Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson
Määruse tegemise aeg ja koht
12. juuni 2014 Tartu
Tsiviilasja number
2-13-49241
Tsiviilasi
Juri Nesterenko kaebus Narva kohtutäituri Andrei Kreki 11.oktoobri 2013 otsuse peale
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 19. märtsi 2014 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Juri Nestrenko määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (võlgnik): Juri Nesterenko (isikukood XXX), esindaja Mihhail Tuštšenko Puudutatud isikud: 1) Andrei Krek 2) AS Swedbank, esindaja Külli Reinfeld
esindajad
Jätta määruskaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
Menetluskulude jaotus
Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta Juri Nesterenko kanda.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või
advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
täitedokument vastas formaalselt TMS nõuetele, mille tõttu alustas kohtutäitur täitemenetluse õigesti. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis annaksid kohtutäiturile aluse TMS § 46 lg 1 p 7 alusel peatada täitemenetlus. Kinnistusraamatusse kantud õigus (käsutuskeeld) täitemenetluse esemeks oleva kinnisasja suhtes ei välista kinnisasja müümist. Kohus luges tõendatuks, et Juri Nesterenko kaebus on põhjendamata. TsMS § 172 lg-de 1 ja 10 alusel jättis maakohus menetluskulud Juri Nesterenko kanda.
Ringkonnakohus leiab, et antud juhul ei ole ilmnenud sellist kinnistusraamatusse kantud õigust, mis välistab kinnisasja müümise või takistab seda. Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-79-06 punktis 23 asunud seisukohale, et „/.../ käsutuskeeld saab puudutada üksnes neid õigusi, mille kohta on keeld antud. Kui kinnisasja omanikul on keelatud kinnisasja käsutada, st teha kinnisasja suhtes kehtivalt käsutustehinguid, ei saa see puudutada kolmandaid isikuid, kellel on kinnisasjale mõni piiratud asjaõigus, mis on seatud kinnisasjale enne käsutuskeelu andmist. See on põhjendatud, kuna need õigused on juba tekkinud ja nende käsutamise keelamiseks tuleb saavutada käsutuskeeld õiguste omajate suhtes. Hüpoteegi kui asjaõiguse põhisisu on ette nähtud AÕS § 325 lg-s 1, mille kohaselt annab hüpoteek hüpoteegipidajale õiguse hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamisele panditud kinnisasja arvel. Kui tagatud nõuet ei täideta, on hüpoteegipidajal AÕS § 352 lg 1 järgi õigus nõuda sundtäitmist. Hüpoteegipidajal on AÕS § 353 kohaselt õigus saada oma nõue rahuldatud kinnisasja sundtäitmisest saadud rahast. Hüpoteegiga tagatud nõude põhjal sundtäitmise alustamist ning selle korraldamist, tuleb kolleegiumi arvates lugeda asjaõiguse teostamiseks TsÜS § 88 lg 2 tähenduses. Pandiga tagatud nõue on AÕS § 280 kohaselt eelistatud teistele nõuetele panditud vara suhtes. Samuti võib hüpoteegipidaja hüpoteeki AÕS § 338 järgi nt loovutada või pantida. Kui asuda seisukohale, et kinnisasja omaniku suhtes seatud kinnisasja käsutamise keeld tähendaks ka hüpoteegipidaja jaoks keeldu hüpoteeki sisse nõuda, vähendaks see oluliselt ja põhjendamatult hüpoteegi tagatisväärtust.“ Lähtudes Riigikohtu viidatud seisukohast ei ole tähtsust sel asjaolul, millal algas kinnisasja suhtes täitemenetlus, vaid sellel, millal on seatud kinnisasjale hüpoteek. Antud juhul on hüpoteek seatud enne käsutuskeelu sissekandmist ning hüpoteegiga tagatud nõude põhjal sundtäitmise alustamist ning selle korraldamist tuleb lugeda asjaõiguse teostamiseks TsÜS § 88 lg 2 tähenduses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi
/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.