Muud › Muud hagiasjad

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata kaebuse esitamise tähtaega. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue 27.11.2013 esitatud hagis palub XXXOÜ välja mõista OÜ-lt XXX rendilepingust nr XXXtulenev võlgnevus 34 442,66 eurot. Menetluse käigus on hageja põhinõuet vähendanud ning viivise nõuet laiendanud. Lõpliku nõude kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 6616,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 24.02.2014 seisuga 5594,91 eurot ja viivis 0,2% põhisummalt alates 25.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja ja kostja sõlmisid 07.03.2012 lepingu nr XXX, mille punkti 1.1 kohaselt hageja annab ja kostja kasutab/rendib hagejale kuuluvaid seadeldisi ehk inventari; samuti pakub hageja kostjale lisateenuseid, mis on seotud transpordiga, montaažiga, demontaažiga jne. Lepingu punkti 2.1. kohaselt annab hageja inventari üle kostjale üleandmise-vastuvõtu akti alusel. Lepingu p 3.2. kohaselt saadab hageja kostjale iga kuu rendimakse arve ja vajadusel arve lisateenuste eest iga kuu 15 kuupäevaks ning iga kuu viimaseks kuupäevaks. Arvete tasumine toimub 15 päeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast vastavalt lepingu p 3.3. 2013, mil kostja võlgnevus hageja eest kasutatud Inventari ja osutatud teenuste eest oli 19 423,87 eurot, saatis kostja seaduslik esindaja XXXhagejale e-kirja, kus ta sõnaselgelt tunnistab seisuga 22.01.2013 võlgnevuse olemasolu hageja ees. Kuna olukord ei paranenud, edastati 12.03.2013 kostjale e-posti teel hoiatuskiri 21 arve tasumata jätmisest tekkinud võlgnevuse summas 20 973,04 eurot tasumise nõudmiseks.13.03.2013 vastuseks hoiatusele saatis kostja juhatuse liige XXXhagejale teatise, kus ta tunnistas võlgnevuse olemasolu, palus vabandust tekkinud võlgnevuse eest ja lubas lähiajal võlgnevuse kustutada. Hageja ja kostja vahel 07.03.2012 sõlmitud lepingu nr XXXjuures on ka kostja poolt antud volitus hageja Inventari vastuvõtmise kohta ehk töötajate nimed, kes omavad õigust üleandmise-vastuvõtu akte allkirjastada. Volitatud isikuteks on XXX, XXX, XXX, XXX Hageja lisas hagile 9 üleandmis-vastuvõtu akti, kus on kostja volitatud isikute allkirjad. Hageja soovib tõendada aktidega, et rendiesemed olid kostjale rendile üle antud ning alates üleandmise päevast tekkis kostjal poolte vahel sõlmitud rendilepingust tulenev kohutus tasuda rendiesemete kasutamise eest. Hagile on lisatud ka tabel kostja kasutatud inventari kohta Kostja seisukohad Kostja hagiga ei nõustu. Hageja ei ole esitanud tõendit, mille alusel on tuvastatav kostja poolt inventariga valdamise asjaolud, samuti muu teenuste saamise asjaolud. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud hageja arvete tingimused ei ole kostja kohustuse tekkimise alus. Kostja on seisukohal, et viivise nõue on põhjendamatu seetõttu, et kostja vastu esitatud põhinõue ei kuulu rahuldamisele.

Kostja vaidlustab üleandmis-vastuvõtuakti XXX allkirja võltsituse põhjendusel ja leiab, et seetõttu ei ole hageja põhinõue tõendatud. Kostja leiab, et viivise nõue tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei ole esitanud viivisearvestust ja viivise nõue on hea usu põhimõtte vastane, sest hageja on jätnud kostjale mulje, et ta viivist ei nõuagi ning esitas viivisenõude alles hagis. Kuivõrd tasumata põhivõlgnevuselt väljamõistetud viivis on alates 25.02.2014 suurenenud 0,20% päevas, ületab hageja viivisenõue põhivõlgnevust. Eelnevat arvestades palub kostja vähendada viivist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Hagist loobumine 27.11.2013 esitatud hagis palub XXXOÜ välja mõista OÜ-lt XXX rendilepingust nr XXXtulenev põhivõlgnevus 20 965,41 eurot ja viivis summas 13 477,25 eurot, kokku 34 442,66 eurot. Menetluse käigus on hageja põhinõuet vähendanud ning viivise nõuet laiendanud. Lõpliku nõude kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 6616,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 24.02.2014 seisuga 5594,91 eurot ja viivis 0,2% põhisummalt alates 25.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhinõude ulatuses. Nõude vähendamisega on hageja nõudest osaliselt loobunud (Riigikohtu otsus 3-2-1-169-13 p 12). Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab selles osas menetluse. Kohtu seisukoht hageja nõuete osas Vaidlustamata asjaoluna sõlmiti 07.03.2012 hageja ja kostja vahel rendileping XXX, mille kohaselt hageja annab ja kostja kasutab/rendib hagejale kuuluvaid seadeldisi ehk inventari; samuti pakub hageja kostjale lisateenuseid, mis on seotud transpordiga, montaažiga, demontaažiga jne. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt kohustub üks isik (rendileandja) rendilepinguga andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Rendilepingu XXXp-s 3.2 on pooled kokku leppinud, et hageja saadab kostjale iga kuu rendimakse arve ja vajadusel arve lisateenuste eest iga kuu 15 kuupäevaks ning iga kuu viimaseks kuupäevaks. Arvete tasumine toimub lepingu p 3.3 kohaselt 15 päeva jooksul alates arve väljastamise kuupäevast. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja ei ole hageja esitatud arveid hageja nõude ulatuses tasunud. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusele lisatud arved ei ole kostja kohustuse tekkimise aluseks. Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja tõendanud kostja poolset rendivara valdamist ja rentimisega seonduvaid asjaolusid. Hageja on esitanud tõendina üleandmis-vastuvõtuaktid, millest nähtub, et kostja on renditud asjad vastu võtnud. Kostja vaidlustas üleandmis-vastuvõtuakti XXX allkirja võltsituse põhjendusel, kuid

hageja on põhinõuet nimetatud üleandmis-vastuvõtuaktis nimetatud inventari rentimise ulatuses vähendanud. Kohus asub seisukohale, et üleandmis-vastuvõtuaktidega XXXja XXX (tl 122 – 133) on tõendatud, et hageja on kostjale andnud rendile aktides nimetatud ja vastavalt aktidele haginõudeid koondavas tabelis (tl 134) märgitud vara. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks renditud vara tagastanud varem kui haginõudeid koondavas tabelis (tl 134) märgitud. Et tegemist on negatiivse asjaoluga, lasub selle asjaolu tõendamise koormus kostjal (Riigikohtu otsus 3-2-1-64-12). Seega loeb kohus tõendatuks, et koondtabelis märgitud vara on olnud kostja kasutuses tabelis märgitud perioodil. Nimetatud perioodi eest on hagejal õigus nõuda lepingus sätestatud määras üüritasu. Kohus on sedastanud, et koondtabelis märgitud summad vastavad üleandmis-vastuvõtuaktidele ja seega poolte vahel kokku lepitule. Eelnevast tulenevalt loeb kohus rendilepingust XXXtuleneva hageja põhinõude 6616,12 eurot tõendatuks ja mõistab selle VÕS § 339 ja § 108 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja. Viivis Lisaks põhivõlgnevuse väljamõistmisele nõuab hageja kostjatelt sissenõutavaks muutunud viivise ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise väljamõistmist. VÕS § 113 lg 1 esimene lause sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 teine lause sätestab, et eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Pooled on lepingu XXXpunktis 8.3 leppinud viivise määraks 0,2% päevas. Hagile lisatud viivise arvestuse kohaselt oli sissenõutava viivise suuruseks 24.02.2014 seisuga 5679,60 eurot. Kuna hageja on kohtuistungil vähendanud nõuet vastuvõtuaktis XXX märgitud rendiesemete renditasu ja vastava viivise ulatuses, tuleb maha arvestada viivis 84,69 eurot. Seega 24.02.2014 seisuga oli sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 5594,91 ja kohtuotsuse tegemise seisuga on sissenõutavaks muutunud viivise suuruseks 5594,91+(52x0,2)x(6616,12)/100=6282,99 eurot. Hageja viivise nõue kuulub rahuldamisele kohtuotsuse tegemise seisuga 6282,99 euro ulatuses ja edasi 0,2% põhinõudelt päevas kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 168 lg 4 kohaselt kannab hageja menetluskulud hagist loobumise korral. Kui hageja nõuetest osaliselt loobub, on menetluskulude jaotamisel on põhjendatud arvestada seda, kuidas nõuded lahendati ja milline on olnud iga nõude menetlus (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2011 määrus kohtuasjas nr 2-09-71106). Esialgses hagis oli nõudeks põhivõlgnevus 20 965,41 eurot ja viivis summas 13 477,25 eurot, kokku 34 442,66 eurot. Menetluse käigus on hageja nõudeid vähendanud ning lõpliku nõude kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhinõudena 6616,12 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 24.02.2014 seisuga 5594,91 eurot ja viivis 0,2% põhisummalt alates 25.02.2014 kuni põhinõude tasumiseni. Kohus arvestab menetluskulude jaotamisel seda, et kuigi hageja on esialgsetest nõuetest loobunud enam kui 50 % ulatuses, siis on allesjäänud nõuete menetlemisel

tehtud rohkem menetlustoiminguid, samuti asjaolu, et enamus poolte väidetest seonduvad ka lõplike haginõuetega. Antud olukorras on kohtu arvates põhjendatud menetluskulude jaotus, et hageja kannab 50 % menetluskuludest ja kostja 50 % menetluskuludest. Vastavalt TsMS § 174 lg-tele 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Peeter Pällin Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.