Viru Maakohus
Kohtunik
Kristel Vedro
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
30. mai 2014, Narva kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-17255
Tsiviilasi
A V hagi I S ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: A V (ik XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja Andrei Matvejev (e-post: [email protected]); Kostjad:
Hagi hind Kirjalik menetlus
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses ( lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
õigusakti vastu, pidades silmas oma parteikaaslaste huvisid ja ignoreerides rahva soove, kahjustab tema mainet, nagu poliitikuga tegeleva inimese mainet. Hageja taotleb artiklis esitatud väite selle kohta, et A. V, keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J.K, T.I, A.K, E.P, T.K) ja garanteerida neile mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest ja hääletas 29.08.2002.a Sillamäe linnavalitsuse määrusest nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt, ümberlükkamist. Kostjate vastuväited
vastu 14 isikut ning poolt kõigest 5 isikut. Arvestades, et tegemist on linnaelanike poolt nende huvide esindamiseks valitud isikutega, peaks linnavolikogu liikmete enamuse seisukoht ühtima linnaelanike seisukohaga. Hageja eeldus, et hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamine sooviga säilitada kõrgemate ametnike hüvitised, kahjustab tema au, ei põhine mitte millelgi ning on täiesti paljasõnaline. Hageja ei ole tõendanud, et artiklis avaldatud väärtushinnang teotab hageja au. Kostjad on seisukohal, et ka juhul, kui kohus peaks leidma, et artiklis avaldatud väärtushinnang on hageja au teotava iseloomuga, ei ole kostjate tegevus õigusvastane. Kuivõrd hageja on Sillamäe Linnavolikogu liige, s.t. avaliku elu tegelane, samuti on hageja väitnud, et kõnealuses artiklis avaldatud hinnang kahjustab tema au justnimelt poliitikuna, ei ole kostjate poolt avaldatud väärtushinnang hageja kaalutluste kohta, miks hääletada hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu, õigusvastane. Kostjad on seisukohal, et arvestades väidetava rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning avalikkuse huve oli artiklis esitatud väärtushinnang VÕS § 1046 lg 1 ja 2 alusel õiguspärane.
Maakohtu otsuse põhjendused
taotletud lause sisaldab nii väärtushinnangut osas, et ``A. V, keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J.K, T.I, A.K, E.P, T.K) ja garanteerida neile mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest`` kui ka faktiväidet, et `` ta hääletas 29.08.2002.a Sillamäe linnavalitsuse määrusest nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt. Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Eeltoodud põhjendustel ei saa kohus kohustada Kostjaid ümber lükkama kostjate väärtushinnangut ``A. V, keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J.K, T.I, A.K, E.P, T.K) ja garanteerida neile mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest``.
suunamine on asja otsustamise edasilükkamine ning kostjad on nii sellist hääletust (ehk kes on hüvitiste poolt, kes vastu) mõistnud ja seda avalikkusele avaldanud.
linnavolikogu liikmega, kes peab taluma kriitikat ka ebapopulaarsete otsuste avalikustamisel. Linnavolikogu liige peab arvestama võimalusega, et linnarahvas ja teised linnavolikogu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Linnavolikogu liige ei saa igas küsimuses lähtuda linnarahva soovidest ning peabki kõiki otsuseid vastu võtma konsensuse alusel. Eeltoodud põhjendustel ei kuulu ümber lükkamisele ka kostjate avaldatud faktiväide, et A. V, keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena, hääletas 29.08.2002.a Sillamäe linnavalitsuse määrusest nr 42/167p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt. Kohus leiab, et hageja isiklikke õigusi ei ole rikutud, kuna tema mainet ei ole kahjustatud. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta hageja hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.