Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasi
04.juuni 2014, Pärnu kohtumaja kantselei kaudu Ühte menetlusse liidetud U. N. hagi A. S. vastu A. S. tagasikutsumiseks Pergo Hotels AS nõukogust ja nõukogu liikme tahteavalduse asendamiseks ning U. N. hagi A. S. vastu A. S. tagasikutsumiseks osaühingu Hotell Pärnu juhatusest ning
Tsiviilasja hind
3500 € + 3500 €
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja U. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x, xxxxxxx xxxx, xxxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxxx) Hageja lepingulised esindajad advokaat Tambet Laasik ja advokaat Britta Oltjer (AB Aivar Pilv Tartu osakond, epost: [email protected]) Kostja: A. S. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx x, xxxxx xxxx) Kostja lepinguline esindaja advokaat Anton Sigal (AB Red, e-post: [email protected])
Kohtuistung
15.04.2014
Kohtuistungil osalesid
Adv Laasik, adv Oltjer, A. S. ja adv Sigal
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata U. N. hagi A. S. vastu A. S. tagasikutsumiseks Pergo Hotels AS-i nõukogust ja OÜ Hotell Pärnu juhatusest.
2.Menetluskulud jätta täies ulatuses U. N. kanda.
3.Tühistada 31.05.2013 (tsiviilasjas nr 2-13-26661) ja 14.06.2013 määrustega (määruses tsiviilasja nr 2-13-29062) hagi tagamiseks kohaldatud abinõud: Pergo Hotels AS nõukogu liikme A. S. ja juhatuse liikme S. E.e volituste peatamine ja U. N. juhatuse asendusliikmeks määramine, OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikme A. S. volituste peatamine; Pergo Hotels AS nõukogul ja juhatusel aktsiaseltsi vara võõrandamise ja piiratud asjaõigustega koormamise keelamine; OÜ Hotell Pärnu juhatusel osaühingu vara võõrandamise ja piiratud asjaõigustega koormamise keelamine; OÜ-le Hotell Pärnu kuuluva, Pärnus Rüütli 44 asuva kinnistu käsutamise keelamine ja kinnistusraamatu registriossa nr 44005 käsutamise keelumärke kandmine.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. Menetlusosalisel on õigus seaduses ettenähtud tingimustel ja korras taotleda apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumiseks menetlusabi. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.U. N. esitas 27.05.2013 Pärnu Maakohtule avalduse (tsiviilasi nr 2-13-26661), milles taotles kutsuda A. S. tagasi AS Pergo Hotels nõukogust ja lugeda kohtuotsusega asendatuks AS Pergo Hotels nõukogu nõusolek S. E.e juhatuse liikme lepingu erakorraliseks lõpetamiseks. 31.05.2013 kohtumäärusega kohus rahuldas U. N. esialgse õiguskaitse taotluse osaliselt: kohus peatas kuni kohtumenetluse lõpuni S. E.e volitused AS Pergo Hotels juhatuse liikmena ning määras juhatuse asendusliikmeks U. N.. Samuti kohus keelas AS Pergo Hotels nõukogul ja juhatusel AS-ile Pergo Hotels kuuluva hotellisisustuse, restoranisisustuse ning seadmete võõrandamise ja koormamise, sh koormamise piiratud asjaõiguste ning võlaõiguslike kasutuslepingutega. Kohus asus 31.05.2013 määruses seisukohale, et äriühingu nõukogu liikme tagasikutsumise ja tahteavalduse kohtuotsusega asendamise nõuded tuleb lahendada hagimenetluses. 23.07.2013 Tallinna Ringkonnakohtu määrusega jäeti maakohtu 31.05.2013 esialgse õiguskaitse kohaldamise määrus muutmata. 13.06.2013 kohtumäärusega kohus jättis avalduse käiguta ja määras U. N.le tähtaja nõuete täpsustamiseks, parandatud hagiavalduse tervikteksti esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks. 25.06.2013 U. N. esitas hagiavalduse A. S. vastu tema tagasikutsumiseks AS Pergo Hotels nõukogust (hagiavalduse pealkirjas ilmselt ekslikult märgitud juhatusest) tagasikutsumiseks ning A. S. tahteavalduse juhatuse liikme S. E.e tagasikutsumiseks kohtulahendiga asendamiseks. 29.06.2013 kohus võttis hagiavalduse menetlusse.
2.U. N. esitas 10.06.2013 Pärnu Maakohtule hagi A. S. vastu A. S. tagasikutsumiseks OÜ Hotell Pärnu juhatusest (tsiviilasi nr 2-13-29062). Hagiavalduses oli kostjaks märgitud ka S. E., kuid S. E.e vastu nõudeid hageja ei esitanud. Hagiavaldus sisaldas taotlust hagi tagamise korras peatada A. S. volitused juhatuse liikmena, keelata OÜ-l Hotell Pärnu vara võõrandamine ja koormamine ning seada OÜ-le Hotell Pärnu kuuluvale, aadressil Rüütli 44 Pärnus asuvale kinnistule käsutamise keelumärge. Kohus jättis 12.06.2013 määrusega hagiavalduse ja hagi tagamise taotluse käiguta ning määras hagejale tähtaja nõuet põhistavate faktiliste asjaolude esitamiseks ning menetlusosaliste ringi täpsustamiseks. 12.06.2013 hageja esitas parandatud hagiavalduse tervikteksti A. S. vastu, milles kordas esialgses hagis esitatud nõuet kutsuda A. S. tagasi OÜ Hotell Pärnu juhatusest, ning taotlust kohaldada hagi tagamise abinõusid. 14.06.2013 kohus võttis hagi menetlusse ja rahuldas hagi tagamise taotluse: hagi tagamiseks peatati kohtumenetluse ajaks A. S. volitused OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena, keelati OÜ
Hotell Pärnu juhatusel osaühingu vara võõrandamise ja koormamise piiratud asjaõigustega ning võlaõiguslike lepingutega ja seati kinnistusraamatusse keelumärke U. N. kasuks OÜ-le Hotell Pärnu kuuluvale, Rüütli 44 Pärnus asuvale kinnistule. Tallinna Ringkonnakohus 29.08.2013 määrusega jättis maakohtu 14.06.2013 hagi tagamise määruse muutmata.
3.23.09.2013 maakohus liitis tsiviilasjad 2-13-26661 ja 2-13-29062 ühte menetlusse, tsiviilasjade ühiseks numbriks jäi 2-13-26661.
4.15.11.2013 kohtumäärusega maakohus jättis TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata hageja nõude asendada kohtulahendiga A. S. kui OÜ Pergo Hotels nõukogu liikme nõusolek juhatuse liikme S. E.e tagasikutsumiseks. Määrus jõustus 04.12.2013. Käesoleva kohtuotsusega kohus lahendab U. N. nõudeid kutsuda A. S. tagasi AS Pergo Hotels nõukogust ja OÜ Hotell Pärnu juhatusest.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
5.Liidetud hagiavaldustes kirjeldatud asjaolude kohaselt U. N. omandis on 1⁄2 OÜ Hotell Pärnu osakapitalist, ülejäänud 1⁄2 OÜ Hotell Pärnu osakapitalist kuulub A. S.’le. A. S. ja U. N. on OÜ Hotell Pärnu suhtes võrdsete õigustega juhatuse liikmed ja võrdväärsed osanikud. OÜ-le Hotell Pärnu kuulub samanimeline Pärnu linnas Rüütli tn 44 asuv hotell. OÜ Hotell Pärnu ning Pergo Hotels AS vahel on sõlmitud rendileping (Lisa 2), mille alusel tegeleb Pergo Hotels AS Pärnu hotelli igapäevase majandustegevusega ning maksab selle eest OÜ-le Hotell Pärnu renditasu.
6.Pergo Hotels AS kuulub samuti 1⁄2 ulatuses U. N.le ja 1⁄2 ulatuses A. S.le. Pergo Hotels AS-i peamiseks varaks on Pärnu hotelli numbritubade ning restorani sisustus ja inventar. Kogu Pergo Hotels AS –i vara väärtus on ca 450 000 eurot. Samuti töötavad Pärnu Hotelli töötajad AS-ga Pergo Hotels sõlmitud töölepingute alusel. A. S. on Pergo Hotels AS kolmeliikmelise nõukogu esimees. Nõukogusse kuuluvad lisaks A. S.le tema abikaasa E. S. ning M. N., kes on U. N. abikaasa.
7.Kuni 2012.a oktoobrini tegelesid A. S. ja U. N. Pergo Hotels AS igapäevase juhtimisega ühiselt. Kõik ettevõtte nimel tehtavad tehingud, toimingud, lahendused jne arutati enne realiseerimist A. S. ja U. N. vahel ühiselt läbi ning võeti vastu vastavad otsustused. Vajalikud dokumendid allkirjastas U. N. kui juhatuse liige, omades selleks A. S. heakskiitu. Mõned kuud enne hagi esitamist distantseeris A. S. aga end ettevõtte senisest juhtimismudelist ning rõhutas, et soovib jätta kogu majandustegevusega potentsiaalselt kaasneva riski üksnes U. N.le kanda, taandudes ise ettevõtte reaalsest majandustegevusest. Oma käitumist ning senist juhtimismudeli muutmist A. S. hagejale ei selgitanud.
8.U. N. oli AS Pergo Hotels juhatuse liige 7. maist 1996. a kuni 9. maini 2013.a, mil nõukogu kutsus ta juhatusest tagasi. U. N. tagasikutsumise otsuse poolt hääletasid A. S. ja tema abikaasa E. S.. M. N. hääletas viidatud otsusele vastu. Äriregistri kanne U. N. tagasikutsumise kohta tehti
13.mail 2013. a. Tagasikutsumise põhjuseks toodi üldsõnaliselt, et ettevõtte majandustulemused ei olnud piisavalt head. Ettevõte on tegelikkuses edukas ja kasumlik. Ettevõtte majandustegevust auditeeriv audiitorfirma Klea ei ole tuvastanud ettevõtte juhtimises mistahes vigu, puudujääke vmt. U. N. on ettevõtte huvides tegutsenud vajaliku hoolsusega ning majanduslikult otstarbekalt, samuti olnud äriühingule lojaalne.
9.Pergo Hotels AS nõukogu nimetas 9. mail 2013 sama otsusega U. N. asemel uueks juhatuse liikmeks S. E.e, keda on avalikus meedias käsitletud kui kohtusüsteemile ja uurimisasutustele tuntud variisikut. S. E. Pergo Hotels AS juhatuse liikmeks saamise järel andis 10. mail 2013 nõukogu esimehele A. S.le kirjaliku volikirja, millega volitas teda teostama kõiki juhatuse liikme ülesandeid.
10.S. E.e volikiri A. S.le kehtib kuni 30. juunini 2013. a. S. E.e juhatuse liikme leping on
sõlmitud üheks aastaks, kuid juhatuse liikme lepingu p 6.1 järgi makstakse S. E.ele tasu vaid 9. maist 2013. a kuni 31. juulini 2013. A. Sisuliselt makstakse S. E.ele tasu vaid volikirja andmise eest.
11.Suuliselt on A. S. hagejale teatanud kavatsusest anda OÜ-le Pärnu Hotell kuuluv Pärnu hotell rendilepingu alusel OÜ Linden Hotell kasutusse, mis on äriregistrisse kantud alles 12. mail 2013. a ning mille ainuomanikuks on A. S. abikaasa E. S.. Kuna OÜ Linden Hotell on asutatud (ilma osakapitali sissemakseta) samal ajal hageja AS Pergo Hotels juhatusest tagasi kutsumisega ning asendamisega A. S. kasuks tegutseva variisikuga, on hagejal põhjendatud kahtlus, et A. S. kavatseb viia Pergo Hotels AS vara (eelkõige hotelli sisustuse) OÜ-sse Linden Hotell, tehes seda kas tasuta, alla turuhinna või AS Pergo Hotels vara ebamõistlike tingimustega OÜ Linden Hotell kasuks koormates.
12.Olles Pärnu Maakohtu 31. mail 2013. a määrusega tsiviilasjas nr 2-13-26661 määratud AS Pergo Hotels juhatuse asendusliikmeks, saatis hageja S. E.ele ning A. S.le enda lepingulise esindaja vahendusel järelepärimised, et saada informatsiooni kostjate tegevuse kohta Pergo Hotels AS nimel ning kostja A. S. tegevuse kohta OÜ Hotell Pärnu nimel. A. S. 10. juunil 2013 deklareeris, et ta hageja lepingulisele esindajale dokumente üle ei anna ning informatsiooni ei avalda, kuivõrd väidetavalt on U. N.l niigi kõigile dokumentidele juurdepääs. Tegelikkuses ei olnud hagejal sel hetkel dokumentidele juurdepääsu ning AS Pergo Hotels kontoriruumides vastavaid dokumente ei olnud. Hageja enda järelepärimisele A. S. ei vastanud.
13.Ka puuduliku informatsiooni põhjal on hageja jaoks ilmne, et kostjad on teinud kõik võimaliku mõlema ettevõtte majandustegevuse üleviimiseks OÜ-sse Linden Hotell. S. E. ning OÜ Linden Hotell juhatuse liige E. S. on saatnud kõigile Pergo Hotels AS töötajatele kirjad, mille kohaselt toimub 1. juunil 2013.a ettevõtte üleminek, millega Pergo Hotels AS asemele astub OÜ Linden Hotell ning vormistanud ettevõtte väidetavast üleminekust lähtuvalt ümber ka töötajate töölepingud OÜ-sse Linden Hotell. Kuna ettevõtte ülemineku õiguslikuks eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleandmine omandavale äriühingule, on teatisest ilmne, et A. S. kavatsus on võõrandada Pergo Hotels AS vara OÜ-le Linden Hotell. S. E. teatas hagejale, et OÜ Hotell Pärnu kavatseb realiseerida enda kui üürileandja pandiõigust ning müüa Pergo Hotels AS vara maha enampakkumisel. Hagejale esitati teade Pergo Hotels AS vara enampakkumisel müümise kohta alles 10. juunil 2013. a kell 19:21, vara enampakkumine oli kavandatud järgmiseks hommikuks kell 8:00. Hageja esitas kohe vastuväite, et niivõrd lühikese etteteatamisega on vara enampakkumine lubamatu ning see rikub Pärnu Maakohtu poolt 31. mail 2013. a seatud Pergo Hotels AS vara võõrandamise keeldu. Samal õhtul sõlmisid Pergo Hotels AS ja OÜ Hotell Pärnu kokkuleppe (mõlemaid esindas U. N.), et Pergo Hotels AS vara võõrandamine alla turuhinna on keelatud ning teavitasid sellest kostjat. Sellest hoolimata viisid S. E. ja A. S. enampakkumise järgmisel päeval läbi ning võõrandasid kogu Pergo Hotels AS vara OÜ-le Hotell Pärnu. Hageja on töötajatelt kuulnud, et vara võõrandati hinnaga ca 127 000 eurot, seega ca kolm korda selle tegelikust väärtusest (vähemalt 450 000 eurot) odavama hinnaga. Kostja põhjustas sellega Pergo Hotels AS-ile vähemalt 300 000 eurot kahju.
14.Hageja peab tõenäoliseks, et 11.06.2013 hagejani jõudnud, 10. mai 2013 kuupäeva kandvad teatised vara suhtes pandiõiguse teostamisest ja üürilepingu ülesütlemise kohta on vormistatud hiljem tagantjärele eesmärgiga õigustada AS Pergo Hotels varade käsutamist hoolimata kohtu poolt seatud käsutamiskeelust.
15.Kostja on OÜ Linden Hotell nimele vormistanud ka Pärnu hotelli poolt kasutatavad kaardimakseterminalid, Pergo Hotels AS-i kasutuses olnud kaardimakseterminalid on krediidiasutuse poolt tagastatud. See tähendab, et kogu Pärnu hotelli tulu ning sissetulevad rahavood pööratakse vahetult OÜ Linden Hotell kasuks, kes on eelduslikult sõlminud uued lepingud kaardimakseterminalide kasutamiseks.
16.OÜ Hotell Pärnu peamiseks varaks on Pärnus, Rüütli tn 44 asuv kinnistu ning sellel asuv Pärnu hotell. Kinnistusraamatu registriosa III jakku on 17.mai 2013 kinnistamisavalduse alusel
27.mail 2013 sisse kantud märkus üürilepingu (üürilepingu pool: Linden Hotell OÜ (registrikood 12472052)) kohta tähtajaga 30.12.2030. Hageja sai 11. juunil 2013 enda valdusesse ka koopia OÜ Linden Hotell ja OÜ Hotell Pärnu vahel 17. mail 2013 hageja teadmata sõlmitud üürilepingust, millega on Rüütli 44 kinnistu koormatud järgmiseks 17 aastaks OÜ Linden Hotell kasuks.
17.Ülalkirjeldatud tegevusega on A. S. saanud Pergo Hotels AS-i üle ebaseadusliku mõjuvõimu, mida ta kavatseb kasutada äriühingu huvide vastaselt, eelistades oma erahuve ettevõtte huvidele. A. S. on rikkunud juhtorgani liikme lojaalsuskohustust, tegutsedes ettevõtte huvide vastaselt ja eelistades oma huve ettevõtte huvidele. A. S. on teinud kõik selleks, et Pergo Hotels AS majanduslikku olukorda halvendada. A. S. on seadnud ettevõtet juhtima variisiku ning saanud selle kaudu ettevõtte üle täieliku, õigusvastase ja keelatud kontrolli, eesmärgiga viia äriühingu vara sellest välja. A. S. on teinud ka sellekohaseid toiminguid, võõrandades Pergo Hotels AS-i vara alla selle turuhinna ning tehes seda kohtu poolt seatud käsutuskeeldu eirates. Hageja on seisukohal, et A. S. poolt vastav kohustuste rikkumine on käsitletav mõjuva põhjusena ÄS § 319 lg 5 mõttes.
18.Samuti A. S. on rikkunud OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikme lojaalsuskohustust, koormates osaühingu põhivara pikaajaliselt enda abikaasa ettevõtte kasuks ning varjates vastavat asjaolu. See on mõjuv põhjus A. S. juhatusest tagasikutsumiseks ÄS § 184 lg 5 alusel. Pikajalise üürilepingu sõlmimise ajal ei olnud 5 päeva varem registrisse kantud OÜ-l Linden Hotell hotelli käitlemiseks vara ega töötajaid. Samuti on A. S. andnud tasuta ja kirjalikku lepingut vormistamata OÜ Linden Hotell kasutusse hotelli ja restorani sisustuse väärtusega on ca 450 000 eurot. Arvestades hotelli sisustuse väärtust, on A. S. jätnud OÜ Hotell Pärnu ilma äärmiselt olulisest sissetulekust. Hageja on seisukohal, et järgmise loogilise sammuna viib A. S. hotelli sisustuse ning võimalik, et ka Rüütli 44, Pärnu kinnistu, üle OÜ-sse Linden Hotell. Nagu nähtub Pergo Hotels AS töötajatele esitatud teatistest, on A. S. ettekujutuses toimunud isegi ettevõtte üleminek Pergo Hotels AS-ist OÜ-sse Linden Hotell.
19.Eelkirjeldatud asjaoludel hageja Pergo Hotels AS-i 50% aktsiakapitali omanikuna ning OÜ Hotell Pärnu 50% osakapitali osanikuna taotleb A. S. tagasikutsumist AS Pergo Hotels nõukogust ja OÜ Hotell Pärnu juhatusest. Hageja palub hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
20.Kostja 07.08.2013 kirjalikes vastustes U. N. hagile A. S. vastu A. S. AS Pergo Hotels nõukogust tagasikutsumiseks ja U. N. hagile A. S. tagasikutsumiseks OÜ Hotell Pärnu juhatusest leiab, et hagid on alusetud, ning vaidleb neile täies ulatuses vastu. Hageja on ebaõigesti kajastanud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kostja AS Pergo Hotels nõukogust tagasikutsumise hagis hageja leiab, et kostja on rikkunud äriühingu juhtorgani liikme lojaalsuskohustust, mis seisneb (i) hageja kui eduka juhatuse liikme asendamises ettevõttega varasemat seost mitteomava ning halva mainega S. E.ega, ning (ii) juhatuse liikme ülesannete õigusvastases ülevõtmises kavatsusega anda hotelli tulu üle OÜ-le Linden Hotell. Kostja OÜ Hotell Pärnu juhatusest tagasikutsumise hagi tugineb sellele, et kostja on rikkunud äriühingu juhtorgani liikme lojaalsuskohustust, mis seisneb: (i) OÜ Hotell Pärnu peamiseks varaks oleva Rüütli 44 kinnistu koormamises järgmiseks 17 aastaks enda abikaasa vastloodud äriühingu OÜ Linden Hotell kasuks, hoolimata sellest, et viidatud äriühingul ei ole vara, töötajaid, rahalisi vahendeid ega kogemust hotelli käitlemiseks; (ii) AS-ilt Pergo Hotels kohtu poolt seatud käsutuskeeldu rikkudes omandatud hotelli sisustuse andmises tasuta OÜ Linden Hotell kasutada; (iii) hagejale kui OÜ Hotell Pärnu osanikule ja juhatuse liikmele informatsiooni ja dokumente andmisest keeldumises; (iv) põhjendatud kahtluse loomises, et ta on tõenäoliselt teinud ettevalmistavaid samme selleks, et võõrandada OÜ Hotell Pärnu vara, sealhulgas hotelli sisustus ning Rüütli 44, Pärnu kinnistu OÜ’le Linden Hotell.
Kostja on seisukohal, et eeltoodud rikkumised ei ole aset leidnud.
21.Hageja tegutses Pergo Hotels AS juhatuse liikmena alates 07.05.1996 kuni 09.05.2013, mil Pergo Hotels AS nõukogu kutsus hageja juhatusest tagasi. Nõukogu protokolli kohaselt oli hageja juhatusest tagasikutsumine tingitud sellest, et hageja rikkus oma kohustusi juhatuse liikmena: 1) ÄS § 292 lg 1 p 11 ja § 306 lg 31 nõudeid rikkudes hageja ei kutsunud enda ametisoleku ajal kokku üldkoosolekut negatiivse omakapitali probleemi lahendamiseks ega esitanud ka pankrotiavaldust, kuigi Pergo Hotels AS omakapital on negatiivne juba aastast 2011 ja aktsiaselts ei olnud võimeline täitma nõuetekohaselt kõiki kohustusi. 2) Hageja rikkus ÄS §-is 331 ja RPS § 25 lg-s 1 sätestatud äriühingu majandusaasta aruandluse täielikkuse ja õigsuse kohustust: hageja poolt koostatud 2012. aasta majandusaasta aruanne sisaldab ebaõiget informatsiooni 2012.a Hotell Pärnu numbritubade remondi ja sisustamise kohta. Hotelli numbritubade remondi ja konditsioneeride paigaldamise teostas OÜ Hotell Pärnu, mitte Pergo Hotels AS. Samuti teostas OÜ Hotell Pärnu liftide remondi. Pergo Hotels AS soetas üksnes osaliselt numbritubadesse uut mööblit (täpsemalt 53 numbrituppa 80-st). Nõudmisele vaatamata hageja ei korrigeerinud majandusaasta aruannet ega esitanud nõuetekohast aruannet Pergo Hotels AS-i nõukogule arvamuse andmiseks. 3) Pergo Hotels AS-i raamatupidamise korraldamises on olnud puudujääke: see on olnud viimasel ajal pidevalt maksuhalduri kontrolli all. Viimati alustas maksuhaldur menetlust Pergo Hotels AS 2013. aasta aprillikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõuete õigsuse tuvastamiseks.
22.Hageja, kes on käesoleva tsiviilasja raames nimetatud Pergo Hotels AS-i juhatuse asendusliikmeks, rikub jätkuvalt oma juhatuse liikme kohustusi seoses üldkoosoleku kokkukutsumisega. Eeltoodu tõendab, et hageja ei ole pädev täitma seadusest tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid ning tema vabastamine juhatuse liikme ülesannetest oli põhjendatud.
23.Juhatuse liikme vahetamine on toimunud seaduslikult. Pergo Hotels AS –i nõukogu võttis 09.05.2013 vastu otsuse valida Pergo Hotels AS –i juhatuse liikmeks hageja asemel S. E.. Kostja leidis, et S. E.el on olemas teadmised ja kogemused keerulises majanduslikus olukorras oleva Pergo Hotels AS-i majandustegevuse võimalikuks reorganiseerimiseks või vajadusel likvideerimiseks ja/või pankrotimenetluse alustamiseks. S. E. asus juhatuse liikmeks saamisel reaalselt analüüsima Pergo Hotels AS-i majanduslikku olukorda ning võimalusi ettevõtte päästmiseks, samuti oli nõus Pergo Hotels AS-ile üle jõu käiva üürilepingu lõpetamisega OÜ Hotell Pärnu poolt.
24.S. E. 10.05.2013 volikirjaga ei andnud kostjale Pergo Hotels AS-i juhatuse liikme volitusi. Kostjale antud volitus puudutas ettevõtte igapäevaste administratiivsete ülesannete täitmist, volikiri ei võimaldanud kostjal esindada äriühingut pangas, kohtus ega muudes ametiasutustes, vaid üksnes ettevõtte igapäevase administratiivse tööga seonduvates küsimustes (nt suhtluses klientidega, kaupade ja teenuste vastuvõtmisel jne). Selliseid ülesandeid täitis kostja ka siis, kui Pergo Hotels AS juhatuse liige oli hageja, varasemalt on hageja kostja poolt ettevõtte kasuks vastava sisulise töö tegemist aktsepteerinud. S. E. ise asus tegelema Pergo Hotels AS-i strateegilise juhtimisega.
25.Pergo Hotels AS ja OÜ Hotell Pärnu vahel oli 31.10.2003 sõlmitud äriruumi üürileping Rüütli 44, Pärnus asuva Hotell Pärnu kasutamiseks ja opereerimiseks. Alates 2012. aasta detsembrist lõpetas Pergo Hotels AS üüri maksmise lepingu alusel ja 10.05.2013 seisuga oli AS Pergo Hotels üürilepingust tulenev võlgnevus juba 89 370,24 eurot, millele lisandusid viivised summas 8782,28 eurot. Kuna Pergo Hotels AS ei suutnud oma üürilepingust tulenevaid kohustusi täita, siis ütles OÜ Hotell Pärnu üürilepingu üles ning teostas üürilepingust tuleneva võlgnevuse katteks üürileandja pandiõigust.
26.Pergo Hotels AS vara käsutus oli õiguspärane ja tehing vastas turutingimustele. OÜ Hotell
Pärnu juhatuse liikmed on A. S. ja U. N., kummalgi oli iseseisev esindusõigus, A. S. volitused peatati alates 14.06.2013 tsiviilasja nr 2-13-29062 raames. Seega oli A. S. õigustatud OÜ Hotell Pärnu nimel teostama 11.06.2013 üürileandja pandiõigust ja esitama OÜ Hotell Pärnu nimel pakkumise. Kuna vara käsutamine ei toimunud Pergo Hotels AS-i poolt, siis ei puutu antud juhul asjasse käesolevas tsiviilasjas 31.05.2013 tehtud kohtumäärusega kehtestatud Pergo Hotels AS esindusõiguse ja vara käsutuspiirangud. Samuti ei muuda vara käsutust kehtetuks Pergo Hotels AS ja OÜ Hotell Pärnu poolt 10.06.2013 hageja isikus sõlmitud kokkulepe üürileandja pandiõiguse teostamisele täiendavate tingimuste kehtestamiseks.
27.Kooskõlas AÕS § 293 lg-ga 1 teavitas OÜ Hotell Pärnu Pergo Hotels AS-i üürileandja pandiõiguse teostamiseks avaliku enampakkumise toimumise ajast ja kohast. Samuti avaldati enampakkumise teade kuulutusteportaalis www.soov.ee. Pergo Hotels AS-i kogu Hotell Pärnu ruumides asuva vallasvara võõrandati ainsana pakkumise teinud OÜ-le Hotell Pärnu pakkumishinnaga 129 500 eurot. AÕS § 294 lg 3 kohaselt OÜ Hotell Pärnu tasaarvestas oma müügihinna tasumise kohustuse üürilepingust tuleneva võlgnevusega summas 89 370,24 eurot, millele lisandusid viivised summas 8782,28 eurot, ning ülejäänud müügihind summas 31 347,48 kuulus tasumisele Pergo Hotels AS-ile.
28.Kostja on seisukohal, et antud juhul toimus Pergo Hotels AS vara müük parima võimaliku hinnaga. Hoolimata avalikust enampakkumisest ei olnud vara suhtes rohkem ostuhuvilisi. Hotelli numbritubade ja restorani sisustuse ja inventari, kui spetsiifilise vara likviidsus ja turuväärtus on oluliselt madalam kui taolistel esemetel iseseisvana tavakasutuses olles. Hotelli inventar ja sisseseade sobib reeglina ainult konkreetselt sama hotelli jaoks ning väga raske on leida huvilisi, kes sooviksid omandada suures koguses ühesugust kasutatud mööblit ja amortiseerunud olmetehnikat. Seega on loogiline, et OÜ Hotell Pärnu vara omandamisest huvitatud ainsa isikuna oli valmis pakkuma selle eest ka kõrgemat hinda, kui mis tahes kolmas isik. Hageja etteheited vara ebaseadusliku väljakantimise kohta alla turuhinna on alusetud ja tõendamata.
29.Äritegevuse jätkamiseks sõlmis OÜ Hotell Pärnu 17.05.2013 OÜ-ga Linden Hotell uue üürilepingu, mille p 3.1 kohaselt tasub OÜ Linden Hotell üüri 14 000 eurot kuus (lisandub käibemaks). Seega on uue üürilepingu tingimused OÜ Hotell Pärnu jaoks soodsamad kui Pergo Hotels AS-iga sõlmitud üürilepingus (viimases oli igakuine üür 12 782,33 eurot). Samuti on OÜ Linden Hotell näol tegemist maksejõulise isikuga. Poolte kokkuleppel on asunud OÜ Linden Hotell juures tööle ka mõned Pergo Hotels AS –i endised töötajad.
30.Pergo Hotels AS-i töötajate ülevõtmine Linden Hotell OÜ poolt toimus pärast OÜ Hotell Pärnu ning Pergo Hotels AS-i vahelise üürilepingu lõpetamist. Juhul, kui OÜ Linden Hotell ei oleks Pergo Hotels AS-i töötajate töölepinguid üle võtnud, vastutaks Pergo Hotels AS jätkuvalt töölepingute täitmise eest (sh töötasude ning vastavate maksude tasumise eest) olukorras, kus Pergo Hotels AS-i tegevus Hotell Pärnu opereerimisel oli juba faktiliselt lõppenud ning kus Pergo Hotels AS-il puudus igasugune võimalus tööjõukulude katmiseks jooksvast tulust.
31.Hageja ja kostja omavad võrdseid osalusi OÜ-s Hotell Pärnu ja Pergo Hotels AS-is ning peaksid seega olema võrdselt huvitatud mõlema äriühingu heast käekäigust. Hageja ja kostja peamiseks tuluallikaks on OÜ Hotell Pärnu poolt Hotell Pärnu üürimisest saadav tulu. Kuna hageja juhtimise all muutus Pergo Hotels AS-i omakapital negatiivseks ning Pergo Hotels AS ei suutnud enam oma üürilepingust tulenevaid kohustusi täita, siis ei olnud antud üürileping kasulik enam ei sisuliselt pankroti äärel olevale Pergo Hotels AS-ile, kellele käis üle jõu vastava lepingu täitmine ning sellega kaasnevate kulude kandmine, ega ka OÜ-le Hotell Pärnu, mis jäi ilma oodatavast üüritulust. OÜ Hotell Pärnu ja Pergo Hotels AS vahelise üürilepingu lõpetamine ning Hotelli Pärnu opereerimise üleandmine uuele maksejõulisele äriühingule suurema üüritasuga on olnud majanduslikult igatpidi mõistlik.
32.OÜ Linden Hotell on usaldusväärne vastaspool. OÜ Linden Hotell on täitnud korrektselt kõiki talle üürilepingust tulenevaid kohustusi ning hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit OÜ Linden Hotell rahaliste vahendite puudumise kohta. OÜ Linden juhtimisega tegeleb selle
juhatuse liige E. S., kes omab hotellinduses töötamiseks vajalikku haridust ja kvalifikatsiooni ning pikaajalist kogemust. Samuti on OÜ-l Linden Hotell olemas Hotell Pärnu opereerimiseks vajalik tööjõud: kostjale teadaolevalt on asunud poolte kokkuleppel OÜ Linden Hotell juures tööle mitmed Pergo Hotels AS endised töötajad, kes võeti Linden Hotell OÜ poolt üle pärast üürilepingu lõpetamist OÜ Hotell Pärnu OÜ ning Pergo Hotels AS-i vahel.
33.Kuna OÜ Hotell Pärnu poolt 11.06.2013 omandatud AS Pergo Hotels vara asub Hotell Pärnu ruumides, siis hetkel kasutab OÜ Linden Hotell nimetatud vara OÜ Hotell Pärnu ja OÜ Linden Hotell vahel sõlmitud üürilepingu alusel. Kostja kui OÜ Hotell Pärnu juhatuse liige ning OÜ Linden Hotell soovisid sõlmida lisaks ka eraldi lepingu vallasvara kasutamise (sh üüritasu) kohta, kuid kostja volitused juhatuse liikmena peatati 14.06.2013 ning hageja volitustega juhatuse liikmena ei ole ise midagi selleks ette võtnud, et saada OÜ-lt Linden Hotell vallasvara kasutamise eest eraldi tasu. OÜ Linden Hotell on näidanud oma valmisolekut kokkuleppel tasu maksta.
34.Kostja ei ole keeldunud hagejale dokumentide ja informatsiooni andmisest. Hageja pöördus kostja poole oma esindaja kaudu 05.06.2013 (hagiavalduse lisa 10), milles palus infot ja dokumente Pergo Hotels AS-iga üürilepingu lõpetamise kohta ning OÜ-ga Linden Hotell uue üürilepingu sõlmimise kohta. Kostja vastas 10.06.2013 hageja esindaja järelepärimisele, et kogu OÜ-d Hotell Pärnu puudutavale dokumentatsioonile on hagejal i juhatuse liikmena olemas juurdepääs OÜ Hotell Pärnu kontoriruumidesse, mis asuvad äriühingu registreeritud aadressil Rüütli 44, Pärnu. Seda, et hagejal oli olemas palutud dokumentidele juurdepääs, tõendab ka see, et viidatud dokumendid olid lisatud hagiavaldusele. Kostja lõpetas kahjumliku üürilepingu ja sõlmis uue üürilepingu, et täita oma juhatuse liikme kohustust käituda OÜ Hotell Pärnu parimates huvides. Hageja ise ei teinud OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena midagi olukorra parandamiseks ega olnud huvitatud ka konstruktiivsest koostööst kostjaga.
35.Kostja võib kinnitada, et tal ei ole olnud plaanis OÜ Hotell Pärnu kinnistut võõrandada, mida kinnitab üürilepingu sõlmimine nimetatud kinnistu osas OÜ-ga Linden Hotell ja ka vastava üürimärke seadmine kinnistusraamatusse. Kostja tahe oli üksnes leida kinnistule ja sellel asuvale hotellihoonele usaldusväärne ja maksejõuline üürnik. Samuti ei plaaninud kostja müüja OÜ-le Linden Hotell Pergo Hotels AS-ilt omandatud vallasvara. Samas ei näe kostja selles probleemi, kui OÜ Linden Hotell soovib vara üürilepingu kasutamise asemel selle omandada ning teeb vara omandamiseks ka vastuvõetava ettepaneku.
36.Kõik hageja esitatud väited kostja poolt oma lojaalsuskohustuse rikkumise kohta on alusetud ja tõendamata. Kogu kostja tegevus on olnud kantud soovist tagada OÜ-le Hotell Pärnu jätkuv ja turutingimustele vastav üürivoog, käitudes seega samaaegselt nii hageja kui enda huvides, kuna pooled omavad OÜ-s Hotell Pärnu võrdseid osalusi. Kostja palub jätta hageja nõuded täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
37.Kohus, tutvunud esitatud kirjalike seisukohtadega, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad ning uurinud igakülgselt ja objektiivselt asjas esitatud kirjalikke tõendeid, leiab, et hageja nõuded ei ole põhjendatud ja need tuleb jätta rahuldamata.
38.Hageja taotleb kostja tagasikutsumist OÜ Hotell Pärnu juhatusest ja Pergo Hotels AS nõukogust, sest kostja on rikkunud äriühingu juhtorgani liikme lojaalsuskohustust. Äriseadustiku (ÄS) § § 184 lg 5 sätestab, et kui osaühingul ei ole nõukogu, võivad osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu poolt. ÄS § 319 lg 5 järgi võivad ka aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, mõjuval põhjusel nõuda nõukogu liikme tagasikutsumist kohtu poolt. Asjas ei ole vaidlust, et hageja omab 1⁄2 OÜ Hotell Pärnu osakapitalist ja 1⁄2 Pergo Hotels AS aktsiakapitalist. Seega on hageja õigustatud nõudma kostja tagasikutsumist eelnimetatud äriühingute juhtorganitest. Hagi lahendamiseks tuleb tuvastada, kas kostja on rikkunud äriühingu juhtorgani liikme lojaalsuskohustus ning kas võimalik lojaalsuskohustuse rikkumine on
praeguses asjas käsitatav mõjuv põhjusena juhatuse/nõukogu liikme tagasikutsumiseks kohtu poolt.
39.Asjas ei ole vaidlust järgmiste faktiliste asjaolude üle: - hageja ja kostja kumbki omavad 50% Pergo Hotels AS aktsiatest ja 50% OÜ Hotell Pärnu osakapitalist. - Kostja ja hageja mõlemad on ka OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmed, võrdse esindusõigusega. - Hageja oli 07.05.1996 - 09.05.2013 AS Pergo Hotels juhatuse liige. - Kostja on Pergo Hotels AS kolmeliikmelise nõukogu esimees, ülejäänud kaks nõukogu liiget on hageja abikaasa M.N. ja kostja abikaasa E. S.. - 09.05.2013 otsusega (I kd, lk 31-32) Pergo Hotels AS nõukogu kutsus hageja Pergo Hotels AS juhatusest tagasi. - Nõukogu 09.05.2013 otsusega nimetati hageja asemel uue juhatuse liikmena ametisse S. E., kellega sõlmiti 09.05.2013 ka juhatuse liikme leping tähtajaga 1 aasta alates 09.05.2013. - OÜ-le Hotell Pärnu kuulub kinnistu Pärnu linnas, aadressil Rüütli 44, millel asuvas hoones tegutseb hotell Pärnu. - Hotelli numbritubade ja restorani sisustus ning inventar kuulus AS-ile Pergo Hotels. - Pergo Hotels AS ja OÜ Hotell Pärnu vahel oli sõlmitud 31.10.2003 äriruumi üürileping (I kd, lk 18 – 24), millega OÜ Hotell Pärnu andis AS-ile Pergo Hotels üürile hoone asukohaga Pärnu, Rüütli 44 tähtajaga 01.11.2013. Alates 01.12.2010 üürilepingu muudatusest oli üürimääraks 12 782,33 €, täiendavalt oli AS Pergo Hotels kohustatud tasuma üüritud hoonega seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised. - 10.05.2013 A. S. OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena esitas Pergo Hotels AS-ile üürilepingu ülesütlemise teate (I kd, lk 220), millega üürilepingu punkti 7.2.5. alusel öeldi üürileping võlgnevuse tõttu erakorraliselt üles alates 10.05.2013. - 17.05.2013 sõlmisid OÜ Hotell Pärnu, keda esindas A. S., ja Linden Hotell OÜ, keda esindas E.S., äriruumi üürilepingu (I kd, lk 231 – 236), millega Linden Hotell OÜ sai üürile Rüütli 44, Pärnus asuvad äriruumid üldpinnaga 4208,1 m2 koos hoonet ümbritseva territooriumiga tähtajaga kuni 30.12.2030. Üürihinnaks kehtestati 14 000 € (lisandub käibemaks) kuus. Lisaks üürile kohustus üürnik tasuma üüriobjekti kasutamisega seotud kõrvalkulud juhul, kui ta ei sõlmi otselepingut teenuS.kkujaga: kommunaalteenuste (elektrienergia, vesi ja kanalisatsioon, küte, prügivedu) eest vastavalt tarbimisele, internetiühenduse, kaabeltelevisiooni, telefoniteenuste ja valvesüsteemi eest vastavalt teenuS.kkujaga sõlmitud lepingule ja tegelikule tarbimisele. Märkus OÜ-ga Linden Hotell sõlmitud üürilepingu kohta on kantud kinnistusraamatusse; - 11.06.2013 kell 8.00 toimus OÜ Hotell Pärnu kui üürileandja pandiõiguse teostamiseks enampakkumine, mille käigus OÜ Hotell Pärnu omandas Pergo Hotels AS-ile kuulunud hotelli numbritubade ja restorani sisustuse tervikvarana alghinnaga 129 500 € (lisandub käibemaks, enampakkumise akt II kd, lk 34 – 63). Enampakkumisel omandatud vara OÜ Hotell Pärnu andis kasutada Linden Hotell OÜ-le, kasutamise tasu kohta kokkulepet sõlmitud ei ole.
39.Hagiavalduse kohaselt kostja poolt OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumine seisneb järgnevas: 1) OÜ Hotell Pärnu peamiseks varaks oleva Rüütli 44 kinnistu koormamine 17 aastaks enda abikaasa vastloodud äriühingu OÜ Linden Hotell, millel ei ole hotelli käitlemiseks vara, töötajaid, rahalisi vahendeid ega kogemust, kasuks; 2) OÜ Hotell Pärnu poolt Pergo Hotels AS-ilt kohtu poolt seatud käsutuskeeldu rikkudes omandatud hotelli sisustuse andmine tasuta OÜ Linden Hotell kasutada; 3) kostja keeldus andmast hagejale kui OÜ Hotell Pärnu osanikule ja juhatuse liikmele informatsiooni ja dokumente;
4) kostja lõi põhjendatud kahtluse, et on tõenäoliselt teinud ettevalmistavaid samme selleks, et võõrandada OÜ Hotell Pärnu vara, sealhulgas hotelli sisustus ning Rüütli 44, Pärnus asuv kinnistu, OÜ-le Linden Hotell.
40.Hagiavalduse kohaselt Pergo Hotels AS-i nõukogu liikmena kostja on rikkus samuti nõukogu liikme lojaalsuskohustust, mis seisnes järgnevas: 1) A. S. asendas hageja kui senise eduka juhatuse liikme ilmselgelt variisikuga, üldiselt teadaolevalt halva mainega S. E.ega; 2) S. E.elt saadud volikirja abil kostja õigusvastaselt võttis üle ettevõtte juhtimise kavatsusega anda hotelli tulu enda abikaasa ettevõttele. Hageja leiab, et nõukogu liikme tegutsemine ettevõtte huvide vastaselt ja oma huvide ettevõtte huvidele eelistamine on ÄS § 319 lg-s 5 nimetatud mõjuv põhjus nõukogu liikme tagasikutsumiseks.
41.Juriidiline isik osaleb õiguskäibes organite kaudu. Tsiviilseadustiku (TsÜS) § 31 lg 1 järgi eraõigusliku juriidilise isiku organiteks on üldkoosolek ja juhtus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aktsiaseltsi kohustuslikeks organiteks on ÄS §-ide 290, 306 ja 316 kohaselt aktsionäride üldkoosolek, nõukogu ja juhatus. ÄS § -ide 170, 180 ja 189 järgi on osaühingu kohustuslikeks organiteks osanike koosolek ja juhatus, nõukogu peab osaühingul olema, kui see on ette nähtud põhikirjas. OÜ Hotell Pärnu põhikirjas nõukogu ette ei nähta. Eraõigusliku juriidilise kõik organid põhinevad liikmesusel, organ täidab juriidilise isiku ülesandeid ja peab tegutsema viimase huvides. Käesoleva vaidluse lahendamisel tuleb eristada hageja ja kostja kui kaasaktsionäride ja –osanike omavahelisi suhteid, hageja ja kostja kui aktsionäride/osanike suhteid aktsiaseltsi/osaühinguga ning hageja või kostja kui äriühingu juhatuse või nõukogu liikme suhteid vastava äriühinguga. Hageja hagiavalduses tugineb sellele, et kostja on rikkunud juhtorgani liikme lojaalsuskohustust äriühingute suhtes. Hageja ja kostja on vaidlusaluse osaühingu ainsad osanikud ja aktsiaseltsi ainsad aktsionärid võrdsetes osades, mistõttu tuleb kummagi äriühingu juhtorgani liikme lojaalsuskohustuse hindamisel kaaluda samaaegselt mõlema äriühingu huve.
42.Aktsiaseltsi ja osaühingu juhtorgani iga liige on eraldiseisvas seaduse ja põhikirjaga reguleeritud õigussuhtes juriidilise isikuga, mille juhtorganisse ta kuulub. Juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme vaheline õigussuhe on käsitatav käsundilaadse lepingusarnase õigussuhtena. Juhtorgani liikmele seadusest tulenev üldine lojaalsuskohustus tähendab, et juriidilise isiku juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juhtorgani liikmena juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele. Lisaks tuleneb üldine lojaalsus- ja hoolsuskohustus VÕS § -st
620.Viidatud paragrahvi teises lõikes sätestatust nähtuvalt seisneb lojaalsuskohustus eelkõige kohustuses täita käsund vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning hoida ära kahju tekkimine käsundiandja varale.
43.Kohus leiab, et asjas esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid kostja poolt lojaalsuskohustuse rikkumise kohta. Hageja toob esile, et kostja Pergo Hotels AS-i nõukogu liikmena vahetas hageja kui eduka juhatuse liikme välja teise isiku vastu, kes on ajakirjanduses ja õiguskaitseorganites tuntud variisik. ÄS § 322 lg 1 järgi on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Pergo Hotels AS-i 09.05.2013 otsust nr 1 (I kd, lk 3132) ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud ega tühistatud. Pergo Hotels AS-i nõukogu on kolmeliikmeline ning hageja tagasikutsumise poolt hääletasid kaks nõukogu liiget. Kollegiaalse organi otsust ei ole alust lugeda kostja ainuisikuliseks tegevuseks sellele vaatamata, et hageja tagasikutsumise poolt hääletanud nõukogu liikmeteks olid kostja ja tema abikaasa.
44.Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid uueks juhatuse liikmeks valitud S. E.e kuvandit tuntud variisikuna. Kohus nõustub kostjaga, et S. E.est loodud võimalik negatiivne meediapilt ei
oma antud asjas tähtsust. Kohtule teadaolevalt on S. E. kõrgema juriidilise haridusega, ta on olnud tegev äriühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluses. Puuduvad andmed, et S. E. ei vasta ÄS §-is 308 juhatuse liikmele kehtestatud nõuetele. Asjas esitatud tõendid (2011.a majandusaasta aruanne, I kd lk 101 – 122, hageja enda e-kiri kostjale Pergo Hotels AS tasumata arvete kohta, III kd, lk 124) kinnitavad kostja väidet, et Pergo Hotels AS majanduslik seisund on raske: omakapital on 2011.a majandusaasta tulemist alates negatiivne ja see tendents süveneb. Seisuga 31.12.2011 oli omakapital -164 364 €, 20.03.2013 koostatud raamatupidamisbilansist ja kasumiaruandest nähtuvalt (I kd, lk 124 – 126) oli 31.12.2012 seisuga omakapital – 145 550,39 € ja 28.02.2013 seisuga -214 207,86 €. Kostja on 20.03.2013 kirjast audiitorile (I kd, lk 123) nähtub, et kostja eesmärk oli päästa Pergo Hotels AS pankrotist ning selleks ühe lahendusena nägi kostja ette omanikevahetust, kui omanikud ei nõustu ettevõtet müüma, siis soovis kostja kindlustada ettevõtte vara võimalikult suures ulatuses säilimise ja tagada, et maksejõuetu ettevõte ei osaleks majandustegevuses ega tekitaks juurde kohustusi, mida ei suudeta täita. Eeltoodu alusel on eluliselt usutavad kostja väited, et S. E. kutsuti juhatuse liikmeks eesmärgiga Pergo Hotels majandustegevus reorganiseerida ning alustada vajadusel likvideerimismenetluse ja/või pankrotimenetlus, sest tal on kogemusi raskustes ettevõtetega. ÄS § 309 lg 1 kohaselt juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liikme valimiseks on vajalik tema nõusolek. ÄS § 309 lg 3 kohaselt nõukogu võib juhatuse liikme sõltumata põhjusest tagasi kutsuda. Seega ei saa hageja tagasikutsumist Pergo Hotels AS juhatusest ja S. E.e uueks juhatuse liikmeks valimist nõukogu liikmetele, sh kostjale, ette heita.
45.Kohus möönab, et S. E.ega sõlmitud juhatuse liikme lepingu tähtaeg, kokkulepitud tasu maksmise tähtaeg ning S. E.e poolt juhatuse liikmeks saamise järel kostjale volikirja andmine Pergo Hotels AS esindamiseks võisid tekitada kahtlusi, et kostja kasutab S. E.t ettevõtte üle võimu saamiseks. Samas ei ole kostja alates volituste 10.05.2013 saamisest kuni 31.05.2014 kohtumäärusega S. E.e ja kostja volituste peatamiseni teinud mingeid tehinguid, mis selliseid kahtlusi kinnitaksid. Samuti hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et kostja volikirja alusel täitis ainult ettevõtte igapäevase administreerimise ja kliendisuhtlusega seotud ülesandeid, ka hageja juhatuse liikmeks oleku ajal kostja täitis Pergo Hotels AS-is administratiivseid ülesandeid, olles samal ajal nõukogu liige. Hageja hagiavalduses märgib ka ise, et kostja eemaldus alates 2012.a oktoobrist ettevõtte senisest juhtimismudelist, kuni selle ajani arutasid pooled kõik Pergo Hotels AS-i majandustegevuse ja juhtimisega seotud küsimused omavahel eelnevalt läbi ning hageja ei kirjutanud ühelegi dokumendile alla ilma selleks kostja nõusolekut omamata. S. E.e antud volikiri ei võimaldanud kostjal taotleda kannete muutmist äriregistris, kostjal puudus juurdepääs Pergo Hotels AS pangakontole.
46.Asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid hageja 14.10.2013 menetlusdokumendis (II kd, lk 83) esitatud väidet, et AS Pergo Hotels omakapitali negatiivsus oli igal ajahetkel kõrvaldatav ning enne 09.05.2013 nõukogu koosolekut oli poolte ühine eesmärk suunatud sellele, et müüa AS Pergo Hotels üürilepingu perioodi lõpul AS Pergo Hotels vara (hotellitubade ja restorani sisustus väärtusega ca 450 000 €) OÜ-le Hotell Pärnu, viia selle kaudu aktsiaseltsi omakapital positiivseks ning ühtlasi täita AS Pergo Hotels lepingulised kohustused OÜ Hotell Pärnu ees. Hageja väited hotellisisustuse väärtuse kohta tuginevad Pergo Hotels AS-i põhivara inventuuri ja väikevahendite analüütilise konto käibe andmetele 01.07.2013 – 31.07.2013 (II kd, lk 121 – 123), milles kajastatavad põhivara raamatupidamislikku jääkväärtust ja väikevahendite soetamisväärtust. Muid tõendeid vara turuväärtuse kohta esitatud ei ole. Üürileandja pandiõiguse teostamiseks 11.06.2013 korraldatud enampakkumisel on OÜ Hotell Pärnu ostnud sama vara hinnaga 129 500 € (enampakkumise akt II kd, lk 34 – 63). Hageja ei ole tõendanud vara turuväärtust 450 000 €. Samuti ei ole tõendeid, et Pergo Hotels AS-ile on vara selle hinnaga müümise tõttu tekkinud kahju. 10.06.2013 Pergo Hotels AS-i ja OÜ Hotell Pärnu vahel vormistatud kokkulepe (I kd, lk 216) pandiõiguse teostamise avaliku enampakkumise teel välistamise kohta on kohtu hinnangul vastuolus mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega. Hageja on kokkuleppe allkirjastanud ainuisikuliselt, mõlema poole seadusliku esindajana. Kokkulepe
lähtub eeldusest, et Pergo Hotels AS ja OÜ Hotell Pärnu vaheline üürileping (kokkuleppes nimetatud rendileping) kehtib, kuigi leping oli juba 10.05.2013 üles öeldud ja ülesütlemist hageja ei vaidlustanud, samuti räägitakse kokkuleppes tinglikust tulevikus tekkivast üürimaksete võlgnevusest, kuid kokkuleppe vormistamise ajal võlgnes Pergo Hotels AS OÜ-le Hotell Pärnu ca 100 000 € üüri. Nendel asjaoludel ei saa üürileandja pandiõiguse teostamise viisi valiku piiramist ja pandiõiguse teostamisest kahekuulise etteteatamise tähtaja kokku leppimist pidada mõistlikuks. VÕS § 6 lg 2 alusel tuleb kokkulepe võlasuhtele jätta kohaldamata. Tuleb nõustuda kostjaga, et kostjal OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena oli volitus enampakkumise läbi viia. Hageja ja kostja on iseseisva esindusõigusega juhatuse liikmed. Kostja juhatuse liikme volitused peatati alles 14.06.2013 kohtumäärusega. Enampakkumise korraldas OÜ Hotell Pärnu. Maakohtu 31.05.2013 määrusega keelati Pergo Hotels AS vara võõrandamine Pergo Hotels AS-i nõukogul ja juhatusel, see keeld ei laienenud OÜ Hotell Pärnu kui üürileandja pandiõiguse teostamisele.
47.Kostja kui Pergo Hotels AS nõukogu liikme lojaalsuskohustuse rikkumise hindamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et nii Pergo Hotels AS, kui ka OÜ Hotell Pärnu kuuluvad võrdsetes osades hagejale ja kostjale. Kostja on Pergo Hotels AS nõukogu liige ja OÜ Hotell Pärnu juhatuse liige. Kostjal on lojaalsuskohustus mõlema äriühingu ees ning kahe äriühingu omavahelistes suhetega seoses on kostja huvide konflikt seega vältimatu. Kohtu hinnangul puudub alus kahtlusteks, et kostja oleks tahtlikult tegutsenud eesmärgiga viia vara Pergo Hotels AS-ist välja. Pooled ei vaidle selle üle, et OÜ Hotell Pärnu on kasumit teeniv ettevõte. Samas Pergo Hotels AS-i omakapital on mitmeid aastaid olnud negatiivne, pikemat aega ei ole äriühing suutnud nõuetekohaselt täita ka oma rahalisi kohustusi (20.03.2013 seisuga olid võlad tarnijatele, võrreldes 31.12.2012 seisuga, suurenenud). Vaidlusalune vara koosnes Rüütli 44 hoones asuvast hotelli ja restorani sisustusest. Enampakkumise toimumise ajaks oli Pergo Hotels AS-iga äriruumi üürileping lõpetatud, seega Pergo Hotels AS ise ei saanud enam Rüütli 44 hoones hotelliteenust osutada ja vara otstarbekohaselt kasutada. Kohtu hinnangul tuleb äriühingute juhtorganite liikme tegevus, mille tagajärjel Pergo Hotels AS vabaneb kohustustest, mida ta täita ei suuda, ning OÜ Hotell Pärnu omandab vara võimalikult soodsalt, lugeda majanduslikult põhjendatuks. Sellised tehingud on ka hageja enda kui aktsionäri ja osaniku huvides. Selle vaidluse lahendamisel ei ole kohtu pädevuses hinnata, kas Pergo Hotels AS-i jaoks oleks olnud müümisest kasulikum jääda vara omanikuks ja see näiteks uuele hotellioperaatorile välja rentida. Ei ole välistatud, et nõukogu ja/või juhatuse liikmed teevad valesid majanduslikke otsuseid, kuid ka see iseenesest ei ole automaatselt juhtorgani liikme tagasikutsumise aluseks, kui ta on järginud vajalikku hoolsust. Praeguses asjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest järelduks, et kostja ei ole Pergo Hotels AS-i või OÜ Hotell Pärnu juhtorgani liikmena tegutsenud heas usus ja korraliku ettevõtja hoolsusega.
48.OÜ Hotell Pärnu poolt Pergo Hotels AS-iga sõlmitud üürilepingu ülesütlemist ei ole vaidlustatud. Üürilepingu ülesütlemise ajaks oli Pergo Hotels AS-il kogunenud vähemalt 5 kuu üürivõlg. Tõendid (Pergo Hotels AS konto väljavõtted alates 01.01.2009 – 31.12.2012 (III kd, lk 79 – 82) ja üürimaksete koondarvestuse (III kd, lk 83)) ei kinnita hageja väiteid, et praktikas väljakujunenud tava järgi maksis Pergo Hotels AS üürivõla OÜ-le Hotell Pärnu pärast suvehooaja lõppemist. Tõenditest nähtuvalt on üüriarveid tasutud igakuuliselt, ainult aastal 2011 ei ole makset tehtud aprillis-mais ja 2012.a veebruaris ja mais. Üürivõlglasega lepingu lõpetamine ja uue üürnikuga üürilepingu sõlmimine oli OÜ Hotell Pärnu huvides ja majanduslikult põhjendatud ka Pergo Hotels AS-i suhtes. Tänaseks on selge, et Linden Hotell täidab kohustusi nõuetekohaselt (III kd, lk 94), lisaks on üür mõnevõrra kõrgem. Seega kostja ja uue juhatuse liikme S. E.e tegevus oli nii Pergo Hotels AS-i kui ka OÜ Hotell Pärnu huvidega kooskõlas. Kohtuistungitel esitatud hageja väited selle kohta, et uue üürniku leidmiseks avaliku konkursi korraldamise teel oleks olnud võimalik saada paremat üürihinda, on
oletuslikud. Mingeid konkreetseid andmeid, millele hageja sellised oletused tuginevad, kohtule esitatud ei ole.
49.Hageja heidab kostjale ette, et OÜ Hotell Pärnu sõlmis Pergo Hotels AS-i asemel üürilepingu vastloodud äriühinguga Linden Hotell OÜ-ga, mis kuulub kostja abikaasale ning millel puudub hotelli käitamiseks vajalik vara, töötajad ja oskusteave. Linden Hotell OÜ ainuosanik ja juhatuse liige E. S. on Pergo Hotels AS-i nõukogu liige ning seeläbi on tal hotelli käitamiseks vajalik informatsioon, kostja sõnul E. S.l oli ka varasem hotelli majandamise kogemus. Asjaolu, et E. S. nõukogu liikmena on kohustatud hoiduma konkureerivast tegevusest, ei anna alust väita, et kostja A. S. on lojaalsuskohustust rikkunud. Lisaks asjaoludest ja tõenditest nähtuvalt osalevad/osalesid Pärnu hotelli majandamisega seotud Pergo Hotels AS-is ja OÜ-s Hotell Pärnu nii hageja kui kostja perekonniti: hageja ja kostja ning nende abikaasad on hagejale ja kostjale kuuluvate äriühingute juhatuse või nõukogu liikmed. Seetõttu kohtu hinnangul praeguses asjas ei anna äriühingu juhtorgani liikme tagasikutsumiseks alust üksnes see asjaolu, et hotelli üürileping on sõlmitud ja hotellisisustus on üle antud ühe osaniku/aktsionäri abikaasaga seotud firmale. Nimetatud tehingud ei tähenda automaatselt, et tehingud kahjustavad OÜ Hotell Pärnu või Pergo Hotels AS huvisid ning et kostja eelistab enda või oma abikaasa huve äriühingute huvidele. Kostja ei ole välja toonud, et Pärnu hotelli opereerimise üleandmine kostja abikaasa äriühingule kahjustas OÜ Hotell Pärnu või Pergo Hotels AS-i majanduslikke huve. Kuna hageja ei ole nõude alusena tuginenud talle kui aktsionärile või osanikule kahju tekitamisele, siis kohus ei analüüsi, kas ja mil määral eelviidatud tehingud (hotelli üürilepingu lõpetamine, vara müümine ja kasutamiseks andmine Linden Hotell OÜ-le tasuta või tasu eest) mõjutavad OÜ Hotell Pärnu ja/või Pergo Hotels AS-i väärtust.
50.OÜ-l Linden Hotell ei saanud olla ega pidanud olema hotelli teenindamiseks vajalikke töötajaid enne üürilepingu sõlmimist. Kohtu hinnangul võis Linden Hotell OÜ mõistlikult arvestada võimalusega võtta tööle töötajad, kes varem töötasid Pärnu hotellis Pergo Hotels ASiga sõlmitud töölepingute alusel, kuivõrd hotelli üürilepingu lõpetamise järel Pergo Hotels AS neid töötajaid enam ei vajanud. Kohus leiab, et vastloodud OÜ-ga Linden Hotell üürilepingu sõlmimine ei olnud põhjendamatu äririski võtmine OÜ Hotell Pärnu jaoks ning seega sellise üürilepingu sõlmimisega kostja juhatuse liikme lojaalsuskohustust OÜ Hotell Pärnu suhtes ei rikkunud. Sellest, et lepingus puudub üüri regulaarse tõstmise instrument, ei saa järeldada üürilepingu kahjulikkust OÜ Hotell Pärnu jaoks ega seda, et kostja on abikaasa äriühinguga üürilepingu sõlminud põhjendamatult soodsatel tingimustel.
51.Hageja väidetel OÜ Linden Hotell kasutab OÜ Hotell Pärnu poolt enampakkumisel omandatud hotelli ja restorani sisustust ning seadmeid tasuta. Õige on kostja tähelepanek, et alates hagi tagamise korras A. S. kui OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikme volituste peatamisest on tasu osas kokkuleppe sõlmimine hageja enda võimuses. OÜ Linden Hotell on kinnitanud soovi tasu osas kokkuleppimiseks.
52.Kohus leiab, et kostja tagasikutsumiseks OÜ Hotell Pärnu juhatusest ei anna alust kostja võimalik keeldumine anda hagejale kui OÜ Hotell Pärnu osanikule ja juhatuse liikmele informatsiooni ja dokumente. Hageja on ise esile toonud, et kostja keeldumise põhjuseks oli asjaolu, et hageja on ka ise juhatuse liige ja kõik dokumendid on talle Pärnu hotelli bürooruumides kättesaadavad. Võlaõigusseadus annab õigusliku aluse nõuda dokumente välja kohtu kaudu, kui dokumentide valdaja sellest põhjendamatult keeldub. Hageja ei ole seda õigust kasutanud.
53.Asjaoludega põhistamata on hageja väited selle kohta, et kostja lõi põhjendatud kahtluse, et on teinud ettevalmistavaid samme OÜ Hotell Pärnu vara, sh hotelli sisustuse ja Rüütli 44 kinnistu võõrandamiseks. Hageja ei ole konkretiseerinud, millise kostja tegevuse põhjal hagejal selline kahtlus tekkis. Hagejal võimalike kahtluste tekkimine ei ole käsitatav kostja poolt lojaalsuskohustuse rikkumisena.
Kõige eeltoodu alusel kohus asub seisukohale, et kostja poolt äriühingute huvide vastane tegutsemine ja oma huvide ettevõtte huvidele eelistamine, s.t äriühingu nõukogu liikme ja juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumine kostja poolt ei ole tõendamist leidnud. Kohus jätab hagi rahuldamata.
54.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 ja § 386 lg 4 alusel kohus tühistab asjas 31.05.2013 määrusega ja 14.06.2013 määrusega (enne tsiviilasjade liitmist, määrus on tehtud tsiviilasja numbriga 2-13-29062) kohaldatud hagi tagamise abinõud: A. S. volituste peatamine Pergo Hotels AS nõukogu liikmena ja OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena, S. E.e volituste peatamine Pergo Hotels AS juhatuse liikmena, Pergo Hotels AS nõukogul ja juhatusel aktsiaseltsi vara võõrandamise ja koormamise keelamine, OÜ Hotell Pärnu juhatusel osaühingu vara võõrandamise ja koormamise keelamine ning Rüütli 44 kinnistu käsutamise keelumärke kandmine kinnistusraamatu registriossa nr 44005.
55.TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib otsuse menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib kostja nõuda menetluskulude kindlaksmääramist 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates. /Allkirjastatud digitaalselt/
Heli Käpp Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.