Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Määrus ei ole edasiakevatav menetlustähtaja pikendamata jätmise osas. Määruse osale, millega kohus keeldus hagiavaldust menetlusse võtmast, on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel hagimenetluses või hagita menetluses määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Ülejäänud osas ei ole määrus edasikaevatav.

Menetluse käik.

2(4)

Tsiviilasi nr 2-14-21541 menetlusdokumendi seniks käiguta. (2) Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus, taotlus või kaebus menetlusse võtmata ja tagastatakse, juba menetlusse võetud avaldus, taotlus või kaebus aga jäetakse läbi vaatamata. TsÜS § 117 lg 1 kohaselt esindusõigus on õiguste kogum, mille piires esindaja saab tegutseda esindatava nimel. TsÜS § 119 lg 1 kohaselt esindajal on edasivolitamise õigus, kui see tuleneb volitusest. Kui volitus on antud tehingu tegemiseks, mille puhul ei saa mõistlikult oodata selle tegemist esindaja poolt isiklikult, siis eeldatakse, et esindajal on edasivolitamise õigus. Sama seaduse § 120 lg 2 kohaselt volituse ulatuse määrab esindatav. TsMS § 217 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti; lg 4 kohaselt esindusele kohtus kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses esinduse kohta sätestatut, kui käesolevast seadustikust ei tulene teisiti. TsMS § 221 lg 2 kohaselt lepingulise esindaja volitust tõendab volikiri, mis esitatakse kohtule. TsMS § 222 lg 1 kohaselt õigus esindamiseks kohtus annab esindajale õiguse teha esindatava nimel kõiki menetlustoiminguid. TsMS § 226 lg 1 kohaselt kohus kontrollib esindaja esindusõiguse olemasolu ning ei luba selle puudumisel isikul esindajana menetluses osaleda. TsMS § 227 lg 1 kohaselt kui hageja nimel esitab hagi isik, kes ei tõenda oma esindusõigust, ei toimeta kohus hagi enne esindusõiguse tõendamist kostjale kätte. Kõigepealt kohus märgib, et kohtule on saabunud volikirjad ning märgitud, et koos kinnitatud tõlgetega 7 lehel. Kohus loeb neid 5 lehel. Tõlgete kinnitus ei ole arusaadav. Esitatud saksa keelne apostille. Hagiavaldusele on lisatud volikiri, mille väljaandmise kuupäeva ei ole märgitud, ja selle tõlge saksa keelest, milledest selgub, et G.T. volitab kindlustusfirmat R+V Allgemeine Versicherung AG tagasi tooma tema 08.04.2014.a. O.-s varastatuks kuulutatud sõiduki. Seega nimetatud volikirja järgi G.T. ei ole nimetatud isikut volitanud kohtus asja ajama. Samuti ei ole antud edasivolitamise õigust. 16.05.2014.a. volikirja järgi R+V Allgemeine Versicherung on volitanud oma esindajat SIA Info Riga nende juriidiliste huvide esindamiseks ajama asja G.T. sõiduki suhtes. Märgitud, et volikiri laieneb kogu autoga seonduvale tegevusele nii kohtu kui ka kohtuvälises korras. Volikiri on väljastatud kolmeks aastaks ja ning annab edasivolitamise õiguse. A.D.-i kui juhatuse liikme ja äriühingute staatust ei ole võimalik kontrollida, sest esitamata on sellekohased registridokumendid. Volikirjas Jelena Smorodinale on antud volitus ajada kohtus asja SIA Info Riga nimel. Hagiavaldus on esitatud hageja G.T. nimel. Siinjuures kohus märgib ka kohe, et kohtule on esitamta hagiavalduse II osas esile toodud sõiduki äravõtmisega seonduv dokumtaalne teave. Hagiavalduses on märgitud, et TsMS § 86 lg 1 sätestab, et kui isiku elukoht või asukoht on välisriigis, võib varalise nõudega hagi esitada tema vastu ka vara, mille suhtes nõue esitatakse, asukoha järgi või isiku muu vara asukoha järgi. Nõukogu määruse (EU) nr 44/2001, 22.12.2001, kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I), arikkel 2 kohaselt isik, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, kaevatakse selle liikmesriigi kohtusse. Artikkel 3 lg 1, 2 kohaselt isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis saab teise liikmeriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Antud juhul nimetatud jagudes esiatust saaks arutleda artikkel 24 üle (arikkel 25, 26), kuid unustada ei tohiks menetlus-ökonoomilist külge, millest tulenevalt peaks hageja saama oma seisukohta avaldada. Hageja esindaja sai 11.06.2014.a määruse kätte 12.06.2014.a. 18.06.2014.a esitas hageja kohtule taotluse menetlustähtaja pikendamiseks. Taotluse kohaselt Tänaseks ajaks on saadud tõlkija kinnitus ning ümbervormistatud esindaja Jelena Smorodina volikiri. Kuid tegemist on Saksamaal elava hagejaga ja tema volituse ümbervormistamine ja selle

3(4)

Tsiviilasi nr 2-14-21541 tõlkimine eesti keelde võtab rohkem aega, kui tavaliselt, mistõttu kohtu poolt määratud tähtajaks ei jõua hageja seda teha. Mõistlikum aga kõik puudused korraga kõrvaldada. Arvestades eeltoodut palub hageja kohtul pikendada tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks kuni 04.07.2014.a. Kohtu seisukoht.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.