Vandeadvokaat Indrek Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid; menetluspost: [email protected])
Kostja:
A. R. (IK xxx, xxx)
RESOLUTSIOON
Rahuldada A. R. hagi.
2.Välja mõista kostjalt A. R.lt hageja A. R. kasuks 7 550 (seitse tuhat viissada viiskümmend) eurot 39 senti.
Poolte menetluskulud jätta kostja A. R. kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja A. R.le kuulub 1/6 ja kostja A. R.le 5/6 suurune mõtteline osa kaasomandist xxx. Maaüksus koosneb viiest eraldi katastriüksusest, mis moodustavad kokku 28, 32 ha suuruse metsamaa. Kostja teostas hageja teadmata Tammeveski maaüksusel raietöid. Erametsade konsulendi hindamisaktist selgub, et kostja on teinud lageraiet raiemahus takseerandmete järgi 1 708 tihumeetrit. Konsulendi hinnangul on nimetatud metsamaterjali realiseeritud hind ülestöötamise kulusid maha arvates 45 302, 34 eurot.
2.Kuna hagejale kui kaasomanikule kuulub 1/6 Tammeveski metsamaast, siis kuulub talle ka vastav osa ühise asja viljast. Seega on hagejal õigus saada 1/6 ulatuses puhaskasumit kaasomandis oleva metsamaterjali võõrandamisest. Hageja ja kostja on kaasomanikud raiest saadud metsamaterjali osas vastavalt oma osale ühises asjas. Hindamisakti kohaselt sai kostja kaasomandis oleva puitmaterjali eest tasu eeldatavalt 45 302, 34 eurot. Kostja ei teavitanud hagejat ei metsamaterjali võõrandamisest ega pakkunud talle kuuluvat osa müügist saadud tulust.
3.Vastavalt AÕS § 72 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe kohaselt. Kostja oleks pidanud enne kaasomandis oleva metsa maharaiumist selleks ka teise kaasomaniku ehk hageja nõusolekut küsima. Kostja rikkus oma käitumisega hageja huve ja kahjustas tema õigusi (AÕS § 72 lg 5). Lageraie tulemusena ei ole hagejal edaspidi võimalik Tammeveski kinnistul asunud metsa endale kuuluvat osa ehk 1/6 kasutada. Erametsade konsulendi hinnangul ei ole kostja lageraiete käigus jätnud Tammeveski metsamaale ka alusmetsa ning kinnistule on jäetud kasvama üksnes üksikud kuusetaimed. Kuna kassomandis olev mets on tänaseks suures osas võõrandatud, on eelnevast lähtudes hagejal õigus saada metsmaterjali müügitulust võrdsetel alustel ja oma omandile vastav osa ühisest viljast.
4.Hageja taotleb vastavalt oma kaasomandiosale (1/6) kostjalt metsamaterjali väärtuse 7 550, 39 eurot väljamõistmist. VÕS § 1037 lg 1 tulenevalt tekib alusetu rikastumise nõue juhul, kui õigustaud isiku omandi või õiguse suhtes on toime pandud rikkumine. Kostja võõrandas hageja nõusolekuta poolte kaasomandis oleval metsamaal raiutud puitmaterjali. Sellise käitumise näol on tegemist omandi käsutamisega, millega kostja rikkus hageja kui kaasomaniku õigust kaasomandile. VÕS § 1037 lg 1 alusel peab õigustaud isiku nõusolekuta tema omandit käsutamise teel rikkunud isik hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse so käesoleval juhul teostatud hindamise ja arvestuste kohaselt 7 550, 39 eurot. Alternatiivselt palub hageja 7 500, 39 eurot välja mõista AÕS § 71 lg 2 alusel. Viidatud sättest tulenevalt saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist. Arvestades, et hagejale kuulub 1/6 suurune mõtteline osa, on hagejal õigus müügitulust saada oma osale vastavat vilja ehk 7 550, 39 eurot (45 302, 34 : 6 = 7 550, 39).
KOSTJA VASTUS
5.Kostja tunnistab hagi osaliselt, summas 3 208, 34 eurot. Kostja leiab, et kuna talle kuulub kaasomandist 5/6 osa ja hagejale 1/6, siis on kostja kaasomanik, kellele kuulub enamus kaasomandist. Seega on AÕS § 72 lg 1 tulenevalt kostjal õigus langetada otsuseid kaasomandi valdamise ja käsutamise kohta. Kostja ei ole kordagi keeldunud tasuma hagejale temale kuuluva 1/6 metsa müügi puhtast kasust. 27.12.2012.a võõrandas kostja kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu nr 5241/12 alusel Madimus OÜ-le. Lepingu kohaselt on raiutav maht 1006 tm, mitte 1708 tm nagu hagis märgitud. Maksekorralduse nr 530 ja 535 järgi on Madimus OÜ tasunud kostjale kokku 25 000 eurot, millelt kostja on tasunud tulumaksu 5 250 eurot (21%). Seega oli puhaskasum metsa müügist 25000-21%=19 750 eurot, millest 1/6 on 3 291, 67 eurot. Kostja on kandnud lisakulutusi (AÕS § 75 lg 1) kütte ja valvamise arvelt ca 500 eurot, millest 1/6 on 83, 22 eurot. Puhaskasukm, millest maha arvatud maksud ja lisakulutused on 3208, 34 eurot.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE
6.Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et kuna viimasele kuulub enamus ühises asjas, siis sellest tulenevalt on tal õigus ka üksi langetada otsuseid kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Asjaolu, et kostjale kuuluv mõtteline kaasomandi osa on suurem, ei tähenda hageja arvates seda, et kostja võiks ainuisikuliselt kaasomandis oleva asja osas vastu võtta otsuseid, mis teiste kaasomanike huve rikuvad. VÕS §72 lg 1 sätestatut ei tule tõlgendada viisil, et kostja võib kaasomandi osas otsuseid langetada üksi ning teist kaasomanikku oma kavatsusest teavitamata. Kostja on vaieldamatult hageja huve rikkunud ja teinud seda pahatahtlikult, teavitamata metsamaal toimuvatest raietöödest ning keeldudes müügist saadud kasust hagejale kuuluvat osa tasuma.
7.Hageja leiab, et Tammeveski maaüksusel raiutud metsa mahtu tuleb hinnata lähtudes erametsade konsulendi 20.09.2013.a. koostatud ülevaatest ning Metsaressursi Arvestuse Riiklikus Registris avaldatud metsateatisest. Metsateatiste alusel tehtud kontrollkäikudega on tõendatud, et kostja tegi lageraieid hindamisaktis märgitud mahus. Kostja on raiete jaoks luba taotlenud ning Tammeveski metsamaal on raied ka reaalselt toimunud. Seega on tõendatud, et tellitud metsaraie tööd ja materjalist saadudu tasu ei piirdunud üksnes metsamaterjali müügiga Madimus OÜ-le. Hageja märgib, et kostja on esitanud eksitavaid andmeid metsamaterjali realiseerimisest saadud tulu kohta (sealhulgas andmeid Madimus OÜ-lt saadud tegelike andmetega Tammeveski metsas teostatud raietööde mahu osas). Kostja on jätnud märkimata, mil moel on ta realiseerinud ülejäänud raiutud metsamaterjali. Erametsade konsulendi koostatud arvutustele ja metsateatistele tuginedes on hageja hinnangul tõendatud, et kostja on raiunud ca 1708 tm. Metsaressursi Arvestuse Riikliku Registri metsateatise põhjal on kostja taotlenud luba 2946 tm raieteks. Kuivõrd Metsaressursi Arvestuse Riiikliku Registri ja erametsade konsulendi esitatud andmete põhjal on tõendatud, et kaasomandis olnud metsamaal on toimunud lageraieid ca 1 708 tm ulatuses, tuleb kostjal ka vastavalt nendele andmetele VÕS § 1037 alusel hagejale hüvitist maksta.
8.Kostja väited 21% tulumaksu tasumise osas tuleks hageja arvates väljamakstava hüvitise arvutamisel tähelepanuta jätta, sest hageja ei ole kostjapoolset käsutustehingut kaasomandis oleva metsa müügiks heaks kiitnud, seega ei tuleks arvestada hüvitisest maha ka müügikulutusi. VÕS § 1037 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Kuna kostja on esitanud tegelikkusele mittevastavaid andmeid selle kohta, kui suurt tasu ta
Tammeveski metsamaa metsamaterjali võõrandamisest tegelikult on saanud, siis tuleks lähtuda raiutud metsamaterjali turuhinnast ning lähtuda erametsade konsulendi hindamisaktist. Tulumaksu tasumine ja selle arvestamine on individuaalne ning oleneb vastavast isikust, kes konkreetsel juhul maksmiseks on kohustatud. Kuna kostja tegutseb puidutööstuse alal ja füüsilisest isikust ettevõtjana, oli tal nt TuMS § 32 lg 1 tulenevalt võimalus oma ettevõtlustulust maha arvata kõik maksustamisperioodi jooksul maksumaksja poolt tehtud dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulud. TuMS § 32 lg 4 kohaselt oli võimalik talle kuuluvalt kinnisasjalt saadud metsamaterjali võõrandamisest saadud tulust täiendavalt maha arvata 2 877 eurot. Seevastu juhul, kui hageja oleks raie heaks kiitnud ning raie ka ise teostanud, tuleks samuti arvesse võtta võimalikke maksusoodustusi, mida hageja võinuks rakendada. Hageja leiab, et kostja väidetavate kütte- ja valvamiskulutuste arvutuste kinnitamiseks puuduvad igasugused tõendid ja kostja väited on paljasõnalised.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud.
10.A. R.le kuulub 1/6 ja A. R.le 5/6 mõttelist osa kaasomandist Alajõe vallas, Alajõe külas asuvast Tammeveski maaüksusest. Maaüksus koosneb viiest eraldi katastriüksusest nr 12201:001:0628; 12201:001:0629; 12201:001:0631; 12201:001:0632; 12201:001:0633, mis kokku moodustavad 28, 32 ha suuruse metsamaa (tl 10).
11.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et A. R. teostas Tammeveski maaüksusel raiet. Nõusolek / kokkulepe kaasomaniku A. R.ga puudus, see tähendab kostja käsutas kasvavat metsa hagejale kuulunud osas tema nõusolekuta. Raiutud metsa müügist saadud rahast ei ole kostja hagejale midagi maksnud. Kuigi kostja väidab, et pole kunagi keeldunud hagejale tema 1/6 osa tulust tasumast, ei ole ta seda teinud isegi osas, milles nõuet tunnistab. Poolte vahel on vaidlus raiemahu ja metsamaterjali realiseerimisest saadud tulu suuruse osas. Hageja tugineb Erametsade konsulendi koostatud hindamisaktis nimetatud metsamaterjali hinnale 45 302, 34 eurot, millest 1/6 on 7 550, 39 eurot (tl 11). Hindamisakti kohaselt raiuti metsa takseerandmete järgi 1 708 tihumeetrit (tm). Kostja tunnistab hageja nõuet osaliselt so summas 3 208, 34 eurot, arvestades Madimus OÜ poolt materjali eest tasutud 25 000 eurot (tl 48, 49), millest on maha arvatud tulumaks. Tulu kostja hinnangul 19 750 eurot, millest 1/6 3 291, 67 eurot. Nimetatud summast arvestab kostja veel maha väidetavad kulud küttele ja valvele 83, 33 eurot. Kostja lähtub raiemahust 1 006 tm (raieõiguse võõrandamise leping nr 5241/12, tl 46-47).
12.Vastavalt asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kasvav mets on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1 kohaselt kinnisasja oluline osa ning kuulub TsÜS § 53 lg 2 järgi kinnisasja omanikule. Vastavalt TsÜS § 50 lg 2 on mahavõetud mets vallasasi ning tegemist kinnisasjast saadava viljaga TsÜS § 62 mõttes. Metsa mahavõtmisel saab selle omanikuks kinnisasja omanik (AÕS § 115 lg 1).
13.Kostja leiab, et kuna talle kuulub 5/6 mõttelist osa maaüksusest ehk enamus, on temal õigus langetada otsuseid kaasomandi valdamise ja kasutamise kohta. Hageja vaidleb kostja seisukohale vastu ja leiab, et AÕS § 72 lg 1 sätestatust ei tulene enamuse mõttelise osa omaniku õigust langetada kaasomandi valdust ja käsutust puudutavaid otsuseid üksi kaasomanikku oma kavatsustest teavitamata. Kohus märgib, et kaasomandis oleva asja valdamine, kasutamine ja valitsemine eeldab kaasomanike tegevuse kooskõlastamist. Eeltoodu tähendab, et kaasomanikud otsustavad ühiselt, kuidas kaasomandis olevat asja kasutatakse. Ühine otsustamine saab toimuda kas kaasomanike kokkuleppel nii, et sellega on nõus kõik kaasomanikud, või kaasomanike enamuse otsusega (enamusele peab kuuluma suurem osa kaasomandist). Riigikohus on tsiviilasjas 3-2-1-12-08 tehtud lahendis märkinud, et vähemalt kinnisasja kasutuskorra kesksete küsimuste lahendamisel tuleb lähtuda esmajoones kaasomanike kokkuleppest. Tulenevalt AÕS § 73 lg 1 võib kaasomanik talle kuuluvad kaasomandi osa ise käsutada. Seevastu kaasomandis olevat asja tervikuna võib võõrandada, koormata või selle asja majanduslikku otstarvet oluliselt muuta üksnes kaasomanikud koos (kokkuleppel) (AÕS § 74 lg 1). Sätte eesmärk on kaitsta kaasomanikke nende nõusolekuta asja võõrandamise, koormamise või majandusliku otstarbe olulise muutmise eest. Kaasomandis oleva asja võõrandamise, samuti selle majandusliku otstarbe olulise muutmise eeldusena on AÕS § 74 lg 1 järgi kaasomanike kokkulepe vajalik. Seega ei ole kostja seisukoht AÕS § 72 lg 1 sätestatu osas õige. Kui üks kaasomanik raiub teisega kooskõlastamata kaasomandis olevast metsast puid ning võõrandab need, on ta rikkunud nii AÕS § 72 lg 1 ja 5 kui ka § 74 (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-51-11 p 20).
14.Kaasomanik võib nõuda teiselt kaasomanikult, kes tema nõusolekuta ühist asja käsutas võlaõigusseaduse (VÕS) § 1037 lg 1 järgi rikkumise teel hariliku väärtuse hüvitamist. Harilikku väärtust hinnatakse VÕS § 1037 lg 3 1. lause järgi rikkumise aja seisuga. VÕS § 1037 lg 3 teise lause järgi loetakse harilikuks väärtuseks kokkulepitud tasu, kui õigustatud isik ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest suurem või kui rikkuja ei tõenda, et eseme väärtus oli sellest väiksem. Hageja nõuab kostjalt metsa müügist saadud rahast oma osa väljaandmist. Sellise nõude saab hageja esitada nii AÕS § 71 lg 2 alusel kui ka VÕS § 1037 lg 1 alusel (koostoimes VÕS § 1037 lg 3 teise lausega). Kaasomanik saab lisaks alusetust rikastumisest tulenevale nõudele esitada ka nõude AÕS § 71 lg 2 alusel. Riigikohus on leidnud, et AÕS § 71 lg 2 on nn nõudenorm, mille alusel saab üks kaasomanik nõuda teiselt kaasomanikult tema osale vastava vilja väljaandmist (3-2-1-137-10; 3-2-1-14910). Kaasomandis oleval kinnistul kasvava metsa mahavõtmist ja müügist saadud raha saab lugeda asjast vilja saamiseks AÕS § 71 lg 2 mõttes, millest kaasomanikul on õigus nõuda oma osa. VÕS § 1037 lg 1 kohaldamise eeldusteks on teise isiku õiguse rikkumine ning selle tõttu teise isiku arvel rikastumine. Ei ole kahtlust selle, et kostja on hageja omandiõigust rikkunud ja sellest tulu saanud. VÕS § 1037 lg 1 mõtte kohaselt peab rikkuja saama vara, mida õiguse
kohaselt oleks pidanud saama kannatanu. VÕS § 1037 kohaldamiseks on seega ka oluline, milline oli müüdud metsa väärtus.
15.Hageja on metsa hinna / väärtuse tõendamiseks esitanud 20.09.2013.a Erametsade konsulendi koostatud metsamaterjali hindamisakti, mille kohaselt on kostja teostatud raiemaht takseerandmete järgi 1 708 tm ning hindaja arvestuste kohaselt metsamaterjali realiseeritud ligilähedane hind ülestöötamise kulusid maha arvates 45 302, 34 eurot (tl 11-12) Kostja märgib, et 27.12.2012 võõrandas ta lepingu nr 5241/12 alusel Madimus OÜ-le kasvava metsa raieõiguse, mille kohaselt on raiutav maht oluliselt väiksem so 1006 tm. Madimus OÜ on kostjale tasunud kokku 25 000 eurot kahe maksekorralduse alusel (tl 46-49) Hageja juhib tähelepanu, et kostja esitatud andmed ei vasta tegelikkusele ning hõlmavad üksnes osa tegelikust raiemahust. Muuhulgas on kostja esitanud ebatäpseid andmeid ka Madimus OÜ-lt saadud tasu osas (tl 75-77). Erametsade konsulendi koostatud arvutustele ja metsateatistele tuginedes on hageja hinnangul tõendatud, et kostja on raiunud ca 1708 tm. (taotlenud luba 2946 tm raieteks). Metsaressursi Arvestuse Riiklikus Registris avaldatud metsateatiste (tl 79-83) alusel tehtud kontrollkäikudega on tõendatud, et kostja tegi lageraieid hindamisaktis märgitud mahus.
16.Kohus nõustub, et eelnimetatud tõendid kinnitavad raietööde tegemist ning tulu saamist rohkem kui kahe maksekorralduse alusel saadudu 25 000 eurot. Tellitud metsaraie tööd ja materjalist saadudu tasu ei piirdunud üksnes metsamaterjali müügiga Madimus OÜ-le. Raie toimus kaasomaniku /hageja nõusolekuta ja heakskiiduta, seega ei osalenud hageja müügiprotsessis ega saanud seda kuidagi mõjutada. Kohus lähtub hüvitise väljamõistmisel konsulendi 20.09.2013.a. koostatud hindamisaktist (hind arvestatud Eesti keskmiste kokkuostu hindade alusel) ning Metsaressursi Arvestuse Riiklikus Registris avaldatud metsateatistest. Kostja on raiete jaoks luba taotlenud ning Tammeveski metsamaal on raied reaalselt toimunud. Kostja esitatud leping nr 5241/12 ja Madimus OÜ maksekorraldused ei lükka ümber hageja väiteid ja tõendeid selle kohta, et raiuti 1 708 tm mahus ning metsamaterjali hind ülestöötamise kulu maha arvestades on 45 302, 34 eurot, sellest 1/6 7 550, 39 eurot. Kostja väited kantud valvamis- ja küttekulude kohta on paljasõnalised ja tõendamata, mistõttu jätab kohus need tähelepanuta. Kohus jätab tähelepanuta ka väited metsamaterjali realiseerimise tulult makstud tulumaksu osas. Hageja ei ole kostjapoolset käsutustehingut kaasomandis oleva metsa müügiks heaks kiitnud, selles osalenud, seetõttu ei pea kandma ka müügikulutusi.
17.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi täies ulatuses ja mõistab kostjalt A. R.lt hageja A. R. kasuks 7 550, 39 eurot.
Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsues kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus rahuldab hagi, järelikult kannab poolte menetluskulud kostja A. R.. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1).
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.