Harju Maakohus
Kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
17.04.2014.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-14-4990
Tsiviilasi
XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) avaldus XXX OÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) pankroti väljakuulutamiseks ja XXX OÜ pankrotiavaldus
Kohtuistungi toimumise aeg
25. märts 2014.a
Kohtuistungil osalenud isikud
Võlgniku seaduslik esindaja XXX Võlausaldaja lepinguline esindaja Kalle-Kaspar Sepper Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper
Kuulutada välja XXX OÜ pankrot 17.04.2014.a kell 09.00.
Nimetada XXX OÜ pankrotihalduriks Peeter Sepper (OÜ Haldur, Kotzebue 9/11 pk 1509 10402 TALLINN, telefon 6 270 444, 50 54 013, faks 6 270 456, e-post: [email protected]).
Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 13.05.2014.a algusega kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416.
Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.
Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nende tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Sama tähtaja jooksul on kohustatud kõik isikud, kelle valduses on ükskõik mis alusel võlgniku vara, teatama sellest haldurile. Kui nõue esitatakse pärast nimetatud tähtaja möödumist ning võlausaldajate üldkoosolek nõude esitamise tähtaega ei ennista, siis võetakse nõue vastavalt PankrS § 102 lg 2 kaitsmisele, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded.
Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud XXX OÜ esitas 31.01.2014 avalduse XXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Nõue tuleneb kohtulikult sõlmitud kompromissist. Võlgniku võlgnevus võlausaldaja ees on 28 000 eurot. Võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatusele võlgnevust 10 päeva jooksul tasunud. Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur ja kuulutada võlgniku pankrot välja. OÜ XXX esitas 13.02.2014 avalduse XXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. Nõue tulenes töövõtulepingu alusel esitatud arvetest, mille võlgnik on jätnud tasumata. Nõue pankrotiavalduse esitamise seisuga on kokku 4 558,79 eurot. Võlgnik ei ole vaatamata pankrotihoiatusele võlgnevust 10 päeva jooksul tasunud. Võlausaldaja palub nimetada võlgnikule ajutine haldur ning kuulutada võlgniku pankrot välja. XXX OÜ esitas pankrotiavalduse 26.02.2014. Võlgniku peamisteks tegevusaladeks oli ehituse peatöövõtt, projektide juhtimine ning hoonete ehitus-, remont- ning eriehitustööd. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 1 522 360 euro ulatuses. Vara on bilansi järgi võlgnikul 2 354 426 euro ulatuses, kuid suures osas (2 351 670 euro ulatuses) on tegu nõuetega kolmandate isikute vastu, nõuded ei ole väga perspektiivikad – peamistest võlgnikest üks on pankrotis ning teine sisuliselt varatu. Maksejõuetuse põhjuseks on peamiselt erinevate objektidega seotud vaidlused nii tellijate kui alltöövõtjatega, samuti ehitusturu üldine seis (eelkõige vähenenud nõudlus ja suurenenud kulud). Võlgnik palub nimetada ajutine haldur ja kuulutada pankrot välja. 03.03.2014 kohtumäärusega nimetas kohus XXX OÜ-le ajutise halduri. Samal kuupäeval tehtud määrustega võttis kohus OÜ XXX avalduse ja XXX OÜ pankrotiavalduse menetlusse ja liitis nimetatud avaldused ühte menetlusse XXX OÜ avaldusega XXX OÜ pankroti väljakuulutamiseks. 04.03.2014 esitas OÜ XXX kohtule pankrotiavaldusest loobumise avalduse, kuna ka võlgnik ise on enda suhtes pankrotiavalduse esitanud. 21.03.2014 võttis kohus loobumise vastu ja lõpetas menetluse OÜ XXX avalduse osas. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul vara puudub, kohustusi on vähemalt 1 555 850,55 euro ulatuses. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus kujunes välja hiljemalt 2012.a lõpus, maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga. Võlgnikule kahjulikel tingimustel viidi läbi jagunemine, võlgniku olulised varad läksid üle XXX OÜ-le ning võlgnikule jäid kohustused. Halduri hinnangul võib jagunemisel kui tehingul olla tagasivõitmise tunnused. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 1 233 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 201,38 eurot. 25.03.2014 toimunud kohtuistungil jäi haldur oma aruande juurde. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga, mis seisnes selles, et pärast majandustegevuse lõppemist anti jagunemistehinguga enamus vara üle XXX OÜ-le. Võlausaldaja jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega. Võlgnik nõustus võlausaldaja pankrotiavaldusega, jäi oma pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega, väljaarvatud maksejõuetuse põhjuse osas. Võlgniku hinnangul ei antud jagunemise käigus üle sellist vara, mis võiks kahjustada võlausaldajate huve.
26.03.2014 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 26.03.2014 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2 000 eurot tasuti kohtudeposiiti 07.04.2014. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja pankrot tuleb välja kuulutada. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutine haldur on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse. Võlgniku kohustused ületavad võlgniku vara, seega on võlgniku maksejõuetus kinnitust leidnud. Pankrotimenetluse kulude katteks on tasutud kohtu deposiiti 2 000 eurot. Kohus leiab, et pankrot tuleb välja kuulutada. Ajutise halduri hinnangul on maksejõuetuse tekkimise põhjuseks raske juhtimisviga. PankrS § 28 lg 2 kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Pärast võlgniku majandustegevuse lõppu on võlgnik jagunenud, andes oma olulise vara üle XXX OÜ-le samas kui võlad jäid võlgniku kanda. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga. Maksejõuetuse tekkimise ajaks peab kohus kooskõlas halduri esitatud seisukohaga 2012.a lõppu. Kooskõlas PankrS § 31 lg 6 nimetab kohus pankrotihalduriks Peeter Sepperi ning määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 13.05.2014 kell 10.00 Tallinnas Kentmanni 13 asuvas Harju Maakohtu saalis nr 416. PankrS § 33 alusel avaldab kohus pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1 alusel edastab kohus käesoleva määruse kohtu registriosakonnale. PankrS § 40 lg 2 järgi edastab kohus määruse kinnistusosakonnale märkuse tegemiseks. Kuivõrd võlgnikul kinnisvara ei ole, puudub vajadus määruse kinnistusosakonnale saatmiseks. PankrS § 85 järgi võlgnik peab kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale andma teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, eelkõige oma vara, sealhulgas kohustuste ning majandus- või kutsetegevuse kohta. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga bilansi koos vara, sealhulgas kohustuste nimekirjaga. Võlgniku vara kohta teabe andmise kohustus on ka kolmandatel isikutel, kelle valduses on võlgnikule kuuluv vara või kellel on varalisi kohustusi võlgniku suhtes, samuti võlgniku töötajal ja endisel töötajal, kes on ametist lahkunud viimase kahe aasta jooksul enne pankrotiavalduse esitamist. PankrS § 89 lg 1 p 1 ja 3 järgi kohtu korralduse täitmata jätmise korral või seadusega sätestatud kohustuse täitmise tagamiseks võib kohus võlgnikku trahvida või tema suhtes kohaldada sundtoomist või aresti, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust või ei täida vande andmise kohustust. Haldur ei ole käesoleval juhul taotlenud võlgnikult vande võtmist. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
Ajutine haldur palub tasuks mõista 1 233 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 201,38 eurot. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 13,7 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Kulud seisnesid päringute tegemises ning büroo- ja transpordikuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kohus määrab halduri tasuks pankrotivara arvelt 1 233 eurot (lisandub sotsiaalmaks) ning teostatud kulutuste hüvituseks 201,38 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.