2-14-10200/9 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

25.märtsi 2014 määrusega nimetas kohus Margus Evartovile ajutiseks pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja tuleb rahuldada ning Margus Evartovi pankrot välja kuulutada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Margus Evartov on alates XX.XX.XXXX kinnipeetav XXX, karistuse lõpptähtpäev on XX.XX.XXXX. Võlgnik on lõpetanud XXX, õpib XXX, eriala puudub. XXX M. E., varasuhe on XXX, võlgnikul on XXX M. E. (sünd XX.XX.XXXX). Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal XXX nimele kinnisasju ja registreerimisele kuuluvaid vallasasju registreeritud ei ole. Äriregistri andmetel on võlgnik olnud seotud Solar Transport OÜ, Peopesa OÜ ja Margus YYY FIE-ga. Võlgnik kinnitab oma seletuskirjas, et aktiivselt on ta tegelenud vaid Margus YYY FIE juhtimisega. Eesti Väärtpaberikeskuse andmetel on võlgnikul pensionikonto nr XXX, konto saldo on XXX SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Osakute maksumus seisuga 14. aprill 2014 oli järgnev: XXX SEB Progressiivne Pensionifond osakut × XXX = XXX €. Vastavalt tänasele praktikale ei saa pensionifondide osakuid kasutada kui vara, mille arvelt on võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid, mistõttu ei saa neid osakuid käesoleval hetkel arvestada varana. Riikliku Ehitusregistri andmetel võlgnikule ehitisi kui vallasasju ei kuulu. Maanteeameti Liiklusregistri andmebaasi põhjal kuulub võlgnikule Audi 100 1983 reg.märk XXX ja BMW 520I 1988 reg.märk XXX, mõlemale sõidukile seatud käsutamise keeld. Võlgnikult saadud info kohaselt on autod müüdud, kuid ostjad pole autosid ümber vormistanud ja võlgnikul ostu-müügilepinguid alles pole. Seega ei saa seda vara võlgade katteks realiseerida. Liikluskindlustuse Fondi andmetel ei ole Audi 100 XXX alates 1. juunist 2011 enam mootorsõidukite registris, BMW 520I XXX viimane kindlustuspoliis kehtis kuni 9. veebruarini 2011, mis lubab eeldada, et autod on maha kantud ning reaalselt neid enam ei eksisteeri. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele ei kuulu ega ole kuulunud võlgnikule kinnisasju. Võlgnikul on järgmised pangakontod: Swedbank AS arvelduskonto XXX, saldo seisuga 4. aprill 2014 oli 0,00 €. Perioodil 1. jaanuar 2009 kuni tänaseni kontol liikumised puuduvad, konto arestitud. SEB Pank AS arvelduskonto XXX, saldo seisuga 11. aprill 2014 oli 0,21 €. Perioodil 4. detsember 2010 kuni tänaseni liikumised puuduvad, konto on arestitud summas 14,071,67 €.

Nõuded võivad osaliselt sisaldada ka kohtutäiturite tasusid, mis on seotud neile sissenõudmiseks saadetud trahvide ja kohtulahenditega. Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes menetluses arvukalt täitemenetlusi. Paljud menetletavad nõuded on aegunud. Ajutine haldur on saatnud täituritele teated sundtäitmise peatamisest ja tegelenud täiturite tasudest tulenevate nõuete täpsustamisega. Võlgnikku on kriminaalkorras karistatud kokku kümnel korral. Väljaselgitatud kohustusi on võlgnikul vähemalt 15 184,92 €. Ajutisele haldurile kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul asjaolu, et võlgnik võttis endale rahalisi kohustusi, liisis sõiduauto Volkswagen Caravalle. Lisaks on võlgnikule määratud hulgaliselt rahalisi trahve. Kuna võlgnik töötas XXX ning sissetulek oli ebaregulaarne, siis ei suutnud ta enam oma rahalisi kohustusi täita. Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Maksejõuetuks muutus võlgnik ajutise halduri hinnangul juba aastaid tagasi (2007. aastal), seoses töö kaotamisega, kuritegude toimepanemise, mitte- töötamise ja vara puudumisega. Võlgnikul puudub igasugune vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikul puuduvad sissetulekud ja reaalsed väljavaated kinnipidamisasutuses töökohta leida. Lisaks on võlgnikul alaealine ülalpeetav. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 171 lg 11 kohaselt kui esineb PankrS § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule 6. märtsil 2014 avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks kinnitusega, et ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi. Arvestades tsiviilasjas nr 3-2-1-1-13 Riigikohtu 27. veebruari 2013 määruses antud suuniseid, tuleb Margus Evartovi pankrot PankrS § 171 lg 11 alusel välja kuulutada. PankrS § 65 lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lg 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse katteks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu PankrS § 23 lg-te 1-3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankroti väljakuulutamise tagajärjel kaotab füüsilisest isikust võlgnik õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga. PankrS § 91 lg 1 kohaselt ei tohi füüsilisest isikust võlgnik olla kohtu loata tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv