Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Krista Kirspuu ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.12.2014, Tallinn
Tsiviilasja number
2-13-26661
Tsiviilasi
U.N. hagi A.S. vastu A. S. tagasikutsumiseks Pergo Hotels AS nõukogust ja nõukogu liikme tahteavalduse asendamiseks ning A. S. tagasikutsumiseks OÜ Hotell Pärnu juhatusest 7000 eurot
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 04.06.2014 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
U.N. apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
16.12.2014
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja U.N. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht
XXXXX X, XXXXXXX XXXX, XXXXXXXX),
lepingulised esindajad vandeadvokaadid Tambet Laasik ja Britta Oltjer Kostja A.S. (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXX X, XXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Pärnu Maakohtu 04.06.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta U.N. kanda.
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud ja menetluse käik
1.U.N. esitas 25.06.2013 Pärnu Maakohtule hagi (tsiviilasi nr 2-13-26661) A.S. vastu tema tagasikutsumiseks AS Pergo Hotels (edaspidi Pergo) nõukogust ning A. S. tahteavalduse juhatuse liikme S.E. tagasikutsumiseks kohtulahendiga asendamiseks. U.N. esitas 10.06.2013 Pärnu Maakohtule hagi A.S. vastu A. S. tagasikutsumiseks OÜ Hotell Pärnu juhatusest (tsiviilasi nr 2-13-29062). 23.09.2013 maakohus liitis tsiviilasjad ühte menetlusse.
2.Hageja omandis on 1⁄2 ja kostja omandis 1⁄2 OÜ Hotell Pärnu osakapitalist, A. S. ja U.N. on OÜ Hotell Pärnu suhtes võrdsete õigustega juhatuse liikmed ja võrdväärsed osanikud. OÜ-le Hotell Pärnu kuulub samanimeline Pärnu linnas Rüütli tn 44 asuv hotell. OÜ Hotell Pärnu ning Pergo vahel sõlmitud rendilepingu alusel tegeleb Pergo hotelli igapäevase majandustegevusega ning maksab selle eest OÜ-le Hotell Pärnu renditasu. Pergo kuulub samuti 1⁄2 ulatuses hagejale ja 1⁄2 ulatuses kostjale. Pergo peamiseks varaks on hotelli numbritubade ning restorani sisustus ja inventar. Kogu Pergo vara väärtus on ca 450 000 eurot. Hotelli töötajad töötavad Pergo-ga sõlmitud töölepingute alusel. Pergo nõukogu esimees on kostja, liikmed on A.S. abikaasa E. S. ning M.N., kes on U.N. abikaasa.
3.Kuni 2012.a oktoobrini tegelesid pooled Pergo igapäevase juhtimisega ühiselt. Vajalikud dokumendid allkirjastas U.N. kui juhatuse liige, omades selleks A.S. heakskiitu. Mõned kuud enne hagi esitamist distantseeris A.S. end ettevõtte senisest juhtimismudelist ning rõhutas, et soovib jätta kogu majandustegevusega potentsiaalselt kaasneva riski üksnes hageja kanda, taandudes ise ettevõtte reaalsest majandustegevusest.
4.Hageja oli Pergo juhatuse liige 07.05.1996 - 09.05.2013, mil nõukogu kutsus ta juhatusest tagasi. U.N. tagasikutsumise otsuse poolt hääletasid A.S. ja E. S.. Äriregistri kanne U.N. tagasikutsumise kohta tehti 13.05.2013. Tagasikutsumise põhjuseks toodi üldsõnaliselt, et ettevõtte majandustulemused ei olnud piisavalt head. Ettevõte on tegelikkuses edukas ja kasumlik. Ettevõtte majandustegevust auditeeriv audiitorfirma Klea ei ole tuvastanud ettevõtte juhtimises mistahes vigu.
5.Pergo nõukogu nimetas 09.05.2013 sama otsusega U.N. asemel uueks juhatuse liikmeks S.E., keda on avalikus meedias käsitletud kui kohtusüsteemile ja uurimisasutustele tuntud variisikut. S.E. andis 10.05.2013 nõukogu esimehele A.S. le
kirjaliku volikirja, millega volitas teda teostama kõiki juhatuse liikme ülesandeid. Volikiri kehtis kuni 30.06.2013. Suuliselt teatas A.S. hagejale kavatsusest anda OÜ-le Pärnu Hotell kuuluv hotell rendilepingu alusel OÜ Linden Hotell (edaspidi Linden) kasutusse, mis on äriregistrisse kantud alles 12.05.2013 ning mille ainuomanikuks on A.S. abikaasa E. S.. Kuna Linden on asutatud ilma osakapitali sissemakseta samal ajal hageja Pergo juhatusest tagasi kutsumisega ning asendamisega A.S. kasuks tegutseva variisikuga, on hagejal põhjendatud kahtlus, et A.S. kavatseb viia Pergo vara Lindenisse, tehes seda kas tasuta või alla turuhinna.
6.Maakohtu 31.05.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-26661 määrati hageja Pergo juhatuse asendusliikmeks. Hageja saatis S.E.- le ning A.S.- le enda lepingulise esindaja vahendusel järelepärimised, et saada informatsiooni kostjate tegevuse kohta Pergo nimel ning kostja tegevuse kohta OÜ Hotell Pärnu nimel. A.S. deklareeris, et ta dokumente üle ei anna ning informatsiooni ei avalda, kuivõrd väidetavalt on hagejal niigi kõigile dokumentidele juurdepääs. Tegelikkuses ei olnud hagejal sel hetkel dokumentidele juurdepääsu ning Pergo kontoriruumides vastavaid dokumente ei olnud.
7.S.E. ning Lindeni juhatuse liige E. S. on saatnud kõigile Pergo töötajatele kirjad, mille kohaselt toimub 01.06.2013 ettevõtte üleminek, millega Pergo asemele astub Linden ning vormistanud ettevõtte väidetavast üleminekust lähtuvalt ümber ka töötajate töölepingud Lindenisse. Kuna ettevõtte ülemineku õiguslikuks eelduseks on ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleandmine omandavale äriühingule, on teatisest ilmne, et A.S. kavatsus on võõrandada Pergo vara Lindenile. S.E. teatas hagejale, et OÜ Hotell Pärnu kavatseb realiseerida enda kui üürileandja pandiõigust ning müüa Pergo vara maha enampakkumisel. Hagejale esitati teade Pergo vara enampakkumisel müümise kohta 10.06.2013 kell 19:21, vara enampakkumine oli kavandatud järgmiseks hommikuks kell 8:00. Hageja esitas kohe vastuväite, et niivõrd lühikese etteteatamisega on vara enampakkumine lubamatu ning see rikub maakohtu poolt 31.05.2013 seatud Pergo vara võõrandamise keeldu. Samal õhtul sõlmisid Pergo ja OÜ Hotell Pärnu kokkuleppe (mõlemaid esindas U.N.), et Pergo vara võõrandamine alla turuhinna on keelatud ning teavitasid sellest kostjat. Sellest hoolimata viisid S.E. ja A.S. enampakkumise järgmisel päeval läbi ning võõrandasid kogu Pergo vara OÜ-le Hotell Pärnu. Vara võõrandati hinnaga ca 127 000 eurot, seega ca kolm korda selle tegelikust väärtusest odavama hinnaga. Kostja põhjustas sellega Pergole vähemalt 300 000 eurot kahju.
8.Hageja peab tõenäoliseks, et 11.06.2013 hagejani jõudnud, 10.05.2013 kuupäeva kandvad teatised vara suhtes pandiõiguse teostamisest ja üürilepingu ülesütlemise kohta on vormistatud hiljem tagantjärele eesmärgiga õigustada Pergo varade käsutamist, hoolimata kohtu poolt seatud käsutamiskeelust. Kostja on Lindeni nimele vormistanud ka Pärnu hotelli poolt kasutatavad kaardimakseterminalid, Pergo kasutuses olnud kaardimakseterminalid on krediidiasutuse poolt tagastatud. See tähendab, et kogu Pärnu hotelli tulu ning sissetulevad rahavood pööratakse vahetult Lindeni kasuks, kes on eelduslikult sõlminud uued lepingud kaardimakseterminalide kasutamiseks. OÜ Hotell Pärnu peamiseks varaks on Pärnus, Rüütli tn 44 asuv kinnistu ning sellel asuv Pärnu hotell. Kinnistusraamatu registriosa III jakku on 17.05.2013 kinnistamisavalduse alusel kantud märkus üürilepingu kohta tähtajaga 30.12.2030. Hageja sai 11.06.2013 enda valdusesse ka koopia Lindeni ja OÜ Hotell Pärnu vahel 17.05.2013 hageja teadmata sõlmitud üürilepingust, millega on Rüütli 44 kinnistu koormatud järgmiseks 17 aastaks Lindeni kasuks.
9.Ülalkirjeldatud tegevusega on A.S. saanud Pergo üle ebaseadusliku mõjuvõimu, mida ta kavatseb kasutada äriühingu huvide vastaselt, eelistades oma erahuve ettevõtte
huvidele. A.S. on rikkunud juhtorgani liikme lojaalsuskohustust, tegutsedes ettevõtte huvide vastaselt. A.S. on seadnud ettevõtet juhtima variisiku ning saanud selle kaudu ettevõtte üle täieliku, õigusvastase ja keelatud kontrolli, eesmärgiga viia äriühingu vara sellest välja. A.S. poolt vastav kohustuste rikkumine on käsitletav mõjuva põhjusena ÄS § 319 lg 5 mõttes. Samuti rikkus A.S. OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikme lojaalsuskohustust, koormates osaühingu põhivara pikaajaliselt enda abikaasa ettevõtte kasuks ning varjates vastavat asjaolu. See on mõjuv põhjus A. S. juhatusest tagasikutsumiseks ÄS § 184 lg 5 alusel. Kostja vastuväited
10.Kostja vaidles hagidele vastu. Hageja on ebaõigesti kajastanud hagi aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Kõik hageja esitatud väited kostja lojaalsuskohustuse rikkumise kohta on alusetud ja tõendamata.
11.Hageja tegutses Pergo juhatuse liikmena 07.05.1996 - 09.05.2013, mil Pergo nõukogu kutsus hageja juhatusest tagasi. Nõukogu protokolli kohaselt oli hageja juhatusest tagasikutsumine tingitud sellest, et 1) ÄS § 292 lg 1 p 11 ja § 306 lg 31 nõudeid rikkudes hageja ei kutsunud enda ametisoleku ajal kokku üldkoosolekut negatiivse omakapitali probleemi lahendamiseks ega esitanud ka pankrotiavaldust, kuigi Pergo omakapital on negatiivne juba aastast 2011 ja aktsiaselts ei olnud võimeline täitma nõuetekohaselt kõiki kohustusi; 2) hageja rikkus ÄS §-s 331 ja RPS § 25 lg-s 1 sätestatud äriühingu majandusaasta aruandluse täielikkuse ja õigsuse kohustust. Hageja, kes on tsiviilasja raames nimetatud Pergo juhatuse asendusliikmeks, rikub jätkuvalt oma juhatuse liikme kohustusi seoses üldkoosoleku kokkukutsumisega. Eeltoodu tõendab, et hageja ei ole pädev täitma seadusest tulenevaid juhatuse liikme ülesandeid ning tema vabastamine juhatuse liikme ülesannetest oli põhjendatud.
12.Pergo nõukogu võttis 09.05.2013 vastu otsuse valida juhatuse liikmeks hageja asemel S.E., kellel on olemas teadmised ja kogemused keerulises majanduslikus olukorras oleva Pergo majandustegevuse võimalikuks reorganiseerimiseks või vajadusel likvideerimiseks ja/või pankrotimenetluse alustamiseks.
13.Pergo ja OÜ Hotell Pärnu vahel sõlmiti 31.10.2003 äriruumi üürileping Rüütli 44, Pärnus asuva Hotell Pärnu kasutamiseks ja opereerimiseks. Alates 2012 detsembrist lõpetas Pergo üüri maksmise lepingu alusel ja 10.05.2013 seisuga oli Pergo üürilepingust tulenev võlgnevus juba 89 370,24 eurot, millele lisandusid viivised 8782,28 eurot. Kuna Pergo ei suutnud üürilepingust tulenevaid kohustusi täita, siis ütles OÜ Hotell Pärnu üürilepingu üles ning teostas üürilepingust tuleneva võlgnevuse katteks üürileandja pandiõigust.
14.A.S. volitused peatati alates 14.06.2013 tsiviilasja nr 2-13-29062 raames. Seega oli kostja õigustatud OÜ Hotell Pärnu nimel teostama 11.06.2013 üürileandja pandiõigust ja esitama OÜ Hotell Pärnu nimel pakkumise. Kuna vara käsutamine ei toimunud Pergo poolt, siis ei puutu asjasse 31.05.2013 tehtud kohtumäärusega kehtestatud Pergo esindusõiguse ja vara käsutuspiirangud. Samuti ei muuda vara käsutust kehtetuks Pergo ja OÜ Hotell Pärnu poolt 10.06.2013 hageja isikus sõlmitud kokkulepe üürileandja pandiõiguse teostamisele täiendavate tingimuste kehtestamiseks.
15.Kooskõlas AÕS § 293 lg-ga 1 teavitas OÜ Hotell Pärnu Pergot üürileandja pandiõiguse teostamiseks avaliku enampakkumise toimumise ajast ja kohast. Samuti avaldati enampakkumise teade kuulutusteportaalis www.soov.ee. Pergo kogu Hotell Pärnu ruumides asuva vallasvara võõrandati ainsana pakkumise teinud OÜ-le Hotell Pärnu pakkumishinnaga 129 500 eurot. AÕS § 294 lg 3 kohaselt OÜ Hotell Pärnu tasaarvestas oma müügihinna tasumise kohustuse üürilepingust tuleneva võlgnevusega
89 370,24 eurot, millele lisandusid viivised 8782,28 eurot, ning ülejäänud müügihind 31 347,48 kuulus tasumisele Pergole.
16.Pergo vara müük toimus parima võimaliku hinnaga. Hotelli inventar ja sisseseade sobib reeglina ainult konkreetselt sama hotelli jaoks ning väga raske on leida huvilisi, kes sooviksid omandada suures koguses ühesugust kasutatud mööblit ja amortiseerunud olmetehnikat. Hageja etteheited vara ebaseadusliku väljakantimise kohta alla turuhinna on alusetud ja tõendamata.
17.Äritegevuse jätkamiseks sõlmis OÜ Hotell Pärnu 17.05.2013 Lindeniga uue üürilepingu, mille p 3.1 kohaselt tasub OÜ Linden Hotell üüri 14 000 eurot kuus (lisandub käibemaks). Seega on uue üürilepingu tingimused OÜ Hotell Pärnu jaoks soodsamad kui Pergoga sõlmitud üürilepingus.
18.Kostja ei ole keeldunud hagejale dokumentide ja informatsiooni andmisest. Hageja pöördus kostja poole oma esindaja kaudu 05.06.2013, milles palus infot ja dokumente Pergoga üürilepingu lõpetamise kohta ning Lindeniga uue üürilepingu sõlmimise kohta. Kostja vastas järelepärimisele, et kogu OÜ-d Hotell Pärnu puudutavale dokumentatsioonile on hagejal juhatuse liikmena olemas juurdepääs OÜ Hotell Pärnu kontoriruumidesse, mis asuvad äriühingu registreeritud aadressil Rüütli 44, Pärnu. Seda, et hagejal oli olemas palutud dokumentidele juurdepääs, tõendab ka see, et viidatud dokumendid olid lisatud hagiavaldusele.
19.Kostjal ei ole olnud plaanis OÜ Hotell Pärnu kinnistut võõrandada, mida kinnitab üürilepingu sõlmimine nimetatud kinnistu osas Lindeniga ja vastava üürimärke seadmine kinnistusraamatusse. Kostja tahe oli üksnes leida kinnistule ja sellel asuvale hotellihoonele usaldusväärne ja maksejõuline üürnik. Esimese astme kohtu otsus
20.Pärnu Maakohus jättis 04.06.2014 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
21.Kohus leidis, et vaidluse lahendamisel tuleb eristada hageja ja kostja kui kaasaktsionäride ja –osanike omavahelisi suhteid, hageja ja kostja kui aktsionäride/osanike suhteid aktsiaseltsi/osaühinguga ning poolte kui äriühingu juhatuse või nõukogu liikme suhteid vastava äriühinguga.
22.Aktsiaseltsi ja osaühingu juhtorgani iga liige on eraldiseisvas seaduse ja põhikirjaga reguleeritud õigussuhtes juriidilise isikuga, mille juhtorganisse ta kuulub. Juriidilise isiku ja tema juhtorgani liikme vaheline õigussuhe on käsitletav käsundilaadse lepingusarnase õigussuhtena. Juhtorgani liikmele seadusest tulenev üldine lojaalsuskohustus tähendab, et juriidilise isiku juhtorgani liige peab eelistama oma tegevuses juhtorgani liikmena juriidilise isiku huve isiklikele või kolmandate isikute huvidele. Lisaks tuleneb üldine lojaalsus- ja hoolsuskohustus VÕS §-st 620.
23.Kohus leidis, et asjas esitatud tõendid ei kinnita hageja väiteid kostja poolt lojaalsuskohustuse rikkumise kohta. Hageja tõi esile, et kostja Pergo nõukogu liikmena vahetas hageja kui eduka juhatuse liikme välja teise isiku vastu, kes on ajakirjanduses ja õiguskaitseorganites tuntud variisik. ÄS § 322 lg 1 järgi on nõukogu otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud nõukogu liikmetest. Pergo 09.05.2013 otsust nr 1 ei ole seaduses ettenähtud korras vaidlustatud ega tühistatud. Pergo nõukogu on kolmeliikmeline ning hageja tagasikutsumise poolt hääletasid kaks nõukogu liiget. Kollegiaalse organi otsust ei ole alust lugeda kostja ainuisikuliseks tegevuseks sellele vaatamata, et hageja tagasikutsumise poolt hääletanud nõukogu liikmeteks olid kostja ja tema abikaasa.
24.Asjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid uueks juhatuse liikmeks valitud S.E. kuvandit tuntud variisikuna. S.E.st loodud võimalik negatiivne meediapilt ei oma asjas
tähtsust. Kohtule teadaolevalt on S.E. kõrgema juriidilise haridusega, ta on olnud tegev äriühingute likvideerimis- ja pankrotimenetluses. Puuduvad andmed, et S.E. ei vasta ÄS §-s 308 juhatuse liikmele kehtestatud nõuetele. Asjas esitatud tõendid 2011.a majandusaasta aruanne, hageja enda e-kiri kostjale Pergo tasumata arvete kohta, kinnitavad kostja väidet, et Pergo majanduslik seisund on raske: omakapital on 2011 majandusaasta tulemist alates negatiivne ja see tendents süveneb. Seisuga 31.12.2011 oli omakapital miinus 164 364 eurot, 20.03.2013 koostatud raamatupidamisbilansist ja kasumiaruandest nähtuvalt oli 31.12.2012 seisuga omakapital miinus 145 550,39 eurot ja 28.02.2013 seisuga miinus 214 207,86 eurot. Kostja 20.03.2013 kirjast audiitorile nähtub, et kostja eesmärk oli päästa Pergo pankrotist ning selleks ühe lahendusena nägi kostja ette omanike vahetust, kui omanikud ei nõustu ettevõtet müüma, siis soovis kostja kindlustada ettevõtte vara võimalikult suures ulatuses säilimise ja tagada, et maksejõuetu ettevõte ei osaleks majandustegevuses ega tekitaks juurde kohustusi, mida ei suudeta täita. Eeltoodu alusel on eluliselt usutavad kostja väited, et S.E. kutsuti juhatuse liikmeks eesmärgiga majandustegevus reorganiseerida ning alustada vajadusel likvideerimismenetlus ja/või pankrotimenetlus. Seega ei saa hageja tagasikutsumist Pergo juhatusest ja S.E. uueks juhatuse liikmeks valimist nõukogu liikmetele, sh kostjale, ette heita.
25.Kohus leidis, et S.E.ga sõlmitud juhatuse liikme lepingu tähtaeg, kokkulepitud tasu maksmise tähtaeg ning S.E. poolt juhatuse liikmeks saamise järel kostjale volikirja andmine Pergo esindamiseks, võisid tekitada kahtlusi, et kostja kasutab S.E. ettevõtte üle võimu saamiseks. Samas ei ole kostja alates volituste 10.05.2013 saamisest kuni 31.05.2014 kohtumäärusega S.E. ja kostja volituste peatamiseni teinud mingeid tehinguid, mis selliseid kahtlusi kinnitaksid. Hageja ei ole ümber lükanud kostja väiteid, et kostja täitis ainult ettevõtte igapäevase administreerimise ja kliendisuhtlusega seotud ülesandeid. Volikiri ei võimaldanud kostjal taotleda kannete muutmist äriregistris, kostjal puudus juurdepääs Pergo pangakontole.
26.Asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid hageja väidet, et Pergo omakapitali negatiivsus oli igal ajahetkel kõrvaldatav ning enne 09.05.2013 nõukogu koosolekut oli poolte ühine eesmärk suunatud sellele, et müüa Pergo üürilepingu perioodi lõpul Pergo vara hotellitubade ja restorani sisustus väärtusega ca 450 000 eurot - OÜ-le Hotell Pärnu, viia selle kaudu aktsiaseltsi omakapital positiivseks ning ühtlasi täita Pergo lepingulised kohustused OÜ Hotell Pärnu ees. Hageja väited hotellisisustuse väärtuse kohta tuginevad Pergo põhivara inventuuri ja väikevahendite analüütilise konto käibe andmetele 01.07. – 31.07.2013, milles kajastatud põhivara raamatupidamislik jääkväärtus ja väikevahendite soetamisväärtus. Muid tõendeid vara turuväärtuse kohta esitatud ei ole. Üürileandja pandiõiguse teostamiseks 11.06.2013 korraldatud enampakkumisel on OÜ Hotell Pärnu ostnud sama vara hinnaga 129 500 eurot. Hageja ei ole tõendanud vara turuväärtust 450 000 eurot. Samuti ei ole tõendeid, et Pergole on vara selle hinnaga müümise tõttu tekkinud kahju. 10.06.2013 Pergo ja OÜ Hotell Pärnu vahel vormistatud kokkulepe pandiõiguse teostamise avaliku enampakkumise teel välistamise kohta on mõistlikkuse ja hea usu põhimõttega vastuolus. Hageja on kokkuleppe allkirjastanud ainuisikuliselt, mõlema poole seadusliku esindajana. Kokkulepe lähtub eeldusest, et Pergo ja OÜ Hotell Pärnu vaheline üürileping kehtib, kuigi leping oli juba 10.05.2013 üles öeldud ja ülesütlemist hageja ei vaidlustanud, samuti räägitakse kokkuleppes tinglikust tulevikus tekkivast üürimaksete võlgnevusest, kuid kokkuleppe vormistamise ajal võlgnes Pergo OÜ-le Hotell Pärnu ca 100 000 eurot üüri. Nendel asjaoludel ei saa üürileandja pandiõiguse teostamise viisi valiku piiramist ja pandiõiguse teostamisest kahekuulise etteteatamise tähtaja
kokku leppimist pidada mõistlikuks. VÕS § 6 lg 2 alusel tuleb kokkulepe võlasuhtele jätta kohaldamata.
27.Kohus leidis, et kostjal OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena oli volitus enampakkumine läbi viia. Kostja juhatuse liikme volitused peatati alles 14.06.2013 kohtumäärusega. Enampakkumise korraldas OÜ Hotell Pärnu. Maakohtu 31.05.2013 määrusega keelati Pergo vara võõrandamine Pergo nõukogul ja juhatusel, see keeld ei laienenud OÜ Hotell Pärnu kui üürileandja pandiõiguse teostamisele. Kostja kui Pergo nõukogu liikme lojaalsuskohustuse rikkumise hindamisel tuleb arvesse võtta ka asjaolu, et nii Pergo, kui ka OÜ Hotell Pärnu kuuluvad võrdsetes osades hagejale ja kostjale. Kostja on Pergo nõukogu liige ja OÜ Hotell Pärnu juhatuse liige. Kostjal on lojaalsuskohustus mõlema äriühingu ees ning kahe äriühingu omavaheliste suhetega seoses on kostja huvide konflikt seega vältimatu.
28.Kohtu hinnangul puudus alus kahtlusteks, et kostja oleks tahtlikult tegutsenud eesmärgiga viia vara Pergost välja. Pooled ei vaielnud selle üle, et OÜ Hotell Pärnu on kasumit teeniv ettevõte. Samas Pergo omakapital on mitmeid aastaid olnud negatiivne, pikemat aega ei ole äriühing suutnud nõuetekohaselt täita oma rahalisi kohustusi. Vaidlusalune vara koosnes Rüütli 44 hoones asuvast hotelli ja restorani sisustusest. Enampakkumise toimumise ajaks oli Pergoga äriruumi üürileping lõpetatud, seega Pergo ise ei saanud enam Rüütli 44 hoones hotelliteenust osutada ja vara otstarbekohaselt kasutada. Kohus leidis, et äriühingute juhtorganite liikme tegevus, mille tagajärjel Pergo vabaneb kohustustest, mida ta täita ei suuda, ning OÜ Hotell Pärnu omandab vara võimalikult soodsalt, tuleb lugeda majanduslikult põhjendatuks. Sellised tehingud on ka hageja enda kui aktsionäri ja osaniku huvides.
29.Selle vaidluse lahendamisel ei ole kohtu pädevuses hinnata, kas Pergo jaoks oleks olnud müümisest kasulikum jääda vara omanikuks ja see näiteks uuele hotellioperaatorile välja rentida. Ei ole välistatud, et nõukogu ja/või juhatuse liikmed teevad valesid majanduslikke otsuseid, kuid ka see iseenesest ei ole automaatselt juhtorgani liikme tagasikutsumise aluseks, kui ta on järginud vajalikku hoolsust. Praeguses asjas ei ole kohtu ette toodud asjaolusid, millest järelduks, et kostja ei ole Pergo või OÜ Hotell Pärnu juhtorgani liikmena tegutsenud heas usus ja korraliku ettevõtja hoolsusega.
30.OÜ Hotell Pärnu poolt Pergoga sõlmitud üürilepingu ülesütlemist ei ole vaidlustatud. Üürilepingu ülesütlemise ajaks oli Pergol kogunenud vähemalt 5 kuu üürivõlg. Pergo konto väljavõtted alates 01.01.2009 – 31.12.2012 ja üürimaksete koondarvestus ei kinnita hageja väiteid, et praktikas väljakujunenud tava järgi maksis Pergo üürivõla OÜ-le Hotell Pärnu pärast suvehooaja lõppemist. Tõenditest nähtuvalt on üüriarveid tasutud igakuuliselt, ainult aastal 2011 ei ole makset tehtud aprillis-mais ja 2012 veebruaris ja mais. Üürivõlglasega lepingu lõpetamine ja uue üürnikuga üürilepingu sõlmimine oli OÜ Hotell Pärnu huvides ja majanduslikult põhjendatud ka Pergo suhtes. Tänaseks on selge, et Linden täidab kohustusi nõuetekohaselt, lisaks on üür mõnevõrra kõrgem. Seega kostja ja uue juhatuse liikme S.E. tegevus oli nii Pergo kui ka OÜ Hotell Pärnu huvidega kooskõlas. Hageja väited selle kohta, et uue üürniku leidmiseks avaliku konkursi korraldamise teel oleks olnud võimalik saada paremat üürihinda, on oletuslikud. Mingeid konkreetseid andmeid, millele oletused tuginevad, kohtule esitatud ei ole.
31.Hageja heitis kostjale ette, et OÜ Hotell Pärnu sõlmis Pergo asemel üürilepingu vastloodud äriühinguga Linden, mis kuulub kostja abikaasale ning millel puudub hotelli käitamiseks vajalik vara, töötajad ja oskusteave. Lindeni ainuosanik ja juhatuse liige E. S. on Pergo nõukogu liige ning seeläbi on tal hotelli käitamiseks vajalik informatsioon, kostja sõnul E. S.- l oli ka varasem hotelli majandamise kogemus.
Asjaolu, et E. S. nõukogu liikmena on kohustatud hoiduma konkureerivast tegevusest, ei anna alust väita, et kostja A.S. on lojaalsuskohustust rikkunud. Praeguses asjas ei anna äriühingu juhtorgani liikme tagasikutsumiseks alust üksnes see asjaolu, et hotelli üürileping on sõlmitud ja hotellisisustus on üle antud ühe osaniku/aktsionäri abikaasaga seotud firmale. Nimetatud tehingud ei tähenda automaatselt, et tehingud kahjustavad OÜ Hotell Pärnu või Pergo huvisid ning et kostja eelistab enda või oma abikaasa huve äriühingute huvidele. Kostja ei ole välja toonud, et Pärnu hotelli opereerimise üleandmine kostja abikaasa äriühingule kahjustas OÜ Hotell Pärnu või Pergo majanduslikke huve. Kuna hageja ei ole nõude alusena tuginenud talle kui aktsionärile või osanikule kahju tekitamisele, siis kohus ei analüüsinud, kas ja mil määral eelviidatud tehingud mõjutavad OÜ Hotell Pärnu ja/või Pergo väärtust.
32.Lindenil ei pidanud olema hotelli teenindamiseks vajalikke töötajaid enne üürilepingu sõlmimist. Linden võis mõistlikult arvestada võimalusega võtta tööle töötajad, kes varem töötasid Pärnu hotellis Pergoga sõlmitud töölepingute alusel, kuivõrd hotelli üürilepingu lõpetamise järel Pergo neid töötajaid enam ei vajanud. Lindeniga üürilepingu sõlmimine ei olnud põhjendamatu äririski võtmine OÜ Hotell Pärnu jaoks ning seega sellise üürilepingu sõlmimisega kostja juhatuse liikme lojaalsuskohustust OÜ Hotell Pärnu suhtes ei rikkunud. Sellest, et lepingus puudub üüri regulaarse tõstmise instrument, ei saa järeldada üürilepingu kahjulikkust OÜ Hotell Pärnu jaoks ega seda, et kostja on abikaasa äriühinguga üürilepingu sõlminud põhjendamatult soodsatel tingimustel.
33.Kohus leidis, et kostja tagasikutsumiseks OÜ Hotell Pärnu juhatusest ei anna alust kostja võimalik keeldumine anda hagejale kui OÜ Hotell Pärnu osanikule ja juhatuse liikmele informatsiooni ja dokumente. Hageja on ise esile toonud, et kostja keeldumise põhjuseks oli asjaolu, et hageja on ka ise juhatuse liige ja kõik dokumendid on talle Pärnu hotelli bürooruumides kättesaadavad. Võlaõigusseadus annab õigusliku aluse nõuda dokumente välja kohtu kaudu, kui dokumentide valdaja sellest põhjendamatult keeldub. Hageja ei ole seda õigust kasutanud.
34.Põhistamata olid hageja väited selle kohta, et kostja lõi põhjendatud kahtluse, et on teinud ettevalmistavaid samme OÜ Hotell Pärnu vara, sh hotelli sisustuse ja Rüütli 44 kinnistu, võõrandamiseks. Hageja ei ole konkretiseerinud, millise kostja tegevuse põhjal selline kahtlus tekkis. Kõige eeltoodu alusel kohus leidis, et kostja poolt äriühingute huvide vastane tegutsemine ja oma huvide ettevõtte huvidele eelistamine, s.t äriühingu nõukogu liikme ja juhatuse liikme lojaalsuskohustuse rikkumine, ei ole tõendamist leidnud. Apellatsioonkaebus
35.Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada või alternatiivselt saata tsiviilasi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud jätta vastustaja kanda.
36.Maakohus rikkus oluliselt TsMS § 436 lg-t 1, § 438 lg-t 1, § 442 lg-t 8, mis tõi kaasa ka materiaalõiguse ebaõige kohaldamise, eelkõige ÄS §-des 185, 186, 187, 312, 313 ja §-s 315 sätestatud äriühingu juhtorgani liikme hoolsus-, lojaalsus-, ja konfidentsiaalsuskohustuste sisustamise ja rikkumise kontekstis ning ebaõige kohtuotsuse tegemise.
37.Maakohus leidis ekslikult, et poolte vahel ei olnud vaidlust, et hotelli numbritubade ja restorani sisustus ning inventar kuulus Pergole. Nimetatu on ebatäpne, kuivõrd hotelli numbritubade ja restorani sisustus kuulub jätkuvalt Pergole. Hotelli ja restorani sisustuse ning inventari omandiõigus on ilmselgelt poolte vahel vaidluse all. Hageja on korduvalt selgitanud, et enampakkumine oli ilmselgelt näilik, kuivõrd see
korraldati tingimustel, millel selles ei olnud ühelgi kolmandal isikul võimalik osaleda, selle eesmärgiks oli varjata maakohtu 31.05.2013 määrusega seatud Pergo vara käsutamiskeeldu eiravat vara müüki ning enampakkumine on vastavalt TsÜS § 88 lg 1 alusel tühine.
38.Hageja on korduvalt selgitanud, et OÜ Hotell Pärnu ei ole sõlminud Lindeniga lepingut, millega viimasele oleks antud õigus vara kasutamiseks, mis oleks ühtlasi pidanud eelduslikult toimuma tasu eest. Sellest on võimalik vaid järeldada, et A.S. on isiklikult andnud Pergole kuuluva hotelli ja restorani sisustuse ja inventari tasuta enda abikaasa äriühingu valdusse ning viimane kasutab seda ilma õigusliku aluseta.
39.Maakohus ei ole võtnud seisukohta kõigi hageja poolt esile toodud kostja juhtorgani liikme kohustuste rikkumise suhtes. Hageja tõi maakohtule esitatud menetlusdokumentides esile A.S. poolt 11 rikkumist Pergo nõukogu liikmena ning 9 rikkumist OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena. Hageja poolt esile toodud 20 rikkumisest on maakohus käsitlenud vaid kuut ning 14 rikkumist on maakohtu poolt jäänud lihtsalt tähelepanuta.
40.Pergo nõukogu 09.05.2013 otsusega nimetas A.S. Pergo juhatusse tuntud variisiku. Maakohus leidis, et kollegiaalse organi otsust ei ole alust lugeda kostja ainuisikuliseks tegevuseks sellele vaatamata, et hageja tagasikutsumise poolt hääletanud nõukogu liikmeteks olid kostja ja tema abikaasa. Kostja abikaasa oli ka isikuks, kes lõi 12.05.2014 Lindeni ning asus sellest hetkest peale Pergoga aktiivselt konkureerima. 09.05.2013 otsuse eesmärgiks oligi kõrvaldada takistus sellele, et A.S. saaks Pergo enda kontrolli alla läbi enda abikaasa vastloodud äriühingu. A.S. ning tema abikaasa tegevusi ei ole võimalik vaadelda lahus.
41.Kohus ei põhista, miks ta leiab, et S.E.-st avalikkusele teadaolev negatiivne meediapilt on kolmandate isikut poolt loodud, mitte ei kajasta S.E. üldtuntud tegevusmudelit ja kuvandit.
42.Hagejale ei ole teada ning kohus ei ole esile toonud, mida täpselt on S.E. Pergo majandustegevuse reorganiseerimiseks ette võtnud. Kostja ei ole suutnud tõendada S.E. poolt mistahes tegevust ettevõtte huvides ja nimel. A.S. kasutas S.E.- lt saadud volitusi aktiivselt Pergo huvide vastaselt, mh andis A.S. enda abikaasa ettevõttele tasuta üle Pergo domeeninimed ning raamatupidamisprogrammid. Kohus on vastavaid tehinguid ignoreerinud.
43.Kostja müüs Pergo vara oluliselt alla selle turuhinna. Maakohus eiras hageja poolt vara väärtuse kohta esitatud tõendeid, mis nimetatud asjaolu kinnitavad.
44.Kohus leidis, et asjas ei ole tõendeid, mis kinnitaksid hageja väidet, et Pergo omakapitali negatiivsus oli igal ajahetkel kõrvaldatav. Kostja lõpetas Pergo üürilepingu 10.05.2013 ehk just enne suvise kõrghooaja algust, võttes selle sammuga Pergolt teadlikult nii võime viia omakapital positiivseks kui maksta tekkinud üürivõlgnevus senise praktika ja kokkuleppe kohaselt pärast suveperioodi.
45.Maakohus ei võtnud seisukohta hageja argumendi suhtes, et 11.06.2013 läbi viidud enampakkumine oli näilik, eesmärgiga varjata Pergo vara müüki, eirates maakohtu poolt seatud käsutuskeeldu, ning seetõttu tühine. OÜ Hotell Pärnu ei teavitanud Pergot kordagi sellest, et viimasel oleks tema ees üürivõlgnevus või et selle võlgnevuse likvideerimiseks on vajalik asuda viimase vara müüma. Hagejat teavitati vara müügist esmakordselt enampakkumise eelõhtul. Enampakkumise teade sõnastati nii üldsõnaliselt ning ilma müüdava vara nimekirja esitamata, et mitte ühelgi kolmandal isikul ei olnud võimalik teha enampakkumisel pakkumist, kuivõrd ühegi võimaliku osaleja jaoks ei olnud teada ei see, mida müüakse, ega see, mis võiks selle väärtus olla. Kostja, kel oli sel hetkel õigus OÜ Hotell Pärnu esindamiseks, ei maksnud Pergole enampakkumise aktis sedastatud ostuhinna osa 31 347,48 eurot ega teinud vastava
makse tegemist ülesandeks ka äriühingu raamatupidajale. Vaidlus puudus selles, et kohe pärast väidetava enampakkumise läbiviimist andis kostja kogu enampakkumisel justkui omandatud vara tasuta enda abikaasa äriühingu kasutusse, kes kasutab seda tänaseni selle eest sentigi maksmata.
46.Kohus jättis tähelepanuta, et Pergo nõukogu liikmena oli E. S. jaoks ÄS § 324 lg 1 p 3 kohaselt keelatud olla samaaegselt aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liikmeks.
47.Kostja kahjustas nii OÜ Hotell Pärnu kui Pergo majanduslikke huve, kuivõrd sõlmis järgmiseks ca 17 aastaks üürilepingu, milles ei ole ette nähtud hinna tõstmist ning andis selle lepingu täitmise võimaldamiseks Lindenile tasuta kasutada kogu Pergo vara.
48.A.S. sõlmis enda abikaasa äriühinguga OÜ Hotell Pärnu nimel pikaajalise üürilepingu sellest teisi juhatuse liikmeid teavitamata, rikkudes konkurentsikeeldu. Maakohtu seisukoht, et Lindeniga tehingu sõlmimine ei tähenda automaatselt OÜ Hotell Pärnu huvide kahjustamist, on õige, kuid lähedasega tehingu tegemise korral eeldatakse, et see on äriühingut kahjustav. Kui tehing on juba tehtud, on tehingu teinud juhtorgani liikme ülesanne tõendada, et see tehti majanduslikult ekvivalentsetel tingimustel.
49.Juhul, kui eitada A.S. ja E. S. kooskõlastatud ning ühist tegevust, on arusaamatu, kust sai vastloodud varatu äriühing Linden informatsiooni, et OÜ Hotell Pärnu otsib hotellile uut operaatorit, millistel tingimustel ning millisteks tähtaegadeks. Nimetatu näitab selgelt, et Lindeni loomise ainsaks mõtteks ja eesmärgiks oli A.S. poolt luua uus täielikult enda kontrolli all olev operaator.
50.Hageja on nii Pergo kui OÜ Hotell Pärnu nimel korduvalt nõudnud Lindenilt vara kasutamise eest tasu maksmist ning nõuab seda ka kohtumenetluses tsiviilasjas nr 213-49323. Kohtu viide, et Linden on justkui kinnitanud soovi tasus kokku leppida, on meelevaldne, kuivõrd Linden on seniajani nõudeid vara kasutamise eest tasu maksmiseks ignoreerinud. Tegemist on klassikalise konkurentsikeelu rikkumisega, milles juhatuse liige on teinud enda abikaasaga äriühingu jaoks kahjuliku mitteekvivalentse tehingu, millega on jätnud äriühingu tulu saamise võimalusest ilma.
51.Kostja rikkus enda kui juhtorgani liikme kohustust anda enda tegevuse kohta informatsiooni. Hagejal puudus 2013 mais ja juunis võimalus Pärnu hotelli bürooruumides dokumentidega tutvuda. Kostja ja tema abikaasa korraldasid samal ajal hotelli ülevõtmist Lindeni poolt ning hagejat hoiti kõigist toimingutest teadmatuses. Arvestades, et kostja korraldas nii Pergo kui OÜ Hotell Pärnu tegevust fundamentaalselt ümber, muutes täielikult ära senise majandusmudeli ning tõi sinna sisse enda abikaasa äriühingu, andes sellele koheselt ning tasuta üle Pergo hotelli ja restorani sisustuse, koormas selle kasuks ebamõistlikult pikaks ajaks ning hinna muutmise võimaluseta OÜ Hotell Pärnu omandis oleva kinnistu ning andis viimasele mõlema äriühingu kõik dokumendid, on ilmne, et kostja järgmine samm oleks olnud ka kinnistu võõrandamine enda abikaasale.
52.Maakohus jättis käsitlemata asjaolu, et A.S. andis lisaks Hotell Pärnu ja restoran Embecke sisustusele Lindenile tasuta üle ka kõik Pergo dokumendid, sh dokumendid tellijate, koostööpartnerite, klientide, vara koosseisu ja väärtuse jms. kohta; Pergo domeeninimed pergohotels.ee, embecke.com, hotelparnu.com; kassasüsteemi Compucash, raamatupidamistarkvara VERP, hotelli haldamise tarkvara Fidelio Suite 8 ning selle litsentsid. Tasuta üle antud tarkvara väärtus on ca 16 000 eurot. Linden sai enda valdusse kogu Pergo informatsiooni, sh ärisaladuse. A.S. on seega rikkunud konfidentsiaalsuskohustust.
53.A.S. jättis Pergo ilma ka viimase kontoriruumidest aadressil Rüütli 44, andes need Lindeni kasutusse ning Linden võttis üle kõik Pergo töötajad, väites, et tegemist on ettevõtte üleminekuga.
54.Maakohus jättis hindamata kostja tegevuse kui ühtsest eesmärgist kantud terviku. A.S. tegevuste kogumist nähtub selle sisuline õigusvastane eesmärk – saavutada kontroll Pergo ja OÜ Hotell Pärnu varade üle, viia varad Pergost õigusvastaselt välja enda kontrolli all olevasse äriühingusse ja muuta Pergo varatuks ning U.N. osalus sisuliselt väärtusetuks, koormates samal ajal OÜ Hotell Pärnu kinnistu pikaajaliselt ning mitteekvivalentselt enda abikaasa äriühingu kasuks. Samal ajal on A.S. säilitanud enda isikliku kontrolli Hotell Pärnu üle enda abikaasa ettevõtte kaudu, kuid teostades ka isiklikult hotelli igapäevase juhtimisega seotud ülesandeid. A.S. poolt teostatud tehingud on ka eraldiseisvalt tühised, kuivõrd need on tehtud hea usu põhimõtet tahtlikult rikkudes. Maakohus oleks pidanud iga hageja poolt esile toodud tehingu ja toimingu suhtes hindama, kas see oli hea usu põhimõttega kooskõlas või selle rikkumise tõttu tühine.
55.22.10.2013 eelistungil määras maakohus, et kostja esitab oma täiendava vastuse hageja 14.10.2013 seisukohtadele 10 päeva jooksul pärast tahteavalduse asendamise nõude osas tehtava määruse jõustumist. Kostja tähtaegselt vastust ei esitanud. 27.12.2013 pikendas kohus tagantjärele kostja vastamistähtaega 06.01.2014. Hageja esitas kohtu tegevusele vastuväite ning selgitas, et kohus on eksinud menetlusõiguse kohaldamisel. Kostja ei esitanud TsMS § 64 lg 1 kohast mõjuvat põhjust, mis on tähtaja pikendamise vältimatu eeldus ning kohus ei saa tagantjärele pikendada juba möödalastud menetlustähtaega, vaid seda saab vaid ennistada TsMS § 67 lg 1 alusel mõjuva põhjuse olemasolul. Vastustaja seisukoht
56.Kostja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
57.Tsiviilkolleegium, kuulanud ära menetlusosaliste seletused ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.
58.TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
59.Ringkonnakohtu arvates ei rikkunud maakohus asja menetlemisel menetlusõiguse norme, mis annaks alust otsuse tühistamiseks. Maakohus ei eksinud vaidluse all mitteolevate asjaolude kirjeldamisel. Maakohus leidis, et vaidluse all ei olnud asjaolu, et hotelli sisustus kuulus Pergole. Selle üle polnudki vaidlust. Vaieldav on see, kas sisustus kuulub jätkuvalt Pergole või mitte. Kohus analüüsis mõlema poole väiteid ega lähtunud eeldusest, et sisustuse kuuluvus on väljaspool vaidlust. Samuti analüüsis maakohus hageja väidet 11.06.2013 enampakkumine näilikkuse kohta ega lähtunud eeldusest, et tegemist on kehtiva tehinguga. Järeldusele, et enampakkumine on toimunud kooskõlas seadusega, jõudis kohus tõendeid hinnates. Vaidlust pole olnud
ka selles, et hotelli ja restorani sisustust, mis asub Hotell Pärnu ruumides, kasutab osaliselt käesoleval ajal hotelli uus operaator Linden.
60.Maakohus käsitles kostjale etteheidetud rikkumisi vajalikus ulatuses. Hageja väide, et ta tegi kostjale kokku 20 erinevat etteheidet, millest maakohus on käsitlenud üksnes kuute, ei vasta tegelikkusele. Maakohus ei ole käsitlenud kõiki etteheiteid eraldi, vaid koondas need otsuses 6 suurema teema alla ning käsitles neid kompleksselt. Maakohus andis hinnangu kostja tegevusele tervikuna, lähtudes sellest, et vaidluse peamiseks küsimuseks oli see, kas kostja tegutses iseenda huvides Pergo ja Hotell Pärnu huvide arvelt.
61.Asjas esitatud tõendeid hinnates tuvastas maakohus asjaolud ja jõudis järgmistele järeldustele: - Pergo omakapital oli negatiivne ning tegemist ei olnud ajutise formaalse probleemiga; - Pergo tasus hotelli üüri viimastel aastatel kaootiliselt ja tema võlad tarnijatele järjest suurenesid. Sellest järeldas kohus, et Pergo tegevus tõenäoliselt ei olnud jätkusuutlik; - Pergo üürileping Hotell Pärnuga lõppes õiguspäraselt, kuna Pergo ei suutnud tasuda üüri ning Pergo ei ole lepingu lõppemist vaidlustanud. - Pergo ainus vara – hotelli sisustus – realiseeriti Hotell Pärnu poolt üürileandja pandiõigust teostades õiguspärasel enampakkumisel. On usutav, et Pergo sai vara eest enampakkumise tagajärjel õiglase hüvitise. - Pergol ei olnud lepingu lõppemise järel vaja töötajaid ning sisuliselt leidis aset hotelli opereerimise ettevõtte üleandmine Pergolt Lindenile, mille tulemusena Pergo vabanes kohustustest, mida ta ei oleks suutnud täita; - Lindeni juht E. S. on piisavalt kogenud; Linden maksab Hotell Pärnule üüri korrektselt, igakuiselt ja suuremas summas kui Pergo; Linden on olnud nõus tasuma hotelli vallasvara eest, mille osas kokkulepe veel puudub. Sellest järeldas kohus, et Lindeniga sõlmitud üürileping ei ole sõlmitud põhjendamatult soodsatel tingimustel.
62.Neid maakohtu järeldusi pole hageja ümber lükanud.
63.Ülaltoodud analüüsi tulemusena jõudis maakohus siseveendumusele, et kostja tegevus ei olnud pahatahtlik ega kantud eesmärgist ise hageja, Pergo või OÜ Hotell Pärnu arvelt rikastuda. Ringkonnakohtul ei ole alust hinnata tõendeid teisiti ja jõuda teistsugusele järeldusele, kui seda tegi maakohus.
64.Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga selles, et S.E. nimetamine Pergo juhatuse liikmeks oli juba iseenesest käsitletav kostja kohustuste rikkumisena Pergo nõukogu esimehena. Hageja arvates andis selleks alust S.E. halb maine ning tema tegevus juhatuse liikme ametikohal. Maakohtus ei olnud vaidlust, et S.E. l on juriidiline kõrgharidus ning juhtimiskogemus ning mingit seaduslikku takistust tema juhatuse liikmeks nimetamiseks ei olnud. Ringkonnakohtul pole alust kahelda maakohtu seisukohas, et on eluliselt usutav, et S.E. ülesanne oli reorganiseerida Pergo tegevust ning alustada vajadusel likvideerimis- või pankrotimenetlust. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja poolt väljatoodud asjaolud Pergo omakapitali negatiivsuse kõrvaldamiseks - hotelli sisustuse müük ja piisava tulu teenimine 2013. suvehooajal – ei tõenda pikas perspektiivis Pergo jätkusuutlikkust. Kohtule esitatud tõendid näitasid, et Pergo maksehäired süvenesid. Seetõttu leidis kohus põhjendatult, et Pergo tegevuse lõpetamine S.E. poolt oli majanduslikult loogiline.
65.Hageja ei ole tõendanud, et üürilepingu sõlmimine Lindeniga oli õigusvastane. Asjaolu, et Lindeni omanik ja juht on kostja abikaasa, ei tähenda, et OÜ Hotell Pärnu ei võinud teha Lindeniga turutingimustel tehinguid. Kohus võrdles tehingute
tingimusi ning jõudis järeldusele, et Linden on objektiivselt parem üürnik, kui seda oli Pergo. Ebaõige on hageja etteheide, et Lindeniga sõlmitud üürileping ei võimalda tõsta üüri. Üüri tõstmise mehhanism on lepingus p-s 3.2 olemas.
66.Kostja ei andnud hotelli sisustust Lindeni tasuta kasutusse. OÜ Hotell Pärnu ja Linden ei jõudnud sõlmida hotelli sisustuse osas kokkulepet, kuna 3 päeva pärast enampakkumist peatati kostja volitused OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena. Alates hagi tagamisest oli hotelli sisustuse kasutamise kokkuleppe sõlmimine hageja võimuses. Linden on korduvalt väljendanud, et on nõus hotelli sisustuse eest tasuma, kuid hageja on keeldunud pidamast läbirääkimisi vara kasutustasu osas, kuna hageja on seisukohal, et OÜ Hotell Pärnu ei ole saanud hotelli sisustuse omanikuks, mistõttu ei ole hageja soovinud sõlmida sisustust puudutavaid kokkuleppeid OÜ Hotell Pärnu ja Lindeni vahel.
67.Hagi rahuldamiseks ei anna alust see, et Lindenile läksid üle ettevõtte üleminekul ka Pergo domeenid, e-posti aadressid, litsentsid ja lepingud. Ilma hotelli opereerimiseta ei omanud need Pergo jaoks eraldiseisvat väärtust.
68.Hagi rahuldamiseks ei anna alust ka kostja võimalik keeldumine anda hagejale kui Hotell Pärnu teisele juhatuse liikmele informatsiooni ja dokumente. Hageja on nõudnud kostjalt Lindeni majandustegevusega seotud dokumente, mis on Lindeni, mitte kostja valduses.
69.Eeltoodu alusel tuvastas maakohus õigesti, et kostja tegevus OÜ Hotell Pärnu juhatuse liikmena ja Pergo nõukogu liikmena oli õiguspärane ja puudub alus kostja tagasikutsumiseks Pergo nõukogust ja OÜ Hotell Pärnu juhatusest. Menetluskulude jaotus ja selgitus
70.Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda ja ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti hageja kanda.
71.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib mE.tlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult mE.tluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.