A V hagi I S ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamise nõudes
Menetlusosalised, esindajad
Hageja: A V (ik XXX, elukoht: XXX), lepinguline esindaja Andrei Matvejev (e-post: [email protected]); Kostjad:
1.I S (ik XXX, elukoht: XXX);
2.MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit (rk 80349716, asukoht: Viru pst 17a-22, 40233 Sillamäe). Kostjate lepinguline esindaja Katrina Juhkami (e-post: [email protected]). 3500 eurot
Hagi hind Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta A V hagi I S ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
3.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Igakuise tasuta ajalehe Molodёжка (Molodežka) 2013.a. märtsi väljaandes nr 3 (10) oli avaldatud artikkel «Депутаты-центристы решили сохранить денежные компенсации высшим чиновникам горуправы» mida on võimalik tõlgendada eesti keelde nagu „Keskerakonna volinikud otsustasid linnavalitsuse kõrgemate ametnike rahalised hüvitised säilitada”. Artikli autoriks on määratud I S. Artikkel avaldati ajalehes Molodёжка (Molodežka), mille toimetajaks on MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit. Nii I S kui ka A V on Sillamäe Linnavolikogu liikmed ja tegelevad poliitikaga. Hageja arvates on artiklis esitatud väited ebaõiged.
2.Artiklis on kirjeldatud 26.02.2013.a. toimunud Sillamäe linnavolikogul vastuvõetud otsus ja otsuse hääletamise käik. Artikli autoriks on I S, kes on ka Sillamäe Linnavolikogu liige. I S kirjutas sõna-sõnalt järgmist: Keskerakonda kuuluvad volinikud otsustasid linna kõrgeametnike hulka kuluvate kõrgametnike mitte millestki ilma jätta ja tagada nendele mitmetuhandelised rahalised väljamakseid linna eelarvest. Artikli kohaselt kuulus A V nende inimeste hulka, kes hääletasid hüvitiste säilitamise poolt. 26.02.2013.a. Sillamäe Linnavolikogu istungi protokollist on nähtav, et Sillamäe linna elanikud esitasid pöördumise, millega algatataks 29.08.2002.a. otsuse nr 42/167 kehtetuks tunnistamist. Sisuliselt on tegemist KOKS § 32 ettenähtud protseduuriga, mille kohaselt vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. Volikogu moodustas oma otsusega komisjoni linnaelanike algatuste arutlemiseks. Selle otsuse poolt hääletas ka A V. I S nimel ajalehes Molodežka avaldatud artiklis esitatud väited selles, et 26.02.2013.a. Aleksei Voronov oli hääletanud linna kõrgemate ametnikele hüvitiste säilitamise poolt on ebaõiged. Avaldatud ja ebaõiged väited kahjustavad A V kui Sillamäe linnavolikogu liikme mainet. Eelnevast tulenevalt, juhul, kui meedia kaudu avaldatud faktilised väited on valed ja ei vasta tegelikkusele, võib isik, kelle suhtes need andmed on tehtud esitada nõude ebaõigete väidete avaldaja vastu ja nõuda lükata ebaõiged väited ümber.
3.Hageja palus kohustada kostjat 1 ja 2 lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ning kohustada kostjat 2 oma kulul ümber lükkama artiklites „Keskerakonna volinikud otsustasid linnavalitsuse kõrgemate ametnike rahalised hüvitised säilitada” hageja kohta avaldatud valeandmed.
4.Täpsustatud hagiavalduses hageja loobus nõudest A V hagi I S ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vastu õigusvastase kahju tekitamise lõpetamise nõudest. Kohus on nõudest loobumise vormistanud määrusega.
5.Täpsustatud hagiavalduse kohaselt artiklis esitatakse järgmised faktilised väited: 1)155 Sillamäe linna elanikku algatas 29.08.2002.a määruse nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tühistamise menetluse; 2) Sillamäe Linnavolikogu 26.02.2013.a istungil vaadati läbi küsimus 29.08.2002.a määruse nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tühistamise kohta; 3) Keskerakonna volinikud otsustasid mitte solvata oma parteikaaslasi (J.K, T.I, A.K, E.P, T.K) ja garanteerida neile mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest; 4) Keskerakonna volinikud hääletasid eelmises punktis mainitud ja 29.08.2002.a määrusest nr 42/167-p tulenevate hüvitiste säilitamise poolt; 5) Hüvitiste säilitamise poolt hääletas ka A V; 6) A V on Keskerakonna liige ja Sillamäe Linnavolikogu liige. Eelloetletud vastuväidetest ebaõige on see väide, et A V hääletas selle poolt, et garanteerida tema parteikaaslastele mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest ja säilitada hüvitiste väljamaksmist (ebaõiged faktiväited). Mainitud volikogu koosolekul arutleti volikogu otsuse projekti, millega pakutakse tühistada Sillamäe Volikogu määrus nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“. Projekt oli esitatud volikogu liikme A. P poolt nagu „rahva initsiatiiv”. Projekt ei ole menetletud Sillamäe linnavalitsuse poolt või linnavolikogu komisjonide poolt. Antud otsuse projekti tuleb käsitleda kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 ettenähtud rahva initsiatiivil algatatud protseduurina, milles vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul on õigus teha kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks algatusi. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 32 lg 2 näeb ette, et rahva algatusel vastuvõetavate kohaliku omavalitsuse aktide menetlemine toimub linnavalitsuse kaudu. Algatus esitatakse linnavalitsusele ja linnavalitsus edastab õigusakti projektina vormistatud algatuse linnavolikogule selle üle otsustamiseks. Antud juhul, kuna opositsiooni poolt esitatud õigusakti projekt ei olnud ettevalmistatud nõuetekohaselt, otsustas linnavolikogu moodustada komisjoni algatuse ettevalmistamiseks õigusaktina ja algatuse arutlemiseks.
6.Vastuolus linnavolikogu 26.02.2013.a toimunuga esitas volikogu liige ja artikli autor S avalikkusele 26.02.2013.a koosolekul vastuvõetud otsused niimoodi, et rahva algatusel esitatud õigusakt jääb vastuvõtmata volikogu enamuse otsusel sellepärast, et volikogu liikmete enamus, mille kooseisus on peamiselt keskerakondlased, sooviksid säilitada linna kõrgametnikele ja linnavolikogu enamuse parteikaaslastele hüvitised, mille vastu on linnaelanikud. Kuna A V oli määratud linnavolikogu liikmete sees, kes hääletasid rahva algatuse menetletava komisjoni moodustamise poolt. Kuid artiklist püütakse see mulje, et A V hääletas absoluutselt teistsuguse otsuse eest. Kuna A V tegutseb pikaajaliselt ja planeerib edasi tegutseda poliitikuna, siis tema suhtes avaldatud informatsioon selle kohta, et ta hääletas rahva algatusel esitatud
õigusakti vastu, pidades silmas oma parteikaaslaste huvisid ja ignoreerides rahva soove, kahjustab tema mainet, nagu poliitikuga tegeleva inimese mainet. Hageja taotleb artiklis esitatud väite selle kohta, et A. V, keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J.K, T.I, A.K, E.P, T.K) ja garanteerida neile mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest ja hääletas 29.08.2002.a Sillamäe linnavalitsuse määrusest nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt, ümberlükkamist. Kostjate vastuväited
7.Hageja märgib, et vastuolus Sillamäe Linnavolikogu 26.02.2013.a toimunuga esitas volikogu liige ja artikli autor S avalikkusele 26.02.2013.a istungil vastuvõetud otsused niimoodi, et rahva algatusel esitatud õigusakt jääb vastuvõtmata volikogu enamuse otsusel sellepärast, et volikogu liikmete enamus, mille koosseisus on peamiselt keskerakondlased, sooviksid säilitada linna kõrgametnikele ja linnavolikogu enamuse parteikaaslastele hüvitised, mille vastu on linnaelanikud. Hageja hinnangul püütakse artiklis jätta mulje, justkui hääletas A V absoluutselt teistsuguse otsuse eest. Hageja märgib, et „Kuna A V tegutseb pikaajaliselt ja planeerib edasi tegutseda poliitikuna, siis tema suhtes avaldatud informatsioon selle kohta, et ta hääletas rahva algatusel esitatud õigusakti vastu, kahjustab tema mainet, nagu poliitikaga tegeleva inimese mainet“. Kostjad märgivad, et hagiavaldusest nähtuvalt ei vaidlusta hageja asjaolu, et hageja tõepoolest hääletas kõnealuse Sillamäe Linnavolikogu 29.08.2002.a otsuse nr 42/167-o (edaspidi Hüvituse maksmise otsus) tühistamise vastu. Küll aga väidab hageja, et hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamise põhjuseks ei olnud mitte soov säilitada linna kõrgematele ametnikele rahalised väljamaksed linnaeelarvest, vaid asjaolu, et otsuse projekt ei olnud nõuetekohaselt ette valmistatud. Kostjad on seisukohal, et asjaolu, millistel kaalutlustel hageja otsuse eelnõu poolt või vastu hääletas, ei ole kohtu poolt kontrollitav. Seega ei ole tegemist faktiväite, vaid väärtushinnanguga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-11-04 selgitanud, et faktiväiteks on isiku kohta mistahes andmeid sisaldav lause. Faktiväide on kontrollitav ja tema tõesus või väärus kohtumenetluses tõendatav (p 10). Väärtushinnang ehk väärtusotsustus väljendub seevastu isikule antud hinnangus, mis on sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust. Artiklis on välja toodud artikli autori hinnang selle kohta, millisel põhjusel osad Sillamäe Linnavolikogu liikmed hääletasid hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu. Artiklis esitatud põhjendused, s.o. otsus mitte solvata oma parteikaaslasi ja garanteerida neile mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest, ei ole faktid, mida saab kontrollida. Seega on tegemist väärtushinnanguga, milline hageja hinnangul kahjustab tema au poliitikuna. Kostjad on seisukohal, et artiklis avaldatud väärtushinnang ei teota hageja au. Asjaolu, et hageja soovis kostjate hinnangul linnavolikogu poolt ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele, kelle hulgas on ka Keskerakonna liikmeid, hüvitiste maksmise jätkamist, ei kahjusta hageja mainet avalikkuse silmis. Hüvituse maksmise otsuse tühistamise poolt on antud küll 155 linnaelaniku allkirja, kuid kostjad on seisukohal, et vähemalt sama palju linnaelanikke pooldab hüvitiste maksmise jätkamist. Linnavolikogu liikmetest hääletas hüvituse maksmise otsuse tühistamise
vastu 14 isikut ning poolt kõigest 5 isikut. Arvestades, et tegemist on linnaelanike poolt nende huvide esindamiseks valitud isikutega, peaks linnavolikogu liikmete enamuse seisukoht ühtima linnaelanike seisukohaga. Hageja eeldus, et hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamine sooviga säilitada kõrgemate ametnike hüvitised, kahjustab tema au, ei põhine mitte millelgi ning on täiesti paljasõnaline. Hageja ei ole tõendanud, et artiklis avaldatud väärtushinnang teotab hageja au. Kostjad on seisukohal, et ka juhul, kui kohus peaks leidma, et artiklis avaldatud väärtushinnang on hageja au teotava iseloomuga, ei ole kostjate tegevus õigusvastane. Kuivõrd hageja on Sillamäe Linnavolikogu liige, s.t. avaliku elu tegelane, samuti on hageja väitnud, et kõnealuses artiklis avaldatud hinnang kahjustab tema au justnimelt poliitikuna, ei ole kostjate poolt avaldatud väärtushinnang hageja kaalutluste kohta, miks hääletada hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu, õigusvastane. Kostjad on seisukohal, et arvestades väidetava rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning avalikkuse huve oli artiklis esitatud väärtushinnang VÕS § 1046 lg 1 ja 2 alusel õiguspärane.
8.Lisaks eeltoodule on kostjad seisukohal, et hagiavalduses esitatud hageja väidetav põhjus hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamiseks ei ole usutav. Kostjate hinnangul on tegemist selgelt otsitud põhjusega hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamiseks. On ilmne, et kuivõrd hüvituse maksmise otsus on vastu võetud Sillamäe Linnavolikogu poolt, kuulub ka selle muutmine või tühistamine linnavolikogu pädevusse. Sillamäe linna põhimääruse § 8 lg 1 kohaselt volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu liikmel; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Põhimääruse § 8 lg 2 sätestab, et volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. Seega juhul, kui Sillamäe Linnavolikogu oleks soovinud hüvituse maksmise otsuse tühistada, oli linnavolikogul võimalik vastavas küsimuses otsus kehtivalt vastu võtta sõltumata sellest, et otsuse eelnõu koostas linnavolikogu liige. KOKS § 44 lg 2 sätestab, et volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Kostjad on seisukohal, et hageja väide, millise kohaselt hääletas ta hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu tulenevalt rikkumistes otsuse eelnõu esitamise korras (eelnõu koostas linnavolikogu, mitte -valitsus), on otsitud ning ebaõiged. Johtuvalt sellest on artiklis kajastatud õigesti hageja kaalutlusi hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiavad kostjad, et ka juhul, kui kohus peaks leidma, et artiklis avaldatud väärtushinnang on hageja au teotava iseloomuga, ei ole kostjate tegevus õigusvastane. Kostjat I ei ole artiklis tsiteeritud. Seega ei ole kostja I käsitletav väärtushinnangu avaldanud isikuna. Andmete avaldajaks loetakse vastava meediaväljaande väljaandjat, mitte artikli autorit. Kostja I võiks muude eelduste täidetuse korral vastutada ebaõigete andmete avaldamise eest kaasaaitajana VÕS § 1045 lg 4 alusel. Samas on kostja I jätkuvalt seisukohal, et kostjate tegevus ei ole õigusvastane.
Maakohtu otsuse põhjendused
9.Kohus tutvunud hagiavalduse, täpsustatud hagiavalduse, kostjate esindaja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Esmalt võtab kohus seisukoha, kas hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks on esitatud õigete isikute vastu. Kohus leiab, et kuna Igor Suharukov on artikli autor ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit on ajalehe Molodežka toimetajaga, siis on hagi esitatud õigete isikute vastu. Riigikohtu lahendi 3-2-1-166-12 punkti 13 kohaselt avaldamine VÕS § 1047 tähenduses on andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine. Avaldaja on seega isik, kes teeb kolmandatele isikutele andmed teatavaks. Kui andmed avaldatakse meedias (ajakirjanduses), siis võib lisaks meediaväljaandele olla avaldajaks ka andmeid meediaväljaandele edastanud isik. Seetõttu ei ole õige kosta I seisukoht, et teda ei saa lugeda andmete avaldajaks.
10.Järgnevalt võtab kohus seisukoha, kas hagi tuleb rahuldada. Hageja taotleb artiklis esitatud väite selle kohta, et A. V, keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J.K, T.I, A.K, E.P, T.K) ja garanteerida neile mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest ja hääletas 29.08.2002.a Sillamäe linnavalitsuse määrusest nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt, ümberlükkamist. VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või isiku majandus- või kutsetegevusse sekkumine isiku või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-53-07 kohaselt on isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Faktiväite ümberlükkamise nõude saab kohus rahuldada vaid eeldusel, et hageja on konkreetse väite ümberlükkamist selgelt taotlenud. Seevastu ei ole üldjuhul piisavalt määratletud nõue kohustada kostjat ümber lükkama mingis ajaleheartiklis või selle lõigus avaldatu. Ajaleheartiklis avaldatu võib sisaldada üheaegselt nii faktiväiteid kui väärtushinnanguid. Seejuures saab ümber lükata üksnes ebaõigeid faktiväiteid, mitte aga au teotavaid väärtushinnanguid, kuna kontrollitav ja kohtumenetluses tõendatav saab olla üksnes faktiväidete, mitte aga hinnangute tõele vastavus. Seega tuleb kohtul VÕS § 1046 ja § 1047 kohaldamisel eristada faktiväiteid väärtushinnangutest.
11.Kohus leiab, et 2013 a märtsi väljaandes nr 3 (10) artiklis „Keskerakonna volinikud otsustasid linnavalitsuse kõrgemate ametnike rahalised hüvitised säilitada”, hageja poolt ümberlükkamiseks
taotletud lause sisaldab nii väärtushinnangut osas, et ``A. V, keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J.K, T.I, A.K, E.P, T.K) ja garanteerida neile mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest`` kui ka faktiväidet, et `` ta hääletas 29.08.2002.a Sillamäe linnavalitsuse määrusest nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt. Väärtushinnangu ja ka õigusliku hinnangu korral, isegi juhul, kui see tugineb ebaõigetele eeldustele (faktiväidetele), ei saa kohaldada VÕS § 1047 lõiget 4, s.o taotleda hinnangu ümberlükkamist. Eeltoodud põhjendustel ei saa kohus kohustada Kostjaid ümber lükkama kostjate väärtushinnangut ``A. V, keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J.K, T.I, A.K, E.P, T.K) ja garanteerida neile mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest``.
12.VÕS § 1047 lg 3 sätestab, et hoolimata käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatust, ei loeta andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele. Kohus leiab, et kostjad põhjendasid, mida nad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid ning miks hageja väidetav põhjus hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamiseks ei ole usutav. Kostjate hinnangul oli tegemist selgelt otsitud põhjusega hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamiseks. Kostjate sõnul on hüvituse maksmise otsus vastu võetud Sillamäe Linnavolikogu poolt ning selle muutmine või tühistamine kuulub linnavolikogu pädevusse. Nimelt sätestab Sillamäe linna põhimääruse § 8 lg 1, et volikogu õigusaktide algatamise õigus on: 1) volikogu komisjonil; 2) volikogu fraktsioonil; 3) volikogu liikmel; 4) linnavalitsusel; 5) linnapeal; 6) vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikest linnaelanikest seaduses sätestatud korras; 7) linna valimiskomisjonil talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks. Põhimääruse § 8 lg 2 sätestab, et volikogu võib oma otsusega teha linnavalitsusele ülesandeks õigusakti eelnõu koostamise. Seega juhul, kui Sillamäe Linnavolikogu oleks soovinud Hüvituse maksmise otsust tühistada, oli linnavolikogul võimalik vastavas küsimuses otsus kehtivalt vastu võtta sõltumata sellest, et otsuse eelnõu koostas linnavolikogu liige. Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 44 lg 2 sätestab, et volikogu esimees korraldab vajadusel arutusele tulevate küsimuste ettevalmistamist volikogu poolt. Volikogu võib valitsusele anda ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Kostjad olid seisukohal, et hageja väide, millise kohaselt hääletas ta hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu tulenevalt rikkumistes otsuse eelnõu esitamise korras (eelnõu koostas linnavolikogu, mitte -valitsus), on otsitud ning ebaõiged. Sellest tulenevalt on artiklis kajastatud õigesti hageja kaalutlusi hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamiseks. Kohus leiab, et kostjate tegevus ei ole seetõttu õigusvastane. Kostjad on kontrollinud avaldatavaid andmeid ja seadusandlust piisava põhjalikkusega ning nagu nähtub artikli sisust oli tegemist õigustatud huviga nende andmete avaldamiseks. Hageja leiab, et tema ei hääletanud hüvitise poolt ega vastu, vaid see hüvitise arutelu suunati komisjonile, et välja töötada seadustel põhinev seisukoht. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Sillamäe Linnavolikogu 26.02.2013 istungi protokoll nr 40. Kohus leiab, et antud küsimuse komisjoni
suunamine on asja otsustamise edasilükkamine ning kostjad on nii sellist hääletust (ehk kes on hüvitiste poolt, kes vastu) mõistnud ja seda avalikkusele avaldanud.
13.Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-161-05 p 10 kohaselt isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Kolleegium on seisukohal, et viimasena märgitud sättes kasutatud "asjaolu avaldamine" on samatähenduslik senises kohtupraktikas kasutatud mõistega "faktiväite avaldamine." Ka väärtushinnangu mõiste osas ei tulene võlaõigusseadusest muudatusi. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Kohus leiab, et artiklis avaldatud väärtushinnang ja faktiväide ei teota hageja au. Kuivõrd hageja on Sillamäe Linnavolikogu liige, s.t. avaliku elu tegelane, samuti on hageja väitnud, et kõnealuses artiklis avaldatud hinnang kahjustab tema au justnimelt poliitikuna, ei ole kostjate poolt avaldatud väärtushinnang ja faktiväide hageja kaalutluste kohta, miks hääletada hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu, õigusvastane. Asjaolu, et linnaelanikud soovisid hüvitiste kaotamist linnavolikogu poolt ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele, ei tähenda, et isegi siis kui mõni linnavolikogu liige selle hüvitise kaotamise vastu peaks hääletama, saaks tema maine sellest kahjustatud. Linnavolikogu on valitud teatud ajaks rahva poolt nende huvide esindamiseks ning võib lugeda üldtuntuks asjaolu, et ükski linnavolikogu liige ei saa iga otsusega linnarahvale meeldida. Linnavolikogu tegevusele saab hinnangut anda eelkõige valimistel. Isegi kui hageja soovis kostjate hinnangul linnavolikogu poolt ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele, kelle hulgas on ka Keskerakonna liikmeid, hüvitiste maksmise jätkamist, ei kahjusta see asjaolu hageja mainet avalikkuse silmis. Hüvituse maksmise otsuse tühistamise poolt on antud küll 155 linnaelaniku allkirja, kuid puudub teadmise selle kohta, kui palju isikuid kiidavad heaks hüvitiste maksmise jätkamise.
14.Riigikohtu lahendi 3-2-1-11-04 punkti 11 kohaselt hindamaks, kas faktiväide või väärtushinnang riivab isiku head nime, tuleb kolleegiumi arvates muuhulgas arvestada seda, kas väidetavalt au teotavad andmed või hinnangud olid suunatud konkreetselt hageja vastu või isikute grupi vastu, kuhu hageja kuulub. Faktiväiteid ja hinnanguid, mis riivavad isiku au tühisel määral, ei ole mõistlik ega põhjendatud lugeda au teotamiseks. Kohus leiab, et isegi kui hageja peab end riivatuks antud ajaleheartiklist, siis tuleb lugeda, et tema au riivati ebaolulisel määral ning seda ei ole põhjendatud lugeda tema au teotamiseks. Tegemist on
linnavolikogu liikmega, kes peab taluma kriitikat ka ebapopulaarsete otsuste avalikustamisel. Linnavolikogu liige peab arvestama võimalusega, et linnarahvas ja teised linnavolikogu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Linnavolikogu liige ei saa igas küsimuses lähtuda linnarahva soovidest ning peabki kõiki otsuseid vastu võtma konsensuse alusel. Eeltoodud põhjendustel ei kuulu ümber lükkamisele ka kostjate avaldatud faktiväide, et A. V, keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena, hääletas 29.08.2002.a Sillamäe linnavalitsuse määrusest nr 42/167p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt. Kohus leiab, et hageja isiklikke õigusi ei ole rikutud, kuna tema mainet ei ole kahjustatud. Eeltoodud põhjendustel tuleb jätta hageja hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
15.TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, siis jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. Pooltel on TsMS § 174 lg 1 kohaselt õigus nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.