Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

0000 krooni ulatuses OÜ XXX(pankrotis) nõudega OÜ XXX (pankrotis) vastu (st vastavas ulatuses ei saanud väheneda OÜ XXX(pankrotis) nõue). Tallinna Ringkonnakohtu 01.juuni 2011 kohtuotsusega ning Riigikohtu 04. jaanuari 2012 kohtuotsusega on tuvastatud, et OÜ XXX (pankrotis) ei täitnud nõuetekohaselt oma tagasitäitmiskohustust peale 30.jaanuari 2007 Osaühingu XXX ja OÜ XXX (pankrotis) vahel sõlmitud XXXAS aktsiate müügilepingust taganemist (taganemine toimus OÜ XXX (pankrotis) 13.veebruari 2008 taganemisavalduse alusel), kuivõrd OÜ XXX (pankrotis) ei pakkunud nõuetekohaselt Osaühingule XXX tagasi 1624 XXXAS aktsiat. Antud kohtulahenditega on tuvastatud, et üksnes juhul, kui OÜ XXX (pankrotis) oleks nõuetekohaselt pakkunud Osaühingule XXX tagasi 1624 XXXAS aktsiat, siis oleks OÜ-l XXX (pankrotis) tekkinud tagasitäitmisnõue Osaühingu XXX vastu summas 1 054 542,20 eurot (16 500 000 krooni). Järelikult on käesoleval hetkel jõustunud kohtulahenditega tuvastatud, et kuivõrd OÜ XXX (pankrotis) ei pakkunud nõuetekohaselt Osaühingule XXX tagasi 1624 XXXAS aktsiat, siis ei tekkinud OÜ-l XXX (pankrotis) kehtivat nõuet Osaühingu XXX vastu. Juhul kui OÜ-l XXX (pankrotis) puudus nõue Osaühingu XXX vastu 16 500 000 krooni ulatuses, siis ei saanud OÜ XXX (pankrotis) seda 28.veebruari 2008 nõude loovutamise lepingu alusel loovutada OÜ-le XXX(pankrotis) ega teha tasaarvestust 10 000 0000 krooni ulatuses OÜ XXX(pankrotis) nõudega OÜ XXX (pankrotis) vastu. Järelikult kehtib käesoleval hetkel edasi OÜ XXX(pankrotis) nõue OÜ XXX (pankrotis) vastu vastavas summas (so summas 10 000 000 krooni). OÜ XXX(pankrotis) nõue OÜ XXX (pankrotis) vastu ei saanud väheneda 10 000 000 krooni võrra, kuivõrd tasaarvestatavale nõudele oli võimalik esitada vastuväiteid (ning hiljem tehtud kohtulahenditega on tuvastatud, et OÜ-l XXX (pankrotis) puudus kehtiv nõue Osaühingu XXX vastu, mida oleks saanud loovutada ja teha tasaarvestust). Täielikult puuduvad igasugused dokumendid selle kohta, millisel viisil või millal oleks kustutatud OÜ XXX(pankrotis) nõue OÜ XXX (pankrotis) vastu 28.veebruari 2008 nõude loovutamise lepingus tehtud tasaarvestusest väljajäänud summas, so summas 6 500 000 krooni. Nimetatud osas eksisteerib üksnes 18.jaanuaril 2010 OÜ XXX (likvideerimisel) kui Loovutaja ja XXXOÜ kui Omandaja vahel sõlmitud nõude loovutamise leping, mille punktis 1.2 oli märgitud, et Omandaja ja Loovutaja sõlmisid 27. veebruaril 2007 laenulepingu, mida on muudetud 01.detsembril 2007 ja 19. veebruaril 2007, millega omandaja laenas Loovutajale raha summas 16 500 000 krooni. Vastavas sättes on edasi märgitud, et eelnimetatud laenulepingust tulenevast laenust oli nimetatud lepingu sõlmimise hetkeks Loovutaja poolt Omandajale tasutud kümme miljonit (10 000 000) krooni ja ühe miljoni (1 000 000) krooni tasumise ulatuses loovutas Omandaja 02.oktoobril 2009 laenu tasumise nõude XXXOÜ-le, registrikood 11531924. Käesoleva lepingu sõlmimise hetkeks on Loovutajal Omandajale tasumata 5 500 000 krooni. Samas loovutati 18.jaanuari 2010 nõude loovutamise lepinguga OÜ XXX (likvideerimisel) poolt XXXOÜ-le menetluskulude hüvitamise nõue Osaühingu XXX vastu summas 622 530 krooni ja vastavalt vähenes OÜ XXX(pankrotis) nõue OÜ XXX (pankrotis) vastu. Seega oli 18.jaanuari 2010 nõude loovutamise lepingu järgselt vastava nõude suuruseks 4 877 470 krooni.

Ülaltoodust tulenevalt seisneb seisuga 25.veebruar 2013 OÜ XXX(pankrotis) nõue OÜ XXX(pankrotis) vastu järgnevatest osadest: (i)

põhinõue summas 10 000 000 krooni (so 639 116 eurot) (nimetatud nõue vahepeal kustutati 28. veebruari 2008. a nõude loovutamise lepingu kohaselt tasaarvestuse teel, kuid 01. juuni 2011. a ning 04. jaanuari 2012. a kohtulahendite kohaselt oli selline tasaarvestus tühine, kuivõrd loovutatavat nõuet ei eksisteerinud ning seega puudus kehtiv vastunõue);

(ii)

põhinõue summas 4 877 470 krooni (so 311 728 eurot) (so järelejäänud 6 500 000 krooni, milline summa on vähenenud 02. oktoobri 2009. a loovutamisega 1 000 000 krooni võrra ning 18. jaanuari 2010. a tasaarvestusega 622 530 krooni võrra);

(iii) intressid summas 72 807 eurot; (iv) viivised summas 8 782 521 eurot. Kuna kehtiva kohtupraktika kohaselt ei mõisteta tavapäraselt võlgnikult välja viiviseid põhinõudest suuremas summas, siis vähendab OÜ XXX(pankrotis) käesolevaga oma viivisenõuet OÜ XXX(pankrotis) vastu kuni summani 950 844 eurot. Hageja palub tunnustada OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses OÜ XXX(pankrotis) nõuet OÜ XXX(pankrotis) vastu PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud (II järgu) nõudena summas 1 974 495 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja I vastuväited Kostja kirjalike vastuväidete kohaselt hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Esitatud nõude hagi aegumise tähtaeg on möödunud, nõuet ei saa enam maksma panna. 27.02.2007 laenulepingu p 1.3.1 kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäev 28.02.2008. 05.03.2013 nõudeavalduses väidetu kohaselt palus OÜ XXX (OÜ XXX) tähtaega pikendada, nõudeavaldusele on lisatud Kalev Visti poolt allkirjastatud avaldused. Lepingu muutmine eeldab kokkulepet, ühe poole avaldus pole selleks piisav. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et laenu tagastamise tähtaja pikendamises oleks kokku lepitud. Taotlused on väidetavalt esitatud 27.02.2008 ja 28.10.2009. XXXOÜ 2008 majandusaasta aruande lisa 9 kohaselt on laenu tähtaeg 28.02.2008. Aruande on allkirjastanud juhatuse liikmed 30.07.2009. Aruande õigsust on kinnitanud audiitor 30.07.2009. XXXOÜ 2009 majandusaasta aruande lk 15 kohaselt on laenu tähtaeg 28.02.2008. Aruande on allkirjastanud juhatuse liikmed 22. ja 23.07.2010. Aruande õigsust on kinnitanud vandeaudiitor 23.07.2010. Hageja poolt kohtule esitatud 18.01.2010 nõude loovutamise lepingu p 1.2 kohaselt on laenulepingut muudetud 01.12.2007 ja 19.02.2007, seega enne väidetavate tähtaja pikendamise taotluste esitamist. Nimetatu lükkab ümber võimaluse, et XXXOÜ oleks leppinud kokku laenulepingu muutmise vastavalt Kalev Visti taotlustele. Kalev Visti poolt väidetavalt 28.10.2009 allkirjastatud avaldus on ilmselt võltsitud. Avalduse väidetavaks adressaadiks on märgitud OÜ XXX. OÜ XXX uus ärinimi oli juba alates 13.08.2007 XXXOÜ, alates 12.01.2009 aga XXXOÜ. Kuni 01.07.2008 oli XXX ka XXXOÜ juhatuse liige. Pole usutav, et ta ei teadnud tema enda poolt juhitava äriühingu ärinime.

XXX OÜ ettevõte läks XXXOÜ-le üle 2008 lõpus. 02.11.2009 võeti vastu XXX OÜ (endine XXX OÜ) lõpetamise otsus ja 09.11.2009 tehti äriregistris kanne likvideerija kohta. Tallinna Ringkonnakohtu poolt tsiviilasjas 2-09-58258 01.06.2011 tehtud otsuse p 45 kohaselt tuvastas kohus 2008-2009 aruannete alusel OÜ XXX majandustegevuse raugemise ja XXXOÜ poolt sama turuosa hõivamise. XXX OÜ kasutuses olnud kaupluse- ja laoruume hakkas kasutama XXXOÜ juba 2008 lõpus. Pärast ettevõtte üleminekut XXX OÜ poolt tehtud avaldused (sealhulgas Kalev Visti poolt väidetavalt 28.10.2009 allkirjastatud avaldus) ei saanud kuidagi mõjutada nõude aegumist XXXOÜ suhtes. Hageja on esitanud kohtule 28.02.2008 nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt on XXXOÜ (siis ärinimega XXXOÜ) omandanud OÜ-lt XXX nõude kolmanda isiku vastu ja on tasunud selle nõude omandamise eest oma nõude tasaarvestamise kaudu. OÜ XXX poolt hagejale loovutatud nõude kehtivus ei oma mingit iseeneslikku mõju 28.02.2008 lepingu ja selles kokkulepitud tasaarvestuse kehtivusele. Hageja väidab, et 27.02.2007 laenulepingust tulenev XXXOÜ nõue OÜ XXX vastu oli olemas ja pole esitanud ühtegi põhjendust selle kohta, miks ei tekkinud OÜ-l XXX 28.02.2008 nõude loovutamise lepingu alusel vastunõuet XXXOÜ vastu. Nõude loovutamise lepingust ei ole teadaolevalt taganetud ja selle suhtes pole teostatud ka ümberkujundamisõigusi (näiteks alandatud nõude omandamise tasu suurust). XXXOÜ endised juhatuse liikmed XXX ja XXX on veel 18.12.2013 selgitanud teises tsiviilasjas kohtule 28.02.2008 lepingu sõlmimise vajalikkust ja kirjeldanud OÜ-lt XXX omandatud nõudega järgnevalt tehtud. Puudused OÜ XXX poolt loovutatud nõudes ei mõjutanud iseenesest selle nõude omandamise eest kokku lepitud tasu maksmise kohustust ega muutnud viimatinimetatud nõuet tasaarvestamiskõlbmatuks, nagu hageja on meelevaldselt püüdnud väita. Kui OÜ XXX ei täitnud sõlmitud lepingut nõuetekohaselt, võis XXXOÜ-l tekkida õigusi kahju hüvitamise või muude lepingu rikkumisest tulenevate nõuete esitamiseks OÜ XXX vastu. Nagu öeldud, pole selliste nõuete esitamine teada ja nüüdseks oleksid vastavad nõuded ka aegunud. 27.02.2007 laenulepingust tulenenud XXXOÜ põhinõue vähenes 28.02.2008 nõude loovutamise lepingu tulemusel seega igal juhul 10 000 000 krooni võrra ja hageja nõue on vastavas ulatuses seetõttu alusetu. Hagiavalduse p-s 2.9 on esitatud kummaline väide, mille kohaselt „Täielikult puuduvad igasugused dokumendid selle kohta, millisel viisil või millal oleks kustutatud OÜ XXX(pankrotis) nõue OÜ XXX (pankrotis) vastu 28. veebruari 2008. a nõude loovutamise lepingus tehtud tasaarvestusest väljajäänud summas, so summas 6 500 000 krooni.“ Selline ebamäärasus viitab vassimisele. Lisaks on hageja siin unustanud, et tema enda väitel vähenes nõue veel 02.10.2009 tehtud loovutustehinguga 1 000 000 krooni võrra ja 18.01.2010 tehtud tasaarvestusega 622 530 krooni võrra. Hageja on esitanud kohtule dokumendi, mis on vormistatud XXX OÜ pearaamatu väljavõttena seisuga 12.03.2013. XXX OÜ kannab alates 05.08.2009 ärinime XXX OÜ. Dokument on allkirjastamata. Alates 12.11.2010 on XXX OÜ pankrotis. XXX OÜ raamatupidamisarvestuste kohta saab käesoleval ajal väljastada usaldusväärseid andmeid ainult pankrotihaldur Eve Selberg. Esitatud pearaamatu väljavõttel pankrotihalduri allkirja pole. Allakirjutanu XXX on XXX OÜ pankrotitoimkonna liige ja pankrotihaldur Eve Selberg on allakirjutanule kinnitanud, et temale ei ole kõnealuse dokumendi päritolu teada. Kui nõue on tõesti olemas, peab see kajastuma ka XXXOÜ (pankrotis) raamatupidamises, mille korraldamise eest hageja isiklikult vastutab. OÜ XXX2008 majandusaasta aruande lisade 3 ja 9 kohaselt oli laenulepingust tuleneva nõude suurus 31.12.2008 6 500 000 krooni. OÜ XXX 2009.a majandusaasta aruande lisa 9 kohaselt

oli laenulepingust tuleneva nõude suurus 31.12.2009 6 575 629 krooni. OÜ XXX likvideerimise algbilansi kohaselt seisuga 01.01.2011 ja 21.06.2011 nõuet bilansis kajastatud enam ei olnud. Pankrotimenetluses kohtule esitatud bilansis seisuga 08.05.2012 see nõue samuti ei kajastu. Hageja poolt 23.02.2012 ja 26.03.2012 ajutise haldurina kohtule esitatud aruannete kohaselt sellise nõude olemasolu võlgniku vara hulgas ei nähtu. Likvideerija XXXja XXXOÜ juhatuse liige XXX on kinnitanud vandega nende andmete õigsust. Kui hageja väited nõude olemasolu kohta vastaksid tegelikkusele, on XXXja XXXpannud valevande andmisega toime kuriteo ja hageja peaks pankrotihaldurina esitama selle kohta kuriteoteate. OÜ XXX pankrotimenetluses ei ole vaidlusalust nõuet esitatud, mis viitab esitatud nõude alusetusele. XXX oli nii OÜ XXX kui ka XXXOÜ seaduslik esindaja ja osales isiklikult ka OÜ XXX nõuete kaitsmisel. Ajutise halduri Eve Selbergi 10.03.2010 aruande kohaselt OÜ XXX kohustuste hulgas sellist võlgnevust ei ole. Aruande kohaselt olid OÜ-l XXX võlgnevused maksuameti, töötajate ja „sidusettevõtte“ OÜ XXX(likvideerimisel) ees. See on osa vaidlusalusest nõudest, mille hageja loovutas 02.10.2009. Nii on kohustusi kajastatud ka OÜ XXX pankroti väljakuulutamise määruses ja XXX poolt 12.11.2010 allkirjastatud XXX OÜ (pankrotis) võlanimekirjas. XXX on 02.12.2010 kinnitanud andmete õigsust vandega. Kui hageja väited nõude olemasolu kohta vastaksid tegelikkusele, on XXX pannud valevande andmisega toime kuriteo. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kohus, tutvunud hagiga, kostja vastusega hagile ning menetluses esitatud seisukohtadega ja tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on aegunud ja tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Kohus on tuvastanud, et Harju Maakohus kuulutas 25.02.2013 määrusega välja OÜ XXX(pankrotis) pankroti. 05.03.2013 esitas OÜ XXX(pankrotis) nõudeavalduse OÜ XXX(pankrotis) pankrotimenetluses OÜ XXX(pankrotis) vastu summas 2 109 723,52 eurot. 04.09.2013 toimus OÜ XXX(pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek, mille käigus esitas OÜ XXX(pankrotis) nõudele vastuväite OÜ XXX(pankrotis) pankrotihaldur Maire Arm. PankrS § 106 lg 1 sätestab, et kui nõuete kaitsmise koosolekul nõuet, selle rahuldamisjärku või nõuet tagavat pandiõigust ei tunnustatud, otsustab nõude või pandiõiguse tunnustamise võlausaldaja hagi alusel kohus. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud haldur, on kostjaks haldur, kellel on kõik võlgniku kui kostja õigused ja kohustused. Kui nõude või pandiõiguse vastu on vaielnud võlausaldaja, on kostjaks võlausaldaja, kes nõudele, selle

rahuldamisjärgule või pandiõigusele vastu vaidles. Hagi võib esitada ühe kuu jooksul, arvates päevast, mil koosolek jättis nõude või pandiõiguse tunnustamata. Pooltel puudub vaidlus selle üle, et hageja (endise ärinimega XXXOÜ) ja OÜ XXX (pankrotis) (endise ärinimega OÜ XXX) vahel on 27.02.2007 sõlmitud laenuleping, mille kohaselt andis hageja kui laenuandja võlgnikule laenu summas 16 500 000 krooni (1 054 542,20 eurot) . Tallinna Ringkonnakohtu 01. juuni 2011. a kohtuotsusega, Riigikohtu

taotlused laenulepingu pikendamiseks ja tunnistanud nõuet. Kalev Visti poolt väidetavalt 27.02.2008 ja 28.10.2009 allkirjastatud avaldused on kohtu hinnangul ebausaldusväärsed. Avalduste adressaadiks on märgitud OÜ XXX. Vaidlus puudub selles, et OÜ XXX uus ärinimi oli alates 13.08.2007 XXXOÜ ning alates 12.01.2009 XXXOÜ. Kuni 01.07.2008 oli XXX ka XXXOÜ juhatuse liige. Kohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et XXX eksis tema enda poolt juhitava äriühingu ärinime kirjutamisel. Eeltoodu tõttu kohus nimetatud tõenditega ei arvesta. Seega ei ole ka tõendamist leidnud hageja väidetu, et võlgnik on võlgnevust tunnistanud või laenulepingut on pikendatud. Kohus leiab, et XXXOÜ 2008 majandusaasta aruande lisaga 9 on tõendatud laenu tagastamise tähtaeg 28.02.2008. XXXOÜ 2009 majandusaasta aruande kohaselt on laenu tähtaeg samuti 28.02.2008. Ka hageja poolt kohtule esitatud 18.01.2010 nõude loovutamise lepingu p 1.2 kohaselt on laenulepingut muudetud 01.12.2007 ja 19.02.2007, seega enne väidetavate tähtaja pikendamise taotluste esitamist, mistõttu laenulepingu pikendamine tõendamist leidnud ei ole. Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega aegumise kohaldamisele tuginedes TsÜS §-le 160 lgle 1, mille kohaselt hagi aegumine peatub õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Hageja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et hageja oleks enne käeoleva hagi esitamist esitanud kohtule 27.07.2007 laenulepingust tuleneva nõude. Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, mille kohaselt oli hagi aegumine peatunud OÜ XXX poolt esitatud hagi menetlemise tõttu. Nimetatud vaidluses 27.07.2007 laenulepingust tuleneva nõude aluseks olevaid asjaolusid ei käsitletud, mistõttu antud hagi esitamine käesoleva asja lahendamisel tähendust ei oma. Hageja ei ole nõudnud antud laenulepingu täitmist, mis oleks aluseks TsÜS § 160 lg 1 alusel hagi aegumise peatumisele. Kohus ei nõustu ka hageja seisukohaga, mille kohaselt raamatupidamisdokumentide üleandmine 02.12.2010 OÜ XXX (pankrotis) pankrotihaldurile oli nõude tunnustamine. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et üleantud raamatupidamisdokumentides oleks vaidlusalune nõue olnud kajastatud. Juhatuse liikmel pankrotihaldurile dokumente üle andes nõude tunnustamiseks alus puudus. Kohus nõustub kostja seisukohaga, mille kohaselt pärast ettevõtte üleminekut toimunud võimalik kohustuse tunnistamine ei saa mõjutada hagi aegumist OÜ XXX(pankrotis) suhtes. Kohus leiab, et hageja on ekslikul seisukohal, leides, et hagejal tekkis õiguslik alus nõude esitamiseks alles 19.11.2012. Kohus on seisukohal, et kui vaidlusalune kohustus oleks olnud OÜ XXX poolt OÜ-le XXX üleantud ettevõtte koosseisus, siis läks nimetatud nõue VÕS § 182 lg 2 alusel üle ettevõtte üleandmisel 2008 lõpus. Laenulepingust tuleneva nõude näol on tegemist tehingust tuleneva nõudega, millele kohaldub TsÜS § 146 lg-st tulenev 3-aastane aegumise tähtaeg. Eeltoodu alusel leiab kohus, et nõude aegumistähtaeg oli 05.03.2013 nõudeavalduse esitamise hetkeks möödunud. Ülaltoodust nähtuvalt on hageja poolt hagiavalduses esitatud nõue aegunud ning kostja taotlus aegumise kohaldamiseks kuulub rahuldamisele. Arvestades kostja poolt esitatud aegumise vastuväidet ning aegumise kohaldamise taotluse rahuldamist kohtu poolt, jätab kohus hagi rahuldamata. Aegumise tagajärjel kaotab isik TSÜS § 142 lg 1 alusel õiguse nõuda teiselt isikult teo tegemist. Kostjal on õigus keelduda kohustuse täitmisest aegumise tõttu. Seetõttu jätab kohus käesoleva vaidluse lahendamisel tähelepanuta ja ei anna hinnangut hageja poolt esitatud teistele sisulistele väidetele ja tõenditele, samuti ei analüüsi kohus kostja poolt lisaks aegumise vastuväitele hinnangu andmiseks esile toodud muid vastuväiteid ja tõendeid.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.