XXX(XXX) hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu kinnistusraamatu kande muutmise või alternatiivselt 60 000 euro nõudes
Tsiviilasja hind
60 000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: XXX, isikukood XXX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Vladimir Sadekov, e-post [email protected] Kostja: ALG Liisingu Aktsiaselts, registrikood 10308153, asukoht Narva mnt 13, Tallinn 10151 Kostja lepinguline esindaja I: Kirill XXX, e-post [email protected] Kostja lepinguline esindaja II: advokaat Heikki Ojamaa, e-post [email protected]
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 25. märtsil 2014, millel osalesid hageja XXX, tema lepinguline esindaja vandeadvokaat Vladimir Sadekov ning kostja lepingulised esindajad Kirill XXX ja advokaat Heikki Ojamaa
RESOLUTSIOON
Jätta läbi vaatamata XXX hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu 29. juuli 2002 müügilepingu tühisuse tuvastamise ja kinnistusraamatu registriosa nr XXX kande ebaõigsuse tuvastamise nõuetes. Jätta rahuldamata XXX hagi ALG Liisingu Aktsiaseltsi vastu korteriomandi omandiõiguse üleandmise ja selleks kinnistusraamatu registriosa nr XXX omanikukande muutmiseks nõusoleku andmiseks kohustamise või alternatiivselt 60 000 euro nõudes. Jätta kõik menetluskulud hageja kanda.
2-12-45619
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates täiendava otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse saab esitada üksnes pool, kes ei ole apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist otsuses sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse Harju Maakohtule (Kentmanni 13, Tallinn, e-posti aadress [email protected]). Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva kohtuasja menetlusega. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes otsuse peale edasi kaevates.
1.XXX (hageja) esitas 7. novembril 2012 veebilehe www.e-toimik.ee kaudu kohtule hagiavalduse ALG Liisingu Aktsiaseltsi (kostja) vastu pooltevahelise 29. juuli 2002 müügilepingu korteri XXX (edaspidi „vaidlusalune korter”) suhtes tühisuse tuvastamise ja vastava korteriomandi kohta kinnistusraamatusse tehtud kostja kui omaniku kande ebaõigeks tunnistamise, samuti korteriomand hagejale üleandmise ja vastava tahteavalduse asendamise nõuetes; alternatiivselt rahalise hüvitise 60 000 eurot nõudes. Hageja täpsustas oma nõuet
17.detsembri 2012 ja 27. märtsi 2013 menetlusdokumentides.
2.Kohus võttis hagiavalduse 30. aprilli 2013. aasta määrusega menetlusse, vahetult pärast seda vahetus asja arutav kohtukoosseis. Kostja esitas 20. mail 2013 vastuse hagile, milles vaidles hagile vastu. Kohus teatas seejärel pooltele kohtuniku vahetumisest ja nõudis hageja arvamuse kostja vastuse kohta, mille hageja ka esitas 29. mail 2013. Kohus lahendas osa poolte taotlustest ning selgitas kohaldatavat õigust ja tõendamiskoormist pooltele 4. juuni 2013. aasta määrusega. Pooled esitasid seejärel täiendavaid tõendeid ja seisukohti.
3.Kohus kuulas pooled ära 25. novembri 2013 korraldaval istungil ja 25. märtsil 2014 kohtuistungil, viimasel kuulas kohus ära ka tunnistaja XXX. Poolte nõusolekul tegi kohus
31.märtsil 2014 teatavaks otsuse resolutsiooni. Hageja teatas kohtule tähtaegselt apellatsioonkaebuse esitamise soovist.
2 (7)
2-12-45619
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Hageja nõuded ja väited
4.Hageja on pärast täpsustamist esitanud järgmised nõuded: − tuvastada pooltevahelise 29. juuli 2002 müügilepingu, mille ese oli vaidlusalune korter, ja asjaõiguskokkuleppe tühisus (edaspidi „esimene nõue”); − tunnistada ebaõigeks kinnistusraamatu kanne, mille kohaselt kostja oli kantud
12.detsembril 2002 kinnistusraamatusse kinnistu asukohaga XXX (registriosa nr XXX, edaspidi „vaidlusalune korteriomand”) omanikuna (edaspidi „teine nõue”); − kohustada kostjat üle andma hagejale omandiõigus vaidlusalusele korteriomandile, tuvastada kostja kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus kostja korteriomandi omanikuna kustutamiseks ja hageja sissekandmiseks (edaspidi „kolmas nõue”); − alternatiivselt esimesele kolmele nõudele mõista kostjalt hageja kasuks välja 60 000 eurot (edaspidi „neljas nõue”).
5.Hageja põhiväited on järgmised: − hageja ei soovinud vaidlusalust korterit kostjale võõrandada, vaid üksnes kasutada laenu 70 000 krooni tagatisena, mis kostja soovitusel planeeriti vormistada müügi- ja liisingulepinguna hageja ja kostja vahel; − hageja volitas ennast esindama XXX ja järgis kostja antud juhiseid; alles hiljem sai hageja teada, et XXX on tema usaldust kuritarvitanud ja sõlminud korteri tagasiostulepingu (liisingulepingu) enda nimel; − seetõttu on nii pooltevaheline 29. juuli 2002 müügileping kui ka asjaõiguskokkulepe vaidlusaluse korteri omandi kostjale üleandmise kohta näilikud, mis järeldub muu hulgas sellest, et korter on kogu aeg olnud hageja valduses, kes tasus ka kõik korteri haldamise kulud; − kostja kohta kinnistusraamatusse tehtud omanikukanne on tehtud tühise asjaõiguskokkuleppe tõttu ja seetõttu ebaõige; − kostja kas ei ole saanudki vaidlusaluse korteriomandi omanikuks või peab selle hagejale tagastama alusetu rikastumise sätete järgi, sest hageja sai kostjalt üksnes 70 000 krooni ja on selle koos intressiga tagasi maksnud; − kui vaidlusaluse korteriomandi tagastamine ei ole võimalik, siis tuleb kostjal hüvitada hagejale korteriomandi väärtus käesoleva ajal ehk 60 000 eurot.
6.Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda. Kostja vastuväited
7.Kostja vaidleb hagile vastu, tema peamised väited on järgmised: − pooltevahelised tehingud ei ole tühised, sh näilikud, sest hageja ja XXX avaldasid kostjale soovi sõlmida tehingud just sel viisil nagu need ka vormistati; − hageja ja kostja vahel puuduvad muud kokkulepped, st pooled sõlmisid ainult müügilepingu ja vaidlusaluse korteriomandi hagejale tagastamise ega üleandmise kohustust kostjal ei ole; − kostja on täitnud omapoolsed kohustused, st tasunud vaidlusaluse korteri ostuhinna lepingus kokku lepitud viisil – seetõttu ei ole kostja alusetult rikastunud ega pea hagejale midagi ka hüvitama.
8.Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda.
3 (7)
2-12-45619
KOHTU PÕHJENDUSED
9.Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb jätta osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud osas rahuldamata. Menetluskulud jätab kohus hageja kanda.
10.Kohus tuvastab esmalt asja lahendamisel tähtsust omavad asjaolud, mis seonduvad vaidlusega hõlmatud lepingute, soorituste ja kohustustega: − hageja võõrandas vaidlusaluse korteri kui vallasasja ehk XXXsuuruse mõttelise osa Tallinnas aadressil XXX asuvast elamust, mille hageja oli omandanud 14. juunil 1996 (I kd tlk 45), 29. juuli 2002 notariaalse lepinguga kostjale (I kd tlk 50–54), samas lepingudokumendis sisaldusid võõrandamise võlaõiguslik kokkulepe (müügileping) ja omandi üleandmise kokkulepe (asjaõigusleping). Lepingu sõlmimisel esindas hagejat 1. juuli 2002 notariaalse volikirja alusel XXX, kusjuures volitus oli antud korteri müümiseks esindaja äranägemisel määratava hinna ja muude tingimustega (I kd tlk 47–48). Sama volikirjaga volitas hageja XXX võtma vastu raha. Notar selgitas hagejale, et volikirjas peaks märkima volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused, samuti ohtusid, mis kaasnevad volituse andmisega ilma neid märkimata, aga hageja soovis ikkagi volikirja andmist selles märgitud viisil; − eelnevalt oli hageja 14. juunil 2002 esitanud kostjale „Üksikisiku kinnisvara liisingutaotluse” (I kd tlk 46), milles märkis enda ja korteri andmed ning soovitud summa 70 000 krooni ja soovitud lepingu tähtaja 10 aastat; viidatud taotlusele on lisaks märgitud XXX nimi ja telefoninumber, aga need ei ole kantud taotluse lahtritesse, vaid väljapoole ja teistsuguse käekirjaga; − pärast eelmises taandes kirjeldatud taotluse esitamist, samuti pärast üle-eelmises taandes kirjeldatud volikirja väljastamist aga enne samas kirjeldatud lepingu sõlmimist, täpsemalt 18. juulil 2002 sõlmisid kostja ja XXX vaidlusaluse korteri müügieellepingu, millega avaldasid, et kostja soovib müüa ja XXX osta vaidlusaluse korteri (I kd tlk 55–59 ja II kd tlk 118 (esileht)); − kostja kandis 29. juulil 2002 hageja arveldusarvele 70 000 krooni märkides selgituseks „LL 25248” (II kd tlk 69); − kostja ja XXX vahel on sõlmitud liisingulepingud nr XXX-XXX (II kd tlk 96–98), kusjuures need on vormistatud müügi-eellepingutena (I kd tlk 55–59 ja II kd tlk 118– 124 (esilehed)) ning millest kolme viimasega kostja ja XXX sisuliselt pikendasid algselt kokku lepitud ostuhinna 485 000 krooni tasumise graafiku lõpptähtaega; samad pooled vormistasid 4. jaanuaril 2006 notariaalses vormis liisingulepingu (esileht II kd tlk 125), mille maksegraafikut hiljem muudeti (II kd tlk 126 ja 127); − hageja ja kostja vahel ei ole sõlmitud kirjalikku liisingu- ega laenulepingut (II kd tlk 66), kusjuures see asjaolu ei ole ka vaidlusalune; − hageja korraldas liisingulepingule nr XXX ja eellepingule nr XXX, samuti lepingule nr XXX viidates regulaarsete maksete tegemist kostjale (II kd tlk 61–63), mille aluseks oli tema ja XXX vastavasisuline kokkulepe (II kd tlk 96–98); − vaidlusaluse korteriomandi kohta tehti 13. mail 2003 sama kuupäeva kinnistamisotsuse (II kd tlk 94–95) esmakanne kinnistusraamatusse, mille järgi korteriomandi reaalosa moodustab vaidlusalune korter ja omanikuna kanti sisse kostja (II kd tlk 57); − kostja koostas 4. septembril 2009 XXX nõude liisingulepingust tuleneva võlgnevuse tasumiseks (I kd tlk 3–7), mida kordas 4. juunil 2010 (I kd tlk 8–12);
4 (7)
2-12-45619 − hageja koostas 13. novembril 2009 kostjale päringu ja teate, milles teatas, et XXX on saanud kostjalt raha hageja korteri tagatisel ilma tema nõusolekuta ning nõudis kostjalt andmeid tehingute kohta (II kd tlk 67, tõlge lk 68); − kostja ütles 2. juuli 2010 notariaalses vormis koostatud avaldusega XXX
4.jaanuaril 2006 sõlmitud liisingulepingu üles; − vaidlusaluse korteri valdajaks on jätkuvalt hageja (II kd tlk 65), mille üle pooltel pole vaidlust; hageja on ühtlasi kandnud valdusega ja kindlustusega seotud kulutused (II kd tlk 58–60); − hageja esitas 12. novembril 2012 XXX vastu hagi 70 000 euro nõudes (II kd tlk 151– 154), mille Harju Maakohus rahuldas 18. detsembri 2013. aasta tagaseljaotsusega (II kd tlk 155–157). Hageja nõudis viidatud summat kahju hüvitisena selle eest, et XXX sõlmis liisingulepingu enda nimel selle asemel, et sõlmida seda hageja nimel ning hiljem suurendas liisingusummat ilma hageja teadmata. Hageja tõi hagetava kahjuna välja vaidlusaluse korteri omandiõiguse kaotamise.
11.Esimese nõude esimese poolega nõuab hageja pooltevahelise võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamist. Müügileping on võlaõiguslik kokkulepe, millega üldjuhul müüjal tekib kohustus asi ostjale üle anda. Müügilepingu tulemusel ei muutu asja omandisuhe. Riigikohus on 4. mai 2005. aasta otsuses tsiviilasjas nr 3-2-3-6-05 esitanud seisukoha, et tulenevalt asjaõiguses tunnustatud abstraktsiooni põhimõttest ei olene käsutustehingu kehtivus õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu (kausaaltehingu) kehtivusest. Seega ei tarvitse kausaaltehingu (sh nt müügilepingu) kehtetus iseenesest tuua kaasa käsutustehingu (asjaõigusliku lepingu) tühisust (vt ka Riigikohtu 11. aprilli 2006. aasta otsus tsiviilasjas nr 32-1-164-05, p 12 esimene lõik). Hagiga taotletav eesmärk on korteriomandi omandi saamine või selle väärtuse hüvitamine. Sellist eesmärki ei ole võimalik saavutada võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamise nõudega. Kuna hageja on esitanud ka sooritusnõuded (kolmas ja neljas nõue), siis puudub hagejal õiguslik huvi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 tähenduses eraldi tuvastusnõude esitamiseks müügilepingu osas. Neil kaalutlustel ja TsMS § 371 lg 2 p 2 viimase alternatiivi alusel jätab kohus hageja nõude võlaõigusliku müügilepingu tühisuse tuvastamiseks läbi vaatamata.
12.Esimese nõude teise poolega nõuab hageja 29. juuli 2002 asjaõiguskokkuleppe tühisuse tuvastamist. Hageja väitel on vaidlusaluse tehingu tühisuse alus tehingu näilikkus. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad. Hageja väitel soovis ta kostjalt laenata 70 000 krooni, mille pooled otsustasid korraldada nn sale and lease back tehinguna: hageja võõrandas kostjale oma korteri ja pooled leppisid väidetavalt kokku selle tagasiostmise tingimustes. Niisugune leping oleks majanduslikus mõttes laenu- ja pandilepingu kombinatsioon ja sellele saaks kohaldada liisingulepingu kohta kehtivaid sätteid (Riigikohtu
13.veebruari 2008. aasta otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-07, p 22 esimene lõik). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 361 mõtte kohaselt omandab liisinguandja liisingueseme ja annab selle liisinguvõtja kasutusse. Järelikult on liisingueseme omandamine liisinguandja poolt liisingulepingu täitmiseks vajalik ja tavapärane. Seetõttu ei oleks poolte asjaõiguskokkulepe kirjeldatud olukorras näilik. Siiski ei jõudnud käesoleval juhul pooled tehingu „teise osani”, sest hagejat esindanud XXX ja kostja sõlmisid lepingu hoopis omavahel.
13.Kohus leiab, et tehingut ei muuda näilikuks esindaja toimimine ja tahte avaldamine viisil, mis ei vasta esindaja ja esindatava omavahelise kokkuleppele ja sisesuhtele. Vastavalt TsÜS § 115 lg-le 1 võib tehingu teha esindaja kaudu. Esindaja tehtud tehing kehtib esindatava
5 (7)
2-12-45619 suhtes, kui esindaja tegi tehingu esindatava nimel ja esindajal oli tehingu tegemiseks esindusõigus. Vaidlusalune asjaõiguskokkulepe vastab oma sisult hageja 1. juulil 2002 antud volikirjast nähtuvale XXX esindusõigusele. Hageja jättis esindajale valikuõiguse lepingu tingimuste osas. Tunnistaja ütlustest (II kd tlk 197–198) tuvastab kohus, et XXX rikkus tema ja hageja vahelist kokkulepet selles osas, millised lepingud tuleks veel sõlmida kostja ja hageja vahel. Tunnistaja pidi liisingulepinguid sõlmides aru saama, et ta võtab sellega kohustusi ja loob õigusi endale, mitte aga esindatavale (hagejale). Aga ka see ei muuda asjaõiguskokkulepet näilikuks. Esiteks ei ole hageja toonud esile ega tõendanud, et kostjale oleks pidanud olema teada XXX tegevuse suhtes mingeid hageja seatud piiranguid (nt müügija asjaõiguslepingu sõlmimine ainult teatavatel tingimustel), ning teiseks ei ole asjaõiguskokkulepe näilik hageja väidetava pooltevahelise suhte majandusliku sisu järgi, sest hageja soovis kostjalt saada oma kasutusse teatava rahasumma ja kostja omakorda soovis saada raha tagastamise kohta tagatist. Tagatise vormistamine nt sale and lease back tehinguna ei muuda selle osaks olevat asjaõiguskokkulepet näilikuks. Näilikkus ei tulene muu hulgas VÕS § 362 lg 1 tõttu lõpuks ka sellest, et vaidlusalune korter jäi hageja valdusesse. Hageja nõue 29. juuli 2002 asjaõiguskokkuleppe tühisuse tuvastamiseks jääb niisiis rahuldamata.
14.Teise nõudega taotleb hageja kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tuvastamist. Hageja on ise toonud esile, et ta sõlmis kostjaga vaidlusaluse korteriomandi üleandmise asjaõiguskokkuleppe. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et korterist kui vallasasjast sai korteriomandi moodustamisel osa vaidlusalusest korteriomandist. Kinnistusraamatusse on kanne kostja kui omaniku kohta tehtud seega kooskõlas hageja väidetud omandi üleandmise ja muutumisega. Kohus ei tuvastanud asjaõiguskokkuleppe tühistust. Kinnistusraamatu kanne ei saa niisuguses olukorras olla ebaõige. Seetõttu jääb kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tuvastamise nõue TsMS § 371 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata.
15.Kolmanda nõude lahendamiseks tuleb kontrollida, kas kostjal on kohustus anda korteriomand üle hagejale ja teha selleks vajalikud tahteavaldused. TsÜS § 68 lg 5 alusel kostja tahteavalduse kohtulahendiga asendamine eeldab, et kohus tuvastab tahteavalduse andmise kohustuse. Käesoleval juhul saaks niisugune kohustus tuleneda kas lepingust või seadusest (VÕS § 3). Hageja ei ole tõendanud, et tema ja kostja vahel oleks tegelikult jõutud sellise sisuga lepingu sõlmimiseni, mille alusel hageja saaks kostjalt nõuda korteriomandi üleandmist. XXX on kinnitanud, et ta kuritarvitas esindajana hageja usaldust (I kd tlk 2, tõlge lk 1E) ja liisingulepingud ei saanud puudutada hagejat, sest need olid sõlmitud kostja ja XXX vahel (II kd tlk 197–198). Samuti nähtub liisingulepingute dokumentidest nende sõlmimine ilma hageja osavõtuta. Seega puudub lepinguline suhe vaidlevate poolte vahel, millest tuleneks kostja kohustus teha kolmanda nõudega hagetav tahteavaldus.
16.Esimese nõude teise poole lahendamisel leidis kohus, et pooltevaheline asjaõiguskokkulepe ei ole tühine, st hageja ei saa nõuda üleantu tagastamist TsÜS § 84 lg 1 teise lause alusel. Kohus ei tuvasta, et kostja oleks alusetult rikastunud (vt pikemalt järgmine p 17) või tekitanud hagejale õigusvastaselt kahju. Müügilepingu järgi tekkis kostjal kohustus tasuda vaidlusaluse korteri eest 485 000 krooni, mille vastavust poolte kokkuleppele ei ole pooled kahtluse alla seadnud. Hageja volitas 1. juulil 2002 antud volikirjaga oma esindajat XXX muu hulgas määrama ostuhinna tasumise tingimused. Kui seeläbi tekkis hagejale kahju, siis võis selle põhjustada XXX, mitte aga kostja. Ka hageja ise on XXX vastu hagi esitades pidanud kahju põhjustajaks just teda. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama üksnes juhul, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus ei tuvasta kostja süüd ega vastutuse alust seaduses, seega ei saa hageja nõuda kostjalt omandi üleandmist õigusvastaselt põhjustatud kahju hüvitisena. Samuti ei tähelda kohus muid seadusest tulenevaid aluseid
6 (7)
2-12-45619 kostja kohustuseks anda vaidlusalune korteriomand üle hagejale. Järelikult jääb kolmas nõue rahuldamata.
17.Kuna esimesed kolm nõuet ei ole edukad, siis tuleb lahendada neljas alternatiivne nõue hüvitise 60 000 eurot saamiseks, mida hageja nõuab alusetu rikastumise sätete alusel. VÕS § 1027 kohaselt eeldab alusetu rikastumise alusel nõude rahuldamine, et kostja on hagejalt midagi saanud õigusliku aluseta. Eelkõige tekiks selline olukord käesoleva juhul VÕS § 1028 lg 1 järgi, kui poolte asjaõiguskokkulepe osutus kehtivaks (nagu kohus tuvastas eespool p-des 12 ja 13), aga hagejal puudus kohustus vaidlusaluse korteri omand kostjale üle anda. Selline olukord kujuneb, kui pooltevaheline 29. juuli 2002 müügileping oleks tühine.
18.Sarnaselt asjaõiguskokkuleppega peab hageja müügilepingut tühiseks täilikkuse tõttu. Kohus sellega ei nõustu. Kohus tuvastas eespool p-s 13, et XXX rikkus tema ja hageja vahelist kokkulepet selles osas, millised lepingud tuleks veel sõlmida kostja ja hageja vahel. Sellises olukorras ei ole müügileping näilik, sest kohus ei tuvasta selle poolte tahet varjata muud tehingut või jätta üldse tehing sõlmimata. Müügilepingu sõlmimine kas nn sale and lease back tehingu osana või üldse liisingulepingu täitmiseks liisinguandja vajaliku toiminguna ei ole majanduslikult ebaloogiline ega vastuolus käesolevas asjas esitatud väidetest nähtuva poolte tahtega lepingu sõlmimise ajal. Seega ei ole müügileping näilik ja kohus ei tähelda ka muid müügilepingu tühisuse aluseid. Järelikult oli kostjal õigus nõuda müügilepingu alusel hagejalt vaidlusaluse korteri omandi üleandmist ja kostja ei ole hageja arvel alusetult rikastunud. Hageja nõue hüvitise saamiseks jääb nõude aluse puudumise tõttu rahuldamata. Seetõttu ei ole vaja kontrollida nõutava hüvitise suuruse põhjendatust.
19.TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel jätab kohus otsuse tegemisel arvestamata vaidlusaluse korteriomandiga võrreldava korteri müügikuulutuse (I kd tlk 173), sest kohus leidis eespool p-s 18, et ei ole vaja kontrollida nõutava hüvitise suuruse põhjendatust. Samuti ei arvesta kohus vaidlusaluse korteri üürilepinguga ja poolte üürivaidluses tehtud otsusega (II kd tlk 99– 117), sest viidatud üürisuhe ei mõjuta käesoleva asja lahendamist. Arvestamata jääb XXX võlatunnistus (II kd tlk 128), sest ka sellest ei nähtu otsusega sisuliselt lahendatavate nõuetega seonduvad asjaolud ja lisaks on dokument võõrkeelne. Kohus ei analüüsi ega hinda dokumente, mis hageja esitas koos menetlusabi taotlusega. Kohus märgib, et kohtasja toimiku esimene köide on nummerdatud algselt ebaõigesti, nummerdamata on jäänud toimiku algul olev 7. novembri 2012 esitatud hagiavaldus, mille lehed kohus tähistab numbritega 1A-1D. Seni esimesena nummerdatud lk 1 saab tähise 1E.
20.Tsiviilasja hind on TsMS § 134 lg 3, lg 1 teise lause, § 126 lg 1 ja § 124 lg 1 alusel vaidlusaluse korteriomandi väidetav väärtus ehk hageja nõutava hüvitise summa 60 000 eurot.
21.Kuna kohus jätab hagi osaliselt läbi vaatamata ja ülejäänud nõuetes rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 168 lg 2 ja § 162 lg 1 alusel hageja kanda. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.