Aleksei Voronovi hagi Igor Suharukovi ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus
3500 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 30. mai 2014.a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Aleksei Voronovi apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. august 2014.a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): Aleksei Voronov (isikukood: XXX), lepinguline esindaja advokaat Andrei Matvejev; Vastustajad (kostjad): 1) Igor Suharukov (isikukood: XXX); 2) MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit (registrikood 80349716); vastustajate lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Kristiina Urb
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 30. mai 2014.a otsus muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus menetluskulud Aleksei Voronovi kanda.
kantud
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Aleksei Voronov esitas Viru Maakohtule 17. aprillil 2013.a hagiavalduse Igor Suharukovi ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise ja õigusvastase kahju tekitamise lõpetamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt avaldati igakuises tasuta ajalehes Мoлodёжка (Molodežka) 2013.a märtsi väljaandes nr 3 (10) artikkel «Депутаты-центристы решили сохранить денежные компенсации высшим чиновникам горуправы», eesti keelde tõlgituna „Keskerakonna volinikud otsustasid linnavalitsuse kõrgemate ametnike rahalised hüvitised säilitada”. Artikli autoriks oli märgitud Igor Suharukov. Ajalehe toimetajaks on MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit. Nii Igor Suharukov kui ka Aleksei Voronov on Sillamäe Linnavolikogu liikmed ja tegelevad poliitikaga. Artiklis on kirjeldatud 26. veebruaril 2013.a toimunud Sillamäe linnavolikogul vastuvõetud otsust ja otsuse hääletamise käiku. Igor Suharukov kirjutas: „Keskerakonda kuuluvad volinikud otsustasid linna ametnike hulka kuuluvate kõrgametnike mitte millestki ilma jätta ja tagada nendele mitme tuhandelised rahalised väljamakseid linna eelarvest.“ Artikli kohaselt kuulus Aleksei Voronov nende inimeste hulka, kes hääletasid hüvitiste säilitamise poolt.
26.veebruari 2013.a Sillamäe Linnavolikogu istungi protokollist nähtub, et Sillamäe linna elanikud esitasid pöördumise 29. augusti 2002.a otsuse nr 42/167 kehtetuks tunnistamiseks. Tegemist on KOKS § 32 ettenähtud protseduuriga, mille kohaselt vähemalt ühel protsendil hääleõiguslikel linnaelanikel, kuid mitte vähem kui viiel hääleõiguslikul linnaelanikul, on õigus teha algatusi kohaliku elu küsimustes linnavolikogu või linnavalitsuse õigusaktide vastuvõtmiseks, muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Volikogu moodustas oma otsusega komisjoni linnaelanike algatuste aruteluks. Hageja leidis, et artiklis avaldatud ebaõiged väited kahjustavad Aleksei Voronovi kui Sillamäe linnavolikogu liikme mainet. Hageja palus kohustada kostjat 1 ja 2 lõpetama hageja kohta ebaõigete andmete avaldamine ning kohustada kostjat 2 oma kulul ümber lükkama hageja kohta avaldatud valeandmed. Täpsustatud hagiavalduses loobus hageja nõudest lõpetada õigusvastase kahju tekitamine. Täpsustatud hagiavalduse kohaselt esitatakse artiklis järgmised faktilised väited: 1) 155 Sillamäe linna elanikku algatas 29. augusti 2002.a määruse nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tühistamise menetluse; 2) Sillamäe Linnavolikogu 26. veebruari 2013.a istungil vaadati läbi küsimus 29. augusti 2002.a määruse nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tühistamise kohta; 3) Keskerakonna volinikud otsustasid mitte solvata oma
parteikaaslasi (J. Koršunovat, T. Ivanovat, A. Kanevi, E. Paasmäe, T. Kalbergi) ja garanteerida neile mitme tuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest; 4) Keskerakonna volinikud hääletasid eelmises punktis mainitud ja 29. augusti 2002.a määrusest nr 42/167-p tulenevate hüvitiste säilitamise poolt; 5) hüvitiste säilitamise poolt hääletas ka Aleksei Voronov; 6) Aleksei Voronov on Keskerakonna liige ja Sillamäe Linnavolikogu liige. Hageja palub ümber lükata artiklis esitatud ebaõige väite, mille kohaselt A. Voronov kui Keskerakonna ja Sillamäe volikogu liige otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J. Koršunovat, T. Ivanovat, A. Kanevi, E. Paasmäe, T. Kalbergi) ja garanteerida neile mitme tuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest ning hääletas 29. augusti 2002.a Sillamäe linnavalitsuse määrusest nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt. Linnavolikogu 26.02.2013.a istungil arutati otsuse projekti, mille sisuks oli Sillamäe Volikogu määruse nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tühistamine. Projekti esitas volikogu liige A. Polupan KOKS § 32 alusel ehk nn rahvaalgatuse korras. Vastuolus volikogu istungil toimunuga esitas volikogu liige ja artikli autor I. Suharukov avalikkusele volikogu otsuseid niimoodi, et rahva algatusel esitatud õigusakt jääb vastu võtmata volikogu enamuse otsusel, sest volikogu liikmete enamus, mille kooseisus on peamiselt keskerakondlased, sooviksid säilitada linna kõrgetele ametnikele ja linnavolikogu enamuse parteikaaslastele hüvitised, mille vastu on linnaelanikud. Aleksei Voronov hääletas istungil rahvaalgatust menetleva komisjoni moodustamise poolt, kuid artiklis püütakse jätta vastupidine mulje. Info avaldamine, mille kohaselt A. Voronov hääletas rahva algatusel esitatud õigusakti vastu, pidades silmas oma parteikaaslaste huvisid ja ignoreerides rahva soove, kahjustab tema kui poliitikaga tegeleva inimese mainet.
2.Kostjad hagi ei tunnistanud. Vastuse kohaselt ei ole vaidluse all asjaolu, et hageja hääletas kõnealuse Sillamäe Linnavolikogu
29.augusti 2002.a otsuse nr 42/167-p tühistamise vastu. Asjakohased ei ole hageja väited, et hüvitiste kaotamise vastu hääletamise põhjuseks ei olnud mitte soov säilitada linna kõrgematele ametnikele rahalised väljamaksed linnaeelarvest, vaid otsuse projekti puudulik ettevalmistus. Hageja kaalutlused eelnõu poolt või vastu hääletamisel ei ole kohtu poolt kontrollitavad. Seega ei ole tegemist faktiväite, vaid väärtushinnanguga. Artiklis on esitatud artikli autori hinnang selle kohta, millisel põhjusel osad Sillamäe Linnavolikogu liikmed hääletasid hüvitiste kaotamise vastu. Artiklis esitatud põhjendused, s.o. otsus mitte solvata oma parteikaaslasi ja garanteerida neile mitme tuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest, ei ole faktid, mida saaks kontrollida. Kostjad on seisukohal, et artiklis avaldatud väärtushinnang ei teota hageja au ega kahjusta hageja mainet avalikkuse silmis. Hüvituse maksmise otsuse tühistamise poolt on antud 155 linnaelaniku allkirja, kuid ilmselt pooldab vähemalt sama palju linnaelanikke hüvitiste maksmise jätkamist. Linnavolikogu liikmetest hääletas hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu 14 isikut ning poolt kõigest 5 isikut. Linnavolikogu liikmete enamuse seisukoht ühtib eelduslikult linnaelanike seisukohaga. Hageja on Sillamäe Linnavolikogu liige, s.t. avaliku elu tegelane. Arvestades väidetava rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning avalikkuse huve oli artiklis esitatud väärtushinnang selle kohta, millistel kaalutlustel hääletas hageja hüvitiste kaotamise vastu, VÕS § 1046 lg 1 ja 2 alusel õiguspärane. Kostjate arvates on otsitud ning ebausutavad hageja põhjendused, mille kohaselt hääletas ta hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu tulenevalt rikkumistes otsuse eelnõu esitamise korras (eelnõu koostas linnavolikogu, mitte -valitsus). Kuivõrd hüvituse maksmise otsus on vastu võetud Sillamäe Linnavolikogu poolt, kuulub ka selle muutmine või tühistamine linnavolikogu
pädevusse. Sillamäe linna põhimääruse § 8 võimaldab linnavolikogul tühistada hüvitise maksmise otsuse sõltumata sellest, et otsuse eelnõu koostas linnavolikogu liige. Seega on artiklis kajastatud õigesti hageja kaalutlusi hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamiseks. Isegi juhul, kui pidada artiklis avaldatud väärtushinnangut hageja au teotavaks, ei ole kostjate tegevus õigusvastane. Kostjat I ei ole artiklis tsiteeritud. Seega ei ole kostja I käsitletav väärtushinnangu avaldanud isikuna. Andmete avaldajaks loetakse vastava meediaväljaande väljaandjat, mitte artikli autorit. Kostja I võiks muude eelduste täidetuse korral vastutada ebaõigete andmete avaldamise eest kaasaaitajana VÕS § 1045 lg 4 alusel. Samas on kostja I seisukohal, et kostjate tegevus ei ole õigusvastane.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 30. mai 2014.a otsusega rahuldamata Aleksei Voronovi hagi Igor Suharukovi ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudes. Maakohus leidis, et kuna Igor Suharukov on artikli autor (andmed meediaväljaandele edastanud isik) ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit on ajalehe Molodežka toimetaja (meediaväljaanne), siis on hagi esitatud õigete isikute vastu. Maakohus leidis, et 2013. a märtsi väljaandes nr 3 (10) artiklis „Keskerakonna volinikud otsustasid linnavalitsuse kõrgemate ametnike rahalised hüvitised säilitada” sisalduv lause sisaldab nii väärtushinnangut osas, et „A. Voronov, Keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena otsustas mitte solvata oma parteikaaslasi (J. Koršunovat, T. Ivanovat, A. Kanevi, E. Paasmäe, T. Kalbergi) ja garanteerida neile mitme tuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest“ kui ka faktiväidet, et ta hääletas 29. augusti 2002.a Sillamäe linnavolikogu määrusest nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt (VÕS § 1047 lg-d 1 ja 2). Väärtushinnangu ümberlükkamist ei saa taotleda. Maakohus nõustus kostjate põhjendustega selle kohta, mida nad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid ning miks hageja väidetav põhjus hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamiseks ei ole usutav. Kohus nõustus, et hüvitise maksmise otsuse muutmine või tühistamine kuulus linnavolikogu pädevusse sõltumata sellest, et otsuse eelnõu koostas linnavolikogu liige. Samuti võib KOKS § 44 lg 2 järgi volikogu anda linnavalitsusele ettevalmistamiseks volikogus arutusele tulevaid küsimusi. Maakohus leidis, et puudub alus pidada kostjate tegevust õigusvastaseks. Kostjad on kontrollinud avaldatavaid andmeid ja seadusandlust piisava põhjalikkusega ning nagu nähtub artikli sisust oli tegemist õigustatud huviga nende andmete avaldamiseks (VÕS § 1047 lg 3). Hageja leidis, et tema ei hääletanud hüvitise poolt ega vastu, vaid see hüvitise arutelu suunati komisjonile, et välja töötada seadustel põhinev seisukoht. Nimetatud asjaolu kinnitab ka Sillamäe Linnavolikogu 26. veebruari 2013.a istungi protokoll nr 40. Maakohus leidis, et antud küsimuse komisjoni suunamine oli asja otsustamise edasilükkamine ning kostjad on hääletust sellisena mõistnud ja seda avalikkusele avaldanud. Maakohus asus seisukohale, et artiklis avaldatud väärtushinnang ja faktiväide ei teota hageja au. Kuivõrd hageja on Sillamäe Linnavolikogu liige, s.t. avaliku elu tegelane, samuti on hageja väitnud, et kõnealuses artiklis avaldatud hinnang kahjustab tema au just poliitikuna, ei ole kostjate poolt avaldatud väärtushinnang ja faktiväide hageja kaalutluste kohta, miks hääletada hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu, õigusvastane (VÕS § 1046 lg 1, 2, Riigikohtu lahend nr 3-21-161-05 p 10).
Maakohus leidis, et asjaolu, et linnaelanikud soovisid hüvitiste kaotamist linnavolikogu poolt ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele, ei tähenda, et isegi siis kui mõni linnavolikogu liige selle hüvitise kaotamise vastu peaks hääletama, saaks tema maine sellest kahjustatud. Linnavolikogu on valitud teatud ajaks rahva poolt nende huvide esindamiseks ning võib lugeda üldtuntuks asjaolu, et ükski linnavolikogu liige ei saa iga otsusega linnarahvale meeldida. Linnavolikogu tegevusele saab hinnangut anda eelkõige valimistel. Isegi kui hageja soovis kostjate hinnangul linnavolikogu poolt ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele, kelle hulgas on ka Keskerakonna liikmeid, hüvitiste maksmise jätkamist, ei kahjusta see asjaolu hageja mainet avalikkuse silmis. Hüvituse maksmise otsuse tühistamise poolt on antud küll 155 linnaelaniku allkirja, kuid puudub teadmise selle kohta, kui palju isikuid kiidavad heaks hüvitiste maksmise jätkamise. Maakohus leidis, et isegi kui hageja peab end riivatuks antud ajaleheartiklist, siis tuleb lugeda, et tema au riivati ebaolulisel määral ning seda ei ole põhjendatud lugeda tema au teotamiseks. Tegemist on linnavolikogu liikmega, kes peab taluma kriitikat ka ebapopulaarsete otsuste avalikustamisel. Linnavolikogu liige peab arvestama võimalusega, et linnarahvas ja teised linnavolikogu liikmed võivad tema tegevust kritiseerida ka põhjendamatult. Tulenevalt VÕS § 1046 lõike 1 teisest lausest ei pruugi tema kohta ebaõigete faktiväidete ja/või ebakohaste väärtushinnangute avaldamisega tehtud kriitika olla õigusvastane. Linnavolikogu liige ei saa igas küsimuses lähtuda linnarahva soovidest ning peabki kõiki otsuseid vastu võtma konsensuse alusel. Eeltoodud põhjendustel ei kuulu ümberlükkamisele kostjate avaldatud faktiväide, et A. Voronov, Keskerakonna ja Sillamäe volikogu liikmena, hääletas 29. augusti 2002.a Sillamäe linnavalitsuse määrusest nr 42/167-p „Linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele hüvitise maksmine“ tulenevate hüvitiste säilitamise poolt. Maakohus leidis, et hageja isiklikke õigusi ei ole rikutud, kuna tema mainet ei ole kahjustatud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Aleksei Voronov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. mai 2014.a otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada ja kohustada Igor Suharukovi ja MTÜ-d Ühiskondliku Algatuste Liit ümber lükkama ebaõiged andmed. Apellatsioonkaebuse kohaselt: 1) ei nõustu apellant maakohtu järeldusega, et kostjad põhjendasid, mida nad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid ning miks hageja väidetav põhjendus hüvituse maksmise otsuse tühistamise vastu hääletamiseks ei ole usutav; 2) nähtub kohtule esitatud materjalidest (volikogu istungi videosalvestus koos tõlkega ja istungi protokoll), et vastuseks rahvainitsiatiivile otsustas Volikogu moodustada komisjoni. KOKS § 32 lg 2 järgi tuleb algatus esitada linnavalitsusele, mitte volikogule, kuid käesoleval juhul esitati algatus (eelnõu kujul) otse linnavolikogule. Eelnõu ei olnud varem menetletud ega tutvustatud volikogu liikmetele või teistele linna organitele. Seega oli vajalik moodustada komisjon, et otsustada algatuse edasise menetlemise üle. Protokollist ega videosalvestusest ei tulene, et algatus jäeti rahuldamata või Keskerakonna hulka kuuluvad linnavolikogu liikmed väljendasid soovi säilitada oma kaasparteilastele hüvitised; 3) jättis maakohus eelnimetatud tõendid käsitlemata ning viitas üksnes linna põhimäärusele ja KOKS § 44 lg 1 ja 2 sätetele, rikkudes seega nii menetlus- kui ka materiaalõiguslikke norme (TsMS § 436 lg 1, § 232 lg 1); 4) tõlgendas maakohus ebaõigesti rahva algatusel esitatavate eelnõude menetlemise korda. Rahvaalgatusel esitatavate eelnõude menetlejaks on seaduse kohaselt linnavalitsus. KOKS §-st 44 ei tulene linnavolikogu esimehe õigust menetleda seadusega ettenähtud korda rikkudes
esitatud eelnõusid. Haldusorgan saab teostada kaalutlusõigust vaid küsimustes, milles selline õigus on talle seadusega antud; 5) on ebaõige maakohtu järeldus, et artiklis avaldatu kohaselt jäeti Sillamäe Linnavolikogu
26.veebruari 2013.a istungil rahvainitsiatiiv rahuldamata. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud tõenditest nähtub, et rahvaalgatus tehti ebakohases vormis. Sellest tulenevalt loodi komisjon algatuse edasiseks menetlemiseks ja küsimuste lahendamiseks; 6) ei saa avaliku elu tegelase talumiskohustus olla piiramatu. Kaaluda tuleb muuhulgas seda, kes ja millise sisuga (mahus) faktiväiteid esitas. VÕS § 1046 lg 2 kohaldamine on apellandi arvates välistatud, kui poliitiline konkurent esitab avalikkusele täielikult moonutatud fakte. Faktiväide, mille kohaselt hageja hääletas hüvitiste süsteemi säilitamise poolt erineb oluliselt väitest, mille kohaselt toetas hageja komisjoni moodustamist eesmärgiga venitada rahvaalgatuse menetlemist ja/või jätta algatus lõpptulemusena rahuldamata; 7) ei nähtu kohtuotsusest, milliseid seadusega kaitstud hüvesid või kolmandate isikute või avalikkuse huve tuli käesoleval juhul eelistada hageja huvidele; 8) ei nõustu apellant maakohtu seisukohtadega, mille kohaselt ei saanud artiklis esitatu oluliselt kahjustada A. Voronovi mainet, kuna A. Voronov hääletas otsuse poolt koos teiste volikogu liikmetega. Artikkel sisaldab selgelt väljendatud viidet konkreetsetele isikutele ja väidet selle kohta, et nad kõik käitusid pahauskselt hääletades rahvainitsiatiivi vastu. Seega ei ole loetletud isikute huvisid rikutud tühisel määral.
5.Igor Suharukov ja MTÜ Ühiskondliku Algatuste Liit vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ning paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 30. mai 2014.a otsus muutmata. Vastuväidete kohaselt: 1) on hageja (apellandi) poolt esiletoodud väide tegelikkuses avaldatud järgmisel kujul: „Keskerakonna volinikud otsustasid mitte solvata oma parteikaaslasi (J. Koršunovat, T. Ivanovat, A. Kanevi, E. Paasmäe, T. Kalbergi) ja garanteerida neile mitme tuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest /.../ Hüvitise säilitamise poolt hääletasid: /.../ 9. A. Voronov /.../“; 2) on faktiväitena käsitletav üksnes see, et apellant hääletas hüvitise säili(ta)mise poolt. Hääletamise motiivid kujutavad endast väärtushinnanguid ning kuigi apellandi nõue on suunatud andmete, s.o. faktiväidete ümberlükkamisele, on apellandi väited keskendunud motiivide ehk väärtushinnangute ümberlükkamisele; 3) on VÕS § 1047 lg 4 kohaldamise eelduseks ebaõigete andmete avaldamine. Sillamäe Linnavolikogu 26. veebruari 2013.a istungi protokollist koostoimes asjas kogutud tõenditega (videosalvestis ning selle stenogramm) nähtub üheselt, et apellant hääletas hüvitise maksmise otsuse tühistamise vastu. Nimetatud asjaolu ei ole apellant ka vaidlustanud, apellant vaidlustab üksnes vastava hääletuse motiive. Seega on artiklis esitatud faktiväide hüvitise säilimise poolt hääletamise kohta õige ning apellandil puudub alus nõuda selle ümberlükkamist; 4) on ebatäpne maakohtu otsuses märgitu, justkui ei läbinuks otsuse eelnõu hääletust ning vastava küsimuse arutamiseks moodustati vaid komisjon. Kõnealuse volikogu istungi videosalvestisest (ja stenogrammist) nähtuvalt esitati lisaks rahvaalgatusele ka protokollilise otsuse eelnõu volikogu liikme Anatoli Polupani poolt. Eelnõud pandi hääletusele nende laekumise järjekorras, st esmalt hääletasid volikogu liikmed linnaelanike algatatud otsuse eelnõud, millise poolt anti 5 häält ning vastu 14 häält, erapooletuid ei olnud. Seejärel hääletati protokollilise otsuse eelnõud ning otsustati moodustada komisjon; 5) on artiklis välja toodud artikli autori hinnang selle kohta, millisel põhjusel osad Sillamäe Linnavolikogu liikmed hääletasid hüvitise maksmise otsuse tühistamise vastu. Artiklis esitatud põhjendused, s.o. otsus mitte solvata oma parteikaaslasi ja garanteerida neile mitme tuhandelised
rahalised väljamaksed linnaeelarvest, ei ole faktid, mida saaks kontrollida. Seega on tegemist väärtushinnanguga, milline apellandi hinnangul kahjustab tema au poliitikuna. Apellant ei saa VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda artiklis avaldatud väärtushinnangu ümberlükkamist; 6) jäävad vastustajad seisukohale, et artiklis avaldatud väärtushinnang ei teota apellandi au. Asjaolu, et apellant soovis vastustajate hinnangul linnavolikogu poolt ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele, kelle hulgas on ka Keskerakonna liikmeid, hüvitiste maksmise jätkamist, ei kahjusta apellandi mainet avalikkuse silmis; 7) ka juhul, kui omistada artiklis avaldatud väärtushinnangule on apellandi au teotav iseloom, ei ole vastustajate tegevus õigusvastane. VÕS § 1046 lg 1 teise lause kohaselt eeldab isikliku õiguse rikkumise õigusvastasuse tuvastamine väärtusotsustuse tegemist, mille käigus tuleb arvestada rikkumise liiki (st seda, millist isiklikku õigust ning millisel viisil rikuti), rikkumise põhjust ja ajendit (nt seda, kas rikkumise on põhjustanud või ajendanud kannatanu enda tegu ning kas kahju tekitaja tegu, mille õiguspärasust hinnatakse, on adekvaatne ja lubatav reaktsioon sellise kannatanu teo suhtes), samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Riigikohus on selgitanud, et VÕS § 1046 lg 1 võimaldab kohtutel mitte lugeda õigusvastaseks vähemtähtsaid rikkumisi, mida isik peab tavakäibes mõistlikult taluma (mitte igale igapäevaelus toimunud solvangule või ebakohasele väärtushinnangule ei pea järgnema õiguslik sanktsioon; vt RKTKo 3-2-1-161-05, p 15); 8) on kohtupraktikas avaliku elu tegelase puhul kahju hüvitamise nõudeid üldjuhul eitatud (vt nt RKTKo 3-2-1-53-07; 3-2-1-161-05), sest avaliku elu tegelane peab arvestama üldsuse kõrgendatud tähelepanuga ning taluma enda aadressil kriitikat ja kriitilisi seisukohti ka juhul, kui need ei ole täiel määral põhjendatud või kohased. Ka peavad avaliku elu tegelased taluma põhjendamatut avalikku kriitikat rohkem kui tavalised isikud (RKTKo nr 3-2-1-123-97); 9) kui kõne all on avaliku elu tegelase au teotamine, siis tuleb vaatamata ebaõigete andmete avaldamisele või ebakohaste hinnangute andmisele VÕS § 1046 lg 2 alusel otsustada, kas avalikkuse huvides oli teavitada üldsust avaliku elu tegelase käitumisest. Avalikkusel oli vaieldamatult õigus teada saada Sillamäe Linnavolikogu 26. veebruari 2013.a istungil vastu võetud otsustest. Samuti on avalikkusel õigus teada, millistesse erakondadesse kuuluvad hüvitise maksmise otsuse tühistamise poolt ning vastu hääletanud isikud. Arvestades väidetava rikkumise liiki, põhjust ja ajendit ning avalikkuse huve, oli artiklis esitatud väärtushinnang VÕS § 1046 lg 1 ja 2 alusel õiguspärane; 10) on apellandi nõue täies ulatuses põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata, kuivõrd artiklis esitatud faktiväited on õiged ning väärtushinnangute ümberlükkamist nõuda ei saa. Lisaks ei ole artiklis avaldatud väärtushinnang apellandi au teotav ega õigusvastane. Vastustajad peavad jätkuvalt otsituiks ja ebausutavaiks apellandi põhjendusi selle kohta, et ta hääletas hüvitiste kaotamise vastu seoses rikkumistega otsuse eelnõu volikogule esitamisel; 11) ei oma käesolevas vaidluses tähtsust, kas ja millistel kaalutlustel otsustas volikogu moodustada komisjoni ning seetõttu ei tulnud kohtul komisjoni moodustamisega seotud tõendeid lähemalt analüüsida. Vaidlus on selle üle, kas apellandil on õigus nõuda artiklis esitatud andmete ümberlükkamist. Kuivõrd artiklis esitatud faktiväited on õiged ning väärtushinnangute ümberlükkamise nõudmiseks puudub õiguslik alus, siis tuleb hagi jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab kohtuotsuse TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel ega korda neid kõiki TsMS § 654 lg 6 alusel.
7.Käesolevas asjas on vaidluse all, kas kostjad rikkusid hageja isiklikke õigusi 2013.a märtsi väljaande Molodežka 3 (10) numbris avaldatud faktiväidete ja/või väärtushinnangutega. Artikkel sisaldab lauset „Keskerakonda kuuluvad volinikud otsustasid mitte solvata oma parteikaaslasi (J. Koršunovat, T. Ivanovat, A. Kanevi, E. Paasmäed, T. Kalbergi) ja garanteerida neile mitmetuhandelised rahalised väljamaksed linnaeelarvest [...]. Hüvitise säilitamise poolt hääletasid: [...] 9. A. Voronov [...].“ Apellant leiab, et artikli põhjal jääb ebaõige mulje sellest, missugustel kaalutlustel hääletas tema kui volikogu liige eelnõu vastu, millega oleks kaotatud teatud ametiisikutele ettenähtud hüvitised.
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt puudub alus lugeda artiklis sisalduvaid faktiväiteid ebaõigeteks. Faktiväitena on käsitatav artiklis sisalduv väide, mille kohaselt hääletas A. Voronov Sillamäe Linnavolikogu 26.02.2013.a istungil eelnõu vastu, millega oleks tühistatud Sillamäe Linnavolikogu 29. augusti 2002.a otsus nr 42/167-o „Hüvituse maksmine linnavolikogu poolt valitud ja ametisse nimetatud või kinnitatud isikutele“. Hääletades hüvitiste kaotamisele suunatud eelnõu vastu hääletab isik ühtlasi hüvitiste säilitamise poolt, s.o saabumata jääb tagajärg, et hüvitiste maksmisest edaspidi loobutaks.
8.1.Asjaolu, et A. Voronov hääletas eelnõu vastu, on kinnitust leidnud Sillamäe Linnavolikogu 26.02.2013.a istungi protokolliga (tl 9-10) ning istungi stenogrammi väljavõttega (tl 84-85). Volikogu istungi protokollist nähtuvalt pandi hääletusele eelnõud (ettepanekud) nende laekumise järjekorras. Esimesena hääletati linnaelanike algatatud otsuse eelnõu, mille poolt hääletas 5 volikogu liiget, vastu 14 volikogu liiget, erapooletud ei olnud. Protokollis märgitu kohaselt „See ettepanek ei lähe läbi“. Apellant ei ole ka ise menetluses vaidlustanud faktilist asjaolu, et ta hääletas linnaelanike algatatud otsuse eelnõu vastu.
8.2.Nii volikogu istungi protokollist kui stenogrammist nähtub üheselt, et esmalt hääletati linnaelanike (initsiatiivgrupi) ettepanekut, mille sisuks oli tühistada Sillamäe Linnavolikogu 29.08.2002.a otsus hüvitiste maksmise kohta. See ettepanek ei leidnud hääletusel toetust. Asjaolu, et teises järjekorras otsustati moodustada komisjon (töörühm) ei muuda fakti, et esimeses järjekorras otsustati mitte toetada linnaelanike (initsiatiivgrupi) algatatud eelnõud hüvitiste kaotamiseks. Ei toimikus olevast volikogu istungi protokollist ega stenogrammist ei nähtu seejuures, et volikogu istungil oleks käsitletud küsimust, kas nn initsiatiivgrupi ettepanek on esitatud seaduses ettenähtud vormis, kas volikogul on pädevus otsuse tühistamise üle hääletada või et eelnõu menetlemist oleksid takistanud selles esinenud puudused.
8.3.Eeltoodust lähtudes ei nõustu ringkonnakohus apellandi seisukohtadega, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti järeldanud, et Sillamäe Linnavolikogu 26.02.2013.a istungil jäeti rahva initsiatiiv rahuldamata ning et maakohus jättis tähelepanuta tõendid, mille kohaselt rahvaalgatus tehti ebakohases vormis. Toimiku materjalide põhjal on veenvalt kinnitust leidnud, et volikogu enamus hääletas 26.02.2013.a istungil rahvaalgatuse korras esitatud otsuse eelnõu vastu ning et ka apellant A. Voronov kuulus nende volikogu liikmete hulka, kes otsustasid rahvaalgatust mitte toetada. Seega on sellekohased faktiväited õiged ning puudub alus tuvastada nende ebaõigsust.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei anna volikogu liikme võimalikud kaalutlused ning põhjendused hääletamisel alust lugeda ebaõigeks väidet, mille kohaselt apellant hääletas eelnõu vastu. Sellest tulenevalt ei ole asjakohased apellatsioonkaebuses esitatud väited selle kohta, kuidas tuleb menetleda rahvaalgatuse korras esitatavaid eelnõusid ning kas Sillamäe Linnavolikogul oleks olnud pädevus oma 26.02.2013.a istungil tühistada volikogu otsus nr 42/167-o või mitte. Samuti ei ole asjakohane, missugustel kaalutlustel ja eesmärkidel otsustas volikogu moodustada
komisjoni. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks neid väiteid ega nende kohta esitatud tõendeid täiendavalt analüüsida.
10.Hageja on vaidlustanud ka väljaandest Molodežka nr 3 (10) kaudselt järelduva viite, mille kohaselt hääletas hageja (A. Voronov) rahvaalgatuse korras esitatud eelnõu vastu nn parteilistel kaalutlustel, s.o eesmärgiga säilitada oma erakonnakaaslastele võimalus saada linnaeelarvest märkimisväärsetes summades hüvitisi.
10.1.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt on selles osas tegemist hinnangulist laadi väitega. Ringkonnakohus nõustub ka seisukohaga, et poliitikas langetatavate otsuste puhul ei ole võimalik asuda tuvastama fakti tähenduses põhjendusi või kaalutlusi, millistel konkreetne poliitik otsustuse tegi või kindlal viisil tegutses. Sarnaselt on Riigikohus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05 (p 11) leidnud, et väärtushinnanguna võivad olla käsitatavad väited teatava teguviisi kohta, millega püüti saada endale teiste isikute arvel põhjendamatuid eeliseid või mõjutada teisi isikuid ebasobival viisil (nt ähvarduste või sunni abil).
10.2.Viidatud lausest jääb tavalugejale mulje, et Keskerakonda kuuluvad linnavolikogu liikmed hääletasid n-ö omakasupüüdlikel (sh erakonnakaaslaste huve teenivatel) ajenditel, soovides vältida tagajärge, kus samasse erakonda kuuluvad ametiisikud jääksid tulevikus ilma linnaeelarvest saadavatest märkimisväärsetest rahalistest hüvitistest. Asja materjalide põhjal saab seejuures pidada ilmseks, et hüvitiste potentsiaalsete saajate hulgas oli mitmeid Keskerakonna liikmeid (loetletud: J. Koršunova. T. Ivanova, A. Kanev, E. Paasmäe, T. Kalberg). Seetõttu ei saa pidada iseenesest valeks või ebausutavaks hinnangut, mille kohaselt Keskerakonda kuuluvate volikogu liikmete otsus hääletamisel võis olla kantud soovist säilitada erakonnakaaslastele hüvitised. Väide puudutab kõiki 14 volikogu liiget, kes hääletasid hüvitiste kaotamise vastu, mistõttu ei piisaks väite sisulise õigsuse kontrollimiseks ka üksnes ühe hääletanud liikme (hageja) kaalutluste kindlakstegemisest.
10.3.Eeltoodust lähtudes on põhjendatud käsitada väidet selle kohta, millistel kaalutlustel hääletasid linnavolikogu liikmed hüvitiste kaotamise vastu, väärtushinnanguna. Kostjatel ei tule seega VÕS § 1047 lg 2 järgi tõendada, et erakonnakaaslastele soodustuste säilitamine oli 26.02.2013.a Sillamäe Linnavolikogu istungil eelnõu vastu hääletades tõepoolest hageja (ainus) eesmärk. Hinnangu avaldamine poliitilise otsustuse eeldatavate tagamaade kohta ei ole käsitatav ebaõigete andmete avaldamisena, mille ümberlükkamist oleks võimalik VÕS § 1047 lg 4 alusel taotleda.
11.Ringkonnakohus nõustub ka vastustajate seisukohaga, et artiklis sisalduv väärtushinnang erakonnakaaslaste huvide eelistamise kohta ei ole apellandi au teotava iseloomuga. Artikkel ei sisalda ebakohast (ebasündsat) väljendusviisi. Väide parteikaaslaste huvides tegutsemise kohta ei hõlma endas automaatselt halvustavat tähendust ning on ringkonnakohtu arvates Eesti kultuuriruumis pigem tavaline. Samuti on põhjendatud vastustajate seisukoht, et apellant ei ole esile toonud asjaolusid, mis viitaksid tema kui poliitiku maine kahjustamisele artiklis avaldatud väärtushinnanguga. Arvestades artikli avaldamise konteksti, s.o artikli autor I. Suharukov oli ka ise Sillamäe Linnavolikogu liige ning tegemist oli poliitiliste oponentidega, sai pidada kostjate tegevust õigustatuks. Artiklis sisalduva väärtushinnangu avaldamist tuli apellandil kui kohaliku tasandi poliitikul mõistlikult taluda. Avaliku elu tegelane peab arvestama ka üldsuse kõrgendatud tähelepanuga ning taluma enda aadressil kriitikat ja kriitilisi seisukohti. Artiklis ei ole avaldatud niisugust väärtushinnangut, mis ületaks avaliku elu tegelase talumiskohustuse mõistlikud piirid. Seega puudub alus lugeda apellandi isiklikke õigusi artiklis avaldatuga rikutuks. Maakohus jättis seega õigesti hagi ebaõigete andmete ümberlükkamiseks rahuldamata.
12.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad asjas kantud menetluskulud A. Voronovi kanda.
Alates 1. jaanuarist 2015. a on muutunud menetluskulude kindlaksmääramise kord. Kuna käesolevas asjas on lõpplahend tehtud enne 1. jaanuari 2015. a, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud kindlaks maakohus pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2), andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks (Riigikohtu tsiviilasi nr 3-2-1-147-14, p 22). Kui menetlusosaline ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul menetluskulude nimekirja või ei teata, et ta kulude hüvitist ei soovi, määrab maakohus TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt kindlaks sellise menetluskulu, mida on võimalik määrata asja materjalide alusel (eelkõige riigilõiv).
Üllar Roostoja /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/
Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.