX jao 4. järjekoha kande kustutamiseks; asendada OÜ XXX tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr XXX jao 1. järjekohale OÜ XXX kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks kohtuotsusega; asendada OÜ XXX tahteavaldus kinnistusraamatu registriosa nr XXX jao 4. järjekohale OÜ XXX kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks kohtuotsusega; kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX jao 1. järjekohale OÜ XXX kasuks seatud hüpoteek summas 5.000.000,00 Eesti krooni; kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX jao 4. järjekohale OÜ XXX kasuks seatud hüpoteek summas 1.000.000,00 Eesti krooni. Jätta kõik kohtukulud OÜ XXX kanda ning mõista OÜ-lt XXX välja OÜ XXX menetluskulud, sealhulgas OÜ XXX kulud advokaadile. Kostja vastuväited
16.Kostja esitatud nõuet ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. Hageja alustas 2010. aasta kevadel hoonestajana aadressil XXX Harjumaa asuval kinnistul tootmishoonete ehitus- ja rekonstrueerimistöödega. Kostja ja XXXOÜ sõlmisid 18.05.2010 laenulimiidilepingu summas kuni 3 000 000,00 krooni (191 734,94 eurot). Laenulimiidileping sõlmiti tulenevalt punktist 1.1.3. sihtotstarbeliselt OÜ XXX tootmishoonete ehitus- ja rekonstrueerimistööde teostamiseks.
17.Hageja tellimisel teostatavate ehitus- ja rekonstrueerimistööde finantseerimiseks sõlmitigi XXXOÜ ja kostja vahel laenulimiidileping ning krediidi väljastamine kostja poolt toimus XXXOÜ poolt edastatud vastavate sooviavalduste alusel, mis edastati kostja seadusliku esindaja XXXe-posti aadressil. Laenulimiidilepingu punktis 1.1.4. leppisid pooled täiendavalt kokku, et laenu väljamaksed tehakse netosummas, mis vastavad ehitusel tehtavate tööde mahule ja ulatuses, millistel alltöövõtjad annavad peatöövõtjale XXX OÜ-le aktiga üle ja esitavad akti alusel arve.
19.XXXOÜ on teostanud 12.07.2010 kostjale laenu tagasimakse summas 9586,75 eurot, mistõttu tagasi maksmata laenu põhiosa jääk käesoleval hetkel on 171 741,00 eurot. Laenu tagastamise tähtajaks leppisid pooled kokku 4 kuud alates ehitise alltöövõtja/laenuandja ja peatöövõtja vahel sõlmitud ehitise lõpliku üleandmisevastuvõtmise akti sõlmimisest, kuid mitte kauem kui 3 kuud kohaliku omavalitsuse poolt ehitisele kasutusloa väljastamisest.
20.Kostjale teadaolevalt ei ole kohaliku omavalitsuse poolt ehitisele kasutusluba väljastatud, kuigi ehitusluba väljastati hagejale ehitisregistri andmetel 29.06.2010 ja ehitise alustamise teatis esitati 29.10.2012.
21.Tulenevalt laenulimiidilepingu punktist 1.3. oli intressimäär laenu kasutamise eest 23% kalendriaastas ning intress pidi laenujäägilt tasutud olema igakuiselt hiljemalt 30-ndaks kuupäevaks. Laenuandjal on tulenevalt laenulimiidilepingu punktist 1.5.1. õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% tasumata laenusummalt päevas. XXXOÜ ei ole täitnud kordagi oma lepingu punktist 1.3.2. tulenevat kohustust tasuda laenujäägilt intressid iga kuu 30ndaks kuupäevaks.
22.Laenulimiidilepingu punktis 1.6. võttis XXXOÜ endale kohustuse korraldada hüpoteegi seadmine hagejale kuuluvale kinnistule. Kuigi punkti 1.6.1. sõnastus on segane, siis näitab see selgelt poolte kavatsusi. XXX loovutas 25.06.2010 hageja, kostja ja XXXOÜ vahel sõlmitud lepinguga esimesel järjekohal oleva hüpoteegi hageja otsesel nõusolekul kostjale ja lepingu punktis 2.2.1. sisaldus otsene viide kostja ja XXXOÜ vahel 18.05.2010 sõlmitud laenulimiidilepingule nr 180510, millest tulenevat kostja nõuet hakkas loovutatud hüpoteek tagama.
23.Kostja palub jätta OÜ XXX hagiavalduse rahuldamata ja jätta menetluskulud OÜ XXX kanda. Kolmanda isiku seisukoht
24.Kolmas isik menetluses oma seisukohta ei esitanud, kuid edastas kohtule kolmanda isiku konto väljavõtte, kus on kajastatud hagejale kantud laenusummad. Kohtuotsuse põhjendused
25.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada.
26.Antud juhul taotleb hageja kostjal hüpoteegi kustutamiseks nõusoleku andmise kohustuse tuvastamist, kuna hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole olemas. Kostja vaidleb nõudele vastu ning on seisukohal, et kostjale üleantud hüpoteegid tagavad laenulimiidilepingust nr 180510 tulenevaid kostja nõudeid hageja ja/või kolmanda isiku vastu. Kostja kinnitusel on kolmanda isiku võlgnevus kostja ees 171 741 eurot + intressid.
27.Hageja on käesolevas asjas esitanud kinnistusraamatu väljavõtte näol tõendi, millest nähtuvalt kuulub hagejale kinnistu aadressiga XXX, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusregistrisse registrinumbriga XXX (lk 10-12). Kõnealusele hageja kinnistule on seatud kostja kasuks kaks hüpoteeki – üks summas 5 000 000 krooni ja teine 1 000 000 krooni. 25.06.2010 on hageja, kolmas isik ja kostja sõlminud hüpoteekide üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingud (lk 5-9). Nimetatud lepingu punktist 2.2.1 ilmneb, et kostja kasuks hageja kinnistule seatud hüpoteegid tagavad kõiki kostja nõudeid kolmanda isiku ja/või hageja vastu, mis tulenevad lepingust nr 180510. Samuti ilmneb lepingu punktist 2.2.2, et lepingust tulenevalt on hüpoteekidega tagatud ka kõik kostja sellised nõuded kolmanda isiku ja hageja vastu, mis tulenevad kostja, kolmanda isiku ja hageja vahel (kõik koos) sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende võimalikest muudatustest ja lisadest.
28.Kohus märgib, et lähtuvalt 25.06.2010 lepingus sätestatust tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas kostjal on hageja ja/või kolmanda isiku vastu lepingust nr 180510 või muudest võlaõiguslikest lepingutest tulenevaid nõudeid. Kostja on hüpoteegiga tagatud nõude olemasolu tõendamiseks esitanud 18.05.2010 kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud laenulimiidilepingu summas 3 000 000 Eesti krooni, kuid nimetatud dokument ei ole poolte poolt allkirjastatud, mistõttu kohus leiab, et see ei oma tõenduslikku
tähendust ega võimalda asuda seisukohale, et kõnealune leping on kunagi kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud. Samuti ei nähtu vastavast lepingust, et tegemist oleks hüpoteekide üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute punktis 2.2.1 nimetatud kostja, kolmanda isiku ja hageja vahel ühiselt sõlmitud lepinguga 180510 ega hageja, kostja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud muu võlaõigusliku lepinguga, mida on silmas peetud hüpoteekide üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute punktis 2.2.2. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et kostja ei ole esitanud tõendeid, millest ilmneks, et kostjal on hageja ja/või kolmanda isiku suhtes nõue, mis tuleneks hüpoteekide üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute punktidest 2.2.1 või 2.2.2.
29.Seoses asjaoluga, et kolmas isik on käesolevas menetluses esitanud oma pangakontoväljavõtte, mis väidetavalt peaks kajastama hagejale kantud laenusummasid, märgib kohus järgmist. Nähtuvalt kolmanda isiku pangakontoväljavõttest (lk 87-89) on kolmas isik teinud hagejale 19.10.2010 ülekande selgitusega „212/laen laenulimiidilepingu alusel“, 21.10.2010 ülekande selgitusega „225/laen laenulimiidilepingu alusel II osa“, 29.10.2010 ülekande selgitusega „244/laen laenulimiidilepingu alusel“. Kohus on seisukohal, et nimetatud ülekannete tegemine kolmandalt isikult hagejale ei tõenda, et kostjal oleks hageja või kolmanda isiku suhtes hüpoteekide üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute punktidest 2.2.1 või 2.2.2 tulenev nõue. Lisaks eeltoodule nähtub kolmanda isiku pangakontoväljavõttest, et kostja on 28.10.2010 teinud kolmandale isikule ülekande selgitusega „vastavalt laenulepingule 180510 intressiga 24% aastas“. Kohus on seisukohal, et ka nimetatud ülekanne ei tõenda kostjal laenulepingust nr 180510 tuleneva nõude olemasolu, kuna nähtuvalt hüpoteekide üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute punktist 2.2.1. on kõnealuse lepingu kohaselt tagatud üksnes nõuded, mis tulenevad hageja, kostja ja kolmanda isiku vahel ühiselt sõlmitud lepingust nr 180510. Kostja ega kolmas isik ei ole käesolevas menetluses esitanud kõigi kolme lepingupoole poolt allkirjastatud lepingut nr 180510, mistõttu kohtul puudub alus asuda seisukohale, et vastav leping on kunagi kolmepoolselt sõlmitud.
30.Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 349 lg-le 1, kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Käesolevas asjas leidis eeltoodust tulenevalt tuvastamist, et kostja ei ole tõendanud, et tal on hageja või kolmanda isiku vastu hüpoteekide üleandmise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu ja asjaõiguslepingute punktidest 2.2.1 või 2.2.2 tulenev nõue, seega on tegemist AÕS § 349 lg-s 1 sätestatud olukorraga, kus hüpoteegiga tagatud nõuet ei ole tekkinud ning hagejal kui koormatud kinnisasja omanikul on õigus nõuda hüpoteekide kustutamist.
31.Hageja on esitanud kostjale taotluse nõusoleku andmiseks hüpoteekide kustutamiseks (lk 13), kuid kostja ei ole hageja taotlusele reageerinud ega andnud nõusolekut hüpoteekide kustutamiseks. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 5 tulenevalt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Lähtuvalt eeltoodust tuleb TsÜS § 68 lg 5 alusel asendada kostja nõusolek käesoleva kohtulahendiga ning tuvastada kostja kohustus anda nõusolek hageja kinnistule seatud kohtulikuke hüpoteekide kustutamiseks.
32.Lähtuvalt eeltoodust kohus rahuldab esitatud hagi ja tuvastab OÜ XXX(registrikood XXX) kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 1. järjekohale tehtud kande kustutamiseks. Kohus asendab käesoleva kohtuotsusega OÜ XXX(registrikood XXX) nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 1. järjekohale tehtud kande kustutamiseks. Samuti tuvastab kohus OÜ XXX(registrikood XXX) kohustuse anda nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 4. järjekohale tehtud kande kustutamiseks. Kohus asendab käesoleva kohtuotsusega OÜ XXX(registrikood XXX) nõusoleku kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 4. järjekohale tehtud kande kustutamiseks. Tulenevalt eeltoodust tuleb kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 1. järjekohale OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks seatud hüpoteek summas 5 000 000 Eesti krooni. Samuti tuleb kustutada kinnistusraamatu registriosa nr XXX jakku 4. järjekohale OÜ XXX(registrikood XXX) kasuks seatud hüpoteek summas 1 000 000 Eesti krooni.
33.Tulenevalt TsMS § 132 lg-st 1 on hagi hind 3500 eurot. Menetluskulude jaotus
34.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg-st 1 lähtuvalt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Käesoleval juhul kohus rahuldab hagi täies ulatuses, mistõttu jäävad tsiviilasja menetluskulud kostja kanda.
35.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.