Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ülle Jänes, Mare Merimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.06.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-12-27421
Tsiviilasi
AS-i SEB Pank hagi UL (L) vastu 169 679.93 euro ning UL (L) ja JJ (Jõgi) vastu 321 129 euro saamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
474 044.42 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.10.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS-i SEB Pank apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant/hageja AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht Tornimäe 2, 15010 Tallinn), esindaja Katrin Martinson Vastustaja/kostja I UL (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXX XX XXXXX XXXXXXX) Vastustaja/kostja II JJ (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX XX-X, XXXXXXXX, XXXXX
XXXXXXXXXX)
Kostjate esindaja v/adv Rainer Kuulme
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29.10.2012 otsus tühistada osaliselt resolutsiooni punktide 4 ja 5 osas. Otsus kuulub tühistamisele osas, millega jäeti hagi osaliselt rahuldamata UL vastu ja jaotati menetluskulud. Tühistatud osas saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks.
Maakohtu 29.10.2012 otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Rahuldada hagi osaliselt;
2) Mõista kostjatelt UL ja JJ välja solidaarselt hageja AS-i SEB Pank kasuks 12 069.72 eurot (sh laenulepingust nr L070025816 tulenev põhivõlg 3504.53 eurot, intress 7616.87 eurot ja viivis 11.07.2012 seisuga 948.32 eurot); 3) Mõista kostjalt UL välja hageja AS-i SEB Pank kasuks 4694.79 eurot (sh laenulepingust nr L070013551 tulenev põhivõlg 784.71 eurot, intress 3696.68 eurot ja viivis 11.07.2012 seisuga 213.40 eurot); 4) Jätta rahuldamata AS-i SEB Pank nõue JJ vastu resolutsiooni punktis 2 nimetatud summat ületavas osas; 5) JJ maakohtus kantud menetluskuludest jätta 97% AS-i SEB Pank kanda.
3.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
4.JJ apellatsioonimenetluse kulud ja 50% apellandi enda apellatsioonimenetluse kuludest jätta apellandi kanda. Ülejäänud apellandi apellatsioonimenetluse kuludest jaotatakse maakohtu poolt sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest lõpplahendis.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Asjaolud ja hageja nõue
1.13.07.2012 esitas AS SEB Pank (hageja) Harju Maakohtule hagi UL (kostja I) vastu 169 679.93 euro saamiseks ning UL ja JJ (kostja II) vastu solidaarselt 321 129 euro saamiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale I 05.04.2007 laenulepingu (laenuleping I) alusel 153 484 eurot. 17.05.2007 sõlmitud laenulepingu (laenuleping II) alusel laenas hageja kostjatele 259 644 eurot. Kostjad ei täitnud lepingutest tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ning hageja ütles mõlemad lepingud üles. Laenulepingu I järgi võlgneb kostja I 12.07.2012 seisuga 169 679.93 eurot (sh tähtajaks tagastamata laen 129 067.79 eurot, intress 6039.42 eurot ja viivis 34 572.72 eurot). Laenulepingu II järgi võlgnevad kostjad 12.07.2012 seisuga 321 129 eurot (sh tähtajaks tagastamata laen 251 006.71 eurot, intress 10 631.16 eurot ja viivis 59 491.13 eurot).
3.Hageja nõuded ei ole aegunud. Hageja määras 10.06.2009 ülesütlemisteates kostjatele võlgnevuse tasumise tähtajaks 06.07.2009. Poolte läbirääkimiste tulemusena pikendas
hageja võlgnevuse tasumise tähtaega kuni 17.08.2009. Kuna kostjad võlgnevust tähtajaks ei tasunud, on laenulepingud erakorraliselt üles öeldud 18.08.2009 ning samal päeval muutusid hageja nõuded sissenõutavaks. Hagetavate nõuete aegumine katkes ja algas uuesti 10.02.2010, kui hageja avalduse alusel algatati täitemenetlus. Kostjate vastuväited
4.Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Hageja nõuded aegusid 07.07.2012. Kostjad said kätte ülesütlemisteatise enne ülesütlemistähtaja saabumist, seega on lepingud alates 07.07.2009 üles öeldud. Kostjad ei ole taotlenud hagejalt võlgnevuse tasumise tähtaja pikendamist ega ole kätte saanud hageja 17.07.2009 ülesütlemisteateid. Aegumine ei ole katkenud, sest täitedokument on esitatud täitmiseks mitte kostjate, vaid teiste isikute suhtes. Kostjatele teadaolevalt ei ole kinnistute uutele omanikele täitmisteadet kätte toimetatud, seega ei saa lugeda täitemenetlust alanuks.
5.Lisaks ei ole viivisearvestus selge ja viivist tuleb vähendada. Esimese astme kohtu otsus
6.Harju Maakohus rahuldas 29.109.2012 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt I hageja kasuks välja laenulepingust I tuleneva võlgnevuse 4694.79 eurot (sh põhivõla 784.71 eurot, intressi 3696.68 eurot ja viivise 213.40 eurot (seisuga 11.07.2012)) ning kostjatelt solidaarselt hagejale välja laenulepingust II tuleneva võlgnevuse 12 069.72 eurot (sh põhivõla 3504.53 eurot, intressi 7616.87 eurot ja viivise 948.32 eurot (seisuga 11.07.2012)).
7.Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal oli õigus lepingud üles öelda. Asjas on tõendatud, et hageja ütles laenulepingud üles 10.06.2009 teadetega ja alates 07.07.2009 muutusid ülesütlemisest tingitud kohustused sissenõutavaks. Hageja ei ole tõendanud, et pooled pidasid pärast nimetatud ülesütlemisteadete saatmist läbirääkimisi ning et hageja pikendas laenu tasumiseks antud tähtaega ja võttis esitatud tahteavalduse tagasi, öeldes lepingud üles 17.07.2009 teadetega alates 18.08.2009. Lisaks ei saanud hageja pärast 07.07.2009 enam samu lepinguid üles öelda, st oma esialgse avalduse õiguslikke tagajärgi ühepoolselt muuta. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lõikest 1 ja § 147 lõikest 1 on hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks 07.07.2009, aegunud.
8.Pooled ei vaidle, et 10.02.2010 alustas hageja sundtäitmist viidatud sättest tulenevale kokkuleppele tuginedes (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lõike 1 punkt 19), täitur võttis täitedokumendid täitmiseks, täitedokumente ei ole tagasi võetud ega tühistatud. TMS § 2 lõige 1 punkt 19 hõlmab ka tagatiskokkulepet. Hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on TsÜS § 159 lõike 1 järgi nö algse nõude ning täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, punkt 13). Praegusel juhul aegumine TsÜS § 159 lõike 1 järgi ei katkenud, sest isik, kellelt kohustuse täitmist nõutakse, ei ole olnud täitemenetluse osaline. TMS § 5 lõiget 1 tuleb tõlgendada viisil, et konkreetse täitemenetluse osalisteks olid isikud, kellele tagati tegelik võimalus menetluses osaleda. Tähelepanuta tuleb jätta kostjate väide, et täitemenetluses ei ole kinnistute uuele omanikule täitmisteadet kätte toimetatud. Kuna kostjad täitemenetluses ei osalenud, ei saanud see menetlus nende õigusi ja kohustusi mõjutada nii, et sellest sõltuks käesolevas asjas tehtav lahend.
9.Hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks 07.07.2009, tuleb jätta aegumise tõttu rahuldamata ja seetõttu maakohus neid sisuliselt ei kontrollinud. Hageja nõuded, mis muutusid sissenõutavaks enne laenulepingute ülesütlemist, ei ole aegunud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lõike 1, § 397 lõike 1 ja laenulepingute järgi olid kostjad
kohustatud tagastama laenu ja maksma intressi. Hageja nõue ei ole vastuolus hea usu põhimõttega. Maakohus tuvastas laenu põhiosa maksete ja intressimaksete summad, mis muutusid sissenõutavaks 2009. aastal enne laenulepingute lõppemist laenumaksete aruannete alusel, millele kostjad ei ole vastuväiteid esitanud.
10.Hageja nõuab ka viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ette nähtud määras. Maakohus arvutas tasutava viivise hageja esitatud tabelite alusel. Kostjad ei ole hageja arvutustele ega viivise määradele vastuväiteid esitanud. Kostjate vastuväide viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud. Viivis hageja nõutud määras ei ole ebamõistlikult suur. Apellatsioonkaebus
11.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles kohus jättis hagi rahuldamata ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada tervikuna ning jätta menetluskulud kostjate kanda. Kohus on otsuse tegemisel oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme ning kohaldanud valesti materiaalõigust. Kohus tõlgendas ja hindas ebaõigesti kogutud tõendeid.
12.Laenulepingud lõppesid 18.08.2009, mis on tõendatud 17.07.2009 ülesütlemisteadetega, AS-i Eesti Posti vahendusel kostjatele saadetud tähitud kirjade kviitungitega ja hageja ning kostja I advokaadi Rainer Kuulme ja esindaja Ermil Migguri vahelise kirjavahetusega. Rainer Kuulme poolt 17.08.2009 hagejale saadetud e-kirjast nähtub, et advokaat on veendunud laenulepingute kehtivuses ning teeb hagejale ettepaneku laenulepingute muutmiseks. Oluline ei ole, kas esialgne ülesütlemine võetakse tagasi või pikendatakse laenulepingute ülesütlemise tähtaega. Eelnimetatud e-kirjast nähtub ka kostja I poolt antud võlatunnistus VÕS § 32 ja TsÜS § 158 lõike 1 mõttes ning kostja I tahe laenulepingust tulenevate kohustuste ümberkujundamiseks. Kuigi kostjate väitel on Rainer Kuulme ületanud volituste piire, ei ole advokaadi volitusi lõpetatud ja läbirääkimised on toimunud kostjate nimel. Seega on hageja tõendanud pooltevaheliste läbirääkimiste toimumist peale 10.06.2009 ja kostjate kohustuste täitmise tähtaja pikendamist kuni 18.08.2009. Asjakohane ei ole maakohtu viide Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-123-07 punktile 14, kuna e-kirja saatis hagejale Rainer Kuulme ja hageja ei vaidlusta e-kirja saamist. Eelnimetatud lahend puudutab ühepoolset pöördumist e-kirja teel, mille saamist saaja eitab. TsÜS § 167 lõike 2 järgi on hageja poolt kostjatele kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Hageja teatas 28.08.2009 e-kirjas Rainer Kuulmele, et loeb läbirääkimised lõppenuks, sest kostjad ei ole täitnud hageja poolt lepingute jätkamiseks seatud eeltingimusi. Seega ei saanud aegumise kulgemine alata vähemalt enne 18.08.2009.
13.Täitedokumendi täitmiseks esitamisega 10.02.2010 on katkenud ja alanud uuesti laenulepingutest tulenevate nõuete aegumine vastavalt TsÜS § 159 lõikele 1. Maakohus on ekslikult leidnud, et Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-153-10 punktis 13 ning nr 3-2-1-8-10 punktides 10 ja 12 toodud põhimõtted ei ole rakendatavad, kuna isik, kellelt nõutakse kohustuse täitmist, ei olnud täitemenetluse osaline. Riigikohus ega ka TsÜS § 159 lõige 1 ei seo hüpoteegi alusel toimuva täitemenetlusega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi hüpoteegiga koormatud vara omanikuga. TsÜS § 159 lõike 1 mõte on selles, et hüpoteegi realiseerimise arvelt on võimalik rahuldada võlausaldaja nõue osaliselt või täielikult ning seetõttu ei kohusta seadus võlausaldajat algatama samaaegselt täitemenetlust ja hagimenetlust, mis suurendaks märkimisväärselt nõude sissenõudmise kulusid. Eeltoodule tuginedes ei ole laenulepingutest tulenevad nõuded aegunud. Hagi on esitatud enne aegumistähtaja saabumist.
Vastustajate seisukoht
14.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Edasine menetluse käik
15.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 26.06.2013 otsusega Harju Maakohtu 29.10.2012 otsuse osas, millega jäeti hageja nõue aegumise tõttu osaliselt rahuldamata ja jaotati menetluskulud, ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale esimese astme kohtule.
16.Riigikohus tühistas 19.02.2014 otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 26.06.2013 otsuse osas, milles ringkonnakohus tühistas samas asjas tehtud maakohtu otsuse osas, milles jäeti hageja nõue aegumise tõttu osaliselt rahuldamata ja jaotati menetluskulud, ning saatis asja tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Riigikohus saatis asja selles osas ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ülejäänud osas (so osas, milles rahuldati hagi osaliselt) jättis Riigikohus ringkonnakohtu otsuse muutmata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
17.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele UL osas, kuid tuleb jätta rahuldamata JJ osas. UL vastu esitatud hagi läbivaatamisel rikkus maakohus vaidlustatud osas menetlusõiguse norme tõendite hindamise osas ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust aegumise peatumise aluste tuvastamise osas. TsMS § 657 lõike 1 punkti 3 alusel saadab ringkonnakohus otsuse tühistatud osas tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. JJ osas maakohtu otsuse tühistamiseks alused puuduvad. Vastavalt apellatsioonimenetluse tulemustele tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. TsMS § 651 lõike 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
18.Maakohus rahuldas hageja nõude laenulepingu I alusel 4694.79 euro ulatuses (resolutsiooni punkt 3) ja laenulepingu II alusel 12 069.72 euro ulatuses (resolutsiooni punkt 2). Selles ulatuses on maakohtu otsus jõustunud TsMS § 456 lõike 6 järgi. Pooled vaidlevad, kas hagejal on õigus nõuda kostjatelt summasid, mis ületavad maakohtu poolt väljamõistetu või on selles osas hageja nõuded aegunud (resolutsiooni punkt 4). Käesolevas asjas 19.02.2014 tehtud lahendi punktis 12 nõustus Riigikohus maakohtuga selles, et hageja nõuete aegumist kostjate vastu ei katkestanud täitemenetlus, milline toimus hageja nõuete tagamiseks seatud hüpoteekide realiseerimise eesmärgil, kuna koormatud kinnistud olid enne täitemenetlust võõrandatud ja kostjad ei olnud täitemenetluse osalisteks. Vastavalt Riigikohtu lahendi punktile 12 tuleb käesolevas lahendis tuvastada vaidlusaluste laenulepingute lõppemise aeg (hageja nõuete sissenõutavaks muutumise aeg) ning sellest sõltub, kas on vajalik lisaks analüüsida väiteid ja tõendeid hageja poolt esiletoodud aegumise peatumise aluse (pooltevahelised läbirääkimised) kohta.
19.Apellatsioonkaebuses on hageja endiselt seisukohal, et laenulepingud lõppesid tema 17.07.2009 avalduste (t I kd lk 15, 16) alusel 18.08.2009. Maakohus asus seisukohale, et tegelikult lõppesid lepingud alates 07.07.2009 hageja poolt 10.06.2009 saadetud tahteavalduste alusel. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga. Lahendites nr 3-2-1-190-13 (punkt 23) ja nr 3-2-1-129-05 (punkt 37) on Riigikohus analüüsinud laenuandja laenulepingu ülesütlemisavalduse kättesaamisest vastaspoole poolt tulenevaid õiguslikke tagajärgi ning selgitanud TsÜS § 69 lõike 1 ja VÕS § 195 lõike 1 alusel, et kui ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud, siis tõi ühepoolse tahteavalduse jõudmine
vastaspooleni kaasa lepingu lõppemise avalduses märgitud ajal. Juba toimunud ülesütlemist ei saa avalduse teinud pool ühepoolselt olematuks muuta, muuhulgas järgneva sarnase avalduse saatmisega. Samuti ei saa õigussuhte lõppemist takistada avalduse saanud pool ja leping lõpeb ülesütlemisel automaatselt. TsÜS § 72 kohaselt ei loeta tahteavaldust tehtuks vaid juhul, kui enne tahteavaldust või sellega ühel ajal jõuab tahteavalduse saajani avaldust tagasivõttev tahteavaldus. Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus, et kostjad said 10.06.2009 saadetud ülesütlemisavaldused kätte. Samuti ei ole esitatud väiteid ega tõendeid, et nende avalduste puhul ei oleks olnud täidetud ülesütlemise formaalsed või materiaalsed eeldused, ka ei tasunud laenusaajad võlgnevust hiljemalt 06.07.2009. Et laenuandja tahe 10.06.2009 ülesütlemise teadetega oli laenulepingute lõpetamine, nähtub selgelt ka panga esindaja vastavast kaaskirjast (t I kd lk 100). Seega lõppesid mõlemad vaidlusalused laenulepingud 07.07.2009 ja samast kuupäevast muutusid sissenõutavaks ülesütlemisest tulenevad laenuandja nõuded laenuvõtjate vastu.
20.Kuna hagiavalduse esitamise kuupäeva (13.07.2012) seisuga oli nõuete sissenõutavaks muutumisest möödunud enam kui 3 aastat ja kostjad esitasid aegumise vastuväite, tuleb analüüsida hageja väiteid aegumise peatumise kohta seoses pooltevaheliste läbirääkimistega. TsÜS § 167 lõike 1 kohaselt peatub nõude aegumine õigustatud ja kohustatud isiku vahel peetavate läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse nõude või asjaolu üle, millest nõue võib tuleneda. Sama sätte lõike 2 kohaselt on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni.
21.Hageja tõi esile, et saatis 20.07.2009 teate, kus oli täiendav võlgnevuse tähtaeg, kostja UL esindajale R.Kuulmele ning et panga ja kostja esindajate vahel käisid kuni 2009. aasta augusti lõpuni läbirääkimised. Samuti, et 20.07.2009 teade saadeti JJ-le. Väidete tõendamiseks esitas hageja 17.07.2009 kuupäeva kandvad teated (t I kd lk 15, 16), esindajate e-kirjad vastavalt 17.08.2009 ja 28.08.2009 (samas lk 102-103) ja UL esindaja volikirja (samas lk 104). Kostjate vastuväidete kohaselt ei ole juulis-augustis 2009 läbirääkimisi peetud ja kostjad ei ole esitanud taotlusi võlgnevuse tasumise tähtaja pikendamiseks, R.Kuulme oli ainult UL esindaja ega võta omaks 17.08.2009 e-kirja saatmist.
22.Kolleegium on esitatud tõendite kogumis analüüsimise tulemusena seisukohal, et hageja väited läbirääkimiste pidamise üle UL ja panga vahel on tõendatud osaliselt ja seda 2009. aasta augustikuu 10 päeva osas. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-10-11 selgitanud, et läbirääkimisteks TsÜS § 167 lõike 1 mõttes saab pidada poolte arvamuste vahetamist nõude või selle aluseks olevate asjaolude üle, kui pooled on nõus üksteisega suhtlema ning peavad kokkuleppelise lahenduse saavutamist võimalikuks. Hageja esitatud e-kirjas andis UL lepingulise esindajana AB HETA advokaat R.Kuulme muuhulgas teada, et UL-l ei ole võimalik tasuda kogu võlgnevust käesoleval ajal ning tegi seoses sellega pangale rida ettepanekuid. Pank vastas küll eitavalt ettepanekutele võlgnevuse tasumise kohta sisuliselt endiste laenulepingute tingimuste alusel, kuid soovis saada teada võlgniku arvamust tagatiste vabatahtliku realiseerimise kohta, et vältida täitemenetlust. Sellele kirjale kostja ei vastanud. Seega saab asuda seisukohale, et tegemist oli läbirääkimistega, kust nähtub, et mõlemad pooled olid küll valmis teineteisega suhtlema, kuid lähenemine võlgnevuse tasumise viisidele osutus väga erinevaks ja see sai selgeks juba peale esimeste kirjade vahetamist. Kolleegiumi jaoks ei ole veenev kostjate esindaja väide, mille kohaselt ei võta kostjad omaks esindaja poolt 17.08.2009 kell 12:15 panga esindajale Ermil Miggurile ekirja (t I kd lk 102) saatmist. Kostjate esindaja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid, millised
annaksid aluse kahtlusteks esitatud dokumentaalse tõendi võltsituse kohta ega ole vaidlustanud selle dokumendi ehtsust TsMS § 277 mõttes. Tegemist on kohtupraktikas üldlevinud e-kirjade saatmise ja nende sisu tõendamise viisiga, kus kohtumaterjalidesse esitatakse paberkandjal e-kirja väljatrükk. R.Kuulme e-kiri on esitatud ühtse väljatrükina panga esindaja vastuskirjaga, kusjuures mõlema puhul on näha nii saatja, saaja, saatmise kuupäev ja kellaaeg, samuti koopia saajana UL. Küll aga on ilmne, et R.Kuulme tegutses kohtueelselt ainult UL lepingulise esindajana, mistõttu tema tegevus ei saa tuua kaasa õiguslikke tagajärgi JJ-le, kelle esindajaks olemine on tõendatud kassatsioonimenetlusest.
23.Eeltoodust tulenevalt oli nõuete aegumine perioodil 18.08.2009 kuni 28.08.2009 peatunud UL osas ja TsÜS § 168 lõike 1 alusel ei arvata nimetatud perioodi aegumistähtaja hulka. Seega oleks hagi UL vastu aegunud 17.07.2012 ja hagiavaldus esitati enne aegumist. Maakohus jõudis UL vastu esitatud nõude aegumise osas ebaõigele järeldusele, UL aegumise vastuväide tuleb jätta rahuldamata, otsus tühistada ja tsiviilasi saata tagasi maakohtule UL vastu esitatud, kuid seni rahuldamata jäänud, nõude sisuliseks arutamiseks. Samas puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et JJ oleks saanud kätte 20.07.2009 teate võlgnevuse tasumiseks antud täiendava tähtaja kohta või et JJ oleks mistahes viisil mistahes perioodil pidanud pangaga läbirääkimisi võlgnevuse tasumise üle. Puudub vaidlus, et advokaat R.Kuulme ei olnud vaidlusalusel ajal JJ esindaja. Seega JJ osas hageja väited hagi aegumise peatumise kohta tõendamist ei leidnud ja tema suhtes esitatud hagi on maakohtu poolt rahuldamata jäänud osas aegunud.
24.Eelpool jõudis kolleegium järeldusele, et tsiviilasja menetlus peab UL osas jätkuma maakohtus. Seega tema osas tuleb tühistada maakohtu otsus ka menetluskulude jaotuse osas ja vastavalt TsMS § 173 lõikele 3 jaotab kulud asja edasisel menetlemisel maakohus lõpplahendis. Apellatsioonkaebus JJ osas jääb rahuldamata ning tema poolt apellatsioonimenetluses kantud kulud jäävad TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda. Kuna kahest kostja ühe osas jätkub menetlus maakohtus, jäävad ka apellandi apellatsioonimenetluses kantud kohtukulud 50% ulatuses jaotada maakohtule sõltuvalt asja uue läbivaatamise tulemustest.
Ülle Jänes
Mare Merimaa
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.