Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
06.05.2014, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-13-32679
Tsiviilasi
OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi XXXvastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5090,52 eurot.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ Citadele Leasing & Factoring (registrikood 10925733, asukoht Roosikrantsi 2, Tallinn 10119, e-post [email protected]) Hageja lepinguline esindaja Aivar Jurs (isikukood 37206086515, e-post [email protected])
menetluse liik
Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Kirjalik menetlus
Hageja nõue 1 (4)
OÜ Citadele Leasing & Factoring esitas 08.07.2013 Harju Maakohtule hagi XXXvastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2470,50 eurot, intressi 149,52 eurot, 08.07.2013 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 2470,50 eurot. Hageja palub jätta menetluskulu kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid liisinguleping XXX, mille lõppedes jäi kostja hagejale võlgu. Liisingulepingust tulenevaid kohustusi käendas käenduslepingu alusel kostja. Läbirääkimiste käigus jõudsid pooled kokkuleppele võlasumma ajatamises ja selle kohta sõlmiti 09.12.2010 võlatunnistus, milles kostja tunnistas võlgnevust summas 2470,50 eurot. Käendaja vastutuse maksimummääraks lepiti 3211,62 eurot. Kostja ei teinud peale võlatunnistuse sõlmimist mitte ühtegi tagasimakset. Seega on vastavalt graafikule põhivõlg 2470,50 eurot ja intressivõlg 149,52 eurot, millele lisandub viivis. 13.03.2012 koostas hageja kostjale nõude ja andis allkirja vastu kätte 13.03.2012. Esitatud nõudes kohustati kostjat võlga tasuma 7 päeva jooksul. Hageja leiab, et kohustus kuulus täitmisele alates 20.03.2012. Kostja kohustust ei täitnud. Viivis kogu kohustuse sissenõutavaks muutumise päevast ja seda ainuüksi ühe aasta eest on juba 4508,66 eurot (2470,50 x 0,5% x 365 päeva) (16.01.2011 – 16.01.2012). Viivis kostjale kätte antud teatisest alates on 4508,66 eurot (2470,50 x 0,5% x 365 päeva) (21.03.2012 – 21.03.2013). Hageja vähendab viivist kuni põhiosani. Kostja seisukohad Kostja tunnistab hagiavalduses vastu suunatud nõudeid osaliselt. Kostja kinnitab, et hageja ja XXX OÜ (liisinguvõtja) vahel sõlmitud liisinguleping nr XXXlõppedes jäi kostja hagejale võlgu. Kostja leiab, et sõlmitud võlatunnistuses on võlgnevuse hulka arvestatud liisingulepingu nr XXXvõlgnevuse jääk, intress ja viivis, mistõttu kostja ei nõustu nõude suurusega. Kohtu põhjendused Kohus, hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et pooled on 09.12.2010 sõlminud võlatunnistuse nr XXX, millest nähtub, et kostja tunnistab hageja ees sissenõutavaks muutunud kohustust 2470,50 eurot (38 655 krooni), kostja kohustub tasuma võlasumma kuue osamaksega (viimane osamakse 15.06.2011) ja võlasumma jäägilt intressi 12% aastas, kokku 2620,46 eurot (41 001,25 krooni). Pooled on võlatunnistuses kokku leppinud, et tasumisega viivitamise korral arvestatakse viivist tasumata võlalt 0,5% päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Võlatunnistus võib olla konstitutiivne (abstraktne) VÕS § 30 mõttes, kui sellega soovitakse luua algsest kohustusest sõltumatu võlakohustus kõrvuti algse kohustusega, millele ei saa esitada muid kui võlatunnistusest endast tulenevaid või selle kehtivust vaidlustavaid vastuväiteid (vt Riigikohtu 24. aprilli 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 13). Võlatunnistus võib aga olla ka deklaratiivne, kui sellega üksnes kinnitatakse olemasolevat võlga ja soovitakse vastuväidetest 2 (4)
loobumisega lihtsustada selle sissenõudmist (vt nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Võlatunnistuse olemasolul tuleb eeldada, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega (vt nt Riigikohtu 6. septembri 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 13; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 17).
Pooled on pooled 09.12.2010 sõlminud võlatunnistuse nr XXX. Kohus sedastab, et tegemist on deklaratiivse võlatunnistusega. Võlatunnistuse kohaselt on kostja kohustatud tasuma põhivõlgnevuse 2470,50 eurot ja intressivõla 149,52 eurot. Kohus leiab, et tõendamata on kostja vastuväide, et eelmisest laenusuhtest tulenevad intress ja viivis olid arvestatud põhivõlgnevuse 2470,50 eurot hulka ja seega on võlausaldaja rikkunud VÕS § 113 lg 6 esimesest lausest tulenevat keeldu nõuda viivist intressi tasumisega viivitamise korral. Kohus märgib esmalt, et pooled on võlatunnistuses kokku leppinud, et tasumisega viivitamise korral arvestatakse viivist tasumata võlalt 0,5 % päevas kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni. Juhul, kui võlatunnistuses märgitud põhivõlg sisaldaks eelmisest laenusuhtest tulenevat intressi ja viivist, oleks võlatunnistuses sisalduv kokkulepe viivise kohta eelmisest võlasuhtest tuleneva intressi ja viivise osas tühine vastavalt TsÜS § 85 ja VÕS § 113 lg 6 (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-163-13 p 27). TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15). Kui võlgnikul on tõendamiskoormust raske täita seetõttu, et tõendatav asjaolu on negatiivne või asjaolu on muul viisil oluliselt kergem tõendada vastaspoolel, peab ta omapoolse tõendamiskoormuse täitmiseks põhistama (tegema usutavaks) (TsMS § 235 mõttes) nimetatud asjaolu (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12). Seega peab kostja käesoleval juhul tõendama, et pooltevahelises võlatunnistuses märgitud põhivõlg sisaldab eelmisest laenusuhtest tulenevat intress ja viivist. Kuna hageja eelnevast võlasuhtest tuleneva nõude koosseisu on oluliselt lihtsam tõendada hagejal, siis piisaks tõendamiskoormuse täitmiseks sellest, et kostja teeb usutavaks, et pooltevahelises võlatunnistuses märgitud põhivõlg sisaldab eelmisest laenusuhtest tulenevat intress ja viivist. Võlatunnistusest ega esitatud hagist ei nähtu, et hageja oleks võlatunnistuses märgitud põhikohustuse hulka arvestanud liisingulepingust nr XXXtuleneva intressi ja viivise võlgnevuse. Intressi ja viivise võlatunnistuses märgitud põhivõlgnevuse hulka arvestamise asjaolusid ei ole kostja selgitanud ega esitanud ka tõendeid, millest nähtuks vastava asjaolu esinemine. Kostja ei ole nimetanud liisingulepingust tuleneva põhivõlgnevuse suurust ega tagasimakstud summasid, kuigi vähemalt neid asjaolusid oleks tal olnud eelduslikult lihtne esile tuua. Kuigi kohus selgitas 21.01.2014 kirjas kostjale, et kostjal tuleb täiendavalt selgitada milliseid dokumente ta soovib hagejalt välja nõuda ning miks nimetatud dokumendid on kostja arvates asjakohased, jättis kostja võimaluse täiendavate seisukohtade esitamiseks kasutamata. Esitatud tõendeid hinnates puudub kohtul alus arvata, et võlatunnistuses märgitud põhikohustuse hulka oleks arvestatud ka eelnev intressi ja viivise võlgnevus. Eelnevast tulenevalt ja VÕS § 108 lg 1 alusel koosmõjus VÕS § 30 lg-ga 1 kuulub võlatunnistuses nr XXXnimetatud põhivõlgnevus 2470,50 eurot ja intressi 149,52 eurot kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Lisaks põhivõlgnevuse ja intressi väljamõistmisele nõuab hageja kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise 2470,50 eurot väljamõistmist.
3 (4)
VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooled on võlatunnistuses märkinud viivise määraks 0,5 % päevas. Kostja ei ole hageja viivise arvestusele vastuväidet esitanud. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele. Menetluskulude jaotus. Kuivõrd otsus on kostja kahjuks, siis juhindudes TsMS § 162 lg-st 1, jätab kohus menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
/allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.